määrajuss

• 1 määrus ^{[1][2] [3] [4]}
  • 1.1 saatte-piirMäärus
  • 1.2 eesMärk
    • 1.2.1 rajav
  • 1.3 aeg
    • 1.3.1 nimetav
    • 1.3.2 omastav
    • 1.3.3 osastav
    • 1.3.4 sisseÜtlev
    • 1.3.5 seesÜtlev
      • 1.3.5.1 ainsus
      • 1.3.5.2 mitmus
    • 1.3.6 seestÜtlev
    • 1.3.7 alalÜtlev
    • 1.3.8 alaltÜtlev
    • 1.3.9 olev
    • 1.3.10 viisiÜtlev ^[21]
    • 1.3.11 lativ
    • 1.3.12 ajaMääruse täiend
      • 1.3.12.1 alalÜtlevas
      • 1.3.12.2 omastavas
    • 1.3.13 algu, lõppu
    • 1.3.14 -des: tegevuse ajal
    • 1.3.15 kestus
      • 1.3.15.1 kaasaÜtlev
      • 1.3.15.2 rajav
  • 1.4 koht
    • 1.4.1 allPool, enne, kesk, mööda, piki, päält, pärast, vastu, ülemal
    • 1.4.2 külastus
    • 1.4.3 välisKohaKääne
      • 1.4.3.1 Eesti keele siseKohaKäände asemel
      • 1.4.3.2 alaleÜtlev
    • 1.4.4 siseKohaKääne
      • 1.4.4.1 Eesti keele välisKohaKäänete asemel
      • 1.4.4.2 sisseÜtlev
    • 1.4.5 olev kääne
    • 1.4.6 viisiÜtlev ^[21]
    • 1.4.7 kaasaÜtlev tagaSõnaGa
  • 1.5 töö
    • 1.5.1 siseKohaKäänded
  • 1.6 puude
    • 1.6.1 sisseÜtlev
  • 1.7 lähteKoht
  • 1.8 siht
  • 1.9 teeKond
  • 1.10 jutuAine
    • 1.10.1 seestÜtlev
  • 1.11 keel
  • 1.12 vahend
    • 1.12.1 alalÜtlev
    • 1.12.2 viisiÜtlev ^[21]
    • 1.12.3 alaleÜtlev
    • 1.12.4 seestÜtlev
  • 1.13 olek
    • 1.13.1 saav kääne
    • 1.13.2 rajav
  • 1.14 seisund
    • 1.14.1 siseKohaKäänded
    • 1.14.2 välisKohaKäänded
    • 1.14.3 viisiÜtlev ^[21]
    • 1.14.4 alalÜtlev
    • 1.14.5 seesÜtlev
    • 1.14.6 kaasaÜtlev
    • 1.14.7 olev
  • 1.15 vastavus, väärtus
    • 1.15.1 välisKohaKäänded
    • 1.15.2 seestÜtlev
  • 1.16 põhjus
    • 1.16.1 alaleÜtlev
  • 1.17 valik
    • 1.17.1 seestÜtlev
  • 1.18 arv
    • 1.18.1 viisiÜtlev
  • 1.19 hulk
    • 1.19.1 seestÜtlev
  • 1.20 määr
    • 1.20.1 viisiÜtlev
  • 1.21 mõõt
    • 1.21.1 osastav
    • 1.21.2 alaleÜtlev
  • 1.22 kirjeldav
    • 1.22.1 osastav
    • 1.22.2 viisiÜtlev ^[21]
    • 1.22.3 da-tegevusNime viisiÜtlev kääne ^[53]
    • 1.22.4 alalÜtlev
    • 1.22.5 päidi tagaSõna
    • 1.22.6 pitte tagaSõna
    • 1.22.7 -st(e)
    • 1.22.8 -ldi, -lli
    • 1.22.9 -mitte, -mäst -miste
    • 1.22.10 -källi
    • 1.22.11 -sutte, -sutta
    • 1.22.12 SoomePärased -sille, -silla
    • 1.22.13 omastusLiide^[53]
      • 1.22.13.1 omastavaga
      • 1.22.13.2 osastavaga
      • 1.22.13.3 alal(e)Ütlevaga
      • 1.22.13.4 alaltÜtlevaga
      • 1.22.13.5 sisseÜtlevaga
      • 1.22.13.6 seesÜtlevaga
        • 1.22.13.6.1 -issasa
      • 1.22.13.7 seestÜtlevaga
      • 1.22.13.8 olevaga
      • 1.22.13.9 saavaga
      • 1.22.13.10 Soome- ja VadjaPärase kaasaÜtlevaga -nesä
      • 1.22.13.11 -tuvasa
• 2 viited ja märkused

määrus ^{[1][2] [3] [4]}

saatte-piirMäärus

Eesti keele rajava käände asemel ^[5]

• Lüganuse:
  • maast madalast saatte
• Jõhvi:
  • põlvist saatte
  • siijest saadikk
• Iisaku:
  • veikkest saatte

nii kui

• Vaivara:
  • joulust saatte
  • uonest saatte

saatte-kaasSõna võib sulanduda eelmise sõna lõppu

• Lüganuse:
  • kolme aastas-saatte on varsa ambat
  • jõgi on keväde kallastes-saatte
  • lõunes-saatte
  • mihklipäs saatte
  • südämes-saatte
• ^[6]
  • peeta pimedast saate
  • lassa õlla õhta'anni
• Jõhvi:
  • kodus-saatte
  • maas-saatte
  • puoles-saadik
  • põhjas-saatte
  • servis-saatte (täis)
  • vett õli puole tõrres-saadik
  • õhtas-saatte
  • senes-saatte
• Iisaku:
  • kaelas-saadik
  • metsas-saadik
  • kõrvis-saatte
  • ommikus-saatte
  • arkkides-saatte vajus tüma
• Kodavere seestÜtleva käände lõpp ongi -ss(<*-st):
  • jõõluss-suatt
  • lapsess-suatt

üheKordse s-ga liitumist leiab Kuusalust kuni AluTaha

• Lüganuse:
  • sügise saatte
• Iisaku:
  • kriipsu saatte

see on naGu Vepsa, Karjala, Isuri, Vadja ja Ingeri Alam-Luuga murrete sisseÜtlev:

• Põhja-Kuusalu:
  • louna saatt
• Soome:
  • taloon saakka
  • veneeseen saakka
• Vadja ^{[7] [8]}:
  • tämä tuli soho ssaa
  • Itšäpäivä: siltaassaag, mettsäässaag
  • pulmia mändžittii oomnikkoossaa - pulmi peeti hommikuni
  • õlimma eittsesä valgõtikkoossaa - olime õitsis koiduni
  • tämä õli õnnõva vanaassaa i surmaassaa - tema oli õnnelik vanaduse ja surmani
  • kanava menep ̮ Kattilallõõssaa - kanal läheb Kattila külani
  • vad́d́alaisii cüliä on Laugaassaa - Vadja küli on Lauga jõeni
  • joohsi kotoossaa - jooksis koju
  • anna millõ babuškallõõssaa cävvä - las ma lähen vanaEma juurde
  • on täünnää poolõssaa - on poolest saati täis
  • cävi kõlmõõ kõrtaassaa - käis 3 korda
  • söö kõikkõa õttsaassaa - sõi kõik otsa

omastavat reedab mõniKord astmeVaheldus

• Lüganuse:
  • pääkarvad pidid pikkad õlema, ikke piha saatte

nii kui

• Viru-Nigula:
  • siije a,ea saadik (aiani)
  • eina-a,ea saatte (heinaAjast saadik)

sõnaAlguse kaasHäälik kipub liitSõna sees kaksistuma ka muidu

• Lüganuse:
  • siijessaatte
• Jõhvi:
  • sinnessaadik

Vaivara Kudru küla heliSalvestuselt kuuleb:

• • igävese a,eas-saatte
  • ehtas-saatte
  • siijes-saatte
  • sinnes-saatte

kuna linti lugeja J.Remmel ise on kirjutanud samad sõnad nõnda:

