lauseLiikmed ^[1]^[2] ^[3]

öeldis [varjas keelta peksamaista]

öeldisest sai pikema jutu

määrus [lähmä marja, jõvikke]

määrusest sai pikema jutu

täis ja osaSihitis [südänt aigettap]

sihitisest sai pikema jutu

üte

osastavas ^[4] [*tule, mu hella emada]

hüüatuse puhul

Jõhvi:
- oi minu vaarida vanada
- igi selgada isada
- tati parda taadikesta ^[5]

Vändra:
- tere mu mehe isada
- tere mu mehe emada ^[6]
Soome ^[7]:
- voi voitettuja - häda võidetuile

alus

tehtaviku alus võib olla omastavas või seestÜtlevas käändes Eesti keele (poolt -)tagaSõna asemel [riides on koide(st) süödu]

Viru-Nigula:
- riides on koidest süödu
- eks mina saand mittu ja mittu kerda külas räägittud toistest inimestest
Saksa:
- Das war von mir geschrieben. - see oli minu kirjutatud

aga

Soome keeles on see omastavas ^[8]:
- isän tekemä veitsi - isa tehtud nuga
- antamasi rahat eivät riitä - sinu antud raha ei jätku
- vene on tuulen tuuditeltavana - paat on tuule kiigutada
- onni on jokaisen saavutettavissa - õnn on igaMehe käeUlatuses
Vadja ^[9] ^[10]:
- Fjokla on karuu revittü - Fjokla on karu poolt küünistatud
- õlõn muunõttu nõd́d́alt - olen nõia nõiutud

osaAlus [õuel jookseb lapsi]

Jõhvi:
- laulik oli minu isada
- laulik oli minu emada ^[11]

osa- ja täisAluse vaheKord ^[12] ^[13]

täisAlus näitab, et sündmus hõlmab kõike
1. täisAlus on nimetavas käändes
osaAlus näitab, et see sündmus ei hõlma kõike (eitades millegi olemasolu või rõhutades osalisust)
1. osaAlus on osastavas käändes

Soome:
- lapsia juoksee pihalla - õuel jookseb (kari) lapsi
- ruokaa on pöydässä - laual on toitu
- lääkäri ei ole täällä - arst ei ole siin
- täällä ei ole lääkäriä - siin ei ole arsti
Isuri:
- oli sinizia i rohoizia i kaigellaizia käbjöjä - oli siniseid ja rohelisi ja igasuguseid ilusaid (vöid)
- leippää ono, bulkkaa ono - leiba on, saia one
Karjala:
- koivuo da raidoa kažvo kessekkä - kaski ja pajusid kasvas segamini
- isäntüä ei ole koiśśa - pereMeest pole kodus
Vepsa:
- tšakad läksiškanź ńenaspää - ninast hakkas jooksma verd
- iile und - ei ole und
Liivi:
- sin lapsõn um smukkisi mäng aždi - sinu lapsel on ilusaid mängu asju
- siemdõ äb uo üüt - piima pole üldse
Vadja ^[9]:
- maamunaD om põlloll - (kõik need) kartulid on põllul
- maa-munõita leeB - kartuleid on (kuigi palju)
- meil on tuož nuori tüttärikkoi - meil on ka noori tüdrukuid
- bõlõ kaloi - ei ole kalu
- maa päällä tilaa eb lee - maa pääl (selle jaoks) kohta ei ole
- räsäss eb õllu, siltaa eb õllu - katust ei olnud, põrandat ei olnud
- vättšiä kopittuZ' koko tšüläss - rahvast kogunes kogu külast ^[14]

sihilise öeldise puhul on raske eristada alust sihitisest

Vepsa:
- ende kikat pideliibad mórźmiíd - enne kandis tanu (palju) abiEluNaisi

osa- ja täisÖeldisTäite vaheKord ^[15] [kas on pudru keidetuda]

Vadja ^[9]:

osaÖeldisTäide näitab, et nimetatud tegelane on pärit või osa mill'egi hulgast, mingist vallast, ainest, liigist
1. osaÖeldisTäide on osastavas käändes
  1. tämä naizikko on toož soikkolaisii - see naine on ka (üks osa) Soikkola rahva(sea)st
  2. sika on üvää sukua - siga on head tõugu
  3. tütär õli kõrkõat kazvua - tütar oli pikka kasvu (Lempola murrak)
  4. siili on katii suuruutta - siil on kassi suurune
täisÖeldisTäide ei rõhuta kuulumist kuhugi hulka
1. täisÖeldisTäide on nimetavas käändes
  1. tämä on soikkulainõ - ta on Soikkolast (Liivcülä murrak)
  2. se on suur ja varma - ta on suur ja tugev (Rajo murrak)
  3. tšen tämä õli? - kes tema oli? (Luuditsa murrak)

