Friday, October 24, 2014
ninda nõnda
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
sie on elo `aigane vana `murre `ninda
(kiirest liikumisest) juoks `ninda ku jalad võttasid
kugesilm , `metsäs suos pisikesed `kasvavad `nindagu `sõrme `õtsad
`ninda `kauva eläb (elan) siin
`ninda `kauva kui `jaksab
on elävik `ninda kui tule säde
no kui sie nädäl `piases `kuiva õlemaie siis tehässe mets `ninda eledäst `mustikist et
`sirbiga `lõikasin , `nindapali ku pihu `mahtus sie oli elendäne
pali tüöd `ninda et akkab juo elo `pääle `käimä
`erned kisuti `vällä ja `kiereti tüvi `õtsad `ninda `vassassutte kokko. sie õli `erne luud (hernekahl). `erne `luuvad `pandi [kuivama] tüvi `põhja `puole, `lõune `puole `latvad
tien tüöd `ninda‿t igi `tilgad `õtsa ies
`ninda `kauva ilus `tütrik majas, kui arakas `aia`teibas
sedä (maagilist rohtu) piab `andama `ninda et tämä eng ei tia
õli akkand inimisi tappama, `ninda‿t ei `tõhtind enämb inimisis magada
sa et lase `saapaid `jahtuda, `ninda pali käid
(kiiresti minema, ära jooksma, põgenema) ants `jalgudelle valu, läks `ninda‿t ei `vahtind tahagi
(uustulnukast, kodunemata inimesest) `ninda vara lähed `vällä et jalad viel `alles `külmäd (teenijast, kes sageli töökohta vahetab)
[raudtee] `paalid, `nõnda ku `vaatad, `juoksevad `kaugemal kokko
selg on `nõnda `aigest jäänd, et ei enamb või `kummardada
(püssikuuli jms liikumisest) `aavli püss ei `juokse `ninda `kaugelle. vintpüss `juokseb `kaugelle, ja `kruonu `püssid
`ühte `puhku tahab `viina `saada `ninda`kauva kui sureb, sie on `juoma tõbi
tiheda süüga kõva puu jõve puu ei `kuiva `nõnda `lõhki ku `maltsa puu. jõvi puud `kasvavad `suures `metsäs. `sirged jõvi puu `palgid
tuul ajab jäid, `jäädel `ninda `kiire. nuor jää, ei `kanna pääl
sõda kui tuleb `ninda jääb `rahvast vähe
`üösse vist akkab `jäätamma, on `ninda külm
-vein `lammastele `kaintla`täie `eini ette, `nindapali kui `kaintla `mahtus
mul õli `ninda sedä `kaske `kahju
vahi, ahi `lõõskab `ninda kui kalkahi (lubjapõletusahi) `lõõmab, mene pane labidaga `tuhka ette
aga sul piip `tolmab `ninda kui kalkahi `üiab ies
tie on `nõnda konarik ja kamarik
kandikas päält õli `ümmärgune, `ninda `kandikas õli
leheline õli `ninda `kange et muna `sõisas lehelise pääl
`ninda uus mets, sie on kasu mets (kasvatatav metsakultuur, noorendik). kus sie kasu mets on, `senna ei `lassa `luomi `pääle ega midagi `enne kui jo `kasvab üvast `suurest
(mäng) `katski käib `nõnda: `enne `vieretatasse `pulka keppiga, siis `pannasse kepp `alle ja `lüiasse üless
`tõine lõi, `tõine võts `vasta ja lõi tagasi
ähib ja puhib `ninda et kiel on `ammaste vahel ja veri pull on `perses
kerisse auk õli `ninda suur et mies sai `sisse `mennä parandamma
(litter) `kilbilised `õmmeldi `enne `käispede `külgä, `kilbilised säräsivad `nindät
mis tädä kisutasse (narrima), midä tämäst `ninda pali `pilkata ja nokkita
pagan sa `ninda `kauva `kohmid , ühe `kõrra ei saa akkamaie
mies on `ninda `kohnos (norus). mine perä sie `kohnos on
ei `tõstand `saprikuid üles, õli ehk kui paks lumi, tämä läks läbi kohodi-kohodi
(tsaariaegse vapiga embleem kohtulaual) `kohtu`kullil õli `nõnda kui `küintla jalg all
kuhi tuleb `ninda lai kui `konna `vardad (konnavaiad) on. `konna `ossid ~ `konna vardad
`kange `kontidega `ninda ku vana unt