• • igävese aja saate
  • ehta saate
  • siie saate
  • sinne saate

ega taju ise kaasHääliku kaksistumist

seestÜtleva asemel leiab sisseÜtlevat ja alaleÜtlevat

• Iisaku:
  • Iisakkusse saatte
• Haljala:
  • Ligedama mäesse saadik
• Viru-Nigula:
  • Lahest niigauwa ku Lettibäle saadik

eesMärk

rajav

• Vadja ^[9]:
  • soldatti cüsü öössi - sõdur küsis ööMaja
  • kõlmõttomassi piäb ̮ õmmõlla ciutto - kolmandaks päevaks särk peab olema valmis
  • lämmittääss cihvassi - aetakse keema
  • sai naisõssi Trifonaa tüttäree
  • lauta kraazgattii musassi - värviti mustaks
  • tee lühüpässi !
  • nii õli meil sõnass tehtü - nii oli meil lepitud kokku
  • naa taaria teessi - näh sulle taari teele kaasa
  • antagaa antõõssi

aeg

nimetav

• Lüganuse: täna tõisin kella seitsme aig ülesse
  • nüüd võtta mett iga aig milla tahad
  • kevat on [meres] kõige pienemb vesi
  • sie nädäl käisitta siin
  • tuleva nädäl etta tule
  • maarjabäiv jälle võetti viina ja tehti maarja puna

nii kui

• Vaivara:
  • mei panemo ikä aasta augusti kuus silmu merrat jokke
  • suri just joululauppä
• Vadja ^[10]:
  • koko talvi, ceväd, päjv

omastav

• Lüganuse: menevä nädälä õli külm
  • sie sama ommikku mendi kerikku

nii kui

• Vaivara:
  • mänevä keväte miul oli jalga kipe
• Vadja ^[10]:
  • koko talvõ, cesä, sõa

sama kuju saaks lõpuKao järel n-i kaotanud olev kääne.

• Soomes üteldakse nii tähtPäeva kohta jm ^[11]:
  • lauantaina on aina sauna
  • tulkaa jo jouluna
  • viime sodan aikana
  • näinä aikoina - neil aegadel
  • tänä vuonna - tänaVu
  • tänä iltana - täna õhtul
  • sinä päivänä - sel päeval
  • vanhuuden päivinä - vanadusPäevil
  • en tee sitä yhtenä päiväna - ühe päeva jooksul

osastav

• Lüganuse: kukk laulas vahel mida aiga
  • minugi pulma aiga õli niisukke mies
  • juo sie seda aiga tulep
  • sai õiget aiga sinne
  • ku lõunette aiga tuli laudast lüpsemäst

nii kui

• Vaivara:
  • sie oli pärtlibä aiga
  • sedä aiga kui siit sene [paadi], lahti saat, laine lüöpki poigitte
  • Soome keele: sidä aikaa
• Vadja ^[10]:
  • koko talvia, sücüsüä, ajka, ohtogoa
  • mennel kuut, üüt
  • menn voot - mineva aasta

sisseÜtlev

mitmuses

• Lüganuse: sie õli pühite aigu
• Iisaku Uhe: suure vie aegu

• Soome sisseÜtlev käib ligiKaudse aja kohta ^[12]:
  • niihin aikoihin
  • siihen aikaan
  • kevätpuoleen oli joskus rehunpuutetta - kevade poole tuli mõniKord söödast puudu
  • miesmuistiin - nii kaua kui ma tean
  • päiväkausiin - päevade viisi
  • moneen, muutamaan, isoon, pitkään, koko, hyvään päivään
• ning eitatava tegevuse kestuse kohta:
  • en ole nähnyt häntä kahteen vuoteen - ma ei ole teda kaks aastat näinud
  • oletko nähnyt häntä pitkään aikaan - ega sa ole teda juba pikemat aega näinud
  • oletko kolmeen viikkoon ollut siellä - kas sa oled olnud sääl kolme (viimase) nädala jooksul
• Vadja ^[13]:
  • vanaa aikaa elimmä pazgassi - vanasti elasime sitasti
  • se õli eelmuinaa - enneMuiste
  • kolhozaa aikaa - kolHoosi ajal

seesÜtlev

ainsus

• Jõhvi: abrilli kuus pidi õlema kudumised ja kuattud
• Soomes käib kestuse kohta ^[14]:
  • sain sen valmiiksi kolmessa päivässa - kolme päeva jooksul
  • joka on nopsa nuoruudessaan, se on virkku vanhuudessaan
  • minun iässäni on nähty yhtä sun toista - minu vanuselt on nähtud üht ja teist
• Vadja ^{[15] [13]}:
  • kases voos - sel aastal
  • miä tejn tüüt ühes cesäs
  • siä õmas ̮ iäs ̮ ed ̮ ehi hukata - seda sa ei jaksa oma elu jooksul kulutada

mitmus

• Jõhvi: minu aigus

nii kui

• Vaivara:
  • sie oli soja aigus

seestÜtlev

• Vadja ^{[15] [13]}:
  • menness cesäss - mineva suvest alates
  • oomnikoss, sücüsess - hommikul, sügisel
  • cääppä on šveedaa aigassa - haud on pärit Rootsi ajast
  • päivässä päivääsee oottõõn poigalta cirjaa

alalÜtlev

on kõige tavalisem kõigis LääneMereSoome keelis

• Lüganuse: kukke laulu ajal tuisti vanast
  • tennisse päiväl lähäb talve seljäluu katki
  • kui talvel mies kõnnib püksi kaulusseni lumes, sie suvel kõnnib põlvest saatte rohos
  • õkkaspuu raijutti nuorel kuul
• Jõhvi: päiväl õli puoluks kinni

nii kui

• Vaivara:
  • mennel pühäbäl oli miul pali viera
  • kaigel üösel ei saand silmä kinni

isegi eluea puhul

• Lüganuse: meil üks lehm lei õhval juo sarve maha (õhvana)
• Soomes - täpsustamata aja kohta ^[16]:
  • päivällä
  • tällä viikolla - sel nädalal
  • viime vuosisadalla
  • edellisella kerralla
• Vadja ^[10]:
  • sücüsüll

alaltÜtlev

• Soome ^[17]:
  • tämä on menneeltä vuodelta - see on pärit läinud aastast
  • päivä päivältä - päevast päeva
• Vadja ^[18]:
  • voosi vuvvõlta on parapi elää - aasta aastalt

olev

• Lüganuse: [suri] lapsena
  • poiganna, uudenna, pisukkesenna
  • [vana] poisinna
• Jõhvi: nuarenna
• Soome lisand ^[19]:
  • nuorena on vitsa väännettävä
• Vadja ^{[15] [20]}:
  • se õli sõa ajkõnn, pedron, pühänn, lauko-päjvenn, talvõn - sõja ajal, PeetriPäeval, pühadel, lauPäeval, talvel
  • näväd ̮ nõistii oomnikkonn, õhtagonaa - nemad tõusid hommikul, õhtul
  • vid́d́espään lähsi - läks reedel
  • tämä süntü jo meńńä voon - tema sündis juba mineva aasta

viisiÜtlev ^[21]

• Soome ^{[17] [22]}:
  • talvisin - talviti
  • öin ja päivin - ööd-päevad läbi
  • kello lyö täysin tunnein - kell lööb iga täisTund
  • niistä ajoin - neist ajust alates
  • noista päivin - neist päevadest

lativ

• Vadja ^[23] :
  • taas, siis

ajaMääruse täiend

on tavaliselt

alalÜtlevas

, aga põhiSõna on osastavas või viisiÜtlevas (olevas) käändes

• Lüganuse:
  • sell aasta ühel ommikku [vara]
  • peremes meneväl suve suri
  • tõisel riede Juhan tõi lambad
• Jõhvi:
  • suojal kevade
  • esimisel õhta
  • ühäl pühäbä õhta
  • mitmel ommikku tuli viis märssi perenasel panna

nii kui Võru, Vadja, Karjala,

• Setu:
  • vanal aiga
• Vastseliina:
  • mustil aiga (enneMuiste)
• Vadja ^{[24] [15]}:
  • senell päivää
  • ühell kõrtaa tuli suur tuuli
  • kasell voot - sel aastal
• Soome:
  • sillä aikaa, et saa mennä ulos - selle aja jooksul sa ei tohi väljuda
  • toisella kertaa
  • ühtä aikaa - ühtAegu
  • tulen vain lyhyeksi aikaa ^[25] - tulen ainult lühikeseks ajaks
  • pyydän teitä poistumaan vähäksi aikaa - palun teid väheks ajaks lahkuda
  • jää siksi aikaa kotiin, kun palaan - jää seks ajaks koju kuni ma tagasi tulen

harvem on ajaMääruse täiend

omastavas

• Lüganuse:
  • ielmise nätäl tuli mul mittu linnuperet

algu, lõppu

eesLiited Jõhvi, Lüganuse ja Viru-Nigula murrakus

• Lüganuse: algu kuus õlen sündind (kuu algul)
  • algu nädäläst algasin einä tehä
  • mina sõidan ka Tallinna lõppunädala (nädala lõpul)
• Jõhvi: kevade, algu aprilli(s) (aprilli algul)
  • neli maja õli [tündrimaamehi], kaks tükki käisid [mõisas] algunädalal, kaks lõppunädalal