Karjala:
- müö olemma Vít́t́šavoaran küleä - me oleme Vít́t́šavoara külast
- ́tämä ́tǘtär toista moamuo on - see tütar on teiselt emalt
- heän on miun keralla üh́tä igeä - ta on minuVanune
Vepsa:
- üks laps om nétid akad - üks laps on sellelt naiselt
- Šimjärv on tošt rajoonad - Šimjärv on teises haldusAlas
Liivi:
- niemad umaat tuoista karr - lehmad on teist värvi
- ne võltõ kakš vél'́lõ ii'tõ nä'ggõ - need kaks venda olid ühte nägu
Soome:
- mies on suurta sukua - see mees on kõrgest soost
- veitsi on terästä - nuga on terasest
- mitä miehiä te olette? - mis mehi teie olete
- työ tuli kovin huonoa - töö sai väga halb ^[16]
- onko tämä Jaalan pitäjää - kas see kuulub Jaala kihelKonda
- oletko samaa mieltä - kas oled nõus
- se ei ole vettä, vaan viiniä - see pole vesi vaid vein
- ne olivat hauskoja aikoja - need olid lõbusad ajad
hulk, kuhu ta kuulub, peab olema mitmuses
- kenen poikia sinä olet - kelle poeg sa oled
- ahvenet ovat kaloja - ahvenad on kalad
tunnuse poolest ^[17]:
- hän on syntyänsä/sukuansa venäläinen - ta on sünniPäralt venelane
- se on näköään uskomatonta - see paistab uskumatu

loendatavat-jaotatavat täisAlust iseLoomustavat osaÖeldisTäidet leiab peamiselt moodsast Soome kirjaKeelest

Karjala:
- erähät óli kahta metrie pitkie - mõned (mehed) olid kahe meetri pikkused
- merežie on suurda da piendä - mõrdu on suurt ja väikest sorti
Soome:
- omena on makeaa - (tunnuslikult) on (igaSugune) õun (midagi) magusat
- lapset ovat vielä pieniä - (mu) lapsed kuuluvad alles väikeste hulka
- tämä työ on vaikeaa - see töö on raske (nagu ma tean) ^[16]
- tämä työ on vaikea - see töö on raske (nagu ma nüüd näen)
- nämä kengät ovat kalliit - need kingad on kallid
- kengät ovat kalleita - kingad on (siin) kallid (muu kaubaga võrreldes)
kõrvalLausega
- on ikävää, että hän aina sairastuu - on ikka jama, et ta alati haigestub
- on ikävä vain, että hän sairastui - kahju ainult, et ta haigestus
hüüatuses
- sehän on kauheata - see on ju kohutav
Jõhvi:
- olid pulmad peetuda
- noorik kodu veetuda ^[18]
- lähme tuppa katsumaie
- kas on pudru keidetuda ^[19]
Vaivara:
- kui ei ole putru keidetuie
- lusik servale säetu
- voi silmale sulatu
- siis kasi jalad kammerie ^[20]

tavaliselt öeldisTäide on alusega samas käändes

Eesti:
- inimesi on häid ja halbu
- õun on magus
Vadja:
- liha on maailmaa üvä - liha on ilmatu hea
Karjala:
- moa on ülen mudakas - maa on väga mudane
Vepsa:
- savima huba, ii kažva ńi mida - savimaa on halb, ei kasva midagi
Soome öeldisTäide võib laiendada sihitist ^[21]:
- puuron hän keitti sakean - pudru ta keetis paksu
mitmuse sihitist laiendav öeldisTäide on nimetavas või osastavas
- nämä kengät hän teki pienet - need kingad ta tegi väikesed
- aineet hän kirjoittaa hyviä - kirjandid kirjutab ta head
umbisiku või käsu puhul on sihitist laiendav öeldisTäide nimetavas
- käske pojan olla kuuliainen - käse pojal olla kuulekas
- pojan käskettiin olla kuuliainen - pojal kästi olla kuulekas
muidu on võinud ühildudagi
- isä käski pojan olla kuuliainen/kuuliaisen - isa käskis pojal olla kuulekas
sihitisMäärust laiendav öeldisTäide on nimetavas
- urheilian tulee olla raitis - vägilasel tuleb olla karske