suu `ümbär `kortsod , `nindagu kottisuu `kinni `siutu
`selle inimesel on nahk `nõnda `kortsu vedand
nenä `tõmmab `kortso (kirtsu)
`särgid on ikke `kriipsulised (peene triibuline, jooniline), `nõnda `kriipsulisest `riidest
sie liha on `praaditu `nõnda krõbedast
sie `pähkel läks `nõnda `krõksti `katki
sie `naine on `nõnda kräbe ja `kärme oma tegemist tegemaie
sie maja on `õige kuberik, kuberik (hurtsik, uberik) maja on `nõnda jünn, `veikene ja lagund
`seie on nüüd `nõnda pali `rahvast kokko tuld et kubiseb kõhe
`naine on tämal `kuipa (kõhn, kuivetanud), `ninda kuiv ku tulepuu
mies on `nenda `külle `pääle kukkund (voodihaigest)
paa põhi on kumera mend - - pada `sõisab nüüd `nõnda `köndalli
`kuprad `jäävad `nõnda punerdavast kui lina on küps
`sääsed on süönd, nüüd on ihu `nõnda kuppelik (kuplas). kui `sääsed on süönd, siis on kuppelikkusi `nõnda pali ihu pääl
`tütrik `kurtub `välla sääl - - ei õle enämb `ninda ilus
sippelgad kusetavad `nõnda kibedast kõhe. murelased `onvad pahad `luomad, kas kusetavad jala `pääle
läks `nindagu vana kuu `taivast (väga ruttu)
sie on `kuulemisest vähene. sie mies on `nõnda `tuima `kuulemisega , ei `kuulegi midagi
(kõhulahtisusest) kõht lippab juo `kolmandet `päiva `ninda `nõrgast tieb
(lumekattest) `talvel on `ninda `kõrgest lund, `ruogi `ühte `puhku
`alkad `kõrve `männid, eväd õle `ninda `tihked. `kõrve `männil ei õle tüves `õksi
`kõnnib `nõnda kõvera
[teie] `istutta `nõnda puol kõveritte
`ninda võib juo `varsti kälimehest `saada. kälid on `naised ja mehed on kälimehed
õlen tehend `virsusi, on mend `ninda käppärä et `viska menema kõhe. lõng on `kierdos ja käppäräs. toho on käppäräs. `sõrmed nied kisuvad käppärä (vanal inimesel)
midä `enne õlivad vanad rajad, `käisiväd `käänute `nindagu jõgi
`ninda `kange köhä , kisub `kangest
kuer kükkistab küll , `istub `nõnda kükkikälli
(voodihaigest) [ta] on `nõnda `kaua külite õld
`ninda `kaua siis põletetti [lupja] , kui sai põletettust , kui iast `küpsest sai
`kastetasse `ühte`puhku `niiti vähe`aaval `rasva `sisse - - `nõnda `kaua kui `küinal on `valmis
küüru `aigus on `murdand mehe `nõnda `küüra
`suuri lappilisi `silmirätti ka, `nindä `kuuti `enne
sinä et saand tämäst lasi - - sinul ei õld `ninda pali ramu
[õlle virre] siis vähä aig `jahtus, `ninda et `leige õli
`nende asi on `ninda kui `liimist `lahti (korrast ära)
(esimesest külmast) ega sie viel `nindä `külmäst jäe, sie on vast `linnu`irmutus
sie `naine on oma `juuksed `nõnda plokki (kihar) pand
`naiste`rahvad ajavad plokkid `õtsa ette, siis on `juuksed `nõnda plokkis (käharas)
mis sa `luitad (uitama, lonkima) `ninda `aiga `müödä, kui `kärmest et lähä
`talvel on `ninda `kõrgest lund , `ruogi `ühte `puhku
älä `ninda pali `luotsi (tõrelema), jättä juo järele
(väga kõhnast olendist) `aigus `ninda `kurnand `vällä - - luu ja nahk [järel]
`priske `tütrik `nindagu lõhandik õli
ahi küdis `ninda `valjust et kõhe `lõugas
võtta tie `õige sedä `luhti (õhuakent) `lahti , tuba `ninda `rasket `lämbu täis
kui `paksu lund sadab, siis `üölla, nüüd `lämmastab (tihedalt sadama) tädä maha kõhe `ninda et
ninda kauva kuer mälestäb ku magu suus
mahedasti, mahedalt sie mies - - räägib nõnda tasamiste ja mahedast
nahk on kriimustetud nõnda vere tippuline siis sie nahk on maraskill