(nii kui Kadrina, Viru-Jaagupi, Iisaku Oonurme, Ambla, Järva-Jaani ja Soome keele)

-des: tegevuse ajal

• Lüganuse ^[26]:
  • minu orja ulkudessa (minu s.o. orja - hulkumise ajal)
  • vaise lapse vaarudessa
  • palgapiia piiludessa
• Vadja ^[24]:
  • isää tullõsa kotoosõõ - siis, kui isa koju tuli
• Soome da-tegevusNime viisiÜtlev kääne kirjeldab tegevust ^[27]:
  • tulivat laulaen - (kuidas?)
• seesÜtlev väjendab samaAegsust
  • laulaessa kului aika - (millAl?)
  • lauloimme työtä tehdessä(mme) - (millAl?)
  • laulettaessa unohdetaan murheet - (umbIsik)

kestus

kaasaÜtlev

• Vadja ^[28]:
  • Lempola:miä õlõn üö-päiveäkaa karjuššinn - olen karjas nii öö kui päeva

rajav

• Vadja ^[9]:
  • tulin sillõ ühessi tunnissi - tulin sinu juurde üheks tunniks

koht

allPool, enne, kesk, mööda, piki, päält, pärast, vastu, ülemal

eesSõnade põhiSõna on omastavas Eesti keele osastava asemel

• Lüganuse:
  • linnud lennavad allpuol/ülemäl pilvede
  • metsävaht akkas karu jälkide müöt käima
  • vetelevät pitki seinä ääride
• Iisaku:
  • enne pulmade
  • müeda urkkade
  • pärast pühade

nii kui

• Jõelähtme:
  • kanna rauwat löid aina vasta kivide
• Haljala: metsade müöda käidi
• Viru-Nigula: ise olid kesk lademette seisasid [rehepeksul]
  • ise olid kolm nädala päält pulmade

läbi ja ümber võivad murrakuti olla osastavaga

• Haljala: möllasin läbi üöd
• Viru-Nigula: [juukseplett] ümber pääd
• Vadja ^[24]:
  • enne sõtaa - enne sõda

külastus

• kellegi pool, kellegi juures käimisest-viibimisest kõneldes

tarvitati alaleÜtlevat Eesti keele kaasSõna asemel

• Lüganuse:
  • läks arstile
  • läks lehmaga pullile
  • tõisetki käisid meije täkkul ühte lugu
  • tienisin tädil
  • sääl Lüganuses õlin oma lennasel (lelleNaise pool)
  • ku ma tädimel käisin
  • tä pidas minu ikke sugulasest ja käis siin minul
• Jõhvi:
  • tahin menna arstidelle
  • lähän Madisselle ehk lähän Mardi rahvalle
• Iisaku:
  • mina vein obusega mehe arstile
  • talu peremestel ka tienisin
  • käisin õppetta,eal karjas
  • läks seppale vankri rauttama

nii kui Põhja-Eesti idaMurdes,

• Vaivara:
  • käisin tohtril
• Vadja ^{[29] [18]}:
  • hüü oomõn tulla millõ - homme tulevad minu juurde
  • tämä meni pojs õmalt esimäjselt najselt - tema läks minema oma esimese naise juurest
  • tämä tuli cüläss õmalt ämmelt - tema tuli maalt vanaEma juurest
  • tuli vanalõõ ämmälee - tuli vanaEma vaatama
  • naisiusi tõisõlõõ naisõlõõ - võttis teise naise
  • ühs najsikko teci samagonka i pejtti mehelt lauttasõ - üks naine tegi puskarit ja peitis mehe eest lauta
• Soome ^[30]:
  • hän on lääkärillä, lääkärissä, kävin Helenalla, sepällä
  • hän on kaivolla, tulin kaivolta
  • he istuivat nuotiolla - istusid lõkke ääres
• aga
  • kävin sukulaisissa - sugulasi juures
• Vadja ^[13]:
  • tämä pakõni vällää mehessä, zvieriissä - põgenes oma mehe juurest, metsLoomade käest

välisKohaKääne

Eesti keele siseKohaKäände asemel

• Soome ^[30]:
  • tähdet tuikkivat taivaalla - tähed vilguvad taevas

alaleÜtlev

Eesti keele alalÜtleva asemel väljendab korduvat tegevust

• Vadja ^[18]:
  • ühs naisikko cäüs niittämää põllolõõ - üks naine käis pidevalt põllul niitmas
  • kuttsõ pulmõilõõsõõ - kutsus pidevalt pulma

siseKohaKääne

Eesti keele välisKohaKäänete asemel

• Lüganuse:
  • panivad võrgud obuse pääle, siis sellega läksivad ülesse mere

(aga iga mies ei mend merele ega tahtund merel käija )

• Haljala:
  • enne jõulutt jäi meres käimine seisu
• Viru-Nigula:
  • igas saares oli omad tuled
• Vadja ^[7]:
  • tämä tuli rantasõ - он пришел на берег
  • müü cäjmm merese püütemes kala - мы ходили в море ловить рыбу
  • paa kartink sejnäse - Повесь картину на стену!
  • kartink on sejnes - картина висит на стене!
  • panin hatu pähäse - на голову
  • täll botinkõd õlti jalgõs - на ногах
  • täll selles õli kotti - на спине
  • tämä kooli, jäi linnasõ (kuhu) - он умер, остался в городе (kus)
  • minu siso cäj cerikkos (kus) - моя сестра ходила в церковь (kuhu)

• Soomes ka tagaSõna asemel ^[31]:
  • lintu lensi puuhun - puu otsa
  • tässä maassa
  • maassa maan tavalla tai maasta pois
• Vadja ^[13]:
  • varõs ̮ lentii puhõõ - puu otsa
  • tämä meni õikõ ̨ aa cäteesee - paremale poole

sisseÜtlev

Eesti keele seesÜtleva asemel väljendab korduvat tegevust

• Vadja ^[13]:
  • tämä cäüsi lidnaa - käis tihti linnas
  • tämä cäüsi lidnasa - käis korra linnas

olev kääne

võib olla lõpuKao järel n-i kaotanud

• Lüganuse:
  • sääl ei õle elävä enge kodo
• Vaivara:
  • kas teil käiä ka kodo lõunel
• Soome:
  • kotona, takana
• Vadja ^{[32] [20]}:
  • cen on kotona, koton - kodus
  • issusivat ̮ kõikii lavvaa takana
  • Jõgõperä: elimme isää vellee tüvenne - elasime lelle juures

viisiÜtlev ^[21]