öeldisTäiteMäärus ^[22] [oli kupjana, jäivad vanast piiast]

olevas või saavas käändes öeldisTäiteMäärus ütleb milliseks muutus või muutub alus või sihitis (nagu ajaMääruslikus lauseLühendis)

Viru-Nigula ^[23]:
- oli kauwa kupjana
- jäivad vanast piiast
Kuusalu:
- olutt oli tarbeks
Jõelähtme:
- ei old lapsi enamaks kui sie kasulaps
Soome:
- hän teki sen valmiiksi - ta tegi selle valmis
- se tulee valmiiksi - see saab valmis
- hän on opettajana - ta on (nüüd) õpetajaks
- tuo talo on nyt autiona - too maja on nüüd tühi
- tuo talo on autio - too maja on tühi (juba ammu)
- tie tehtiin liian leveä - tee tehti (juba algul) liiga lai
- tie tehtiin liian leveäksi - tee tehti (paranduse käigus) liiga laiaks
seisund tõlgitakse omastava, nimetava või alaltÜtlevaga:
- pidä huoneesi siistinä - hoia oma tuba puhas
- hän piti talomme siistinä - ta hoidis meie maja puhta
- elävänä mä en antaudu vangiksenne - elusalt teie vangi ma end ei anna
öeldisTäiteMäärus ei tarvitse ühilduda põhiSõna arvuga:
- kengät ovat märkänä - kingad on märjad
- vie kengät korjattavaksi - vii kingad parandada
- menin sinne muina miehinä - läksin sinna muuSeas

täiend ^[24]

kaugemas minevikus on nimiSõna kirjeldav täiend olnud tunnuseta

Erźa:
- vér san - vere soon
Mokša:
- uštor lopa - vahtra leht (~ Leedu: klevo lapas)
Mari:
- pu pört - puuMaja (~ Soome: puupirtti, Leedu: medinė pirtis - puust saun)
Komi:
- pu kerka - puuMaja

Obi-Ugri keelis näidatakse nõnDa kuuluvustki

Handi:
- iki xop - taadi paat
- eewi kniga - tüdruku raamat

Liivlasist Laplasteni aga tuletatakse sedasi ainult alamMõisteid.

Lüganuse:
- kolmijalad, peigomes, talvimüts
- aga: [ussi] kesta

Vadja:
- rauta-nagla - raudNael
Soome:
- kivitalo - kiviMaja
- kattolamppu - laeLamp
Isuri:
- toohivakka - tohtVakk
- jogiranda - jõeKallas
- kevädvehnä - suviNisu
Karjala:
- raudapada - raudPada
- mét́t́šäpeŕt́ti - metsaOnn
- olgapiä - õlaNukk
Vepsa:
- vesihír - vesiHiir
- haroupä - rehaPea
- härg-vazaańe - pullVasikas

Liivlasist Laplasteni liidetakse sõnu ka omastavalisele täiendile.

Vadja:
- konnaa-naappa - konnaKarp
- rihen(n)eüZ - esik
Soome:
- kaupungintalo - linnale kuuluv maja
- saunankiuas - saunaKeris
- rotanmyrkky - rotiMürk
- lapsuudentoveri - lapsePõlveKaaslane
Karjala:
- ovenšuw - ukseSuu
- jänöinhuwli - (lapse) jäneseMokk
- koiranlewgu - "koeraLõug" - tünniVitsa pinguti
Vepsa:
- kondjambolad - "karuPohlad" - leesikad
- korvaredu - kõrvaVaik
- métsä-emägäińe - metsaEmand (haldjas)
Liivi:
- viedouk - veeAuk (sisse-väljaLaskeAva)
- iirpùogõ - hiirePoeg
Lapi:
- daalo-ised - majaIsand, pereMees

seda on soodustanud lõpuTäisHääliku ja omastava -n lõpu kadu. omastavalised liitSõnad meenutavad nüüd vanemaid lõpuKaota esiOsaga liitSõnu:

Soome:
- tomupilvi - tolmuPilv
- päiväpalkka - päevaPalk

ja aitavad vältida ebaMugavaid kaasHäälikuÜhendeid:

Soome:
- hiuskarva - juukseKarv (~juuksKarv)
- kirjakaappi - raamatuKapp (~raamatKapp)
- järviranta - järveKallas (~järvKallas)

arv ja hulk [tuhat linada, sadamed patjad]

loendatav ehk mõõdetav (hulk ehk aine) on mõõdu või arvu järel täisSihitise ja aluse puhul osastavas käändes ^[25] sarnast nähtust leiab Lapi, Mordva, Slaavi ja Balti keelis.