kriimustatuks, narmendavaks (nahast) lein ma sõrme vähä maraskille nõnda et punerdavast jäi
kui on ninda madalate jalgudega ja kõveras ka viel - - on masajalg
sa õled õige massuu·rikas - - tied nõnda pali vallatust ja pahandust
Jõhvi
`juokseb `ninda et eng `ambas
juurikaline õli `ninda `juurikane tie
otsin sinu nõnda ku juut vana õbeda otsib
`ninda kui `paari `mendi `ninda akkasivad järijalad tulema
läks `nindat `kaplagad (vana kulunud köis = naljatavalt "jalad") `ullusivad
vanaeit sidis `nindat `kaplagad `välkusivad
`nenda `suutumast kadoned inimesed `vällä (sõja ja katku järel)
kui ta `räisästas `nindat õu `kaikus
sai `mendud `nindat `kambid `ullusid
`külmä väri, `ninda‿t kää `varred on kana nahal
kana`silmidega `kaugele `ninda teraselt ei nää
lähäb `ninda `kangest kätte
tuli kaa `tõisest tuast, õli tõne `ninda unine ja `karssunis (pohmeluses), eks ta vist `üäsä `jällä `vinditas
`menga kebaga (kepslema, kargama) viel `õues vähä aig, `ninda`kaua kui `süämine saab `valmis
kevade `puale - - akkas `kaŋŋaste kudumine, siis sai `lassa `nindat `surnukas õli kiev
õli `ninda `kehkatsi `muadi `riideski
õles ta (vankriratas) `kessatand (kestma, püsima, vastu pidama) `ninda`kaua
ilm ka `kessatas `ninda`kaua kui `saima `kuhja `valmis
raha ei `kestä `nenda `kaugele
`ninda `kauva `kielis (keelitama), kui sai `teise oma `nõusse
`ualib sul siis `ninda koledast kihutada
kui `miski asi on `ninda `kiistakabadi (hooletult, ülepeakaela) `tehtud, siis sie on `põlve `õtsas `tehtud
õli viha täis `ninda‿t `ambaid kiristas
klubi õli paberist `lõigetud `nelja `nurkeline , `nindagu raut́ie piletid
kohevil (e) [juuksed] vajotetti ikke `siie ette `ninda kohoville
lehed ja `õksad [kuhja] `põhja, et [hein] jääb `kõrgelle, kohoville
näed `sõrmed mul `raske `tüägä `välja venined - - `Ninda (`kompus) `seisavad
seletab `nindat kual `pritsib suu`nurkidest
`juuksed `ninda `kosmos (sassis)
[kapsas] `lõigeti `juurika kõhast `risti `ninda `neljast `krapsud `sisse , siis `pandi pada kuppastamma
õle `ninda `kullake ja muretse `mulle sie raamat
võtta `vemmel ja `anna `nindat kusi kieb
aga siis `ninda kui `vasta `rauda õles `lüödud, `ninda `kelksastas (kõlksatama)
sie laud on `nõnda `kõmmeldand `vällä
`kõrvad `liikusivad, `nõnda õli ia miel
ega minagi‿s eluaeg `ninda `kössis õle õld
`kreslik ei õle `ninda `lahtinane kui regi
`ninda`kaua `värviti kui `riide õli `tõmband `värvi oma `sisse - - sie mis järälä jäi , sie `kutsuti `värvi lajust
kui paremad `asjad on ära `pestud, siis jääb ia libe `siebine vesi järele, `selles lajus pesen tüö`riided
aja lappaku käside pääl, ei õle `ninda pikk, ei lähe sasi
`ninda`kaua `üäldi vagane laps (vastsündinu), kui õli `ristimata
libas `kallas ei õle `ninda äkkiline, lähäb pikka `müäda
`nuarik õli `ninda libe vanamehe `ümber
kuhi on `nõnda lidus
`ninda paks kui ta ikke õli, `ninda ta õli, vei oma liha `auda
`niisikest tuleb ikke `ninda `vemmeldata, et liha `lõhki ja luu sies pügäl
`ninda kui ma livestasin, `ninda õlin selite maas nagu roim
nied `asjad on `nõnda lodakille, `tarvis paremast sättida
`ninda suur kõht, lokkutab (lotendama) kõhe
sie `süömine on `nõnda `lontsa-`lantsa (ligadi-logadi) siin
`asjad `onvad `nõnda lorakille (lohakil, korratult, hooletusse jäetud)
liha täis `ninda‿t lottendab (lõdvalt ripnema, ripendama)
`estest jäi ikke `ninda `lotsi