• Lüganuse:
  • rinna - kõrvuti
• Soome ^{[17] [22]}:
  • käsikirjoitus on paikoin nuhraantunut - paiguti
  • molemmin puolin tuli näkyviin kauniita maisemia - mõlemal pool
  • näillä paikoin ei ole karhuja
  • näillä main me matkustimme
  • yhdelle puolen - ühele poole
  • yhdeltä puolen - ühelt poolt
  • niiltä kohdin - neilt kohtadelt

kaasaÜtlev tagaSõnaGa

• Vadja ^[28]:
  • ceneekaa siä isud ̮ rinnaa ? - kelle kõrval sa istud

töö

külasKäigust, tööst, saagi püügist või korjamisest kõneldes

siseKohaKäänded

Eesti keele välisKohaKäänete asemel

• Lüganuse, Jõhvi, Iisaku: õitsi menema, õitsis olema
• Lüganuse:
  • õlima kalas
  • lähmä marja, jõvikke
  • kõikkis marjudes sai käijä
  • käisin sienes, niines (niint kiskumas)
  • lähäb ärgi, on ärgis (härjaKarjas)
  • siis akkas estest anedes käima ja peräst sigades ja siis akkas lammastes, lambagarjas
  • lähma mattusse, tulin mattussest
  • tuli võõrassi, võerussi
  • võõrassis käima, olema
• Jõhvi:
  • lähän pohla
  • ei saa enamb marjas käijä
• ^[33]
  • läksin mäele maasikaie
  • linna alla lillakaie
  • pärna alla pähkelie
• Jõhvi, Iisaku:
  • võersi võtma (võõrustama)
• Iisaku, Viru-Jaagupi, Simuna, Järva-Madise:
  • võersi tulema

idaMurdeline Iisaku Tudulinna, Torma nii kui Mulgi ja Võru keele; Viru-Nigula: tuli viersi

• Setu:
  • mii lät'si mar'ja
• Vastseliina:
  • käüdäss maasikih, mustikih ;
• Hargla:
  • käve pähknen

• Vaivara:
  • mänga mustike
  • käivad sienes ja marjas
  • lähmö kriba (seenele)
  • eitsi mänemä; tulimo eitsist
  • tullo vierassi, on vierassis
  • olin mädoksil
• Soome ^[34]:
  • olimme heinässä, kalassa, vieraissa - vierasis, hän meni marjaan, vieraisiin, eloon (lõikusele), tuli sienestä, hautajaisista
  • tuli töistä
  • lähtivät työstä - lahkusid töölt
• aga ^[35]
  • lähti ongelle, vedelle, halolle - õngitsema, vee, puude järgi
  • tuli nuotalta, verkolta
  • koko perhe on ruoalla, suuruksella - kogu pere on söömas, einestamas
• Vadja ^{[13] [28]}:
  • kusa õlõt ̮ töösä - kus sa töötad
  • mentii cäümääsee - mindi kosja
  • valmissua sõtaasõõ - valmistuda sõjaks
  • umalikkaad ̮ mehed ̮ evät ̮ kõlpaa töhee - purjus mehed ei kõlba tööle
  • õlin lehmiikaa karjasa - lehmadega

puude

sisseÜtlev

• Vadja ^[13]:
  • lein varpaa civeesee - lõin varba kivi vastu
  • ratkasin naglaasõõ sõrmõõ - lõin sõrme naela vastu
  • panõ šlääppi pähee - pane müts pähe
  • issuu opõsõlõõ selcää - istu hobuse selga

lähteKoht

• Vadja Pummala - Lempola murre ^[36]:
  • takand, kotonta
  • tuli Fad́ei kotŭò soldatind - Fad́ei tuli sõjaVäest koju
  • tulõb ̮ välleää karjušind - jätab maha, lõpetab karjuse ameti
  • sücüsüll meneb ̮ välleää traktoristind - sügisel jätab maha, lõpetab traktoristi ameti
  • tuli tervĭèssi läsivänd - paranes haige olemast

siht

• Vadja ^[23] :
  • üles, tagas, alas ~ alaa
  • cäütteleb ̮ etees ̮ tagaas

teeKond

• Vadja ^[37] :
  • maitsee, meritsee
  • peritsee, ümperitsee - tagant, ümbert kaudu
  • maanalatsõõ - maa-alt

jutuAine

seestÜtlev

• Vadja ^[13]:
  • tämä pajattii med́d́ee cülää põlossa - tema rääkis meie küla põlemisest

keel

• Vaivara:
  • [palus minu] jumala kiele (viisiÜtlev)
• Vadja ^{[38] [9] [39]}:
  • en tää kuj see jutõll vád́da ceelell - ma ei tea kuidas seda ütelda Vadja keeli
  • juttõõ maahsi, maassi, maissi - ütle maaKeeles = Vadja, Isuri või Eesti keeles
  • pajatan vad́d́alaisõssi ~ vad́d́akossi ~ vaissi - räägin Vadja keeles
  • kui on venäissi - kuidas see on Vene keeles või ÕigeUsu kombel
  • soomõssi - Soome keeles või LutheriUsu kombel
  • virossi - Eesti või Viru keeles
• Soome ^{[17] [22]}:
  • vanha sanoma uusin kielin - (viisiÜtlev)
  • sanokaa tämä sama suomeksi - Soomlase moodi, SoomePäraselt
  • sanoin sen sujuvalla suomen kielellä - (omadusSõna - täiendi tõttu alalÜtlevas)

vahend

alalÜtlev

Eesti keele kaasaÜtleva asemel

• Lüganuse: itkeb nagu vitsul peksetu
  • ära kuluta ninda pali, katsu vähemal läbi saada
  • piap vähäsel elämäije
• ^[40]
  • see on kaurul kasvatetu
  • lihutetu linnasille
  • õtra tangulla tasutu
• Jõhvi ^[41]:
  • püüsi püssil püietasse
  • kala võrgula võeta

nii kui

• Soome ^[42]:
  • veitsellä leikattu
  • teen sen mielelläni, tahallani
  • se saatiin suurella, vähällä vaivalla
• Muhu ^[43]:
  • sealap ta soela süödi (hundi poolt söödi)
  • senna jäi pea senna jäid jalad

• Vadja ^[38]:
  • miä juttõn peenell äänell - ütlen tasa
• aga ^{[32] [28]}:
  • tämä teci koo õmi cäsij-ka - ta ehitas maja oma kätega
  • süüt lahs kase roopa-ka - sööda lapsele seda putru
  • rikkõ kõikk paad ̮ opõsõõkaa - lõhkus obusega kõik pajad
  • sõvõttii üvii kõikõõkaa - pani tema ilusti riidesse
  • kõrõtaakaa paŋgõt ̮ pihalla - kaelKooguGa panged seljas

viisiÜtlev ^[21]

• Soome ^{[17] [22]}:
  • näin sen omin silmin(i)
  • pidimme kiinni kannastamme kynsin hampain
  • kiitin heitä valituin sanoin
• Vadja ^[24]:
  • cäsii tehtii - käsitsi tehti
  • tulimma jalkasii ~ jalkasõõ - tulime jalgsi

alaleÜtlev

• Vadja ^[18]:
  • räägahtii kõrt nimeltää - hüüdis korra nimePidi

seestÜtlev

• Vadja ^[13]:
  • ampu püsüssä - ta tulistas püssist

olek

saav kääne

väljendab sagedasti võrdlust

• Lüganuse:
  • vend õli mõisas kärneripoisist = töötas kärneri poisi kombel
  • õli siin kuoli õppettajast
• Iisaku:
  • este õli seppapoisist ja siis pärast õli seppast
• Soome ^[17]:
  • sanokaa tämä sama suomeksi - Soomlase moodi, SoomePäraselt
  • ole, käyttäydy ihmisiksi - inimese moodi
  • näin varhaiseksi on tosi paljon väkeä - nii varase aja kohta on tõesti palju rahvast
  • poika on hyvin vahva ollaksena niin nuori - oma nooruse kohta
  • olet liian vanha voidaksesi matkustaa niin kauas - selle jaoks, et nii kaugele reisida
• Vadja ^[44]:
  • minu bratko meeb sõta-mehessi - läheb sõjaVäkke - мой брат пойдет в солдаты
  • minu bratko õli sõta-mehenn (minevikus) - oli sõjaVäes (sõjaMehena) - мой брат был солдатом
  • minu bratko on sõta-mees (olevikus) - on sõjaVäes (sõjaMees) - мой брат солдат
  • hüü õlti sõta-mehinn (mitmuses) = (tavaliselt) hüü õlti sõta-mehed

rajav

• Vadja ^{[9] [44]}:
  • ahjo näüttib musassi - печка кажется черной
  • Iivana tõi viimesessi - viimasena tõi Iivana
  • Mati küla: tahtõ õlla kõikkõa ülepässi - tahtis olla kõigist tähtsam

seisund

määrdumisest vms kõneldes

siseKohaKäänded

Eesti keele omadusSõna asemel

• Lüganuse:
  • pää allis (juuksed hallid)
  • silmäd allis pääs
  • poiss rüömäs põrandal, jalad õlid saves kõik (savised)
  • sääl õlid sambled veres (verised ~ Vene: всё лицо было в крови)
  • sina õled peksetud vereje (veriseks)
  • tegi käed värvi (värviseks)
  • paneb jää (külmub, jäätub)
  • siis pruudi ehtet evat lähe nõge (nõgiseks)
  • lehm on õhvitte piimas (tuli aastaselt lüpsma)

nii kui Viru maamurdes, Põhja-Eesti idaMurdes, Harju-Jaanis, Järva-Jaanis, Amblas, Põltsamaal, Pilistveres, Kuusalus

