emmast kumba

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


kuhu imet `kumma ta õmeti jäi

üks on `kaŋŋust täis ja `tõine on `kaŋŋust täis, kumbki ei `anna `alle

`kumba `muodi tahad `panna, sie (raamat) `sõisab igate pidi

`kumba sa nüüd tahad, kas nuga vai `pleitri

`kuuse puud vai `männäd vai `kumbad nied `tõrvassed on

nied inimesed on `nõnda `vaisest jäänd - - kumb `kumbagi ei avita

mitte `kumbki ei tuld

`õtsisin siit puolt ja `tõiselt puolt aga `kummaltki puolt midagi ei `leidand

nüüd akkama käsissutte (käed vastamisi, käest kinni) `maadlemaie kumb on tugevamb

nied mehed akkavad nüüd `maaglema (maadlema) ja `katsumaie, kumb `kumba `võidab oma ramuga. eks `nuorelt saand ka ikke `maagelda


Jõhvi


no lihavõttest ja nelibüst siis `emmast-`kummast siis ikke tapeti vasikas

kesk `astja vajudetti `risti `kummagi `kääga `sõrme `augud `sisse [pärast sõtkumist], siis sai aru kui akkas `kerkima

ei `lausu kumb `kummagile sõna

`vankri külg`lauad (küljelaud), pikite `kummalgi puol üks laud

`korstna mäng ~ `korstna tegemine: "tehakse redelitaoline joonis.
üks mängija peidab pliiatsi selja taha, vastasmängija peab ütlema, kummas käes see on.
kui ta ütleb õigesti, saab ta pliiatsi endale, kui valesti, siis teeb peitja joonise lahtrisse mingi märgi.
kumb oma lahtrid enne täis saab, see tõmbab neist joone läbi: tema korsten on pühitud, vastasmängija oma pühkimata –

(korstnapuhastaja) `korstna `pühkija `määrib `lapsed `mustast


põhja-Iisaku


`kumma ta oma mokki `ninda sättib `jusku `kruogitud (krookeid tegema, kurrutama)


Vaivaro


pane `kumbane (ükskõik kumb) kaans podi `pääle, senel podil on kaks kaant

üks kaik `kumbast `äärest tämä (kala) `uiu abara `sisse

pane `kumbane kanss poti `pääle

`kumba `kassi se `krauksus