ülimises üleväl

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


ülimises `õtsas õli pläkk `kaksi`kõrrute `kieretud

`kurgus on `ingelapp (kurgunibu) üleväl, `ingelappi õts on teräv
laus- laus vesi tuleb maha ülevelt, tuleb kui ua `vardast

(ripphäll) kast`kiigu õli, üks puu käis `seinä vahele, ülä `ahju, `nüöri `külles rippus kast
kenel kast`kiiguda ei õld, senel õli põrandal `kätki

`landratti (maanõunik) `erra õli ülemb

`viedi [kohkunud] laps ess lavale, `torgeti pää `külmä vie `sisse, `jälle kolm `kerda ja `üeldi: Jukule `tervis, `aiguss `aia `teivästelle

siis laps `erkos (ehmuma) tagasi sest pelomisest

`süömata lähed üle `süödi, aga ihualasti et lähe `uksest `õuvegi

`luoma `sarved on `tehtod `miskä imeb ihu üles [kupupanekul]

(üleni, tervenisti) pääst jala `kanduni `uuved `riided `seljäs

aks lina`nuustiku `siutakse `paari, `õtsad kaje`kõrvute (kahekõrvute = kahekorra), ülejäänd `latva punud `ümber, jääb nupp `õtsa

(kaftan, pikk ülekuub) `kohvtaniga `käisiväd kerikus ka

võsu ajab `kannu `juuridest üless

jalad ei `kanna kehä üles

`lapsel on `kaula`suoned viel `nõrgad, ei `kanna sedä nuppu üles, pää `vangub

`kange `kaulane `kasvab üless, `õiget miest ei saa

`käimisega `kanna suon (kannakõõlus) `kergitab `jalga üles

sõjaväeline aukraad, kapten ruo ülem õli kabitaa·n

egä `ilma karita ikke üless ei `kasva
isa kari on kõvemb kui ema vits

kasiksien (kaseriisikas), `valge üleni, `karvad `servas, kasik`siened kasikus

(raamikujulised lengid, mis paigutatakse ukse- või aknaavasse valmistehtult) kast`leŋŋid tehä `kuuril vai `aidal

kie elu majale tieb kast`lengi

kast`leŋŋid eväd piä `külmä

`õunapu ajab `juurest `uuved `kasvud üless

akkab vett üles ajama ja `keitämä, porine ja tümä (koht)

`keidäb maa siest vett ülesse, säält tuleb juo `ninda nagu vesi kieb

kui `meie oma toa tegimä, siis `keitäs vett üles

(söödimaa) kelo `künnetasse keväde üless ja tehässe lina `pääle, sie on kelolina
kelulina `tehti kelumaa `pääle, kelulinad on `kõikse paremmad

kese une on üles tuist, `püüjäb `jäädä tagasi magamaie

pihad `onvad kikkis (õlanukid ülespoole)

`veski ülemisel kivel on `silmä auk

kive üles `tostamise käpp, kive [kõrguse] `tellimise kruuv

`mõisa ajal `aeti juo `koidiku ajal maast üles
`koidikul `mendi juo `vällä

`tuisin kolm `koito `enne sia `sõitu jo üles

`omme pesen [põranda] üle ja panen ühed `kontsotekkid (kaltsuvaip) `pääle
arilikkud `kontsutekkid, a minia sie kuub nagu puolkaut `trelli neid `kontsutekkisi
`kontsotekkil vanadest `kontsodest `lõigatud kude, lõim kahe`kõrdane takkune

kotti `vinnaga [tõstetakse] `vilja kottid üles `veski `laele

vana`muori kribu `tuise üläs

(sõjavägi) `kruonu vääs `lüövad `telgi üless

no `räägi nüüd üless, `kuidass sa seda tükki tegid

(piirikivi) kuppitsakive ei `tõhtind `kiegi üläss `kaivada

pia on `kõhmas (kõõmas), pia ajab `kõhma üless

`este akkasid käbistama (võrguuile lõnga kerima), `kierasid, panid `niidi `otsa üle `kiele

kui on üles `kääritud, on [käised] `käärdes juo
pane `käärde, `kiera noh
`kääri `käissed üles

(käärkannikas) käärtükk, üle `leivä tükk `lõikada

rabaduse `aigus - - ajab `kangest `külmä värinä `kontidest üless

künklik (maa) ühest `küngästikkust üle, `tõise mene

`kartuli panemise või võttamise `aigu akkavad `küineperäd (küünevall) `vassama, `kierab naha `raasukesed üles

(`laigas g `laika kamakas, pank) save maast tulevad `laikad üles
siin on suur jää `laigas, sene `laika `pääle võib `menna `sõitama
neid `laikaid on kevade jões pali kõhe

(lamama, lamasklema) luom lamus maas, ei pääst üless

eit lasi sene `kõsjaloo `uuest üle

(täiesti, üleni kattev)

`tütrik `leidas `luomad `metsast üless

mul on `Rääsäs kolm `lelle `poiga, mul on üle pia kuus `lelle `poiga

(aknaraamistiku ülemist ja alumist osa lahutav põikpuu) luos`valtsi `õtsad `käiväd `leŋŋi tükkide `sisse

ka sinilill nied sinised `kauvad, siis akkavadki nied `valged lume`lilled (ülane)

isä õli `kordunis `luubi ülemb, isä õli `luubimies

`tütrik `lõõtsub tuld üles, ei saa egä saa

`einä kuhi lähäb läppästumma, suits käib `vardast üless

obone `iŋŋub, lüöb tagant üles ja tieb äält

mina elän all kaldas a Moldovi külä on ülevel kaldas mere ja maa tuulte kääs ei metsä ega puid `varjust


Jõhvi


ülä `ilma ulatavad, `ümber pää ei ulata = `silmäd

`neske `kaidur laps, kui `kauva `aiga `sõisab `veikene
ta on `üldse `kaidur loom

on kaks `kanga `penki: üks üläväl ja `tõine on all

üle isa `kielu `läksin `linna

`maande pääl `kierib tolm ülesse

ise õled ülä kere loll

`uatagu ta, küll ma ta kere ülä võttan

(hooletult, ülepeakaela) kiista kibadi tehtod

`karsis sabad üläs ja tegi tagumise `õtsa `kirjust

nägis (Soome: näkyi) `koigutama ka sääl ülä `tõiste

ja üheksa `päivä `enne rukki tegemist `kõrdati maa `uuesta üläs

ülä kere `korpas ja `kuarikul

`õhta kukke `lauluni `istuti üleval ja `ommiku esimisest kukke `laulust `jälle ülesse

akkama kukker`palku (kukerpall) `laskema, pia `vasta maad ja `viska `jalgudega üli

hobused kukkusid tagand üläs `raiuma

laan tanud õlid `litritega ja `väljä `õmmeldud ja, iest õts viel üless `puole

`tormi ajal rand natta täis, vesi `liigub, `kerkib `viega ülesse

(lööma, lahmama) `lämpsas vett `sisse üle vene `serva
kui `tormab, siis `lämpsab

mantlid nied õlid ülimised kuuvved õlade pääl õlid


põhja-Iisaku


üle `eitand ei sie `ennast enamb `püöra - - võid `uńdile `issa`meie lugeda

(täiesti, üleni) `kaelani `võlgades

mine `kanguta ülesse, `kaua ta `põõnab

kiistakabadi kiista-käästa (hooletult, ülepeakaela)

kippub `klohmima, `kellest `arvab üle `käima

pimedas `sahvris kobeldasin, kas `leian `õige `kausi üles

koblas `kaua `aega `eintes ja `leidiski `uuri üles

`kraapsi ulk aega [tikke], tuld ülesse ei saa

õu ruttu kriips kraaps `luuaga üle `tõmmada

pühabäe `ommiku on krips-kraps ülevel

`lapsed `käisid kridinal-krudinal üle lume

(praks) `krõksatused ajasid `lapse üles

mis laps sie, sie jo ülekätte läind, `viskab aga `kummuliste (kummuli) maha, `karjub

ei enamb või `süüa, täis kohe `kurguni (ülimal määral)

üleni kuub, `lapsele ikka üleni kuub

`estest olid `kuued `lastel, pärast tulid `suurtele ka, siis `ütlesid `rohkem kleit

`kahte `karva `lõimed `käerisin ülesse, tuleb `triipudega `kaŋŋas

nüüd lidus saba näppus `teistele üles `räekima

`ihma sie laud `liivapaberiga üle

`limpsti `tõmmas kuer `kielega `lapsel üle näu

kalad üppasivad jões viest ülesse ikke `lupsti ja `lupsti

(kõhnast olendist) `püksid on luil (rebadel, st ei püsi üleval)

`leika kuhe üle `einama (mine otse)

akkab vist sadama, `lõõrikad tulevad maa siest ülesse

oma `peigmest ma üle `lüüa ei lase

pärast maarjabäd enamb tuld üles võtta ei tohi, orassed kardavad

manse·tt oli värvlist laiem ja otsad ei käind ülestikku käisid vastastikku

allesa ald

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


tegin `erraga `kauba maha, nüüd õlen tämä käso alune (alluv, käsutäitja), `tienin `erra all

tahid kaks ehk kolm `naula midagi, aga ei õld täis sie naul, sis `üöldi et kaal on vähä `alle

vend õli `poisi`jõmbergas (poisike, põngerjas) `alle `kaeksa `aastat ku jõkke kukkus

vene `keiser `kirjutas kää `alle (allkirjastama) sõa leppingulle

kukkus `kompsti maha `pengi `alle [magama jäädes]

kie tahi sedä `kelmi tehä, läks kobis `sinne `säŋŋi `alle (noorpaarile)

`võeta `pilpad ja akkata laduma [katust] üks ühe `alle serv

(hõbedast vitsprees) `kaulaõbe, `ümmargune, `tilgutiga, `miestel `kurgu all `kinni

`kartulil `juured juo `puntras all
`piened `juured ja emä juur (peajuur)

`punder puus ja `mander maas, `indrik all `einamal = `pähkel, `mantsikad, ein putk

(kuulujutust) `lorbatuse juttul ei õle `jalgu all

(kirikuskäik) kerikutie `jalgu all

(lahkumine) tie juo `jalgude all, pian akkama menemäie

nelja silma all, kahekesi õlima kahe `kahtlase

`uuvemal ajal `üöllä `neljä `silma all

kalavintskidel õli ikke `apsat all ka

`kalgut (g -i seadeldis veskikinga juures, mis raputab vilja kivide vahele) rapputas `keŋŋäs `vilja `alle

vanemmal ajal `kanga kehäl `jalga ei õld all - - käis `seinä `sisse keripuu `auku

`kassilaud õli `süömä`laua all, `ristide `külles, sie õli kolm `tolli lai, `kassile `anneti `kassi`laua pääl `süiä

ei `räägi `laialt, `oian `korgi all

obone `korsab (korskama) sara all, `korsab nenäga

tie kridiseb [krudisema, krigisema reejalaste all]

rattas `krouksub `vankri all, on kuiv `kaŋŋest
kui konn `krouksub, siis on sadu edesi

`õksad `krõksuvad (praksuma) jala all

liiv krädiseb (krigisema, kriuksuma) `amba all

vesi on `langend alla ja jää on jäänd `kuhmi (kohru, hunnikus)
jää on siis `nõnda `kuhmis ja kõveras

(kindla peavarjuta) mul kattusse alust ei õle - - kas mene `metsä `kuuse `alle kõhe

puu`telje `vankril `käänid all, üle `telje õli

(lind) lakka `pääsuke, sie tieb kattusse `alla, lakkade `sisse pesä

`lapse `nartsud (mähe) - - õlid nied, mis `lapsel all `pieti

aam`palgid `onvad laudpõrandal all

`naine on `lehma all (lüpsmas)
lehm on `ärjal (indleb)

`omme ei õle `leivä palagi `amba `alle `panna

leppiku all `kasvab leppa`sieni, õhukesed, vesise `piimaga

(riisikas) leppik`siened `onvad punased, `kasvavad leppä`metsä all

puu pakkud on raudtie all, nie `onvad `liiprid (raudteerööbaste aluspakk)

poiss meni `liisu `alle, meni `tienimaie

`sõisab `lontos, ei õle `terve
`kueral on `lontos `kõrvad
`naisel on sukk `lontos (lontis) jalas, sukka `sääred vajuvad `alle

jalad `lääpäs all (kannad väljapoole)

(labajalg) jalg alt `ummes (lampjalast)

võtta ka `kiele `võejet
(altkäemaks, meelehea) kielt `võida `jälle `miski ia `asjaga, `kiele `võie

`metsäst `tuodi suur must `kärnikläne (kärniline, krobeline) pahk
`maarjakased on `kärniklase `kuorega alt

(päkapikk, kirjandusest) `kääbussed tulid `kannu alt
`kääbuss õppetas `poisile une `vaimus nied sõnad

`kõrve `männid `onvad alt lagedad

tulukene lõppes `vällä paa alt

`ilja `aigu õli sie asi `alles (?<*alle+si/sa ~ omastus-liide) ja nüüd enämb ei õlegi


Jõhvi


`liugusin `kuorma `õtsast `alle

tahi `kiele `alle vedada

`kaŋŋudetti [kirnul] vits päält `vällä ja `vitsa all õli üks keriku leib (armulaualeib)

`priske, `lõvva all kott kõhe

`kreslik `võeti rie päält maha ja `tõsteti `varju `alla

lies `keideti `ahju `kummi all

kumm `tõmmas `auru oma `alla

(kala luu) `kürbä luu, kõhu all

rei all akkati ladent tegema

lagi all, lagi pääl, lae pääl `lauletakse = kannel

`lamba naha `vestid `pieta `pintsaki all

lase kot́t lappil (pane viljakott veskikolu toru suhu ja lase vili alla)

laps on `üösse `alle `laskend (aset märgama)

laud pidi `käidi `alla `randa

tie vei libamiste `alla`puale

ei maga, `silmad `kiiluvad tekki`serva alt

`nuored inimised `ulguvad ikke kää alt `kinni

lakkirouhkad on lakknahast `säärä`saapad, alt kromm, säär lakk

`lapsed `juoksevad lagedat `müöda, emä `alles `luomata = `eina `soadud

sie on `alles üks `jonnipurikas

sie plikka on küll alles kekkerdus
nagu vana kekkerdus laseb oma joru

`lapse`ohtu on ikka `alles laps


põhja-Iisaku


rukkis `alle `põlve, [aga] `varsti `leikuaeg käes

libedaga `talvel `lüödi obuselle `alle `sipkad ja `klombid

varukatega tien `kohva-`kohva (helist) ja `lennangi puust alle just kui lind

`kraksti jäi `liivatera `amba alle

`viimane paremb obune läks ka kõrist `alle

(voodist, asemelt vm pinnalt tõusmisest) `muidu maast `lahti ei saa, kui aja `uovad `alle

(kambas g `kampa = lumekamakas) ovone ei saa `juossa, `kampad `korjovad `jalgude `alla

sai `lelle varanduse oma käppa alle ja `lelle `lapsed on ka täma käppa all (võimuses)

`jälle jutt ja jalad all

kivirahk on all, kivine maa, ei saa `kaevada

mis kibe sie rohi on, pane `silmad `kinni ja `niela `klonksti `alle

`kaariku rattaste all akkas kruus krigisema

tie kruus krõgiseb `kaariku rattaste all

`korraga `krõksatas (praksatama) `liivatera `amba all

obusel pole `sipkasi all, `terve tie kippus libisema

`liivaku all `kasvasid `kuused ja `kannu sõnajalad, `liivaku pial olid `männad

`iilub alt`kulmu, `juure ei tule, äbeneb

kaer `tuores viel, iva `alles `piimal

lüö `silmad `väĺjale, kas `lehmad on ikke `alles

on sul alles töngline madjakas käes

alaldi alune

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


midä sest `mütsialusest alaldi (nõutusest) `kratsid, `kärnäs pää vai, `teine `ütleb siis, küsin `kõrva tagant nõu

ega tämä muud teht ku `väänäs `kuoki `pliita `ääres, tegi alalli `laevalise (suurest hulgast)

alali `lõpmatta sa `räägid `niisukesi `tühjä juttusi

üle sada `lamba ja viel `rohkembki, sial õli juo alali `lamba `sehver (sihver, mõisa lambakarjus) `juures

(riie, kude, toim jne) `särgi alene siis õli jämedammast `riidest kui ülemine õts

egä ma sinu jala alune (halvustatav, alamaks peetav inimene) õle, kedä sa `naurad `ühte `puhku

obone `korpi `luuga
`korpi `luuga luom , alati nisukese `ilge õlekuga

tämä ei tule `palja `käägä , alati tuleb kimp kääs , komps `kainlas

vesi akkab `laugema (alanema), vesi juo väheneb

alesega kuok vai äbärik – `õtra jahudest ja `kartuli `putru pääl

(kooresegune (hapu)piim pärast piima koorimist) `kuorealune piim, senele `tehti `leiväpudid `sisse ja `suola


Jõhvi


(naerjast, pilkajast, lobisejast) tämäga tõsist juttu `rääkida ei saa, alati on tal `ambad irevil

`lainajaid on alati `rohkemb kui `andajaid

kes alati juab, kas vai oma `püksid jalast `vällä, sie on lakkekrants

ole teda kodu `millaski, alati lehus (jooksus)

õli suur pere, õli `leiva `asti alati akkamas

`londrus nüüd `määräb midagi teha, tämäl `ulgu alati savas

neil on kahekeste alati üks maajagu kui ühtä saavad

mamuna orjasi on alati õld õli vanast ja on neid nüüd


põhja-Iisaku


taat, kadund, tias alati ette `üelda, `milla sadu tuleb
`ilma`targast (ilmaennustaja) `kutsusid

`kasvajal `lapsel kere ele alati

alati ta on kiltsus-kaltsus (närudes, räbalas riides)

`kouguga `tõmmatasse `sõńnik `ennemb `laudas `lahti , `muidu `anguga ei saa alati kätte


Vaivaro


tama on alalde oma `tüöga `iljane

tama tieb `kelmistükkisi alalde

suu on alande ilas

`nenda `taplevad, et ila `parsko `toise `silmile

üks `itkur (nuttur, piripill) laps, alalde `itku

käis alalde `palja `jalgo (jalu)

midä siä ajad oma `ilge jörinä alalde

alalde üht `kanti `istu ja `kirjoda

`soldatid on alalde `karau·lis

alande oled `kieligos

`lapsed `kieriväd ja `püöriväd alalde

ku [kala]`parve tulo siss, kajagad `kieriväd kohe üleväl alande, ja `mutku vottab vie pääld kala
nää, `parve lüöb `pohja, siiss kajagad `jäävatki sii `pääle `kierimä

peäd alalde `noela `kierotamma

`kergitu on `oige `närviline, `kärsitu inimene , alande on `millestki `puudu

monikaine laps ei maga `kätkiski , alalde `kiiguda

`lapsed `kräunuvad alalde

`lapsed alalde `kiiksuvad

`lapsed `kiuslevad (kiusu ajama, jonnima) alade

tama `tahto alalde `toise `asja `kohma (endale võtma, varastama)

kole mies , suu alalde `kuolas

midä sest pääst alalde `kratsid

tama on alade `kurba

se on talost talo alalde `käimäs

älä `kääksuda (kääksumist esile kutsuma, lapse vääksumist põhjustama) alalde `lapsukaist

(köhästämmä = köhatama) tama alalde köhästä

mies alalde lüöb `trilli ja `tralli

midä siä alalde toist mainid (taga rääkima, laimama)

aina ainuld aiva

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`ainuld `sitsi `kuue sies õlima

vanal ajal ei õld `vinna, ei õld `pumpa, ainult latt ja lati `sisse `lüödud üks puu pulk, nokk (konksuga puulatt kaevust veevõtmiseks)
sene `kaivu nokkaga sai `kiskuda vett

(n `marka = Eestis käibel olnud rahaühik) kaupmies võttas ühe ainsa marga

`rohkemb ei õle kui üks `ainuke idikas hum `ongi `laudas

üks `ainik `ongi ja `niiskene `kainokene

`vasta`päivä saab `vahtida ainult `kiilus (kissis) `silmadega

üks`ainike tuba õli, a sääl me kipperdäsimä

kolm`ainu jumala pühäd on `enne kui `Kristusse tulemise pühäd akkavad

tia, mida `asja sie kumab `nõnda `kaugeld, et `kõrvad `aina kumisevad

`linnu`leiväl on niitvars, punakas ja `õtsas on üks `ainuke terä

`enne `aiga saab `aivaLügänüse (väga) `tarka, `iljatsest saab `ilmi rikkas (lapsesünnist)

`enne `aigasest [lapsest] saab `aiva `tarka

obone õli `aiva `kranni (kronu)

sie poiss lüöb `kuuti (kukerpalli), et jalad `aiva `välgiväd

õlen `endast nüüd `küpsest `ehmatand kõhe, kõik kõhad `aiva värisevad

savi pott, `kaunis suur ikke, `ninda kui juo ligemälle `ämbär `aiva


Jõhvi


piad `kougutamma
`kartulinoppijad `aina `kougutasivad (koogutama)

`teine `aina `kuigutab `aia taga, mis `teised `tieväd

ma lähen magama `ainult `kuurukeseks ajaks

`lutsu `viskada saab `ainult `latserguse kivega

mis ta `kihnas seda `kuoli`penki, `ainult raha raisk

saani kõdarad, nagu riel, ainult `tõisel on `puused, `tõisel `raudased

[oli] nii `kõksis`mõksis, et inimesed `aina `vahtisivad

sel on `ninda koledad valud, et on `aina `körssis (kõveras)

`meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel ja `seitsendel [külvi] nädälal ainuld maa õdrad tegima neljändel nädälal

siin on `kopra (pihu) täis `aiva neid `marju

`aiva käis kuur `kuurult `ühtelugu `vahtimas

`luomad õlivad `ninda `rammusad, et `aiva liha lottutas


põhja-Iisaku


on sel `kräuksil (koeral) aga äel, `aina pialuust käib läbi

`aina `ilpab (hüpeldes jooksma, lippama) `ringi, `milla‿s tüöd tieb

ojal oli `ainult `äärtel `kaldatel jää`kirma (jääkirme) `tõmmanud vede `pääle

juttuga on ta mies küll oma `värki `kergitama, `aina `kuula, elab `juski Pagari krahv

`aina käis `äia `juures `kuogutamas (kummardamas, palumas), `sellepärast `saigi puol maja

`aina `kuogutab `akna päel, kael `õiele ja vahib maan`tiele

`iired `seina sies üö `otsa `toimetasid `aina kribin taga

nari krudiseb, kui kätt `liigutada
lumi `aina krudises rie jalaste all

`aina `kuukab (otsides ringi käima ~ Saksa: gucken) ja vahib, kust kedagi `tõmmada (varastada) saab

suutäis jäi `kurku `kinni ja `kostas viel `ainult üks pikk `kõõksti

päris `köhmus (kühmus) ja `köprus, `ainult hing ikka sees

küll on lattatara, `aina `siegab `müöda küla ja `latrab

maltspuu tarbepuust ei kõlband ainult reha varsi tehti on käele ia pehme

minul süda `aina üle `kiemas `rõemust, `mõtle `lapsed `saivad kõik `tervest

`aina `kuogutab `akna päel, kael `õiele ja vahib maan`tiele

riejalased `aina `kriiksuvad `kruusa pial

`uued `saapad tegivad `essest ikke kriuks-kräuks, kui vanemast `jäiväd, tegivad viel kräuks `ainuld

kasuka`törka `ninda ära `kuivand, et `aina krobiseb

`uuved `saapad tegivad `essest ikke kriuks, kräuks, kui vanemast `jäivad, tegivad viel kräuks `ainuld

õle `kuhjast ole järel kedagi, kõdu `ainult

suutäis jäi `kurku `kinni ja `kostas viel `ainult üks pikk `kõõksti

küll on lattatara, `aina `siegab `müöda küla ja `latrab

`siale süöm `õige `mieldis, `aina lobin taga võttas

vana obune lõppend `otsa, `ainult viel luu ja nahk

`katsus `aina vara kokku ajada, kuda aga sai, kas vai `luuva ja labidaga

`ainult koer `hoidis, et [püsimatu loom] ei `läinud `lõõtsitama (hulkuma)

maltspuu tarbepuust ei kõlband ainult reha varsi tehti on käele ia pehme

marjaa·sist saivad jägu ainult suuremad mängijad sie on raske mäng

läks õnneks ainult marrastusega nahal mõned kriimud peal

- - `aiva `kantsib (kolama) ja `kolkab siin `ringi

`aiva `kempleb ja `kehkendab, nagu oleks tema see suur `asja mees


Vaivaro


`luotsiko sie on - - ühest `ainsast `paksust `aava puust `tehtü

`kaige üöd `püvveti, aga ei `saadu üht `ainokaist kala

`ainult `sinne ei old `kõlblik (sünnis) `purjes `ilmuda

laps `juokso `aima judin (kahin, vuhin) taga

`surnuka käib `aima klops ja klops

`langes maha `aima pää `kolksasti

laps `laŋŋes maha‿t `aima `kolksti

(kolistama) `kolksuti `aima `ukse taga

tama läks kominal `aima

`piŋŋuta küll, et `aiva `sormed on `kougus

`aima kähin on, ei saa `äälega `rääki

`aima käsikaut käib igäl puol

vade vaide

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


vat kus vanames nüüd kegus (kehkvel, elevil) `nuare `naise `kõrvas

palju meil on siin vana `sauna `juures on lehejuss - - vikkast lähäb kohinall üle, vat maha ei saa

ise vana juo, aga vade tahi kekkerdädä

emätiss viel suu`nurgas, vade nää `oskavad `kergikäsed `olla (noorukitest)

viletsad `iuksed, `arvad, `lipled vade pääs

isased on sugutuse jäust `vaide

pääs `vaide `elbemmed, `arvad `iuksed

ma `vaide `kurrustasin (suikuma), en magand `ühtä

ma `käisin `vaide `õvves, egä ma tuppa‿n saand

tämä õli `põtra jahimes
jahimehe leib on `kännu `otsas
jahimies ei saa `juostes, vaid `uodates

`soise maa pääl `kasvavad `vaide kanermikkud ja `jändermikkud (jändrik)
suo`jändermik – suo`männid viletsa `kasvuga

nüüd vahi `vaide, `milla sie `Kalmu-`Kaarel (surm) tuleb

piim `kiesib (riknema, üle hapnema) `vaide ja kohob

seneperä `üeldi `kiilukist, et sel õli `veike tuli, vähä `vaide `kiilus

kui ma `vaide võttan `püksid ja rapputan, siis `rohkemb ei õlegi `tarvis, siis on kõhe kops `küljes, üvä sigidus (rasestumisest)

`kuivikud `vaide põletus puust `kõlbavad

`saadeti `vaide `kuulavus viin (eelkosja viin) `enne

ma lähän `vaide `kuurukesest (natuke, veidike) ajast

sie inimene `kuuleb ühe `kõrva puolt vaid, `tõise `kõrvaga ei `kuule

(möödaminnes) `käimält `vaide `käiväd kodo ja `lähväd `jälle

`mütsi `muodi [kuused], egä neist‿sis puud ei tule, üks kärr jääb tiad `vaide

paha luht õli tuas ja pisikene sie `kammer `vaide

vanad inimised `ütliväd luht (õhuaken) akken, nüüd `ütleväd luht `vaide, tie luht `lahti

läbi nädäli `vaide `lorgotas `ringi

(liik sõnajalgu) maarja sõnajalg piab veikene õlema ku kätte saad võid teha senega mis aga tahad aga siis vaide ku õileb

siin on kolm `maiast `poissi, `tahvad iga mies `saada `maiust vaid

(halvasti tehtud tööst) juo senel pesol `küinevihad sies, ei pese `õiete, vähä lodistab vade