• Vaivara:
  • lehm on esimest rohto piimas
  • lehm tuli toist rohto piima
• Vadja ^{[13] [23]}:
  • piimääseeg
  • möö jäimmä pimi,ääsee - jäime pimeda pääle
• Soome ^[45]:
  • lehmä ei ole vielä maidossa
  • lehmä tulee maitoon
  • järvi meni jäähän
  • harjaa housusi mullasta - harja oma püksid mullast puhtaks
  • myllärin takki on jauhossa - möldri kuub on jahune
  • leipä homeessa , nenä noessa, veressä , otsa hiessa , suu hymyssä, itkussa
  • mies on nuhassa, kuumeessa, väsyksissä, eksyksissä, suutuksissa, näkyvissä (nohus, palavikus, väsinud, eksus, solvunud, nähtaval)
  • laiva tuli näkyviin ja meni näkyvistä
  • tyttö meni naimisiin. hän on nyt kihloissa, naimisissa
  • kuoli nälkään, tautiin, veteen - suri nälga, haiguse kätte, uppumise läbi
  • heräsin suureen meluun - ärkasin suure müra pääle
• ka välisKohaKäänded
  • tulin tuosta hyvin pahoilleni, hyvilleni - sain tolle pärast pahaseks, rõõmsaks
  • olen seisoalla - olen püsti
  • nousin istualtani - tõusin istumast
  • oletko hereillä - kas oled ärkvel?
  • suuressa määrässä
  • minussa on nuhaa - olen nohune

välisKohaKäänded

Eesti keele omadusSõna asemel

• Lüganuse: lapsed tehnet tuoli mustikkalle (mustikatega kokku)
• Soome ^[35]:
  • talo on jo kolme vuotta kahdeksannella kümmenellä - maja on juba 3 a üle seitsme kümne vana
  • poika on viidennellä kuukaudella - üle nelja kuu vana
  • osaan lukea jo viidenneltä ikävuodeltani ruveten - oskasin lugeda juba viieAastaselt
  • käännyin kuudennelle kümmenelle - jõudsin kuueKümnendaisse eluAastaisse
  • monennellako olet? - kui vana sa oled
• Vadja ^[18]:
  • kõik jalgad̮ rikkosin verelee
  • venüttääss picälee - pikaks
  • ivuhsõd on musalõõ - juuksed on tumedad
  • kui üvälee haisõp̮ kõik - kui hästi kõik lõhnab

viisiÜtlev ^[21]

• Lüganuse:
  • sõisu jalu (seistes)
• Jõhvi:
  • [naine ei tõhtind süömä akkada] palja pia, nüüd käiväd kõikk palja pia
  • ammuli sui
  • püsti jalu~jalgu
  • palja kää varsi
• Iisaku: palja persi

nii kui

• Vaivara:
  • kuivi jalgu
  • palja päi ja jalgo~jalo
• Soome ^{[17] [22]}:
  • juostiin hulmuavin hiuksin
  • kuunneltiin paljastetuin päin
• Vadja ^[24]:
  • avõõ - avali
  • põlvii - põlvili
  • lahsõd ̮ johsõvat ̮ paĺĺai päi - lapsed jooksevad palja päi
  • teen töitä üvii meelii - teen tööd heal meelel

alalÜtlev

• Vadja ^[18]:
  • ürvüllä - irvakil
  • uhsõõ õli jättännü ragollaa - praokile

seesÜtlev

• Vadja ^[13]:
  • kuivattagaa kalat ̮ päivüüs - päeva käes
  • kahs sõrmõa cämmälesä - 2 sõrme peos
  • suur mato on lukkosa - luku taga
  • se bõllu veelä naisisa - sel polnud veel naist
  • maad ̮ on kõlmõsa nurmõsa - jagatud 3eks
  • kullaa voimasa - võimuses

kaasaÜtlev

• Vadja ^[28]:
  • vereekaa varvas - verine
  • õunappuu õunõikaa - õunadega
  • mikä pääkaa on? - mis on pääl viga?

olev

• Vadja ^[20]:
  • Lempola: älä õlõ tuisku-tupurinna ja laiska-lapurinna - laisk ja lohakas
  • kui miä õlin tüttärikkona Kattilalla - kui mina teenisin Kattila külas
  • leeb ̮ lahsõõ emännä - saab lapse (emaks olema)
  • vai siä karjuššinn õlõd ? - kas sina oled karjuseks
  • tahto üvänä õlla - tahtis hää olla
  • makaab ̮ jo kooluuna maata cebiätä - lebab juba surnult kerges mullas
  • Lempola: marjoikaa süönnünn ̮ õlla - täita kõhtu marjadega
  • õlõisit ̮ siä siinä tuulõõ tuiskuna - oleksid sääl tuule kiirusel

vastavus, väärtus

välisKohaKäänded

Eesti keele kaasSõna asemel

• Viru-Nigula:
  • krihvlisi, neid sai kaks tükki koppikkalle [kopika eest]
• Soome ^{[14] [46] [47]}:
  • sain kaksi leipää kolmella markalla
  • puista maksetaan viisi ruplaa syleltä - puuSüllast makstakse viis rubla
  • metsä haiskahtaa simalle - lõhnab mee järele
  • vesi tulee tervalle - vesi saab tõrva maitse
  • kauppias on rahalle ahne
  • lapsi on vilustumiselle arka - kerge külmetama, külmetab kergesti
  • tänään on heinänkorjuulle otollinen ilma - heinaTegemise jaoks sobiv
• Vadja ^{[29] [13]}:
  • õpõsõd miä viijesse rublassõ võttajsin - hobused ma võtaksin viie rubla eest
  • sain töössä üvää palkaa
• Ahlqvist'i päraselt ^[48]:
  • * viie rublall

seestÜtlev

Eesti keele kaasSõna asemel

• ^[49]
  • raha mulle laulamasta (laulmise eest)
  • suu kulla kulutamasta
  • pening keele peksamasta
• Soome ^[14]:
  • maksoin tästä kolme ruplaa - maksin selle eest
  • annoitte kiven leivästä - andsite leiva asemel kivi
  • en suutu tyhjästä - tühja asja pärast
  • lehmä kuoli myrkystä eikä ruoan puutteesta - mürgi kätte mitte puuduse(pära)st
  • sen miehen tuntee äänestänsa - hääle järgi
  • en suutu tyhjästa - ma ei solvu tühja asja pärast
  • kenen käskystä - kelle käsul
  • mies on rikas rahasta, mutta köyhä ystävistä - raha poolest
  • ei vesi viinasta käy - viina pähe
  • minusta, mielestäni tämä juttu tuntui vähän ikävältä

põhjus

alaleÜtlev

Eesti keele kaasSõna asemel

• Viru-Nigula:
  • aga neid lehmi punaselle suri, nüüd ei sure enamb punase aiguselle [haiguse kätte]
• Soome ^[47]:
  • ei pelto kurjen sonnalta kasva - ega põld kure sõnniku pärast kasva
  • en uskalla isältäni - ma ei julge oma isa pärast
  • laiva pääsee tulemaan jäiltä, jos uskaltaa lähteä sumulta - jää poolest võib laev tulla, kui söandab udust hoolimata tulema hakata

valik

seestÜtlev

nii kui

• Torma ^[50]:
  • õsta varsusta hobene
  • võta koera kutsikasta
  • näpsa naene neidudesta (neidude seast)

arv

viisiÜtlev

• Jõhvi:
  • kahe vene tulivad peräsikko
  • õlima kahe mehe, mitme õesse, kahe vennasse