Jõhvi:
- [ma õlen] viiett kuud kaheksatkümmett (79a + 4k vana),
Vaivara [Riigi] 1890:
- [miä olin kahäksa kuud raskä] kolmata poiga,
Lüganuse:
- toob siia tuhat linada
- saab siia sadamed patjad ^[26]

Vadja:
- tšümme vootta - kümme aastat
- karja ärtšiä - kari härgi
- suur ulkk alkoa - suur hulk küttePuid
Soome:
- ota kupillinen kahvia - võta tassike kohvi
- joukko ihmisiä odotti pihalla - salk inimesi ootas õues
Isuri:
- pool lidraa viinaa - pool liitrit viina
- kaheksam parria verkkoa - kaheksa paari võrke
Karjala:
- viiži väŕt́t́šiä ozrua - viis kotti otra
- oš́t́šima üńńä́ĺlizen sarain heińeä - ostsime terve küüniTäie heinu
Vepsa:
- kaks véĺt - kaks venda
- súr kanm kalad - suur kandam kalu
Liivi:
- ta võtiis nänt viiž leibõ un kakš kalloo - ta võttis need viis leiba ja kaks kala
- päägin sigdi - palju sigu
- kabaal rekkõ - jupp teed

muidu ühildub mõõt mõõdetava aine käändega

Soome:
- hän puhui kolmesta pojasta - ta rääkis kolmest poisist
- sain sen viidellätoista markalla - sain selle 15 m eest
  - ~ maksoin siitä viisitoista markkaa - maksin selle eest 15 m

ase-, arv- ja omadusSõna ühildumine põhiSõnaga [tuleva nädalańni] ^[27] ^[28]

LääneMere-Soome täiend ühildub põhiSõna käände ja arvuga

Vadja:
- noorilõõ naisiilõõ - noortele naistele
Soome:
- tässä suuressa talossa asuu varakkaita ihmisiä - selles suures majas elab rikkaid inimesi
Hevaha Isuri:
- varriin kiukkaan - kuuma ahju
- varid sääd - kuumad ilmad
Karjala:
- harmailla hukilla - hallidel huntidel
Vepsa:
- hän ńevob agjatomít sarnoíd - ta jutustab lõputuid muinasjutte
Liivi:
- jõvàd àigad - head ajad
- jõv̀ist àigist - headest aegadest

muis Soome-Ugri keelis täiend ei ühildu

Ungari:
- ́uj h́az - uus maja
- ́uj h́azban - uues majas
- ́uj h́azak - uued majad

LääneMere-Soome täiendi ühildumine põhiSõna käände ja arvuga võib olla Balti ja Germani keelte mõju. Lapi keelis leiab samuti arv- ja aseSõna ühildumist mõnes käändes. eesKuju võidi saada ka taolistest oma keele lauseist kui

nägin seda - tuld
Soomeski on ühildumata täiendeid ^[29] ~ ensi, viime, eri, pikku, kelpo, koko, aika:
- kolmessa kohtaa/kohdassa - kolmes kohas
- kolmessa miehin - kolme mehe(ga)
- sillä tavoin/tavalla - sel moel
- kelpo työmiesten kanssa ei jouda koskaan riitaan - tubli tööMeestega ei satu kõõski tülli
- en tunne koko miestä - ma ei tunne seda meest üldse
Soomes ei ühildu ka pärisNimeline lisand üldNime ees ^[30]:
- Kirjoitin Eeva serkulle - kirjutasin tädiTütar Eevale

Soomes tarvitatakse mõnda täiendit käänduva järelLiitena ~ raukka, raiska, ressu, parka, paha(nen), poloinen, kulta, vainaja:
- en salaa mitään omalta äiti kullaltani - ma ei varja midagi oma kalli ema eest
- voi tuota ihmisparkaa - oh seda vaesekest
- tämä on Kettus-vainajan talo - see on kadunud Kettuse maja