`ninda`kaua sa lovistad (vedelema jätma), kui on kadund
`nenda nied loud `ilmas `onvad
`ammas `lõhkus `ninda‿t `terve pia õli valu täis
mis sa lõverdad `nõnda `palju `rääkida
ei sie läbänend `ninda `kavva `oatada
`ärga `ninda koledast `rüüpiga (lörisev hääl, lurin), `irmutata obused tie pääl
`ninda kõva maa pidi ikke õlema, et obust `kandas
ma mainitsen tädä et ta enamb ninda ei tie
põhja-Iisaku
ära `istu `ninda `kauva `peĺdikus, `külmetad elamise ära
lut́tikad `jäened `näĺjaga `ninda eledast, `paistavad läbi kohe
(joodiku hüüatus) ii-iuh, nõaa, laseme (sõidame) `nindat rattad `lüövad tuld
`juoksime `nindat `irmus, ing oli `paelaga `kaelas
`ninda `irmus `tuiskab ja `möllab, sie on kuhe `ingetuisk (ülitugev tuisk kellegi surma ajal)
`mullikal ket́t `ümber `kaela, `ninda et `irtamas
jalad väsind `nindagu `nuiad
akkas külm, `ninda‿t keik ihu läks kananahale
`ninda `kanged last on `raske `kasvatata
eks nad `ninda `kaua `käined susimas, kui `kangutasid `teise koha pialt `lahti
`kassi`kangal oli neli `aara, neid sai `ninda ku `saagides edasi-tagasi `tõmmada
`mängiti `kassi`kangast kahekeste, vahest `ninda `kauva ku `katki läks
`läksime, `ninda et pori `plartsudes kahele `puole kies
`talgul oli kere `ninda täis `parkind
ei `ninda `iĺja ole `surnuajas enamb `kihku ega `kahku, kes se `ninda `õhta `piale `audade tegemist jättab
`ninda `jõuab `paĺju `kiiremast `toimetamised `vaĺmis
kilavad `nindat luust ja lihast käib läbi
`raius `ninda et `kirves `kilksus
ära `oia `ninda `siĺmi `kipris (kissis, vidukil)
luom oli ka `kirgas , kui oli `priske
`pääle `aigust on `ninda `kirkast läind
üksvahe oli `nipsumäng `Iisaku `kuoli `internadis `ninda mues, `klipsutasid (klõpsutama) `ninda et
mehed `lõhkusid `väljal kivi, `ninda‿t `akna`klaasid klirisesid
`teised enamb puulusikaga `süüa ei `tahned , vanaisa `üksi sõi `nindat klõbin taga
`juuva täis `teine , kui `vuodi kukkus , `ninda korisema akkas
eks sie siga `krahnand `ennast `ninda `kauva `vasta `aeda `nühka- `nahka kui aed `ümber
obune süöb `kaeru `ninda‿t `krompsub
`lapsed kohe `ninda krõbin taga `pistavad `suhkari
`kartulid ja liha olid `räidind , `ninda et `amba all `krõksub
`ninda `kaua `krat́sis kukkald , pidas nõu
mis tal , `kurjal `vaimul , nüüd `ninda tuli takkus
`veiksed punased sipelgad , kusitavad `ninda‿t
mis sa `ninda `nuortest `lastest tahad , neil viel `kutsika aru pias
sinu näpputüö on `ninda ilus , ära pane `teiste `kõrvagi (ei anna teistega võrreldagi)
`kangeste `uolitseja mies on , keik on `naisel `ninda käepärast sättind
ära süö `vasta üöd `ninda `palju `kapsaid , akkad kole kärakaid panema (peeretama)
küll on `külmavares (külmapelglik), mis neid `vassukaid `ninda `paĺju omale `ümber ajad
künkane `ninda madal maa, ei õle `künklik
raha tuleb iga päev, `ninda‿t aja labidaga kokku
`lahmis `sauna laval `ninda‿t vihast jäi töng järele
kuorm on pialt `ninda `liuhka (viltu, libamisi, kaldu)
`kuorma vedas obune tümast kuhast läbi `ninda‿t lödin taga
`rätsep rikkus `pintsaki ära , jäeb `teine `seljas `ninda lörakast
juob lörinal (löriseva häälega, lurinal) `ninda‿t `kuulda kole
kaba oli `löskaga (sisselõige, õnarus), `teine `palgiots `raiuti `välja, `ninda‿t akkas `löska `sisse
Labels:
keeleNõu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment