Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
menest (mis puust, missugusest) puust sie laud on, kas `kuusest
menest sie lattu õli `lapsel
(imestuse, põlastuse, kohkumise puhul) tule jumal appi, mii pagan sa nüüd õled tehend
nisukese keguga (elav, kärme) ei maksa mis `rääkidagi, `vaata kas `ütleb teregi
kui `saksald midagi (mingit) `asja `läksid paluma, siis pidid täma `põlvi `kaapima
`kuulasin küll kikki`kõrvu (tähelepanelikult, teraselt), a minestki ei saand aru
midä ~ migä ehk õsa-aluss
mida liig, sie liig (liigne, ülearune), ülekohos ei `seisa kottis
sie on juo `kuude `kaupa (haaval, viisi) maas õld, midä (millist) `rõõmu täl viel on
kui `kiegi õles tädä (tuulamismasinat) `kuskilt `nähtki küll see õles imeständ, et midä elokas sie on
kie sedä tiäb midä `kuukurid (peidukoht, panipaik) senel on, kuhu mattab
`eile `alles `preiliga jagasimma, midä nied käsi tahud õlivad
tämä on viel `lapse`ohto, midä tüötegijä tämäst on
midä `iirtel viga, ku `kassi põle kodo
midä `selgib `sinne (nõu põhja) jahu kõrd `niskene, jahu `iuhka (õllepärm). `iuhka on juo ära arenend - - saab `käinest
`juure `viljad, midä `aias `kasvavad, `porgandid ja
midä sääl `kolksastas
midä sie muud maiusse asjad on kui ko mpvekid ja sia liha ja kana munad
vahi krõõn`kaula, midä `passib `nuorele, ei sie vanale `kõlba
sääl (kapis) õli siis `lendava `kulda (lendvahaiguse arstim) ja `musta `jaaku ja ülekülä kurati ja, neid `rohtosi siis midä `nõiduse `vasta kõik õlivad
siduv
`tõine `loutsib suust vällä puha midä `sülge suhu tuob
sie on `lehmä nõgelane (emanõges), `tõine on puu nõgelane, midä `kõrvetab
(linguga viskamise) `liŋŋu kivi - - nied õle õhukesed pae kived, midä `lennäväd
nied õlivad [mulla] kämäkäd, midä `jäiväd `künni `pääle
(keelikas) langpuu, midä `keskelt läbi `joakseb õli kahest tükkist
on üks loba kalts ~ lobakas, midä `sülge suhu tuob, sene `väljä `ütleb
(latramisest) `loksid kõik sõnad `vällä, mida `sülge suhu tuob
kas siis `juodu `laual - - küll `niiskesi `leivä kämikaid ei õld - - ei mäletä mida`muodi `juodu`lauas õli
`kaalumajas `kaaluti midä asi tuli `kaaluda
tie midä `tehtud ei õle, `juuriklane (vilets) ja vesi `aukusi täis
[mustlased] õliväd kõha pääl ja `vahtisid, midä sääld `suurest küläst näd `juonistada `saivad
midä pada paned (keema), sie on `keidos
kivinäre `lõikab, kõik midä kana süöb `katki ja tieb `pienest
`õli üks kraan (karm) mies oma `asjaga - - tämä midä sõna üttel, sedä tämä enämb tagasi ei võttand
kuningal on üva elada, saab iast `süia ja saab kõik, mida tahab `saada
maja riistad on kõik mida majas tarvis läheb püttid astjad kausid vaagnad põllu riistad atrad äkked ja tõised riistad
lehma`naurid on nied, mida `lehmidelle saab `andada
millist
(tülist) mida maajagu nüid piata
-gi (~ mingi)
kui ei kihu, egä siis ei õle kärn, sie on midägi muu `aiguss
`aine õli tämal `kaagutaja, `enne ku midage sai `õsta, sada `kõrda `rääkis
sie on kade, ei `anna `kellegi midägi `asja
on `niisuke kahe`kieline inimine, ei või midägi `tiedä `anda, `annab kõhe üless, `räägib `vällä
akkasivad nied majad põlemaie, `meie ei `õskand siis midagi enamb kaht lugeda
sie õli `mäŋŋu asi muud ei midagi
(tühja jutu rääkijast) pika `kielega, midägi `kuuleb sis `räägib `kõikidele, valestab viel `juure
(saamatust inimesest) on üks `kohmokäpp, midägi asi kättä ei akka
kompo käpp on, ei saa midägi `tehnest
midägi ei `märkä, ega saa `asja ajanest, on `niisike komopää (kirumis- või sõimusõna tuimast inimesest)
nüüd vist põleb midagi et kuma on üleval
`tehti `kuulu jutt juo `vällä, ei `õldki midägi
nied pered kes ei `õskand - - midägi `kõrvalt `tienidä, nied õlivad `puudusses
sie on `õige kõva `piaga, ei sie saa midagi `tolku ega rehenu
sul on juo `laiskus `külles, sa ei `viitsi midägi tihä
vili on lamakalli maas, mädäneb `vällä, ei saa midägi
on `kallis asi, `annab midugi `leiust (-sse leiutasu)
eitav
(mustlased) `ulkujad inimised, midä (Soome: mitään) kodo`paika neil viel õle
mingä ~ miska
(kollane) `kõllane `väävel, `mingä `pitski `õtsast tuld võttab
karu äged õlivad miska kriipisid maa mulda lahti kui alet tegid