Jõhvi


tämä aga `laagerdaks vade `müädä `ilma `ringi

terad `eivad `kuiva, imeldavad (magusat maitset omandama) vaid
[leiba] `lastasse imeldata

säl (Jõhvis) pued õlivad `vaide ja vähä neid majasid ka, eraisiku majasid

meil õli üksvahe `ninda nõrk vual, et `lambid vaid `iilusid

kergats on ka üks kekko, ise tahab vaid `rääkida ja lõverdatta `palju

`luamad vana `eina ei süä, lomavad (katki suruma, muljuma, pigistama) vaid maha

suur

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`suurel `parkalil on `koukimise raud (nahakook) laes ja jalaga
`koukimise raud sai `seinä `sisse lüä, nahk sai `sinnä vahele `pantud

põletasin kää piopesä ärä, `suure kakku (vesivilli) ajas üläs

(Accipiter gentilis) kanakull ei õle suur `ühta
kana`kullil on iad `suured `siived
kana`kullisi on meil siin ka pali `lendamas
kanakull `lassasse ikke maha ku nähasse

on `kange `tõisi `lüömä, suur `riiu karu

`suure vie ajal `püöräb vesi ülä kivi `katkude (kivimadalik jões)
kivi `katkust `käidi ülä [jõe]

sie õli aus mies `saksa `vasta, `õtsis suurt au, klanis (silitama) `saksa `põlvi

sie on `uhkust täis, `uhkab ja kohotab (suurustama, uhkustama) `ennast

`ommikku on `koido täht, suur ele täht

suur komakas (muhk, kühm), muhk nenä pääl
`sääride pääl suured komakad ülevel (veresoontest)

kahe `kolme `kuormane (koormasuurune) kuhi

kottiniul on suur, mul on oma `tehtu, ühe raud`traadi tagusin `lotsi ja tegin

südä on `suurest `kasvand, sie [ütlus] käib tigedä inimise `kõhta

`tieväd suurt kärä (kisa, lärm)

(külvik) `külvi `massin, õli `küljes suur rattas ja pisike rattas

küünlapäeva aegne) suur `küindla sula, sie on `näljä ema

`põõsad on `laatas (suure kogusena, laialdaselt koos)

mittu `paari on lappak`kindaid
`peigomehe `puolised `saivad [pulmas] lappak`kindad (labakinnas) ja `suured sukkad

`ahjul õli lie paas ies, sene pääl `istuti
vana reitua `ahju ies õli lie paas, pae kivi õli valitud üks lai ja suur

(lehtne hein) lehe ein on `metsäs, lehed `suuremb jago `kasvavad

`einamal on suur libas (libamisi) kivi

sie on juo suur lohakus, sa et `viitsi tüöd `õigest tehä

suur losom puid on kuos, `aitab juo
(losom g -i kuhi, suur hunnik) suur losom `kartuli

lie`servä ies põrandaga tasa oli `lõibukivi, senel lõhuti `lõibupuid
(lõmmukivi) `lõibukivi õli suur ja sile

suur laps, aga `lällötab (lutsutama, imema) viel imeda

ei sada `suurest, udutab vahest, lüä saab küll, aga `luogo ei saa

`kolmas lähäb maldutamma (rahustama, vaigistama) et tüli suurest ei lähä

suur magu ies, `maokas mies


Jõhvi


ma võdin oma `iŋŋe pihusse (olin suures hädas)

suur tükk, käntsakas kas on `leiva `kantsakas või on liha

suur (~ pikk) kasukas, pikk, `alle `puole `põlvi

Kalina kurimik (kurisu) õli vanast `õige suur
viin lähäb tal nigu kurimikku

kõht ülä nena (suur)

kõrvetama `tehti suur tuluke maha ja tule pääl `kärsedeti [sea] `karvad maha

`Küäbäl oli sie suur `ammasrattas `õue pääl

`talvel õli pikk kuub `seljas, sie `laabruk kuub, suur maass `saate
laabruk `kuuvet, `laiad, õli ia kasuka `pääle `tõmmata

`kierandasest lappati rehaga omale suur topp `eini `selga - - sie `pandi `jällä `saadu `päälä

õli suur pere, õli `leiva `asti alati akkamas

`kaupmes - - tuld suure vandumise ja manamisega vällä


põhja-Iisaku


suur esilukk läks `kinni klõps

suur sämu juba, a `miśki ei tie, `kargab `ringi jalg `persses

suur `killavuor läks, eks ned `maissivedajad `olned

järsku kimatas välk suure kuuse puruks

kanal oli suur `klaasitükk kivinäri sies

suur pada rippus `kougu `otsas

enamb suurt ei `kuulegi varesse `kraaksumist

`ilmatark `kuulutas suurt ägedust ja `põuda

`kuuse `kõrbe, suur `kuuse mets

(saamatu, kohmitseja) `köhmussest suurt `asja ei old

`suurest `ehmatusest `langes menestusse

ega sie inimesel `kerge old `suurest rikkusest `langeda nisukese `vaesuse `sisse

ajasin suurt rot́ti taga, kurivaim `lipsas puu`riida `alle

mai põrnikas oli suur pruun suure põrinaga lendas

marjaa·sist saivad jägu ainult suuremad mängijad sie on raske mäng

`Koltsina omadel tuleb jo nüüd sie suur `maslenitsa

veiked

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Lietuvių kalbos žodynas: vaikas
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`lastel `puole `aastase `ümbruses `veiked `vistrikud `lüöväd üles
siis on ihu tased
ihutased `kaovad iseenestäse
kie `veikeselt on ihutasesi täis, senel `õlla perä ilus klaar nahk
`leivasegavuse kohovahuga `määriti `saunas ihutasesi

sie on `veikene `palkidest ehitettu jönn (onn)

plikka õli `veike vel - - kahe `kolmene õli

`kärpsä näpp - - `veikene all lind

`kaeraküna on `veikene, `sinna `panna obosele `kaerad `sisse


Jõhvi


(ihutased) ihu tasa˛uksed, `veiked `kärnäd, sügeleväd

`kartulid viel `veiked - - tasu viel `mennä `koukima

`veikest kruu`lehte (keermelõikur) `kiereti `ümbär `pulga

`poisid `mängisid ja `luopisivad, `kaikad `veiksed õlid kulid

`uonuke inimene, `veikest kätt, `lahja

põlvel veike `marrasnaha `kriimustus


põhja-Iisaku


suuremad juoksid kiirest veikemb jäi maha

paar `kilksu `veike `aambriga `ańdsin

`veiked `kaunad tulevad kukkelokutille (taim, nõiahammas) pärast [õitsemist] `külge

saun `veike asi, `selle `lõivad ülesse `paari `päevaga

jämedä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


mitmest järgust või osast koosnev kui sukkad õlid `tehtod `mitmest `lõŋŋast, õlid `mitme `järgulised (pikkuselt, jämeduselt ebaühtlane, järgukaupa tehtud)

`sõnniärg on `kaulakas (jämeda tugeva kaelaga)

ropstakkudest `tehti kotti `riiet (jäme takune riie, tavaliselt viljakottide tegemiseks)

jämädäd kulised roguski kottid süe vedamiseks (vija ja mahumõõt, rukkide järele üheksa `puuda `kaalus üks kuli, kuli rukkid õli viis vakka)


Jõhvi


(väike lühike jäme ese v olevus: jupp, pundar, pabul)
`kierab aga omale `junnisi ja `tõmmab

`suure `piaga, seda `kutsuti jämepää

(jäme, kõhukas) kubukas kuhi, `kespaik jäme


põhja-Iisaku


ära sa jämeda `otsa (võim) oma käest `anna

minia võttas jämeda otsa oma kätte

peen

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(kahemehesaag) klopp`saega `lõigata `laiemad ja `pienemad puud `lõhki

`villa`veskis oli kaks `kraasimis`massina, esimises `suured `kraasid, `teises `piened
<`kraasimise `massinaga tehasse `villa `vaprikus `villad `pienest

`kuuma süttega `triigitasse piend peso

lume kibemeid tuleb
lume kibemed, `pienike ja kuiv lumi

pienemalt ütlevad mammi ja pappi

pikkad ja `piened `sääräd all, sie on kurejalg (pikajalgsest olendist)

kliid tulevad toro `õtsa `alle, nied `pienemäd, lesemed `onvad jämedäd

turul olid ka [vaarikad] `niiskesed `piened ja kribud


Jõhvi


`tõinekõrd akkab kõht `iivendäma, tieb pikka pient äält

`kiimiga jämedi puid ei saa, `pieni puid saab `raiuda


põhja-Iisaku


`söege `erne suppi, sie tieb mokkad `pienest [öeld lastele]

lasi - - pienjahu kotti `vankri `kastist üle `lüüa


Vaivaro


sai `suuri ja `pieni kalo

`piened `lapsed `purrod ~ `immod emä `nännä

`vainu köüs on `pieni idiko täis

`lapsed `süöväd `pieni jääpuriko

`piened maod `panna `oŋŋe `otsa ja `püvvedä `kallo

vei mänemä `merre kogo `kalloga ühes tükküs

moned `ütleväd `kammer, `pienemäd inimised `ütleväd `sahver

lumi sada, `piened kibemed ikke tulevad ka

merelt `tuodi `valgi `pieni kivi

pien `kuera on `kuera `kuitsika

pien kuhelikko `eini viel on

pudeli `korgid on `käsnäst `leigatu
`käsnad on `piened puu `külles `kopsiga `muodi `ümmärguised

ei old `eini enemb, tegimo `piened kögid

(`lapsukai|ne g -se = lapsuke) `pallo `pieni `lapsukaisi

kivi`kammelal on `pienikene `kärnä `sellas, `liiva`lestal on jämedad
`liiva`lestal on `ninda kui `liiva `selläs

vähä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


vähä `aavaldi ikke `kömbin `käiä

vähä `johtond inimene
`johtond (mõtlematu, rumal) tegu

(usklike jutus) `nõrkend ing (vähese aruga)

päiv on juo menemäs, terä vähäkese `kiilub

`uoda vähäkene ma tulen kõhe

`kohmus, vähe jääs

ei tõhi `kuugista, süö vähe`aavali

`silmaseletus akkab `kustuma - - [teine silm] vähä `kuumab

`riide on `kõllakas (kollakas), vähä `kõllakast tegi, ei võtta `värvi `selgä

(kääbus) `kääbokas, sie on vähäse `kasvuga ja pisikene

(väga vähe, üldse mitte midagi) ma ei tia mitte üks `sõrme küüs sest `asjast

mina ei õle mitte `musta `küüne `võrdki midagi võttand

vesi akkab `laugema (alanema), vesi juo väheneb

`ommiku vara `võeta vähe `einet, sie on `linnu pettis (linnupete)

vähe on lume `uitu (lumeudi) maas

mina ei taha `lurpsida (lürpima), laa `jahtub vähä

(rumalusest, vähesest arust) vähä umu pääs, lusikaga on `antud, `kulbiga `võetud

kivine maa on, mis on vähämb kivi täis, aga kivistikku maa on `puhta kivine


Jõhvi


sie on ikke nüüd küll enambvähämb (enam-vähem ligikaudu, peaaegu) `õige

`kasvasid [juuksed] vähä juba pikkemast, `massin kättä ja kulist

`viskas vähäst ajast külitä

näppude vahelgi õles ikke `miski võind teha, aga ikke on vähä `laisa segane

lasen `süämise vähä `alle `puale

lasen vähäst ajast `silmad `linku

`laupased `tunnid `kualis õlivad vähe lühemad


põhja-Iisaku


jäeb vähest `purje ja kohe läheb iriskist (iriseb)

obone vähe `jalgas (jalga sisse võtma, teest, pinnasest, selle tõttu jalga vigastama)

`küögi uks on vähe `kaardus

noh, `suksu, `tõmma ka vähe `inge tagasi ja `kinnita keret

`leiba ikke vähe ja vähe, võtta kladovoi·st (panipaik, ait, ladu, sahver) jahu, tie uus tegu

(niitmisest või riisumisest) eks sie maa vähe (veidi) `kriipsida saand

lund vähe, võttab rie jalassed `kruusa pial krägisema

mina `piigistasin `ambad kokku ja mitte üks kõss (vähene hääl või heli, tavaliselt eitades)

ah mis tast `tühjast enamb `asja, eks ta maja `ümber ikka natuke taha köbistata (vähehaaval midagi tegema)

õue pial `köksib (vaevaliselt niitma) vähe vikkatiga kanadelle `rohtu ette

`viskasin vähe `köńdile (pikali)
olin vähe `vuodis `köndil

`köstri pühal (köstri peetud jumalateenistus) oli kirikus `rahvast vähemb

vähe maad `sõitasid, obune lagunes ette ära (rakmed läksid lahti)

olin paks ja `priske, nüüd akkan vähe`aaval juo ära `langema

lase `leitsi (leitse) vähemast

vähe `aega pladistas pesu `juures lips ja lops ja juba `vaĺmis

luges `miski pominal `pääle, valu läks vähä aja pärast üle

pali paljo

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


alt `õõnes jalatald, saab pali `tienida

elolaud (teat joonte vaheline ala peopesas) pihu sies, `kriipsud, elo`lauval kaks `kriipsu, `lahtised `õtsad kääpäkkä puol, terävast kokko `peigla vahele, vahiti elo`lauda, kui `kriipsusi täis – sis `risti ja viletsust eloajas pali

sia `põrsas `maksab pali, ei `jõua `juure `jääda

kamun menemä

(hakkama) kamu menemäie, älä pali `aiga `viedä

(kana|kool, -kooljas -kooljam -uo- g -e = varsakabi) `kõrve `kuuske ja kana`kuoljami `kasvab pali, ei tule iad `einä
luom ei taha iast süä kana`kuoljami

`laia `kielega, pali `räägib

võtta üä `saidakas ka, sie obone tahab `õige pali komimist (peksma, klohmima)

vanast õli `kleidil ikke pali `kruopisi (`kruoped = krooked, peened voldid)
sie on `õige ilus `kruopidega kleit

sie kleit on `nõnda `kangest `kruobitu (`kruopima = krookima)

vanast õli pali kuldrahasi

ku on `vilja `ulkas pali kulitsaid, tieb `leiva `musta `kirjust

`suuga võib pali `rääkida, sie ei kulu

õlen sene `tüöga pali `aiga kulutand

eks `enne inimesed lasid pali kuppida rist`luudest, `pihtudest, `rindudest

ei õlegi sie`aasta pali `kurkisi, muutkui `õilevad aga

pali `kühkiläsi `metsäs
`kühkilane (metstuvi) `küütab küü küü

`mõisa kõhas õli pali `kühvlisi
võtta `kühvel kätte ja `tõuka tie `puhtast, tie on lumine

`küindrä`niidiga `mõõtas pali `päiväs kudus

mul õli püss lahinges parajast
`püssil on kõva lahing sies, on pali `rohto

`liutab `ennast `viinaga, ajab pali `viina `sisse

älä süö liig pali

`vihma sadab juo `liiga pali

ärä `lõika pali [leiba], jääb `liistumaie (kuivama)

(kergelt ja kiiresti jooksma) lippa `kiirest, älä pali `aiga `viida
nagu meil on pisike `piiga, teräsed jalad `tõisel, lippab `juosta `müödä tuba

maja paljastajad (halvustavalt) tütri pali ja viel tuleb `juure

täna ommiku on mend pali marjalisi metsa mets on kõhe täis marjalisi

massina reiel õli pali reielisi vaja


Jõhvi


`kemmergus on `kraami `paljo

`rastuvi `kartulid - - `palju `kasvas all, maa`i·lmatu kamar (kobar) kõhe

`krossida (peeneks raiuma, hakkima) võib pali `asju – puid, `kapsaid

kes pali `räägib, sie on `õige vana lorimats


põhja-Iisaku


(ilmatu) `ilmatuma `palju `rahvast

`Nahkuri `einama puol `kaśkide all oli `palju `karvikuid (karvane riisikas)

tuleb aeg, saab kõik `sulle `kuhjaga (väga palju, viimseni) tasutud

vett on `palju `võitu, võttab jala all `lartsuma

see `aasta on `õige `palju `liivukesi (vihmauss)


Vaivaro


`küürimise tüöd oli `paljo

(`laugu: `lauvu, `lavvu = lauge kallakuga koht, pikkamööda alanev maapind) laul on `paljo kalu

ühe `lüpsügä `anda `paljo `piima

mie `oskan `kaunikaisest ka `oigest `kirjuta, `paĺlo vikko `sisse en tie

mere `ääres on küll pali `ilgavi kivisi

`ilmas on pali `rahvast

küll on mones `vallas pali `vaisi `engesi

tuul on `andand nüid pali järele ja `ilma on `pehmest mend

mitu

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`kaunike kõva tuul jua `mitmet (mitmendat) `päivä

`mitme `innalised õlid

no ikke `suured `lambad on juo kui vana jättäb imetämise maha, ikke `mitme `kuused, `kolme `neljä `kuused (niimitu kuud vana) on küll

pääld `koito õli juo `mitmel tükk tüöd `tehtud

paas on `mitmes `liidusses (liite-, jätkukoht, kiht) maa sies

`kopsikud (pottmütsid) õlivad pias [vanadel naistel] - - ilus nisune tore, `mitme`värvi `siidi ja

kolm neli pihu on üks jalandane
mittu jalandast pane, `enne ku vihk saab

`viljad ajavad võsusid, ühe `kanna pääld tuleb juo mittu tükki üles

`lapse asemme jaust - - `pieti mittu `õlgidegä `täidedu kottiku (aluskotti)

`siia `valda on tuld mittu `kuulust miest

päiv jo mittu `tundi `kuumendand , `marjad akkavad `varssi jo `küpsest `saama

sai ikke mittu `lartsu (kord, puhk) `käiä [Narvas]

`metsävahil on mittu `leiväkuńda (leibkond) ühes majas

`võeti [palgi] läbimõõt , mittu `tolli õli

tüma (soo)koht `luomad `jäiväd mittu `kõrda lödästikku `kinni

`seie on mittu majakut `tehtud
majakatte õtsast vahitasse kiigarikka mere pääle

(kuni üheaastane emane veis) lehmvasiku vahitakse kõhe kui `sünnib, mittu `ammast tämäl suus on


Jõhvi


mittu `päivä õli [koer] `lotsis, ei süänd ega


põhja-Iisaku


`vińtis `peaga `lõhkus mittu `klaasi ära klirr-klärr

kogu kanga lõim on juba kukkalas (kimbus)
no mittu kukkalt said
no `kaŋŋas juba `kuklades
`niide panemise aeg `võetasse `kuklad üks`aaval `lahti

mittu kilimatti sul `seemest läheb


Vaivaro


mitu terä on idänu

(mõni, mitu) kaks kolm kive, paar kolm munaku

kelostigod on jäänd kelo, `süöti
(sööt, kelu) kelostikko, sie on jo mittu `aasta `kündamatta maa

kiduma, virelema tama on jo mittu `aasta kidurend

pisukene `Iie oja `juakseb mittu koverikku `siia

mulle sinuda

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


midä sa `juoksed (liiderdama) tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta

`teie `kelmatta minuda, mina `kelman teid, noh sõnudega

kurat `võtku sinu ja sinu `ammetid ja tiud

mul ei õle `mutkui ihu särk on viel [seljas]

sie on minu `järgmine mies [veskijärjekorras]

mina `kasvasin `suitsu tuas

mu südä juo sies `kihvatab

`mulle `kummitas täna lakkas suur must kaśs

sina, kuradi perald, taad malaka `saada

lähän küdile `käimä
nüüd süön küü `keŋŋä vettä ja nao `nartsu loppotust
minu vend on minu `naisele küdi

sinä `sündind laisk et õle , sinä õled akkand laisk


Jõhvi


ei `anna `mulle mitte `inge `mahku

ma ei õle tänä mitte `inge `mahku saand

parun kärästäs (käratama) `mulle: kas sie mies ei tahagi `palka
isa kärästas, et jääb see meru maha vai ma võttan `rihma


põhja-Iisaku


kasvab küll üks jorupõrnikas (piripill, virisev laps) sinust
selle kuradi jorupõrnikuga on päris õnnetus kõrvuti kartulivaol olla

meill te

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


siis `ütlimä `lastele, et `mengä `tuoga küläst veri pütt, et mei akkama `kanga kõri `lõikama

`meie elama maa pial , aga `Suure`saare `suomlased elavad `saare pial

`meie õlema ühe `mielelised ja ühe `kangussed (tugevune)

`meie `kardima, a majanik Mura `Kaarel julustas meid: `ärgä `kartaga

`kuoliõppetaja akkas `jönnima `meiega

`meie mies tieb pää kahuse (kohevile)

(varsakabi, Caltha palustris) kana`kuolmeid `kasvab `meie`koplis küll ja küll

`kierolised ajad `onvad `präigus meil

kaht `kõrva ei `kuule `teie (laste) kisast

`meie oma [kell] kippub ette suvel

meil ei õle kivine ega `rahkane maa

meil õli sõna kobin

`meie kodo`kõhta `üiti `Posti-`Antsust

(ristjalgadega magamisase, lavats)`kripka õli meil `ahju taga
Valitseja läks `Ouduva `kuverma·ngu

`meie elama `Iesti `kuberma·ŋŋus (Tsaari-Venemaa haldusüksus)
ku `kruonust `kirjad `saatasin kodo, siis kubermang `pandi `aadressi `pääle üless

(leebe kirumissõna) vot kurinahk, `meie isal `läksiväd `kindad ja saag ja

`meie `käimä `ühte `puhku läbimiste

tule `meile `lamba (lambakarja)

meil on nuor lehm `mullikas (noor, alles poegimata lehm), ei õle viel `piimä tuld

`tieme leppitust, `kaua me `jonnime sene `asjaga

meil on `liivakas (liivarikas, liivane) põld, `kuivaga ei `kasva `vilja

meil on `seitse `linnupuud

iir juoks ludinaga `meie rie `alle

meie maiusruog (magustoit) õli paiste kartul ja kaal


Jõhvi


`meie `kiele`murre läks `ühte `ingeri `kielega

`meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel [külvi] nädälal

tuas ühe`kõrra mürin, `uksed `kinni, `irmutused, `meie tuas on `marras

meil õli karu`katra (karukaer), nüüd on karukaer, mis rukki `sisse `kasvab
`jäävad nagu lesemed
`tuulamisega jäi ikke `sisse karu`katra
täda on `suured kobarad `õtsas

kas `teie küläs on `kepsikuid (kerglane, kergemeelne, litsakas tüdruk)

`meie `lapsel ei õlegi kikkusi (pudikeel: king)

ma teid `kueri ei taha nähägi

(tuulest ja veest pragunenud, korpas nahast) `meie `lapsel kure`saapad jalas, `tarvis `määrida `õhta ane`rasvaga

ah te `lapsed , `kurjad`luomad , `jälle tegite pahandust

eks `meie `poisikesed `kuuland ka `kõrvad kikkis

`meie `linnud olivad iad, ei `nõelaned

`meie tegima `suuremb jagu `vilja kevade kaheksandel ja `seitsendel [külvi] nädälal ainuld maa õdrad tegima neljändel nädälal

meil `peetasse `rohkemb - - sügisest madise pääva

meie maitsema sinu süömist

jo meil mari küps , meil jo mari pudenes puust


põhja-Iisaku


ei `meie `lapsed `saaned emaema (käibib terminina ~ Rootsi: mormor) nähagi

mina lähen ette, `tulge `teie järele

oe `ullu, mis imevärk sie teil `laua pial on

juba teil `jälle `nipsukivid `klipsuvad, `kesse `võidab

meil oli klõppatsi vaja `rohkemb obustelle , `lehmadel `käisid `rihmad `pandlaga `kaelas

`Iisaku `kandist oli sie konovana , kes meil käis

(vana meesõpetaja)`koalipappa käis `este Madival meid `katsumas

`lapsed , `teie `kriipsige pada põhi `putrust `puhtast

on küll `krüöme (kübe, raas, krööm) sie `teie laps

meil `veike küla ega meil oldki oma kuppu`muori

rahaga on meil `kitsas käes

ei tia `kellega se `meie `lapsuke käib
`tantsul näed kes `kellega käib

meil on `marju `kühvliga kokku lükkada (palju)

sie `karjapoiss meil jo päris `luuvassepp kuhe (naljaga: luuameister)

`lämmakas, eks ta ole üks `sakste sien
`Pieterborist `käisid siin, nied `korjasid
(võiseen) `lämmakaid `meie ei `korjaned - - `antvärgid `korjasid

meil jo `kapsad maas

`meie `lapsed `armastavad keik kõrbend mauga piimasuppi

nee nei

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni

sepp tieb tüöd `neiga, kivi süsidegä

metssia `põrsastegä on jah, `neiegä võid `varsti elo `kaotata

`neie `küngäste `õtsa on majakesed `tehtud

[taimede] all on jumala käpp ja vanapagana käpp
jumalakäpp (Órchis käppade perekonna rohttaime üheaastane, hele juur `neie) on `valge ja vanapagana käpp on must ja krobeline

neid (Tarumaa küla esivanemaid) `üiti suur Jurk ja pien Jurk

kes neid juraku (meeste asju) ei õle näind

pisikesed puust `kalja kibud õlid, `neiega `joadi `kalja

(kännuseen) `kannu `siened, neid `süöväd `luomad, mädänie `kandude `küljes `kasvavad

puu sies eläväd ja `suured, neid `üeldi `enne karu murelased (sipelgas)

(rändkaupmees) `kauba`juudid `käisid vanasti `pambud `seljas, neil õlid raud`arssinad

`luomal on kahelpuol selg`ruogu muhud, sääl `neie sies on `kiilimunad (looma naha all arenev tõuk) `ielmisest suvest

no kes lasi oma sie `surnut tenädä, siis vei `leivä, `terve leib ikkegi ja, ja lihakämikäs ka ja, `viedi siis `neie keriku `vaestele

(kerjus) `kirjajad `käisid küll, `enne neid `kirjajuid käis
`kirjaja `ulkus kott pihas ja kepp kääs, vana vai vigane inimine

`lamba klobinad, neist `keidetasse `sülti

midä sa klobistad `neie puutükkidega

`kunturi (postkontori) tuleb post ikke oma aja pääld ja `kella järele
`linna kõhas on neid `kunturisi pali
akketi `valla `kunturi `juures kohot pidamaie

kie edesi `kuolivad (impersonaal võib osalt kokku langeda verbiga koolitama) [oma lapsi] nie (lapsed) `lähväd `Rakvere

kerikust [kihlamast] tagasi `tulles `sõideti ristemäde ja ristisäde `puole , `neile `kõsja`viina pakkuma ja `kõsja`viinale `kutsuma `õhtast
`õhta sis `juodi `pruudikodo `kõsja`viina
kui [viina]pudel `võeti `vasta, no siis pruut `jälle ja `pruudi pere siis `valmistetti ja `kutsuti juo nied `kõsja`viina `juojad juo `valmist ja
isa pidäs `kõsja`viinad, aga siis `pulmi mul ei `piatud

neid `kurba inimesi on nüüd mend kiriku jumalad paluma

kel kurk `aige, sel on `kurgu tõbi (difteeria vm) ja sureb ka `neiega

(solge) kõhu uss, nie siginevad `lastele, kie `kangest pali vett võttavad `sisse

`neie `kärre `aukude sies on mesi, sie on `kärremesi

neid käsi`kõrtsisi (salakõrts, naljatlev) on külädes küll

`õuveküök õli neil taga `aia`nurgas, puud õlivad `püsti, alt `laiemmal (laiemini), ülält puolt terävämb

vanaste `raiusivvad inimesed `lammastelle agu, `nuore sang leppä ja kase agu, ja `lambad `sõiväd neid `lehti, nied õlivad `lambaaod (lehisviht lambasöödaks)