(nii kui Põhja-Eesti idaMurdes, Kagu- ja Ida-Soome, Vadja, Isuri, Karjala keele)

• Soome ^{[17] [22]}:
  • parin linnutkin pesivät - paari kaupa
  • yksin päivin ikäkin kuluu - päevHaaval kulub elugi
  • monin kerroin parempi
• ainsuses
  • kahden puolen - kahel pool
  • kahden käen - kahe käega
  • kuuden miehen - kuue mehega
  • kahden kulkea hauskempi - kaheKesi käia on lõbusam
• Vadja ^[24]:
  • hulgast: kahõko töö roopaa seittä ? - kas sõite pudru kahekesti
    • möö assusimma teetä möö kõlmõõ - me astusime teed mööda kolmekesti
    • kõlmõõ cümmenii kopeikoo võtti naglassa - kolm kümmend kopikat võttis (ühe) naela (kauba) eest
    • kõlmõõ vellehsee ~ vellessee - (tegid seda) vennad kolmekesti
    • õlimma seittsemee naisikoo - me naised olime seitsmekesti
    • õlivad ̮ viisii päivii - olid viie päeva kaupa
  • umbMäärasest hulgast:
    • kasenna talvõ̮nna eväd ̮ javod ̮ mahsa kui kõlmii, nellii rubĺii - sel talvel jahu ei maksa enam kui kolm-neli rubla

hulk

seestÜtlev

• Vadja ^[13]:
  • tämä õli aivoo muudra tõisiiss velliiss - tema oli teistest vendadest targem
  • nais-elokoiss on kotona Maŕo - naisteRahvastest on kodus ainult Maŕo

määr

viisiÜtlev

Eesti keele alaltÜtleva asemel

• Soome ^[51]:
  • vähän kalliimpi
  • tuo yksinäinen talo näytää olevan äärettömän kaukana - too üksik maja näib olevat ääretult kaugel

mõõt

osastav

Eesti keele nimetava asemel

• Soome ^[52]:
  • tie on kilometriä pitkä, kilometrin pituinen - tee on kiloMeeter pikk, kiloMeetri pikkune
  • olen päätäni sinua pitempi, vaikka oletkin vuotta vanhempi - olen sinust pääJagu pikem, kuigi sina oled aasta võrra vanem
  • mitä enemmän luet sita paremmin opit - mida rohkem loed, seda paremini õpid

alaleÜtlev

• Vadja ^[18]:
  • kui mõnõlt virstalt tuli? - kui mitme versta tagant ta tuli

kirjeldav

osastav

Eesti keele alaltÜtleva asemel

• Soome ^[52]:
  • puhu kovaa - räägi valjult

viisiÜtlev ^[21]

• Lüganuse:
  • vägi jalu (vägisi)
  • üksi jälgi (samm sammult)
  • [älä aja] puoli sõnu [lue täijelikkuld]
  • kierap tõisi tahu~tavu

nii kui

• Soome ^{[17] [22]}:
  • mies kääntyi minuun selin - seliti
  • hevonen kuunteli pystyssä korvin
  • hevonen lähti pystyssä päin
  • tällä tavoin - sel moel
  • hyvillä mielin - hääl meelel
  • kun nuttu on nurin puolin, niin onni on oikein puolin - kui kuub on pahemPidi, siis õnn on päriPidi
  • kovemmin, nopeammin - (keskVõrre) < kovasti, nopeasti
• Vadja ^[24]:
  • ciusaa - (selle) kiuste
  • ciiree - kiirelt
  • kõikii - kõigiti
  • en võta väcisii - ma ei võta vägisi

da-tegevusNime viisiÜtlev kääne ^[53]

• Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Lääne-Vaivara: jõutte (tegevuseta, otsTarbeta)
• Jõhvi, Iisaku: jõuDe
• Vaivara, Jõelähtme, Kuusalu, Viru-Nigula: jõutte
• Vaivara, Lüganuse, Kuusalu, Haljala: kiuste

(Koeru, Simuna, Viru-Nigula, Haljala: kiusta )

• Lüganuse:
  • leibä ehk liha ehk midä tahte
  • kolme, midä, tõist tautte

(Viru-Nigula: kahe, kuidagi, molemi, seda tautte; tautta )

• Lüganuse ^[54]:
  • sie sunnib sulaste kuulle
  • nõub nuorde mieste kuulle
  • õpeteleb orja kuulle
• Haljala ^[55]:
  • jooksin jooste käisin käiste
• Soome da-tegevusNime viisiÜtlev kääne kirjeldab tegevust ^[27]:
  • tulivat laulaen - (kuidas?)
• omastusLiite ees on tugev aste
  • nähte/ni ~ nähden
• seesÜtlev väjendab samaAegsust
  • laulaessa kului aika - (millAl?)
  • lauloimme työtä tehdessä(mme) - (millAl?)
  • laulettaessa unohdetaan murheet - (umbIsik)

alalÜtlev

• Vadja ^[18]:
  • kõikii laulull tultii - kõik tulid lauluga

päidi tagaSõna

Eesti keele pidi tagaSõna asemel (nii kui Soome: päiten , Kodavere: -pätte ; Tartu ja Võru murde: -päidi, päedi, päädi, päide ; Jõelähtme ja Kuusalu)

• Lüganuse: pimetäspäidi (pimesi)

pitte tagaSõna

Eesti keele pidi tagaSõna asemel

• Haljalast Vaivarani
• Lüganuse:
  • karvu pitte, koibi pitte
• Jõhvi:
  • mitme pitte

nii kui

• Vaivara:
  • alle-pitte; nenäbitte
  • Udria: edespide, ikäpide, kaksipide, väljaspide [ilos], siespide [paha], vettä pide

-st(e)

Eesti keele -sti liite asemel

• Lüganuse: ilu(sa)st, iluste
  • õlpusast (hõlpsalt)
• Jõhvi: magab sügäväst
• Iisaku: targast(e)

lauludes leiab -sta liite

• Lüganuse (Jõhvi, Vaivara):
  • uuvesta, uvvesta
• ^[56]
  • käi eite kärmeesta
  • kärmeesta kiireesta
• ^[57]
  • taat tegi mulle targad kingad
  • käskis mu kenaste käia
  • üle õvve õigeesta
  • üle silla sirgeesta
  • üle puie puhtaesta
  • üle vainu valgeesta

(nii kui Vaivara: kenäst ; kogoniste ; täiesta ;)

-ldi, -lli

Eesti keele -lt, -li, -ti liidete asemel

• Lüganuse: [lõng] aavaldi, aavalli
  • vaheldi, vahelli (vahel, mõniKord)
  • kuivildi (kuivalt)
  • külläldi
  • alaldi (alati)

(nii kui Vaivara: alalde ; vähä aavalde ; volilde -küllalt, ohtralt;)

• Jõhvi ^[58]:
  • likkaldi lina sees
  • paljaldi palaka alla
• ^[59]
  • kiel õli kiereldi suussa
  • miel õli mõteldi peassa
• Soome ^{[46] [17]}:
  • ruoka maistuu pahalle, pahalta
  • alkuu näyttää kauniille, kauniilta
  • puola maistuu happamelta
  • vesi tuntui kylmältä
  • asiaa pitää pohtia pitemmältä, pitemmälti

-mitte, -mäst -miste

Eesti keele -mini, -misi liidete asemel

• Lüganuse: enne(m)mitte (varem)
  • nuoremmitte (nooremas eas)
  • vastamitte (vastamisi)
• Jõhvi: pahemmitte (pahemPidi)

(nii kui Vaivara: iljamitte - hiljemini; kiiremitte - kiiremini; varemitte -varemini;)