Eesti õigeKeeles jääb arv ning omadusSõna rajava, oleva, ilma- ja kaasaÜtleva käände ees omastavasse

LõunaEesti:
- pümeheińi mõts̀uni - pimedate metsadeni
Soome:
- nuorena miehenä - noore mehena
- suuritta ongelmitta - suurte muredeta
Vaivara:
- rajast rajani
- ilma nooritta mehitta - noorte meesteta
- teravita kirvestetta - teravate kirvesteta ^[31]
Iisaku:
- tuleva nädalańni
Jõhvi:
- tulukke põles pikka juanena
- teise kevadeni
Lüganuse kaasaÜtleva käände asemel leiab veel tagasõna, mis muidugi täiendit ei sunni ühilduma:
- kauba kaasas said kõikki võtta: karttuli, rukki - kauba pääle said kõiki võtta: kartulit, rukist
- sie mies, kis jäi isa kaasa
- vana poisinna
- seitse aastanni
- keträs konttini - kederLuuni

Põhja-Eesti murdeis võib jääda arv ning omadusSõna mõne teisegi käände ees (ka ainsuse) omastavasse

ühildumine erineb Eesti keelest ^[4] [saab joomari mehele]

nii kui muis murdeis ja rahvaLaulus

Jõhvi:
- võtsid miäled miäste päästä
- tanud targa naiste päästä ^[32]
Vaivara:
- ken saab märja männi kaasa
- see saab joomari mehele ^[33]
- valituie vaaganuie ^[34]
Kodavere:
- kündsin õndsani õdakuni ^[35]
Haljala:
- laksub lage palu peal
- ilma puida tõrvaksida ^[36]
Simuna:
- oh sa saksa sabatu koera
- ilma hammatu isanda ^[36]

mitmuse tarvitamine

ainsus mitmuse asemel

Soome ^[37]:
- siellä oli miestä kuin meren mutaa - seal oli mehi nii kui mere muda
- taivas on tähdessä - taevas on tähti täis

mitmus ainsuse asemel

Soome ^[37]:
- hän on nähnyt Moskovat ja Petroskoit - ta on näinud palju kaugeid paiku
- on elossa isät ja äidit - on elus nii isa kui ema

Alutaguse murrakutes võib Eesti õigeKeele vastaselt olla

öeldis ainsuses mitmusliku aluse puhul [meil sündis kueral pojad]

Lüganuse:
- vanal a,eal õli klapperjahid
- õhtast õli jahi kottid täis
- meil viel sündis kueral pojad metsas

nii kui Soome ja Põhja-Eesti murdeis - eriti keskmurdes

Vaivara:
- undid oli siis näljas, nad Venemaald oli tulled sisse

öeldis ainsuses mitme aluse puhul [pläkk ja vask ilkab]

Lüganuse:
- pläkk ja vask ilkab
Jõhvi:
- ema ja isa jäi vanast

tavaliselt ühildub

Jõhvi:
- ema ja vennanaine pesivad
Iisaku:
- isa-ema elasivad vaisest
Vaivara:
- ühes külas eläsivät mies ja naine ja pikkaraine poiga kolme keste

hulgaSõna puhul öeldis mitmuses [vanad rahvas jäävad kodo]

Lüganuse:
- naistravas (= naised) pesivät põranda
- ennevanad rahvas ütliväd jänissekuer
- nuaremat lähvat tüöle vanat rahvas jäävat kodo
Jõhvi:
- omad rahvas ei üelled
Iisaku:
- siin rahvas vähä juovad
Vaivara:
- vaabriga tüö rahfas ellät kasarmus; nuarpaari eläsiväd oige onnelikko elo

harva ühildub

Jõhvi:
- rahvas tulep kodo

hulgaTäiendSõna (iga, mõni) puhul öeldis mitmuses [igä üks kammisivad sengä]

Lüganuse:
- igä üks kammisivad siis sengä

tavaliselt ühildub

Lüganuse:
- igä üks tegi vanal a,eal ise
- mõni jälle küpsettäs pliitta pääl kaa, mõni tegi suured kõhe üle panni [kuogid]
Vaivara:
- igä,üks tuli oma paariga; igä,üks otta oma märgi järel merret üles

hulgaMäärSõna (hulk, muist, palju, kari) puhul öeldis mitmuses [siis käisivat külämehi paljo]