`kullisi `lassasse maha (surmama, tapma), aga neid ei `süia

kived, eks neid õle `ümmärgusi ja `latsargusi (lapergune)

lidusimma kodo ja jättimä `neie linad `kolkimatta

ühed [aialilled] on `mietri pikkussed, `neie nimed õlid `lilla`ruosid

minu `lapse`põlves ei `õldki [aias] muud ku nied `kollased `kakrad ja - - `lilla`ruosid, `talve`lilled nied

(lõmm, peerupuu) `lõibupuud, nied õlivad jämädad kasealud, nied lõhuti `pienest ja `pandi `ahju`õtsile `kuivama, neist kisuti `piergu

nied kartulid maksavad õige inda nüüd neid ei jõua õstada

meil on `mitmed [sorti] kartulid aga ükski ei maksa neid punasi

minä neile annan magusa - - manitusest (meelitus lastele)

vähil on kurgualune küll marju täis eks neist marjadest tule jo pojad


Jõhvi


mis sa neist `ammastest `itsi ajad (naerad)

`naistraval on küll neid `karva `saapaid (karusnahast või viltvoodriga poolsaabas)
`vildid sies ja `niiskesed `karvad `servades

`auve `kapsad, ajas `süöma aja üle `ilma `keitamata `neiega

`enne sai neist `puosta `unnikutest jääd `keldride vedädä

kodu neid `kiiridega `kaalusi `paĺju [ei] old

mere`kilgid näriväd `võrkusi , neid `kilkisi on vahest võrk täis jo , `vaalakad `karva `allid

`inne vanast õli neid kupparid küll

kää sies on kää luud, neid on `paljo neid luid

mis nei käppidegä `torgid

[kes] ei `viitsined tüöd teha, `neie `kõhta - - [öeldi:] `körti tieb ja `körti süöb (laisk, looderdaja)

(kõrgendik) `künkä `päälised õlid neid (usse) täis

nüüdki `kantasse neid `luorisi

pue `luisud semendist, kivist, `õsseti neid `luisku

mamuna orjasi on alati õld õli vanast ja on neid nüüd

mast on vene külles kinni neie nüöridega


põhja-Iisaku


[hobusele] no mene kesk tied, ei taha `jalgu `märjast teha, no mis sa neist `eĺlitad

mis neist rehadest `kaasa `kalgutatta

(võõrkeele kõnelemisest, pudistades rääkimisest) `oitku küll , ei mina `mõista neid vene sõnu `välja `üelda , kiel läheb `sõlme
võtta kiel `sõlmest `lahti kui `räegid, siis saab paremast aru su juttust

kes `juudas neist `kriipseldustest (kritseldus) aru saab

mis pagan ta neid (juukseid) `krussitab

`meie külas neid `kuńtsisi suurd ei `tiata

`liutatud `erned, mis kupastust neil enamb `tarvis on

neist `kurja`luomadest `sääskedest `lahti

on neid `konnasi siginend, üppavad lats lats `tiigi `juures

neid `leivalisi `laua taga vähe on, kuus tükki `tervelt

`kesse neid `süödikuid `täita `jõuab, `leiva murikad `ambus `ühte lugu

`kopsu`aiged `kurtasivad et lemu, neil oli `raske `ingada, `liiga sue

`linnupere `olla `teistel ära `lendand, `käisivad nüüd seda kotti ajamas
neil olivad `linnupered tigedad `seĺtsi

meil `liisna `vilja ei ole
ei ma `tahtand neil `lisna `olla `ühtegi

`lohmaka tüdrukut `poisid ei `vahtinedki, vahiti ikke neid `pienema `kondiga

`saagi neid lõhandikkusi `riidamaal ja tie `pliitapuid

`kesse neid lähetumaid `täita `jõuvab

maasika lehed kuivatata enne neie tie on põie aigusse vastu

näväd naid

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


nüüd enämb ei õle naid `vüösi miest`rahvadel, minu `kasvu`põlves õlivad

`enne õlid juhi`vitsad, nüüd on `nüörist ja `raudased, aga ikka juhi`vitsa nime näväd `kannavad

näväd on kõhe `järsku `näljäs

`sõidavad `kaarikuiega
näväd tiäd, `sõideti `kaarikattega meist `müödä

`lieriajal õlimma `lierimaja `juures `korteli
eks näväd (saarlased) siis õlivad `kuski `korteri siin kõhe külädes


Jõhvi


näväd `kierutavad (pööritama, pungitama) oma `silmi


põhja-Iisaku


ei ole nävad oma `krillimisest (kiuslema, tüli norima) `lahti saand

nävad `kuulasivad kelinat ja kelina järele `tiasid , kas on ia vikkat

nävad jo uhked , `leikavad teist ikke sõnadega

nävad on `kangest läbi`lüöjad , `ühte`puhku `pietasse `suured `süömad


Vaivaro


näil on oma maja ja oma majapidämine

alalde näväd jamavad, `siivu juttu ei ole, midä tei jamato

nämäd `rääkisiväd `kaksipite

laba`kindad , nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies

kükakil nävad `tantsisivad kükkille

alased olivad laba`kindad , nämäd `käüdi `nahkasi `kindo sies

`ruoga `laideda
(valmistama) nämäd `laitad sedä `ruoga

nämäd `löiväd `kiirest maja `valmis

tädä tänä tänne

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


midä inimine tieb ies, sedä ahv piäb kõik järele tegemäie, mina en õle tädä `luomakest näht

täma käib maa sies tüöl, lähäb maa `sisse `tüöle, on vagunilugija

ei tämä ülene ei kahene
vesi kaheneb `kaivost `vällä, akkab tõist (vihma) tulemaie
jões on ka vesi kahenend ja `alle `andand
panema kahenemise jago `pääle

täma `naine õli `nuoreld `suure `jõuga - - `üöldi et küll on vägev elokas

üks `püüdäjä, oma `puole `kiskuja inimine, täma kobika ei jättä

mina ei `jõuva `ühte`puhku tädä `jonkida egä `käskidä

kalendriaasta kuues kuu `viimane juun tänä

tämä õli kole `kahmaja (töökas, kärmas), tahi kõhe tüöd `ilmas lõppedatta

tämä eläbki kala`püügist

`kaunis asi (üsna hea, küllalt suur, arvestatav) on tänä juo [tervis]

mina õlin tämäga kolm kõrd `kaupus (kaubatehingut sõlmima), vahetasin obose ja

tämäl on `kierolised (mõistu, krutskiga) sõnad

noh paar nädälä nie (metsiste) mäng ikke `kehtib (kestma) tiad, - - `eigä tä `rohkemb ei `kehti tiad

tämä on lühikese `arvoga ja `kerge mõttega, tämäl on vähä `arvu

tämä tõi `kinki `piigudelle

sul vist keriku reis täna

sie tüö on `lapse jõu kõhane, on tämä `konti `müödä

tämä viel tüöl ei käi, `alles `kuoli laps

tämä `poiga `altas `kolmele `kõrrale

õli vast `kräämik (kriim, pesemata), ei tämä arind `ennäst

`mõisades õlivad `puolest `tündrid ja `vierandikkud, alt ja ülevelt tämä õli terävämb, kesk`paigast kubus (jäme(dam), mõhakas)

(sünnitama) `sauna keris kukkus maha tänä `üöse

tämale on nüüd kuri tuju `pääle tuld

(rasedast) juo tämal `jällä kõht ette `tehto, akkab pisikesi `saama

tänä on supp paa `põhja akkand (kõrbenud), on `kõrbene magu

`tütrigul õli kõva veri (julge, kartmatu), ei tämä pelastand egä `kartand

tämäl käib `langev `aigus `pääle (aeg-ajalt hoogudena esinema)

ei käind tänä `üöse nahk minu `silmide pääl, ei saand magada

nädälä `päiväd mitte üks `toidu `eine tämä suus ei käind

tämä ei tule `palja `käägä, alati tuleb kimp kääs, komps `kainlas

`tallitaja kää pääl (ülevõimu, meelevalla, hoole all, vastutusel) õli sie asi, tämä vei `aamid ja tõi rattad

mina ei `jõuva `ühte `puhku tädä `jonkida egä `käskidä

tämä käis ikke meil `kaŋŋast `käärbole ajamas

täma on küttind (jahtima) küll aga `ühtki `luoma ei ole saand kätte

(küüdikorraldus) `küüdikäsk on tänasest `päivast kätte `annetu, pian täna just menema

tämä on viel `lapse `kirjas (peetakse lapseks)

`õhtate õli siis `meie `laste tüe, et pidimä tuld `näitämä ehk `piergosi sättimä

tä `kiusles, aga ma‿i laust sõnagi

on libe mies, `oia täma iest

ei õle tänä `ühtä üvä luo ilm (heinailm)

tämäl on `ühte`puhku `luoma `kahjud - - ei lähä `luomad edesi

`läksid [mõisa] `kartuli noppima, s‿said kütte lua
luba on rebäst `lassa, aga tämäl ei õld `püssi

lume vidak (õhuke lumekiht) on maas juo tänä `ommiku

(ülahuulelõhest) Ttämal õli ülämine mokk `lõhki, `üöldi - - sie vana `lõhkimokk

malts kasvab jõudsast täl on se mähe
lehepuu kasvab kõrges kõhas kõvem õkkapuu püiab sääl malts (pehme, harva süüga) jääda


Jõhvi


(naerjast, pilkajast, lobisejast) tämäga tõsist juttu `rääkida ei saa, alati on tal `ambad irevil

eks ned sovuo·sis ole täna jorujommis
jäivad jorujommi

(ekskrementeerimisest) tämä `maksab `juudile piaraha, on oma `asjal

tämä tuli kikki `varbukille
`tõuseb kikki `varbukille (kikivarvul)

ärä nüüd tänä `üäsä akka `kuera kotti ajama (norskama)

ta `vargust ei `sallind ja `õigust `nõudis - - `selle koha pält (selle poolest) võis täda küll `kiita

saar tänä `kollab (terenduma, kangastuma) `siiä. (KuusSalo: Suursaar `kollab siis kui `toisi `ilmu `tiedäb)

tänäne päiv on `jällä `korssnas (kasutult möödunud)

vana kuits sie lakkus täma `silmi

küll tämä `kõhnas ja `kõhnas (kohmitsema, aega viitma), aga tulema ei saand

sell käis `meistri `kõrvas ja ei `tahtend tämäst maha `jääda

tämäl õli `jüstku `külma rapputus (külmavärin) käind läbi

tämä `küüdib oma jänäst, tämä on oma `asjal

siin pidukära lähiduses minul täna maganigu pole (magada ei saa)


põhja-Iisaku


(kollase südamiku ja valgete kroonlehtedega korvõieline põllulill) tänavude on `ärjapes `palju kana`persesi

(suitsupääsuke) `lauda `pääsuke tegi `silla `alla pesa menev`aasta ja tänavude `jälle

see kelle tänavude sain õli ma ilma massakas (matsakas, kogukas) (kährik)

täna lähen isale (isakodu)
kui isal `käisin, oli ema `aige
sie `vankritekk on viel isalt `tuodud

ole ma täna viel iva suhu saand

tama tüö pole suur asi, `kangest `kärniline

obune kuhe `õppind tämaga jalg jala ette `uĺjuma

näväd tulivad tedä `kinni võttama ja tämä sai `neie kääst `juokso

yaevas täna õige kahatab, vist kajastab ilmamuutust
kerged, nagu peegelduse pilved
sügispoole taevas tihti kahatab

täna `öösel oli maa juba `kahlas

täma `räegib `sulle täna üht, `omme `kierab `kanna pialt `ümber ja `räegib teist

täna [lehm] `jalgas (jalaga lööma) kohe mitte ei last `lüpsa

`kievalist `seĺtsi `teine (lehm) ja `võerast `lüpsma ei lase

on üks `kievalise `mielega (püsimatu, tormakas, äge), mina tämaga läbi ei saa

ega obu`räästas ei saa `õhta magama, kägu juba magab, a täma viel kigiseb

mittu `sańti `kirjas täna kiriku ~ keriku `ukse ees

`koksasin täma muna `kat́ki

tämal sie `iesti kiel käib küll `konka-`kanka (takistustega)

tämä `tõmmab külas `krassatit (lustijooks, -sõit)

sie krogin pidigi tämäl (metskurvitsal) tagant `õtsast tulema

mis täna kuld, sie `omme muld (äkksurmast)

ega täma pole `otsekuhene inime, `räegib ikke kuńtskoppi

(Lonicera) `kuslap̀u `kasvas `põesas (põõsana), tämast sai kõvasi `pulki

`kuula‿nd täma `kiidust

mul teda kõheste vaja ja tämä veel `augub `vastu

`kõnnaka mehele `läksin, tämaga ilus `väĺjaski `käia

mis sie `nuomimine tämale tieb, ta‿i `liiguta `kõrvigi
`kõrvad `laiad kui laba`kindad

`räegi `talle mis tahes, täma laseb sinu juttu `kõrvist `müöda

`mulle käib minu `naine küll, mis `teistel tämaga tegu

ma olin täna kerikus `mieste käel (paremal pool)

tämä võttab aga igast `aśjast `kinni

täma on jo `köie ära `mõetand (õpetust saanud), ei enamb kippugi `linna tagasi

täna tulid `lauvalt ja `jälle pand kuradid

keik sie tubane tüö käib täma käes lips-lips ja `vaĺmis
lips `kuoli, lips `lieri, lips mehele, lips laps

`eina`luoga on tänasest lips läbi (vihma hakkas sadama)

täna ahi `lõeskab - - `korssen ei `tõmma `ästi

siie siit

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(Ingerimaa soomlane, isur, vadjalane) `ingerlasi õli juo siin küll, `parvetamas tiad

kõrv `erkos, `kuulab siit ja sääld [uudiseid]

sa siin `iiksud viel, `katsu sa mul siin `iiksuda

kas teil siin pues on `vinga vai, mul akkavad `kõrvad ilisema (pilli ajama) - - ilisevad ii-ii

kas sa puht jumala `jõute `istud siin

`kaua ta õli siin
– `järsko meni (läks ruttu ära)