• Lüganuse: ennemmäst
  • rohkem(m)ast
• Jõhvi: tihemast (tihedamalt)
• Iisaku: kõvemast

(nii kui Vaivara: kiiremast )

• Lüganuse: sõidab aigamiste (aeglaselt)
  • pitkamiste (pikkamisi)
  • ristamiste (risti)
  • seljäd vastamiste
• Jõhvi: minu muistamiste (minu meelest, minu teada, minu mälu järgi)
  • salamiste (salaja)
• ^[59]
  • põletas piibud pitkamiste
  • lasi suitsud laksamiste
• Iisaku: kordamiste

asendist vms kõneldes

-källi

Eesti keele -kil liite asemel

• Lüganuse: puol istukalli
  • käib kikki varbukalli
  • suu ammukalli
  • jalad aarukalli (harali, harkis)
• ^[60]
  • lüpse lehma lüngekalli
  • kurnas piima kummukalli
  • ai se karja kallukalli
• Jõhvi: kesekalli (pooleli)
  • sõisukalli (seistes)
• ^[61]
  • seal sai käia kükekalli
  • kükekalli käpakalli

seosest vms kõneldes

-sutte, -sutta

Eesti keele -stikku liite asemel

• Lüganuse: järjessutte
  • kaulassutte (kaelast kinni)
  • käsissutte (käest kinni)
  • sabassutte (sabapidi koos, teineteise sabas)
  • süöma päiväd ei õle päälässutte, on perässutte
• ^[62]
  • üö sain ühes magada
  • kaksi üöda kaulasutta
• ^[63]
  • meil on õued õtsassute
  • veravad on vassassute
  • puuriidad rissassute
  • kaivukougud kavassute
• Jõhvi, Iisaku: ligissutte
• ^[64]
  • kolm oli kiike kõrvissute

SoomePärased -sille, -silla

Eesti keele pidi tagaSõna asemel

• Lüganuse: karvussill (karvuPidi koos)
  • läksimä karvussille
  • lähväd sõnussille (sõnelema)
  • akkama peitusile (peitust mängima)

(nii kui Vaivara: rindosille, rindosilla - rinnutsi, rinduPidi kokku; käppäsille - kätega kinni; polvisilla - [maas] põlvili; )

omastusLiide^[53]

• Lüganuse:
  • midä sinä kallis tuttavani naurad? (mida sa mu kallis tuttav naerad?)
  • johtus sie asi mielene (tuli mulle meelde)
• ^[65]
  • mere suured sõudajamme
  • kahe aeru kandajamme
• Kuusalu:
  • henelämme - meile endile

kolmanda isiku -s(ä) liidet on hakatud tarvitama kõigi isikute kohta

• Vaivara:
  • kümme jalga korkutta, laijutta - <*korkeutta+hen , lagja+utta+hen
  • kaks süli pitkutta
• Vadja:
  • kõrkõuttaa, suuruttaa
• Lüganuse:
  • tõisilasa (rase)
  • ajallasa (õigeAegselt)
  • oma pasilase (omaPead)
  • enne aigusa
  • umbesa (umbKaudu)
  • kavaluttase (kavaluseGa)
  • rumaluttasa (rumaluse pärast)
  • õiguttasa (õiguse poolest)
• Jõhvi:
  • isepasilas (iseKeskis)
  • luonustase (loomu poolest)
• Iisaku:
  • näuldasa (näo poolest)

Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Haljala, Kuusalu: omasa (paras, kohane) Kodavere: õmasa

• Soome ^[42]:
  • kasvoiltaan mies on lauhkea, mutta sydämeltä kova (näo poolest pehme, aga südamelt kalk)
  • tyttö on nimeltään Kaisa (nime poolest)

omastavaga

• Kuusalu:
  • kiittäb toist kaulasa katki (kiidab üleAru)
  • ükstoisesa perä (üksteise järel)
  • puolesa pidämä (etteVaatlik olema)
• Soome:
  • pitää puolensa (enese eest seisma)

osastavaga

• Jõelähtme:
  • lugudasa (arvu poolest)
  • kui te oma piadasa oleks olema
• Kuusalu:
  • oma päädäs (omaPead)
  • suudas müöde (kaudselt, mõistu ütlema)
  • joudusa müöde joganegi tegeb -vanaSõna
  • ihnuttasa (ihnuse pärast)
  • hüvüttäsä (headuse pärast)
  • tige,üttäsä (tigeduse pärast)
  • paksuttasa ohemb (paksuse poolest)
  • mast on raskuttasa purjega (puri on lapiti vees)
• Haljala:
  • aigadasa (pikkamisi)
  • kavaluttasa (kavalusega)
• Viru-Nigula:
  • mietter laijuttasa, virsta pikkuttasa
  • tie siis tahtusa (oma tahtmist mööda)

alal(e)Ütlevaga

• Jõelähtme:
  • porsad süövad üksteise uhalasa
  • lind laulab kielilasa, mina laulan mielilasa -vanaSõna
• Kuusalu:
  • eläb mies ajalasa (oskab aega tarvitada )
  • tasalasa (üheTasa, võrdselt)
  • hajavillasa (hajali)
  • ega sie ääri,esä nuda (liiga suure anuma kohta)
  • lass vieras mennä viisiläsä (oma viisi)
  • talu jääb tavalesa (oma harjumustele kindlaks) -vanaSõna
  • lehm oli häriläsä (innal)
  • siga on röhiläsä (innal)
  • lugulasa (arvu poolest)
  • nahalasa vedämä (lohistades)
  • silläsä (endises olukorras)
• Soome:
  • sillänsä (endises olukorras)
• Haljala:
  • süö ruog maullasa, kanna riie karvallasa (söö kui roog veel kõlbab - tee kõik õigeAegselt) -vanaSõna
  • mielelasa (meeleldi)
• Viru-Nigula:
  • ajallasa (õigeAegselt)
  • ruumilasa ikke mahtuks, aga ei ole inimestel sobu

alaltÜtlevaga

• Jõelähtme:
  • ajaldasa (omal ajal)
  • volildasa (vabalt, sooviKohaselt)
• Kuusalu:
  • karvaldasa ilus
  • kasvuldasa suur
• Haljala:
  • kasuldasa (kasvu poolest)
  • luuldasa (arvu poolest)
  • korreldasa onn, aga ei pääd ole (vili on kõrre poolest valmis, aga ...)
• Viru-Nigula:
  • arvaldasa (harva)
  • laijaldasa (laialt)
  • mieleldasa (meeleldi)

sisseÜtlevaga

• Kuusalu:
  • tehkä vana valdasa (tehke, mida tahate )
  • tarbesa (piisavalt)
• Soome:
  • sai tarpeensa (sai küllalt)

seesÜtlevaga

• Soome ^[34]:
  • hän on murheissansa, häpeissänsä, päissänsä (mures, häbis, purjus)

-issasa

• Kuusalu:
  • külmissäs olema (külmetanud) jne
• Soome:
  • külmissään

seestÜtlevaga

• Kuusalu:
  • henestäs (endast)
  • kerrastas (kordaMööda)
  • mielestäs (meeleldi)

olevaga

• Jõelähtme:
  • aigenasa
  • jalganasa (omil jalul, jala)
  • kubunase (kubinal täis)
  • märganasa, märginasa (märjalt, märgade riietega)
  • nahkanasa (nagu nahk)
  • pane oled paikkanasa (oma kohale)
  • tervenasa (tervelt)
  • tükkinasa (tükkidena)
  • ulganasa (hulgi)
  • vanunasa (vanana)
• Kuusalu:
  • jodagi papp joudenas tege (tühise töö kohta käiv ütelus)
  • lugunasa (arvu poolest)
  • nahunasa (lohinal)
  • värskenasa, värskinäsä (värskelt)
• Haljala:
  • surnennasa (surnult)
  • uudennasa (uuelt)
• Vadja ^[20]:
  • õli ühsinää - üksi
  • ühstõ.ššõmõtt tunnia saap ̮ täünnää - kell saab 11
  • Itšäpäivä: ül̆leüdnää kaunis - üleni punane
  • on va aivona ühs rooja - on ainult pori

saavaga

• Kuusalu:
  • saaksesa <*saadaksesa (omaKasu pärast)

ebaSelget päritOlu on

• Lüganuse:
  • kääd vaheluttase
  • ilja aeguttase
• Jõhvi:
  • ilja aegutta
• Iisaku:
  • ilja aeguttasa

sarnane lõpp võib tekkida liitSõnaski

• Kuusalu:
  • servittasa, silmittasa täis (pilgeni)
• Lüganuse:
  • servi tasa
  • ala tasa
  • ääre tasa