Lüganuse:
- palju mehi istuvat siin
Iisaku:
- vanast olivad kole palju karusid
Vaivara:
- siis käisivat külämehi kaa paljo siint vedämäs [viina];

vahel ühildub

Jõhvi:
- muist luami jäi lautta
- pali lambaid suri vällä
- ulk naisi läks valvama
- kari inimesi tuli turult

arvSõna puhul öeldis mitmuses [viis poisikest mängivad]

Lüganuse:
- kaks poiga tulevat taga [karul]
- kolm [mesilas]peret on ise tulled
Jõhvi:
- kaks miest käisivat müöda uulitsa
Iisaku:
- viis poisikest mängivad
Vaivara:
- kolm untti tulivat vasta; kaks naist rääkkisivat omist poigest

Soome keele öeldis on mitmuses, kui arvu ees on täiend : ^[16]
- nuo viisi tyttöä eivät opi täällä - need viis piigat ei õpi siin
- viisi tyttöä kävelee tiellä - viis piigat jalutab teel
- perheen kaksi lasta ovat jo koulussa - pere mõlemad lapsed on juba koolis

vahel ühildub

Lüganuse:
- kaks inimest käis alatti mõisas
- neli ust käis sise ja neli peret elas sääl
- nuaremat lähvat tüöle vanat rahvas jäävat kodo
Jõhvi:
- kolm inimest paneb karttuli

Rebala randadel on alusele lähem öeldis ainsuses ja kaugem mitmuses

Kuusalu:
- kaks miest läks [merele] ja jäitte kaduneks
- kaks miest ottand paadi mennet sinne laeva juure

sõnaJärg

lauluSõnade järjeKorda mõjutab värsiMõõt ^[38] [käisin pulmassa mõnessa]

pikk esiSilp ei sobi värsi 4. ja 6. (ehk tagant 3. ja 5.) kohale
lühikene esiSilp ei sobi värsi 3. ja 5. (ehk tagant 4. ja 6.) kohale

Lüganuse:
- käisin pulmassa mõnessa
- käisin saajassa sa,assa ^[39]
Jõhvi:
- üvamees üle mereda
- püüab aga kallile kalada ^[40]

lauluSõnade järjeKorda võidakse muuta ka toreduse pärast ^[38] [tieb peigalad ligi pihuda]

Lüganuse:
- sie tieb sukad säärda müöda
- vikelid ligi lihada
- peigalad ligi pihuda ^[41]
Narva:
- kana kallis kaendelas
- hani hallas alla hõlma ^[42]
Vadja ^[9]:
- pilvi õli tullu taivaa - taeva pilv oli tulnud

Soome või SaksaPärane sõnaJärg ^[43] ^[44] ^[45] ^[9]

pöörduv teguSõna

on Saksa keele lauseLiikmetest teisel kohal

Den Hund biß der Mann. - koera hammustas see mees

kui pöörduv tegusõna alustab lauset, siis tajub Sakslane, et midagi tuleb juurde mõtelda

Weiß ich nicht = Das weiß ich nicht - seda ma ei tea
Tut er nicht = Das tut er nicht - seda ta ei tee

või arvab, et küsiti

kas-küsimus [kas meri kaluje annab]

Tut er nicht? - kas ta ei tee? (Saksikult: kas ei tee ta mitte?)
Studiert er hier? - kas ta õpib siin?

Lüganuse Irvala:
- kas sutta käinu täna
Vaivara:
- kas meri kaluje annab
- kas teil käiä ka kodo lõunel

mitmeSõnaline öeldis [midagi tehnest ei saa]

liitÖeldise, väljendTeguSõna jms pöördumatu osa on Saksa lause lõpus

Wann geht Ihr Kind schlafen? - millal teie laps läheb magama
Heute geht sie schwimmen. - täna ta läheb ujuma
Sie geht heute schwimmen. - ta läheb ujuma täna
Er weiß mit dem Traktor umzugehen. - ta oskab käsitseda traktorit.