(kaatsadi-kaatsadi kõndima) `kaatsab `jällä `siie `puole, küll võib `kaatsada

mis sa `kangerdad (tallama) siin, tule `vällä

ku `lapsed `pienral `tallavad, siis ka `kangerdavad

(kastan) `kaspina puu `õileb treppi `kõrvas, ei õle `siitmaa puu

obosega `kieritäb `siie ja `sinne
lund `kieritäb kattusseld maha, tuleb sula
vesi on `kieritänd ja vedänd `siie `liiva kokko

kurat sa kekkardad (vallatlema, püsimatu olema), saab `siie ja `sinne tõist

nüid on saba kikkis ,`uhkut täis, ei vahigi enämb `siiepuole

(kuke lauluhäälitsusest) vara `ommiku juo kikkass kireb siin

siin puol ei õle `kellelgi kivi põranda

(suure peaga inimesest) siin külas õli mies `suure `pääga, `üöldi taga`selja kolakapääst

ae, minu `kolloskad (vanad jalatsid) siin jalus

õlema siit saand `kuivi jalu läbi

`kangakudumise `kursuss õli siin `naaburis

ei sie `keiget `aastat õle siin

mina õlin `siie `maani viel `kähver (kähvel = tragi, kärmas)

viab sia`nahka , ei sie `viitsi kätt ei `jalga siin `liigutada

`läksima siit - - `kartuli `laadungi venega

põledetta labe (taimelava). labest `tuvvasse ja `istudetta `siie `taimed

`silgu `kaupmed `käisiväd siin, rand on juo ligidäll

`Kaarel õli siin lihanikkust (lihunik), `luomi `õstamas

meil siin põles `viieteist `liinine lamp

siin on `liivamaad, siin `õiged `mullamaad ei õle

`linna isandid käib siin klapper`jahti pidämäs

tämä siin on nuor luog, tänä `ommikune lüök

siin jõe pääl ei õle `luotsikku, lõbu `sõitu ei saa tehä

(väike ümmargune kivi lähkri seestpoolt pesemiseks) `lähkrikivisi siit ei saand, neid `tuodi mere `ääräst

siin meie maa nurgas on ka eläjuid pali meie maa nurka on tuld võeraid ka sisse

(kalapoeg) maimu poigi on pali siin jões nähä selge vesi


Jõhvi


mina vana inimene `jalguta siin `vuodes

suur kasik oli `ennemalt siin, ikke vanad põlised kased

mis sa vahid siin kiel pikkal (midagi lootes, oodates)

vana `keikolõug käis siin

mis sa kobeldad nüd siin ja `õtsid

siin meil kaks `poissi `läksid `Jõhvi koduväist (naisekodus elav väimees)

settuga `kutsusima siin `konkast (kronu)

siin on `kopra täis `aiva neid `marju

`kortel `oone (tsaari ajal mõisamaale ehitatud maja soldatite majutamiseks)
`riigi maja , `saima `siie `korteri

`pliita `juures siin - - `silmad `ühtä `puhku `kriimus (määrdunud näoga)

ma sain siin ikke juo `luomi `rohkemb pidada ja kunts`jõudu (kunstväetis) ja `lauda`sõnnikud ja

`katsu et sa kurielajas kaud siit

`siie ei tõhi `kussa

siin on üks kögö (väike heinahunnik) `eini

mina sene lakke`kausi siit `vällä ävitan

siin ei tõhi lamuda (töö ajal)

silmalaug prügi läks `silma, `ongi siin `silmä lau all

siin lemu sies ei nää `miski
kes on nisike nõrk, võib `saunas lemusse `aigest `jääda

`liiva`aukusid on siin `palju, kolm `liiva`auku kõhe ligistikku

`meie maad siin õlid `liiva`sussid, tahid kõvast `sõnniku

sie liverdab siin `käia mittu `kõrda

siin on üks loim vett

siit sai `kaivetud kana `poigidele `lõõrikuid

see `joobnud mees `lälletab siin

`saaremehed `käisivad siin `suurel maal `kraavisi `kaevamas

siin ei lastud õppimata lõikajaidki väljälä et varistavad `vilja maha


põhja-Iisaku


käis `jälle siin ja palus jumala `kieli (härdalt) `andest

`aiva `kantsib (käima, kolama) ja `kolkab siin `ringi

siit kedranupu (pahkluu) kohast on jalg valus

(kassi kutsuma) `kissita oma kaśs nüüd `siie

kivirebaseid siin ei ela, sial mere`rańniku puol on neid

siin `järvedes neid `kolpsakaid (haugipurakaid) oli

ela siin küla `servas nigu kot́ti sies , kedagi `võerast ei näe

mis ta `kuukab siin kael `koukus `ühtelugu `ümber maja

käis siin üks `metsa`kuulaja , tahab `osta

`kierutas siin oma kõvera juttuga

`kelle nied `paĺjad `köńdid (naljaga: jalg) siin tekki alt `väljas on

sie kleit sul lottus, näed siit - - `langeb lottu

`lõugas siin ja ajas oma `õigust taga

siin ta tegi ja `toimetas, nüüd on keik `nurgad täis `lärtsatand

sinne sääl sield

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


jääb `kehkeldämmä `sinne ja `aiga `vietämä

tämäl on sääl üks elänik (üürnik)
üks lesk `naine on elänikkust

(hernemähkuri röövik) `erne `ussid `kuiva suvega sigineväd `sinne `palgude `sisse

(arvestusühik elusolendite, inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel) `eŋŋede vili õli sääl (magasiaidas), mehe`eŋŋe pääld õli juo ikke kuli rukkid `sisse `kasvand

sie on üks `innaline ammet - - sääld saab `tienidä

`ühtki inimise idikä (jõmpsikas, hingeline) sääl sies ei õld

küll sääl on tigedad `kuerad, võttavad kõhe jalust maha

(auk palgiparve esiotsa kinnituspuu jaoks) `kaarne `silmäd `raiuti `palkidele `õtsa ja igepuu `pandi sielt läbi
`pannasse `parve, kuus ehk kolm `palki `rinna ja `raiutasse `kaarna silm `õtsa ja puu läbi, viis ehk kuus `tolli sie auk suur ja `seotasse `väätidega `kinni

`kihkuvil ja `kahkuvil on sääl majas inimised `ühte `puhku

(Riparia riparia) `kalda`pääsukesed, nied on maa sies, [kus on] äkkised `liiva `kaldad, `sinna `tievad `augud
kui `kalda`pääsukesed `tieväd pesä madalale, siis tuleb kuiv suvi

kuus `kandidaati `pannasse, säält `ulgast valitasse

mene säält kasikust läbi

(siia-sinna liikuma, karglema) `mis te kegatta `ühte `puhku ja `juoksetta
`enne vanasi `tantsusi kegati, `leivad `jalga üläss ja taha `puole, kegasivad
`uomad kegasivad kõhe `kaula`kolgo `õtsas

sai kesk `järve, sääl uppus `vällä

käib kiba-kaba (vaarumisi), ei `sõisa üväst viel jalal, käib `siie ja `sinne

kibedäst `tarvis `sinne `mennä

kiil, `sinne `pääle on üvä `panna `riidi rippumaie

`sandi kõda keriku ies, sääl `müüri `servide pääl `istusivvad keriku `sandid

`kirstul `rohkemb ei käi kappisi, üks kapp, `naisteravad pidäsivväd sääl oma `pienemad `asjad

sääl tämä `klömpsib (lonkama)

`viimaks `läksiväd [baltisakslased] `sinne `Puola kalidori (pikk kitsas maariba)

kolm kilu`mietri ikke vist `kõrjab [tuleb sinna]

sääl piab `kuue`kümme `kraadine `kuumuss õlema

tuleämm - - ülämine õts `raudane, suon sääl sies, kramm, `krammi vahele `torgeti üks `pieru õts

kruov `massin õli, õdrad panima `sinne `kruovi `sisse, lasima `kruovist läbi, nied võttavad nied ära nied `kuored

`lüödi sääl kukker`kuuti `jälle `õlgide sies ja `mölleti
kukker`kuuti visetasse üle pia

mis sie lamp sääl `nurgas `kummitab (asjatult põleb)

(vereta) `kuivad kuppud `pannasse `vaide nahale ja sääl näväd imeväd

[keegi] õli sääl `kuusmapuu `põõsaste taga
`kuusmapuust tehässe reha `pulki
mesiläsed `käiväd `kuusmap̀u `õiletes

säält alt `metsä kõrikust (kitsas lagendikusopp metsas) on `einäd veel vedamatta

sääl `naaburis `kasvab mittu `kirbitsa
`kirbitsatel on `vaalakpunased `õiled `külles

sääl oli kole `käänälik (käänuline) jõgi

sõu `aerud - - laba sääl `õtsas

sääl üle lagedikku `mennä `ongi `metsävahi majad

üle lagendikku (lage tasane koht, väli) `mennä sääl `metsä `ääres on sie `metsa vahi kõht

sie mies `luobus ärä sääld, ei `mendki `sinne [elama]

paar kolm `liitri [imes tall] `pääväs ikke `piima ärä sääld luttust

`käisin sääl tubakamasina pääl tubaka `lõigatamas (lõikuma)

sie tagumine `kuulus `säältki maalt `siie

üppäs sinne pajo rägäje võsude vahele ja `istus mahaje


Jõhvi


(kartulikeedunõu viinavabrikus) `else `kutsuti, `sinne läks kolmkümend viis `tündri `kartulid `sisse
`kartulid `pesti `puhtast siis läks `sinne `else

igi auk on naha sies, säält ajab igi `väljä

`Ondikas ja sääl pual on `kõrge `kallas, ei `julge `alle `vahtidagi

sääl õli ikke `ke·rassii·ni

nüüd kevade `jääti kesa sügisest rukki jaust, `sinne `miski `päälä ei `külvätud
kesadel `käisivad sia `karjad pääl, `kõrda igaühä kesal

no tule, tule, mis säält `ukse vahelt `kiikad

kole `kinnine elo õli sääl (krahvi teenistuses) ka

küll tämä sääl kolistas ja `luapis

kurimus on üks sügav auk, säält `juokseb vesi `seitsmest kohast maa `alla, `juokseb kurimuse

sääl mul õli pali kõnelemist

`kõõlub sääl vähä`haaval `mennä

mis teil sääl `pannil `kärseb (kõrbema, kärssama)

`vankri `viskas siu `sinne`puole, aga‿i saand `vankri külite

[vihm] tieb su `märjäst, `kaua sa sääl `küügistad

mis sa oma `lõugi `laiutad (ülearu suud pruukima) sääl

lamavoi· `vankrid, nied on `linnas - - keret ei õle, on põhi ja `sinne `lauditasse `pääle kuorm

siis `pandi üks `kulbitäis `sinne `panni seda segavust, sie `langes ülä `panni `laiali

näväd `larmitsevad (lärmama, lärmitsema) sääl, kõva `äälega `räägivad

ta lorises sääl `irmus pali

maake vesi on kõllakas lõng panti sinne sisse

viskas ennast mauli maha sinne mauli jäigi

sääl `juadi ja lakkadetti


põhja-Iisaku


kakkerdab säel inimeste jalus

mis ilusaid `lillesi säel on, va kanermu on

`läksivad `sinna `ammetmehed varandust ülesse `kirjutama

ei lähe ma `sinne `kuera`põlve (vilets elu) pidama

keik, kes säel `piimaveu `artlis olivad, pidasid oma `korrast `kińni

mis sul säel pias on, võttad (kratsid) aga `krahna `krahna

mis sa poiss säel pada kumistad

mis sa säel `irmuga viel `vastad, sõnad kippuvad `kurku `kinni `jäema

kes säelt `paĺja jalu läbi `päeseb, `suured `kõrre`väĺjad ies

siin on kõva maa, sääl on suod

mina ei lähe sinna `küögutama ja `laenust paluma

`lauka `suosi on siin, õlen sääl murakas käind

ära pane manergat `võrgu `alle, säel lopperdab `istudes ära

`saunas on viel lämu, ei `sinna või `praegu `minna

täna on ilm nisuke lämu täis

oli säel Jõhvis küll üks paks mies maa ilma paks

kas maksas last kuoli panna säelt nied krutskid saigi

malduta teda mis ta sääl vibu kastis kogiseb kogu aeg (lapsest)

siis

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


kaamel elivant́i ei õle nähnd, kameli `siiski õlen nähnd

isända `itsiauk, emända `atsiauk, `pistab, sis piriseb, `tõmmab, sis toriseb = leivaastja, naine sõtkub leiba, sõtkumisheli

said juo `kihlatust, siis pruut käis `andeid `õtsimas

`võeti pruut `kinni ja `kriibiti tämä `sõrme `küünidega `ahjo ja `korstna, siis `pruudile pidi `jäämä `peigumehe kodu kõhe kodosest

sis akketi `süömä, nuor`paari `lasti eläda (lauldi ”nad elagu”)

peiu emale raha koguma lappiti `ämmä `põlle, `tõmmeti `lõhki ja siis akketi lappima

(põletikuline punetus) `ellitus - - siis nahk viäb punasest ja kibedäst

võttab rops `ropso `selgä siis `üöllä et `elbib süä

ema ei tõhi `põlle lappida, siis tütar lähäb ukka

[linnastele viinaajamisel] `pandi kuum vesi `pääle, `sõisas ja `jahtus `vällä, `pandi `pärme `sisse, siis õli emä (käärimisvedelik) `valmis

ovost `piitsaga lüöd, siis `erkab kõhe

`ernest `külvä `põhja`tuulega, [siis] kieb `erne `pehmest

pues `siutasse kott `nüörigä `kinni, siis lüöb `sõlme ette

`kuerad `lapsed, `nurgas kohistasivad salaja, sis `üöldi `ieknuudid

riist läks `katki usina, siis õli lühükese `iägä

`enne `reie sai `peksäda, sis `suolased igipisarad (higitilk) `juoksivad `silmi `müödä `alle

`enne igistan, siis akkan `vihtlemaie

viheldi `lapsi, siis ävisiväd `vällä nied ihu tasad (ihutased = nahalööve, peened vistrikud väikelapsel)

