õma

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


sie `naine õli `tõise mehega kasusse mend (vallalisena või võõra mehega last saama), ku õma mies õli sõas

sie poiss on elo `päiväd õma `kelmitükkisi tehend

sa õled kulutand `nõnda õma `riide `katki

mida `asja `piale sa kulutad õma suud (liiast või asjatust rääkimisest)

(sulanud lumest) lumevesi süöb õmale tie `sisse, kus aga `juokseb

küll jalg `saapa `leiäb – igäüks saab õmakõhase (sobiv) mehe vai `naise

maakerä kieräb ka oma pitkergust tied käib

`aige juo käib oma jalaga (iseseisvalt, omal jõul)

õlen ise oma tua (maja) `välla `krohvind. `seme·ndiga `trohvita `ahju ja põranda

aga enesel on ikke ka omad `krüütskid sies

`lorbatus (-e luiskaja, lora ajaja) ise vähä tiab, pali `räägib, paneb `puole omast kääst `juure. `lorbatuse juttul ei õle `jalgu all

minu ema õli säält sugu`seltsist, keda `üöldi `käuräpää (käharpea) omist, neil õlid `iuksed `käuräs. `Juudid `onvad `käuräpääd

`õstasin omale kamassid (~ kammasse = omaaegne nöörideta kummiriidest kiiluga haakidega poolsaabas)

isa `tõukas poja oma `leibä (sundis ise end ülal pidama), ei saand läbi


Jõhvi


mida sina ka tiad , omal `kõrvatagused `märjäd

ise `ketrab , ise `keerab , omad koed , omad `lõimed


põhja-Iisaku


miks ta,`terve ei ole, kui `Karla ise nägi teda `kündamas oma ihu`silmaga