(käävevarras) `kääve varb õli `surnukas (surnuka sees), `miska sedä `kaŋŋast `kuuti
miks
`lõhkusin puid, `tundsin, miks sukkas sue, veri akkas `latjama (verd jooksma). veri `latjas ja `kinni ei jäänd
(haigus) sie kuer õli maru taudi miks tä siis ma peremelle kallale läks
mida tahes
(suur) `loigas, on asi `jälle mida `tahtes, inimine või luom
midäs(iis)
midäs nied lukku `krõpsikud pidäsid viel
midä imet ma nüüd tegin, kus mu arud õlivad
mida sa `kullakene nüüd õled tehnd, palu aga `andest, siis jääd `ilma `vitsata
midä `vaide sa `iisid (luurama, piiluma) sääl
`juobunest pääst tiä midä `räägib
midä näd viel `jummerdavad (mässama, hullama). midä sa viel `jummerdad ehk jupperdad
midä sa `juoksed tämä järel, egä tämä sinuda ei võtta
midä sie jöllsilm siin käis
kangekaul, akkab `vasta, midä tehä `kange`kaulale
midä `asja `silmist `ninda `kieritäd (ringi käima, pööritama) ja vahid
mis sa kurat `kempsled (praalima, ärplema) sene obose `rondiga
istu ratta `selgä ja lase `mennä, midä viel `kengitäd (kingi jalga panema, kängitsema) ja ehid `ninda pali
`ütlin `naistele - - midä te `kiksite (kiksiga kartuleid võtma) sääl
midä neid `silmi `killitäd, tule magama, `silmad omal `kinni vajumas
süö paremmast, ärä `oia, mida sa kiratsed, kui et süö
keriku `vaine `ongi midä `sandi kõas `müüri pääl `istub ja lueb [salmi]
mida sa `kortsutad oma nägo ja `kissitad (silmi vidutama) `silmi
(maan)tee sie on kivi tie midä kivist on `tehtod, muna kivist, nagu `linna `uulitsad
midä sa vana koni `õtsid siit. vana luom ehk vana inimine. vanu obose konisi laseb tappada kanudelle
midä pagan sa `koprad sääl ja `õtsid
mida sie kass kribistab nüüd, tahab `õue `saada või
mida sa sääl kromistad (krõmpsutama, toore aedvilja söömisest)
mida sa nõnast `nõnda `krõmpsu (kortsu) `tõmbad
mida sa krädistad (krigistama) `liiva suus `amba all, `sülga `välla. `kärro, sedä krädistäsiväd (krigistama), siis obosed `kartasivad. krädistäväd (kräunutama) `piigada sääl `küögis
midä sa krägised
midä `asja sina `sõisad `nindagu `kuovitus (kummitus), `kuovituse `muodi
midä sa kuppitsasuu (lobamokast) pragised
(sõim) `kärnämagu midä sa `viisud
midä sa `kärvendäd (vähese riidega külmetama) sääl `külmä kääs
mida sa `istud käsipõsakalli
midä sa tied sääl, lased `lapse kisendädä
mida sa `kõnnid `silmäd `longokalli (longus) ja nenä `tuosis
Jõhvi
midagi kas kakstei·st vai kolmtei·stkümend [põllu]lappi igal majapidamisel - - kõik `niisukesed erasuguse nimedega
küll ta `vahtis ja `limpsas kielt (himustama), aga `kiegi ei pakkund
mis ta `kihnas seda `kuoli`penki, `ainult raha raisk
`laulaga, mida te kiriseta
ema `anna seda, ema tua seda – [siis] `üäldi, mis sa `kiunud (nuruma, manguma)
sene koi kääst ei saa `miski. `ahnussega `ninda koist mend
`ennemast ei õld `kraani ega midagi, siis õli puu pulk `augu ies
siin on neid puu krabelid küll(puupuru ja hagu) , mida võib `ahju `panna
niikui [hobusel] midagi (vigastus) `kriima on, siis sie lähäb kõhe menema, `müiasse maha
hulgus sie on nagu üks vana kulasnik, `otsib mida saab
mis sa `kulged, mene akka `tüöle, `kulged ühest kõhast `tõise
mida te kuliseta (lärmama) sääl
õli ilus elamine, nüüd ei õle enamb midagi, kõik lagastas kõrist `alle
midä `reialas `pekseti, midä sääld siis tuli `peksamisega, nied õlid `latvaalused
kui leib õli `õtsas ja midagi, siis `tehti `leiva `kuaki, sai `ennem `süia
tuleb säräkas `vihma, `liiva`maale sie tie midagi, aga savimaal võttab `pinna ligasest
`kaera õras - - mida `rohkemb sai lomistatud, seda vägävamb vili `kasvas
`londrus nüüd `määräb midagi teha, tämäl `ulgu alati savas
midagi lukkulist `asja sie aig ei õld tuas
mida [ta] `lõõderdab (hulkuma) `käia, kui ei ole `paigal
põhja-Iisaku
eva, eva mis ta teeb. eva mis sial `paistab
mene sa tia, mis'se `ilberdus `tütruk `linnas tegi
ei `naine tohi `seele `jõuramile midagi `lausuda
nisukese keguga ei maksa mis `rääkidagi, `vaata kas `ütleb teregi
miks siin teha ei old, `terve päev sai `köhmida (saamatult midagi tegema, kohmitsema)
ei tea, miks see (loom) nii - - `kööbats (vilets) on
tahab `teisest midagi `tiada, siis akkab küsitama
(ampsama või lonksama) `lõmpsas `jälle midagi suhu
No comments:
Post a Comment