`nuorel inimisel on ilu àmbad (neli ülemist lõikehmmast) `alles, sis suu `oiab ilusti, ilu `ammaste taga `sõisab kiel

päälael on `ingamisekõht (luustumata koht imiku koljul, lõge), `ingamisekõhas ei õle pääluud, laps `ingab, sis sie kõht `liigub üläss ja `alle, `ingamise`kõhta ei tõhi kõvasti vajotada

`konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (hakkab vägivallale vastu)

siis õlivad kõik ühes unnikus (samas ruumis) kanad ja inimised

magamisega jääb suu `lahti, siis on `ambad `irvili (paljastatud, irevil)

(istumise alune, iste) `istealune on `vaene, kas on [siis] üks tuol vana ja `katkine

`ennevast ei `tõhtind `keträdä `neljabä `õhta, kolm `neljabät `enne `jõulu, sis õlivad jaguajad

`naised tegiväd siis `sinne [puuvanni sisse] jahu vett (jahujook, -rokk) ovostele

siis `mendi `veskile et, `jahvadeti `lõŋŋad ja `lasti `keträdä ja

jalakand jääb `ukse vahele, sis | tuleb külalisi ~ saab `surmasõnummi

`luomal on `juogikünä (loomade jooginõu), pane vesi `sisse, siis luom juob künäst

kerib `juossa, ega siis `traavi `juokse

siab `atra `juonele, siis akkab juo `jälle `kündämäie

tiel on juhi (teetähis, -viit), siis `juhtide `müödä lähäb

päiv `tuiseb üles, siis on jumala `valge

sääl õli neil ea lõbos siis omavahel `laulo `kõõrotatta na juttosi `rääkidä

`jõulu`lauba siis on `jõulu`õhta

inimised `käivad siis kerikus

siis ei `liikund parema puolt `küllest mitte üks jäse. `tuhrati. sene järele sie jäse akkas `liikumaie. `sõrme jäse. `varba jäse

ega `muidu ei `saagi `tohtri paberid kätte kui `laudib kõik inimise `kondid kokko jäse jäsemelt

(jäänael) jää `naulal lähäp viel sie pia õts teräväst, siis ei libise

(lindude, putukate häälitsusest) siis akkab emä `laulama kaak, kaak (mesilastest pereheitmisel)

pääld `püöri`päivä ei `kõlba `istutada, siis ei saa `kaalika

kuppib `külge sie kaan ja siis akkab verd võttamaie

panema kaapkübärä (kõrge rummuga viltkübar) pähä, siis päiv ei `paistu `silmade `pääle. kaap kübärä tehasse `riidest

vähä `aiga eläs `linnas, tuli `maale, sis õli kadakas (kadakasaks), kübär pääs, `valged `kindad kääs

`varrastega kuud, sis kahendused `külgide `pääle, aga `massinaga `kuotud sukkadele tehasse kahendus taha

`plaakaie `alle `lüödu `kahla (õnarus, tahutud koht palgis) `sisse, sis akkas iast aam`palgi `päälä, ei akkand `vieremä. `trumbil ka `kahla

kana `laulab, sis saab `surmasõnumi

siis sie tuba `lehkas `järsko kana `sõnniku `aisust

võttas `nahka, siis sie `irmsast `aiseb kõhe sie kanakärp

(tülist, riiust) kanamunadki pesäs `viereväd, mis sis inimisi `rääkida

`kaŋŋass tibab, sis on niis `katki

`pannasse kappinahad (jalatsi kannavooder) `sisse, siis `saapa kand kõva

kabust tahab põlend maad `saada, siis `kasvab

sõa ajal `lasti siit sild purust, siis `käisidki säält kari`sillast (karja jaoks tehtud sild üle jõe või kraavi)

puid `karsita (laasima), `oksad `karsita maha, siis saab siledast. `karsin `metsä `puhtast alt

karugi `pannasse `tantsima, sis `saadik viel `lapsi ei saa sõna `kuulema

puus õli `aige ja siis panin kasuka`nahka `püksid `jalga

kattusse `piale `panna `arja `malgad, nied `ongi kattusse akkid (õlgkatuse harimalgad), siis tuul ei saa `kiskuda `arja `päälist `lahti

siin on kattusse akkid, Uo`nurme ja Tudu puol on varesse jalad

kolm kuud juo vana, siis akkab `kaula `kandamaie

võtta vaname `püksi `kauluss, alus`püksi `kauluss `lõika ärä ja siu `lehmäle sie `kaula, siis sie `nõiduss kaob

vihud `pandi `püsti kolm tükki rida, pikkad riad kõhe, kaks kolm tükki said `pääle `panna külikalli, siis õli `kaura aun

`kaura `kuormad õlivad sada kaks`kümmend `vihku

tien ia tulukese alle, siis akkab pada usina `kiemä

`ambaid ei õle enämb suus, sis õled `keikolõug (etteulatuva lõuaga vanake)

`põllud `jääväd keloje, akkavad `rohto `kasvama. kelo `künnetasse `kirsi päält, siis kelo on rabe

(kerilauad) keri puu `kanga kehast läbi, sis `torka keripuu õts `seina

Novembris pidid õlema juo takkud `ketretud, sis sai akkada linadega `pihta

vatti alt lähäb [vill] `viltije, siis `pannasse levendased `ketru`massina

süö `kiisli kere täis ja üppä üle `aia, siis `ongi kere tühi

`lapsed - - tulevad ja kisendäväd ja kilisevväd, no `räägi siin siis

inimine `kohkob, siis veri lüöb `kinni

`kolmetõist`aastaselt tüttär`lapsel kuu`riided, sis on juo `naise `kirjas

siis `mendi `lauba `ommiku `kihlama õppetajalle, keriku`mõisa (pastoraat) `juure

[kui] `kitse tall õli emäne, õli libu tall, õli isäne, siis õli pukki tall

lüöb `ommikul `valgemast, siis lüöb `koido `>piiri (koidupuna sõõri) `lahti

(kondi närimisest) `sülti `keideti, `kondid sies, sis `laua `juures kolati `konti

vanal ajal õli siis `lehmä `kaulamused, `kolkad (kütke, pand)

üks tieb - - `reietuas `kolkimise pihud (lõugutatav linapeo) `valmis, säält sis `muutku võtta ja `kolgi. kaks `kolkimise pihu sai minu `kiskupihust

`palgi saba läks üle karu pesä, siis `kolksastas menemä sääld

jämedäd `palgid õlivad sis pidid ikke `rohkemb `kolmekeìste `tõstama neid `pääle

`konngi `kruoksob jala all, `saadik sis viel inimine (vaene hakkab ülekohtule vastu)

pese enne jüri`päivä `konnakudega (konna kudu) `silmi, sis ei akka `päivitus `pääle

(inimesest) `ambaid ei õle sis suu `langeb `sisse, suu-auk `mustab, `üöllässe `kuopasuu
nenäõts `püsti, nenä`augud - - `mustavad, `niisike on `kuopavaht

ila `luoma suu `juokseb `kuola, siis piab `suola `andamaie

tämäl siis kuol `tilkus suust. siis `üeldi ja `sõimeti teda `kuolamokkast (ilamokk)

rihm `siutasse `kuodi `ümber, siis `rauvutetta

`pienike kõht `enne `kapja on kuod

`lutsud õlivad `paaside ja kivide all, siis koppasid aga `rauaga pähä

korinat tekitama siest koristab, siis ei õle keskpaik ia `järje pääl

piäb vaht `vällä `kõrjama, siis saab sült puht ja `valge ja klaar

paned `sõrmed `kouko ette`puole, sis nääd kää pihu

oma `suured `kourad `korvi, sis õlid `puoled `õunad mend

siis `pandi sie leheline `sinne `siebi `kraamide `pääle ja siis `keideti sedä `siepi

kranamise pakk, vars taga ja `puune nui, siis kranab `senga `kinni

emä nägi tuld ja `krassis (kratsima) pääd `õtsa iest, siis jäi [lapsele] `siiä tule`kahju märk `õtsa ette
ei tõhi `krassida

kui kuiv sulg on, siis sie kribistab paberi pääl

magab, sis `ühtälugu `kriuksab (krigistama) `ambaid
pidi õlema `ussid kõhus kui `ambaid `kriuksab unes

(hobuse kabjanahapõletik) kruon prei, sie on `raske `arstida `vällä, siis lähäb jalg puha `põlvest `saadik jämedast

`kruusaline, on kive tükkisi `ulkas, siis on `kruusaline

[voki] südä käib `kruuviga edasi
[höövlil] `niisike `vaskine `tellimise kruuv, sie `kiereta `kinni, siis `tellimise raud `seisab ülal

krobeline kui nahk on krõbeline, siis nahk on kuiv

jääb `einekene `iŋŋe `kurku `kinni, siis `krääksu ja `kraaksu

liha `kuivab `vällä siis ku tämal ei õle `suola pääl

`kalja raba kui `seisab `astjas `kuivildi (kuivalt, kuivana), siis lähäb `alli
`muidu `kuivild on juo paha süä
läks `kuivildi lavale, kui akkas vesi juoksema - - siis akkas vast `vihtlema

`mõisa `erra `andas raha, siis `läksin `mõisa kulu `pääle (mõisa arvel, mõisa raha eest) [Tallinna]

kui kevade paned `kuiva roho `pitskist põlema, siis `ütlevad et kulutuli

`kanna ligidäl on `kuotja auk - - kabi lõppeb, siis akkab `kuotja auk

kupulaskja kuppumuor pani verd `rinna `piale, siis laps enamb ei võttand `rinda

kurikal on `ambad `küljes ja vars taga, peso `kieretasse kurika `trulli `ümber ja siis `vaalitasse

(kuulduse põhjal, kuuldavasti) `kuulu järele siis `karja`lapsele `pandi `silgud [kaasa]

kuubik mä sügise tegin `vorstid siis `lõikasin nist `õige pisikesed pekki `kuubid sise

jättäs vokki `sõisu ja `kuurustas (korraks tukastama, suigatama) vähä `aiga, siis läks uni ülä

panema obosele `kullukesed `kaula ja `sõidama keriku, `kullukesed siis `tievad `kõlka `kõlka

`perse kihub, siis `antasse `kõrtsi `arja (peksa), `piitsa

`vorstil `panna `õtsad kokku, siis on kõverik vorst

laa laps `nämmib, sis `lapse `kiksud kõvistuvad

`pruutid tegid ikke `silmirätte `kangad ja siis käärätte (käterätt) `kangad

kui üks puu ei õle kuiv egä ei õle `tuores, siis `ütled, sie puu on `kärsetänd, on vilets, ei lähä `ühtä `kasvamaie `üäste

`tuoreld päild `kanneti [heinad] viest `vällä, siis `pandi pisikesed kögerikkud vade

vahest õli õppetaja kodost `välläs, siis `kester pidas `jutluse, `kestri (köstri) püha `üeldi

lumi on `tarvis `vällä `kühveldada, siis on paremb `käia

siis `pandi vana inimine külä `kõrda `süömä

külili vihud `pandi `püsti - - kaks kolm tükki said `pääle `panna külikalli, siis õli `kaura aun

(rasedusest) aga poiss õli emäl `küljes juo siis

siis sai `puhkada `kõrtsides, öed `õlla ja `külma `rohto võttada

`kilmitu `oiama `kainla all, siis saab parema `käega `külvada

`künkäd (takutomp linases koelõngas) sies, sis `ilge

`küinärnukk kihub, sis saab `võeras kõhas magada

pae `virnad `laaditi ja siis `puiega `kaeti päält `kinni

`külje pääld tuleb ned `silmad üles võtta ja siis akkab sukka laba

tökketigä `määriti siis nied `saapa `sääred ja lavad üle

ku viel pääaluss `patja ei õld, sis `pandi üks pikk kott `õlgi täis, `säŋŋi `laiuss, palaka `alle, sie õli sis pää all

egä õld siis vie `kindlaid `saapaid minega `käie, `vaide lappa `pastlidega ja `viiskodega

laud`atrad õlivad siis nied, `sahkude vahelt `juoksis muld läbi, siis laud võttas `mulla oma `pääle

`tehti `kange leheline (leeline = aluseline (pesu)vedelik, hrl tuhavesi) - - kõhe tuli`kange leheline ja siis `pandi sie leheline `sinne `siebi `kraamide `pääle ja siis `keideti sedä `siepi siis sene lehelisegä
tuhast tehasse lehelist, `külvetasse `põllu `piale ramust

(viljatuulamise lehvik) `lehkad õlivad tohost, [nendega lehvitati,] siis tuul vei agana prügi ja pääd menemä

ajas `leier`kasti (kantav väntorel), siis sai raha, `leierkast õli `rihmaga `kaulas

malts`kuuse `laududest tehä `leivä `astja, siis appendab üväst `leibä

`leiva mureni on laud täis
`anna `leivamurened kana ette, kana nokkib ja süöb `välla
`leivä murenid tämä (karjane) maha ei jättand `metsä, siis leib akkab `itkemaie

ku õli `vihmane suvi, kui ei saand `eina teha, siis sai leppa`õksi `kuivatada ja `lammastelle `andada

pane ahi kütte, siis on meil üvä lesu (lamaahi, ahjupink) pääl `istuda

levendäsed `kraasitasse kodo või `veskis `tieväd keräd, siis `naised `tieväd neist `lõnga

laiali laotatud kiht õlgi või linu linäd levidettä maha, siis sie on levitus

üks `puisendane üle kattusse puhas, siis on levituse kõrd, minu kattussel on kuus levitust

pane naha tükk ligomaie, siis lähäb `pehmest

lüöd `palgile `selgä, siis vedäs tappi`pulga ligi ja palk jäi lihti ja kõvast

rukki`lille `õisi `kõrjati, sie `andas sinist `värvi ja `juure karuõhaka `õisi, `keitäsid, `kurnasid ja panid `niidid `kiema, sis `jäivad `lillakas punast `värvi

puu on õld vie sies, siis `tõmbab lima (limaseks) ja on libe

viis linapihu `kiereti kokko, `tehti linapunt (linanuust), kaks lina`punti `siuti `paari, sis rippudeti `naela või `varna `otsa `aita rippuma

siis `raiuti `toared `kartulid purust ja `pandi `linnase jahu (jahvatatud linnased) seguga `ahju põrand täis
`linnasse jahu `tehti javakivel `enne, nüüd teha `veskil

egä ma sis siin kodo, kääd rikkalise `ristis `istund egä `nindäsama liverdänd `tõiste `naistega, ku mies käis tüöl rautie pääl