Soome- ja VadjaPärase kaasaÜtlevaga -nesä

• Jõelähtme:
  • surnennesa (surnult)
• Kuusalu:
  • uudenesa (uuelt)
  • ühtinesä (ühesKoos)
  • aiganesa, aigunesa (ajaPikku, omal ajal)
  • löügenesä (leigelt)
  • huogunesa (hooKaupa)
  • kuivinesa (kuivalt)
  • kurbinesa (kurvalt)
  • harvanesa (harva)
  • karjanesa (karjaKaupa)
  • kalanesa (toore-värske kalana)
  • raaganesä (toorelt)
  • tervenesä (tervenisti)
  • täüsinesä (täielt, rasedalt)
  • mudanesa (mudaselt)
  • mustinesa (mustalt)
  • nuorenesä (noorelt)
  • puhtinesä (puhtalt)
  • paikkanesä (paiguti)
  • jussiheinä kasva mättänesä
• Soome ^[66]:
  • pois siitä sorminesi sorkkimasta - käi sealt eemale oma sõrmedeGa sorkimast
  • poika kävi siellä paperinensa - oma paberiteGa
• Vadja ^[67]:
  • tulõmma poigad ̮ naisinaa - kõik pojad tuleme koos naisteGa
  • kõikk tõisõt pereinaa tullass - kõik teised tulevad oma perega
  • tõmpasin puu juurinaa - koos juurteGa
  • miä võtan cäsinää - käteGa
  • cäsinää - käsitsi
  • nõisivat ̮ põlvinaa - põlvitasid
  • põlvinaa - põlvili
  • õhsinaa päivinää toomma puu kotoosõõ - toome puu koju kõige okstega
  • ühsinää ~ ühsnää - üksinda

-tuvasa

• Kuusalu:
  • kertuvasa (korduvalt) jne

omastusLiitega määrSõnu on arvukamalt veel Põhja-Eesti keskMurde kirdeServal ja idaMurdes ^{[68] [69] [70] [71]}

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 284
2. ↑ M Must "Ida-Virumaa murdelisest taustast" (1992.a "Ida-Virumaa rahvakultuuri" kogumikus) lk ??
3. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 15
4. ↑ Eesti murrete sõnaraamat. I köide. 4. vihik, Eksutama - ihes / Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut; Tallinn : Eesti Keele Instituut, 1996 (Tallinn : Pakett)
5. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 212
6. ↑ H III 1, 732/4 (8) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Palve sakstele + Öötöö sajatus"
7. ↑ ^{7,0 7,1} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.240
8. ↑ Votian Terminative
9. ↑ ^{9,0 9,1 9,2 9,3} Votian Translative
10. ↑ ^{10,0 10,1 10,2 10,3} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.247
11. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 221
12. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 202
13. ↑ ^{13,00 13,01 13,02 13,03 13,04 13,05 13,06 13,07 13,08 13,09 13,10 13,11 13,12 13,13} Votian Internal locative cases
14. ↑ ^{14,0 14,1 14,2} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 203
15. ↑ ^{15,0 15,1 15,2 15,3} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.248
16. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 222
17. ↑ ^{17,0 17,1 17,2 17,3 17,4 17,5 17,6 17,7 17,8 17,9} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 209
18. ↑ ^{18,0 18,1 18,2 18,3 18,4 18,5 18,6 18,7} Votian external locative cases
19. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 212
20. ↑ ^{20,0 20,1 20,2 20,3} Votian Essive
21. ↑ ^{21,0 21,1 21,2 21,3 21,4} M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 217
22. ↑ ^{22,0 22,1 22,2 22,3 22,4 22,5 22,6} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 214
23. ↑ ^{23,0 23,1 23,2} Votian Lative
24. ↑ ^{24,0 24,1 24,2 24,3 24,4 24,5 24,6} Votian main cases
25. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 197
26. ↑ H II 1, 614 (793) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)
27. ↑ ^{27,0 27,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 137
28. ↑ ^{28,0 28,1 28,2 28,3 28,4} Votian Comitative
29. ↑ ^{29,0 29,1} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.242
30. ↑ ^{30,0 30,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 204
31. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 200
32. ↑ ^{32,0 32,1} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.246
33. ↑ H II 1, 396/7 (551) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Kodukutse"
34. ↑ ^{34,0 34,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 199
35. ↑ ^{35,0 35,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 205
36. ↑ Votian Exessive
37. ↑ Votian Prolative
38. ↑ ^{38,0 38,1} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.243
39. ↑ Vadja keele sõnaraamat
40. ↑ H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl Pulmadest
41. ↑ H II 8, 809/13 (3) < Jõhvi khk., Järve v. - J. Saamuel < (?) isa, u. 70 a. (1889) "Arg kosilane"
42. ↑ ^{42,0 42,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 207
43. ↑ H II 6, 649/51 (24) < Muhu khk. - Peter Saul < Riste Kolu, 69 a. (1890) "Hobuse otsija"
44. ↑ ^{44,0 44,1} Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.245
45. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 199, 202, 205
46. ↑ ^{46,0 46,1} 206,
47. ↑ ^{47,0 47,1} 208
48. ↑ Ahlqvist , A. 1856 , Wotisk grammatik jemte språkprof och ordförteckning , Helsingfors (Acta Societatis Scientiarum Fennicae 5).
49. ↑ H III 1, 60/2 (1) < Vaivara khk., Väike-Soldina v. - Helene Kasikow (1888)
50. ↑ H II 27, 819 (25) < Torma khk., Torma v. - Wilhelm Pärt (1888) "Isa õpetus"
51. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 196
52. ↑ ^{52,0 52,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 198
53. ↑ ^{53,0 53,1} M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 219
54. ↑ H II 1, 639 (834) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Oma ja võõrasema äratamas"
55. ↑ H I 5, 70/1 (179) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Mari Ormann (1892-1894) "3 metsa"
56. ↑ H II 3, 646/7 (259) < Lüganuse khk., Aa rand - H. Prants < Kure eit (1890) "Salme"
57. ↑ H II 1, 203/4 (301) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Aps (Jüri naine) 65 a. (1888) "Vanemate õpetus ilusale + Kingad"
58. ↑ H II 7, 861 (9) < Jõhvi khk. - A. Tõnorist (1889) "Peretütar ja vaenelaps"
59. ↑ ^{59,0 59,1} H II 1, 510/1 (677) < Jõhvi khk., Kurtna v., Lehtepea k. < Jõhvi v., Puru k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Augas (Porkuli ema), 58 a. (1888) "Laulu võim"
60. ↑ H II 1, 588/9 (766) < Lüganuse khk., Saka k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888)
61. ↑ H II 1, 332 (490) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888) "Kütt"
62. ↑ H II 3, 621 (202) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Tõbine naine"
63. ↑ H III 12, 107/8 (8) < Lüganuse khk., Püssi m. - J. Thomson < saatja isa (1892) "Tule mulle"
64. ↑ H II 1, 381/2 (540) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Kolm metsa + Kiige kidisemine"
65. ↑ H II 3, 624/5 (210) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Ranna neiud"
66. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 213
67. ↑ Votian Comitative Suffix
68. ↑ P.Alvre "Sõnadest saaksesa, silläsä ja seesinane" KK 1968 lk 658-671
69. ↑ P.Alvre "Omastusliitelistest määrsõnadest eesti kirjakeeles ja murdeis" KK 1961 lk 614-619
70. ↑ P.Alvre "Auf -tasa endende Adverbien im Estnischen" SFU 1984 lk 1-7
71. ↑ A.Kask "Possessiivsufiksist Kuusalu murrakus" (Sõnast tekstini) 1978 lk 76-83