AluTaga see ei tarvitse lause lõpus olla

Lüganuse:
- ku õlut saab käinest, siis akketa juoma
- kui ise [karja] oietust ei saa, siis piat [abilise] palkkama

pööratud SaksaPärane sõnaJärg

see millest käib jutt, millele midagi uut lisatakse, see pannakse lause algusse ja alus liigub kolmandale kohale
- Gestern hatten wir schlechtes Wetter - eile meil oli kehv ilm
see mida rõhutatakse, pannakse lause lõppu (liitÖeldise teise poole ette või asemele)
- Gekauft habe ich ihn gestern. - ostsin ma selle eile.

kui-sideSõna võib olla aluse või muu lauseLiikme järel [obune kui akkab irnuma, siis tõstab sava]

Lüganuse:
- keträja (ööSorr), see kurat kui äält tieb, siis on metsisse laul läbi
Jõhvi:
- vorsti kui tegema akketti, siis puhutti enne suale
- obune kui akkab irnuma, siis tõstab sava üles

Viru-Nigula:
- lina kui oli küps, siis sai üles kisuttu
- minu ema kui oli surma-aiguses, siis tellis ühe sugulase
- mina kui olin nuar, minu isa ja vennad vedasivad suure-kala nuatta
- kinda luandasele kui akkasid kirja luama, siis kasvadetti silmi juure
Haljala:
- nie kui rääkkisivad oma kiele, ei saand aru
- mere tuul kui oli ja puut kohisesivad, siis tämä ei saand maka

AluTaga:
- seni, kuni,
Iisaku:
- kunni,
Viru-Nigula:
- senni, kunni,

kes, mis -sideSõna võib olla aluse või muu lauseLiikme järel [lapsed suuremad kie õlivad, nied keträsiväd]

Lüganuse:
- lapsed suuremad kie õlivad, nied keträsiväd
- võrgu tekkid, vankri pääl midä käisid
- labesed (taimeLavad), kaugemall mdä õlivad tuast, nied küetti kevade

nii kui Soome ja Põhja-Eesti murdeis - keskmurdes rõhutamise puhul eriti

Viru-Nigula:
- keulamehel oli kaks aeru, aga siis piidal kess olivad, neil oli kummagil üks aeru kääs
Haljala:
- süda valuttas poigide pärast, mere pääl kess olivad

sideSõna

sideSõnata rinnastamine ^[46]

nii kui: isa tuleb, ema tuleb - isa ja ema tuleb

Ferdinand Johann Wiedemanni sõnaraamat:
- ääri-veeri - üksikasjaliselt, täpselt (rääkima)
Eesti:
- õde-venda seda ei teadnud
Vadja:
- veel pantii süvvä juvva näile - veel pandi neile süüa-juua
- ain hepoized joonitellaZ etes takaZ - aina hobused jooksevad edasi-tagasi
Soome murdeis:
- makas üäp päivät - magas ööd-päevad
- tuulta taivasta tavotteloo - ajab taga tühja tuult
- tässon jo syötö juotu koko päevän - siin on juba söödud- joodud kogu päeva
- ja yhtenä yänä Asikkalast hevosell ajovat elestakasi Hattulas saakka - ja ühel ööl nad sõitsid Asiakkalast Hattulani edasi-tagasi
Savo:
- paa se korvo ihan iärivvierin täöteen - pane see toober päris ääreni täis
- otti orallaak ongellaak (orallakin ongellakin) - võttis iga moodi nii ora kui õngega
- oun tässä suanu olla rekenäi kelkkanai (rekenäkin kelkkanakin) - olen siin saanud olla igas ametis - nii ree kui kelgu asemel
Ala-Satakunta:
- kyl mä sitä ääri viäri yriti sanoo - küll ma seda ääri-veeri püüdsin öelda
Isuri:
- läksiid hoomuksest ikkun alla süömädä joomada, siZ jos kägi kukkui ain sa,oittii: kägi petti - läksid hommikul õue söömata-joomata, siis kui kägu kukkus, üteldi: kägu pettis
Karjala:
- üöt päiväd roadau - ööd-päevad teeb tööd
- tuulta taivašta - tühja-tähja
- no sielä syyväh juuvah, siit aletah sielä lauloa - no seal süüakse-juuakse, siis hakatakse seal laulma
Vepsa:
- sít södas, jodas, svádib zavódisõ - siis süüakse, juuakse, algavad pulmad
- kävuutas lavad-me edestaguižiń - käiakse mööda põrandat edasi-tagasi
Liivi:
- tämaa um' ma'ggõn ied päävad ii'tõ ma'ggõmõst - ta on maganud ööd-päevad (ainult) üht magamist
- tuuldõ toovast rõkaand - tühja juttu ajama
- ta u'm näälgàs s̀iedõ, jùodõ - ta on söögi-joogi näljas

Friday, November 29, 2013

lauseLiikemed

lauseLiikmed [1][2] [3]