`naised `kolgivad linu, siis lodistab `enne linad `katki `kolgispu vahel

`sarjad õlid ülevel, siis sai `viskada `sarja `sisse ja siis sai akkada `loksotamma, sis sält tuli puhas vili alle

lokkulaud, `kiirest `räägib - - kaks sõna `kõrraga, siis üks

kaks `teiväst on sies `aunal, siis `jääväd `luhtimise `augud

`luiged `lähväd, siis lumi tuleb

sula lumi akkab kokko, siis `kieräväd `suured müräkäd lume `pallid

`lõŋŋakeräle ei `panda paberi ega `riiet `põhjast, ajad `este `lõŋŋa `ümber `kolme `sõrme, sis kerid

üks lõnks jäi `sisse, `lõnksu taha jäi `aisa nupp, sis pidas

siis ku akketi sedä umbluud ja `tontisi `rääkimä siis, siis sel ei `õldki lõppu

`aitasime [tüdrukuil] `trullida ja siis sai `lõugada vähe

`müüri `sisse tehä `lõõrid, siis müür läheb `suojast

`silku `paiseti `pannul `viegä, sis `lörpsisivad, puulusikaga `võttasivad `silgusuolvett `päälä

`lüögä `kõrda, siis on `kerge `peksädä

lüli puu, `tõisep̀uolt on ilus lahe puu, lüli on `tõisep̀uol `küljes, tihe ja pruun, sie on siis lüli
tuleb lüli `vasta, siis saag ei võtta läbi

`päivä`luojast said kodo, aga siis pidid viel `süöki tegemä ja `lehmäd `lüpsemä ja

(märtsikuu) `maarjakuul kukk saab räistä alt nokkaga juo vett sis on ia `viljasaak

maa tõugud ku on valged tuleb kuiv suvi, ku sinised, siis `vihmane suvi

magasi ait sääl õli magasivili sies keväde anneti sügise pääle võlga sügise veid siis kätte

[kui] kõrge maa päl kask on siis tuleb magus mahl

siis akkavad kased jo mahla juoksema ku maa sulab kevade kevade onvad kannu õtsadki kõik märjad ajavad seda mahla üless

(*mahtama käskiv kv `mahta = tagaselja kiruma) kui tõine inimine tõist pa andab seljä tagand, siis tõine saab tiedä siis ütleb: ärä ninda pali minu ma ta

sie supp on lahja praadi nattukene liha pääle siis on paremb maitse

(toiduaine) makkaruo·nid tieme pienedest siis keideta makkaruo·nidest suppi piimaga

(pehme, harva süüga) malts kuuse laududest te ä leivä astja siis appendab üväst leibä kergitab ka üväst

läksimä einä maale ja panin ommiku appu piimä siis manergaga kaasa

tahad kala teha `tuorelt, siis pane manti pääle

maokõrda saab luoma maost - - ära kuuma viega ja sis nuaga lauvatükki pääl kaapida

maruse ilmaga meremehed ei lähe merele siis vene viskab neid külite


Jõhvi


`peikmes pani siis obuse ette ja võttas isame `päälä ja `läksivad `kõsse (kosja)
`suure seletamisega `kõsse ei `mendud, kui ei õld `tiada, kas tuleb [naiseks]
`kõssekaup õli sie, et pruut pidi kolm `kõrda `ütläma, et jaa tulen [naiseks]
[pruut] käis ise `kõsse`viina `viemas sugulastele
nied õlid siis `kõssed, kui `kaupa `saadi
`kõsseid `rohkemb ei `pietud

maa saab `kündädä, `äestädä, on `kasvu ramus, siis maa eläb

veri `seisab, siis käsi on `ilma elota

ei ma‿p tia, kas ühäl `aastal sis üheksa `päivä - - `käisin `sõnniku `talgul `järsku

`esmispe `ommiku siis `suendeti pühäbä `õhtane supp

`estest lase piim `kiema, siis lase `manna `sisse

`viimast nägima et üks tuli `iilub, siis `läksima tule `päälä

no tämä tuli siis ikke tied `müädä edesi ja arutas

(surnu mälestuseks peetav palve või jumalateenistus) `iŋŋe `palve `tehtud `vällä, siis on jäänd `vällä [kodukäija]

`jõulu `laupa `ommiku, siis akketi õlut `juaksetama

`leivapala ei `tõhtind järele jättäda, siis jättid oma ramu järele

tämä pani `kaardi ja, ja siis on inimestele pidand `ütlema kõhe et kas se varass on ligi vai `kaugel

õlema tuand leppiku alt neid kadikuid, suve aig, pali siis seda kütti kulub

siis `piigistedi pihudega sie `kaera tumm jahudest vie `ulka

niit tuli `panna kahe`kõrrute, siis jäi tugevamb

kakku pidi `murdama, `lõikada ei `tõhtind, siis `leivad `ahjus ei `saaned `küpsäst

no siis `õtsiti sii kirn üläs ja `kaŋŋudetti vits päält `vällä

siis õlin `üöse `karau·lis

ku `karnituur `peksas, siis tä (vili) õli puhas ja ikke kuiv

`enne tien `karsin`täied (kraasitäis) `valmis, siis akkan kedrama

karu äkkega `ääseti `einamal, kisuti `sammel `lõhki, siis akkab `jälle `rohto `kasvatamma

kelo maa `külvä lina, siis `kasvab ikke ia lina ka

`süögä kered täis ja siis `tüälä

`sülgädi `pihu ka, et siis ei saa [labidavars pihus] `kieruda

kilk pias, tarvis viel `saada, ega siis enamb saa pidada

naereti ja `kilgeti siis sääl `reietuas `valgeni

`kuera ei `lastud `süämäajal `silmi `vahtida, siis pidi menema `kümmä `aastat vanemast

pane `kuerust tegema, siis on jalad küll

`pehme tie pääl, sis `vanker `mutku kohiseb aga

läks `mõisa sis `lähker `kolksus taga, märss ies

sai `kindrali au sis läks `Suome`maale sai kamendandist

`saunas `auduti ja viheldi siis `kondid `pehmest

on `ästi ja kenaste `riides, siis on `kriksis ja `krõksis (pidulik, uhke)

`enne `pandi `süüliga `eini `päälä et aud (haod) ja `vaiad `saivad `kinni, siis `kuhjategija läks `õtsa

siis `pandi viel üks `kulbitäis `piima ka `päälä

tuli siis `jälle `metsast `vällä, `kullerkuppud (aasalill, kullerkupp Trollius) pihus sääl

`saivad `vorstid `valmis, siis `pandi pada ja `keideti (keetma) siis sual ka `pehmest ja siis `taŋŋud ka viel, sie õli siis kuppastamine

`kussudatta süsi tahad, siis `lämmästäd süö `ummusse

sie pidi siis `võõra tiumehe `palkama, kes `mõisas käis `ümbär `aasta ja kuumehe, kes tegi suvekuud

kõhm tuleb pähä, siis piab sugema `vällä kõhm
pia on `kõhmane, piab siis sugema ia tiht `kammiga `vällä

rebase `kärru, jahi pääl `käidi `nendega, `aeti `luomad ette - - `kieritati, siis kärises

tämä läks kükkile (häda õiendama), siis on oma `asjad
kükkikalli siis `õiendeti seda `asja

tule `juures `üöse siis säl sai külikile `õlla

suve aig, pali siis seda kütti kulub

siis juba akkas se asi vähä ladusammast (ladusamalt) menema, ei õld enamb vaja `rehte üless `ahtada

sääl `puuriti `augud - - siis `pandi `sinne lahingud `sisse

`marju puhastan, siis `jäevad ka lajud (jäänus, kübe, raasuke, lible)

`kirjaja läks siis obuse `juure ja `tõmmas lakka `rangide alt `vällä

`taevas `lamba`rasva `pilves, siis `vihma ei tule

kui [sukad] - - vanemast `lähväd, siis `langevad `lonti

larib `vasta üäd, siis `jällä `vuade ujub

`sõtkumine pidi õlema kõva, siis leib pidas `kauemb `vasta

`enne `kolme `päivä ei aludetud `leiba, et `värskelt kulub pali

`leivapala ei `tõhtind järälä jättäda, siis jättid oma ramu järälä

`õhta siis `pandi tulele, siis valati sie liuvesi (leotusvesi) `vällä ja `pandi uus puhas vesi ja siis tuluke `alle ja `putru `kiema

`aigest jäi, siis õli lesentkal

no kui õlivad nied levendased `valmis, siis perenane vai `tütrik `istus siis vokki taha, võttas siis levendased `põlvile ja - - lasi siis sene levendase siis `värtna `päälä `niidist

ikke `määret `pandi ka `sisse, sis [vanker] libedammast (libedamini) ikke `kierab

`esmisbe `ommiku, siis `suendeti pühäbä `õhtane supp, aga siis lihajaud õlid `õtsa `süädud, `ommikust siis `tuadi `silku

`vanker `loksotab, sis on tie `ruopaline

siis sai neid (usse) `vällä `pühkida ja kanudele ette `luapida

säl linu õli oma lugu ja `villa õli ja sis raha (karjasele palgaks)

süäd `tõmmeti [ahjust] `vällä ja siis akketi `luudima - - `musta `ahju `leiba ei `pandud, `enne pidi õlema `luuditud

südä `aige, siis ajab `lõõtsutama

(kustutama) `kussudatta süsi tahad, siis `lämmästäd süö `ummusse

`naine ei `tõhtind `palja `piaga `süiä, siis maa `lõhkes `seitse `süldä tämä `jalgude alt

maake vesi on kõllakas lõng pandi sinne sisse siis saigi maake lõng (punane tikkelõng)

eks nad pidand kõrvalt ka tienima ega sie maalapp - - neid siis elatand

`taŋŋud keideti pehmest - - siis pandi sibulaid ulka ja maa müntisid (taim) lõigeti ka ulka natukese ja siis jahudeti putru külmäst (vorstitegemisest)

säl maha laskeja (sõnniku koormast põllule kiskuja) õli väljäl üks ja sis kaheksa tükki õli lautas kes sääl sõnniku päälä tõsteti

siis anti aŋŋuga malga topp (kuhjamalga alla pandav heinatuust) ja sie siis toppiti `malkude `alle

kui akkasivad jua taŋŋud pehmest menema - - siis pandi rasva raasuke vai võeti piima päält siis sie mandi ärmätus (koorekiht)

siis kõrjeti mant päält vällä puu lusikaga vai `kulbiga ja pandi mandipütti (Soome: mantti = koor, galego-portugués: manteiga = või, Nedderdüütsch: smant = piima koor, saksa murdeis: Schmant = piima koor, Pohla: śmietana = piima koor)

marla sie õli sis pantud põlvist `saadik `sinne [kleidi] `alle


põhja-Iisaku


`katsu sa `iitsatata, siis saad sugeda

`tarvis `teisele nattukke `itsi teha, siis saab `targemast

`viina võttab, eks siis jää `jommi (purju, *juomiin)

`pruovi sa `sellele kedagi `üelda, siis `kihvatab (vihaselt ütlema, nähvama) `ninda
las `kihvatata, kui tahab, ära `kuulagi

(mürkmadu) `kihvtiuss `nõelub, siis sie koht `paistetab ülesse

(matkib koodiga rehepeksmist) pimedikus `kostas rehe alt kilks-kõlks, siis `lüödi juba `viimast ladet

võtta vett, siis `jäevad `kluksud järele

`keldri võtti `kergeste ei `kiera, kaks `klõpsatust `kuuled, siis on lukk `lahti

kodu`käija `näitab `ennast, siis tahab `miski `teatada

`vasta `seina `estest rabatud ja siiss `nende `koĺkidega `saivad `puhtast `lüödud

vikasti tera tuli koppida `enne, siis `luiskada

`märtsis akkas lumi `kandma ~ `kandama, siis `lapsed `käisid kridinal-krudinal üle lume

kell `pandi `kulbi `külge ja siis kelistas: `ämmäle `kulbi raha

isa käe alt `päeses, eks siis olnd `kuraa·si küll

kevade vara `lassa `sipelgaid kusetada, siis `päike ei põleta

kell `kulbi `külge ja siis kelistas, [korjas pulmas] `ämmäle `kulbi raha

vanad `ütlesid `kõllakas (kollane sipelgas), kusitab, siis on `kange valu

tökati, `rasva ja `kreolii·ni segamine `keitasid, `sellega `määrisid, siis parandasid obuse `kärnatõvest (loomade nakkushaigus)

ein ei old viel päris kuiv, siis `pandi `köksi (väike hunnik, saad, kuhi, koorem)

`teibast `teibani `veeti siis `põllule ee `kriipsud, `külvi`rinnatsi (külvirind) `laiuse märkimiseks

küttistatti, kolm `algu puid, mättäd `pääle, siis `pandi küdema

lamp (lame, tasane) maa, siis ei õle `vierdo, vie `kallaku ei õle

[kui on] mittu lappandast, siis saab `seljatäis `einu

elada `mõistad, siis oled alati `leiva `otsas

maja pidada `mõistad, siis oled ikke `leivaline

nattuke vähe `liigutab, siis `jälle kohe tagumik `õhtal

linaligu ei `tohtind mudase `põhjaga `olla, siis tulivad `mustad linad

`teise `persega `liugub, siis oma ei kulu

piip läks `proskust `umbe, lurises, siis puhastasid pikka `piene `orgiga

oli `ihnus pere, siis olivad `kuerad kole `lurtad (lahja)

kisuvad `piibunosu, siis sülitavad maha, põrand lärakil `sülge täis

võtta lusikatäis magusa siis praavid

tahab `miski `saada, siis akkab `mainima