igasugu niskesi

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`nenda `suutumast kadoned inimesed `vällä (sõja ja katku järel)

kus midägisugust `viljä pääl ei õle `ütleväd must kesä väli

`juukse `karvgi ei õle `katkend, tämä ei õle midägisugust `kahju saand

ke on kahesugune, on ku kahe `keelega: `räägib siin `ühte, sääl tõist

no aga kui on `niske lehe ein ja, kui viel `kaste on maas siis sie lähäb maha nii et kohiseb

(kivitäks) kivitraks pidäs kive aher`varres pesäd, `piskene `alli ja `valge kiri lind

jõe suus pidada `mitmet sugu kalad õlema

`tõine `naljatab ja `räägib kõiksugu juttu - - siis sie on ilu jutt (naljajutt)

sie `mängis kõiksugumased `mäŋŋud `ärmuo·nikuga

kõigesugumane, kõiksugumane

neil õli sugu vähäkene süüd ka

tämä on minuga ligidalt sugulane

`mingisugust au `anda tämäle ei `kesta

`tehti küll jah igasugu `ruutulisi ja `triibulisi ja iga sugust `tehti [riiet]

säl (kojas) on iga sugusi `kontsusi

iga sugusi püttikuid

iga sugusi `mustust

`kueral on viis `kuitsika, ei tia `miskese `kasvama jättame

õled `siuti kubu, nisust `suured kuud

`kapsa raud `jälle õli `niisike. `luokaline. igate `kanti kõveras

siis õlid kukke või`siened, `niissed pikka jalaga

`ennemb ei õld `niisikest `ihnuss`nuia (ihnuskoi) ma nähnd, `kraami õli, a ei süönd. `ihnussnui ja nuumsiga on `päälä `surma kasulikkud (saab kas päranduse või liha)

iialgi ei `iialeski õle `niisikest `nähtud

`räägib `niskesi `ilgi juttusid. `ilge mies - - akkab `tännitämmä

(inimsugu) inimessugu lähäb ikke `nõrgemast

`niisukese joppastand (napakas, totakas) `asjaga sai akkama

`linnutie, `pieni `tähti pali, `niiske juga `taivas

jörriständ part `jörriständ jäserik, kidur `niisugune `metsä näso, lühüke ja `jörriständ. `jörriständ kask

ää sie õli juo `nuores `põlves nisike `kaatsajalg (inimene, kes suuri jalatseid taga veab)

nääd, et võttas sene `kaatsajala, `tõine ei õless `tahtund küll nisikest `kaatsa`jalga

õled mul vana `kaikaalune (peksmisväärt), `ühte `puhku `niisuke `laisa segane inimine, piäb `sundimaie taga

(puust karniiside) `karnii·si `üövlil on raud `niisikeste `ammastega

(taim) karu `mustiked, suo pääl `kasvavad, üks must terä, `niske nagu `mustikes (mustikas) `varre `õtsas

karuõhakad, nied `kasvavad `ninda `einamade `ümber, `suured jah `niskesed nuppud `otsas ja, on `niske `lillakas õis

nied `ruasad `kassikud (seen) `üöllässe, `niskesed `karvased `serväd

`niisike ühe `puolega `viltu kattus tehä `pääle [kuurile]

`kaurust `tehti siis `niisikene imelik toit. sie õli `talkuna

ei sie `ke·hkvei·adi `kõlba `peigomest, `niisike `ke·hkvei·adi, kepp kääs, kübär pääs

sis õli `niisikene tuleämm, ark all ku kerimise kand

`niisike `kiibats (vilets, kõhn olend), ei `rinda ies, ei tagumenti taga

a `muidu `kiisi liha on `niske magus, aga kole `luitand

kanermud `keideti, vie `sisse [pandi] lõng, sis `keideti, jäi `niisike kireroheline (mürkroheline), õli kirerohelist `karva

kui me nied (linad) `aljald `kiskusimma, siis mehed tegivad `niisused `kolmijalad

`enne õlivad `niiskesed `põllutükkid, nied õlid kolm`nurgad

`ennevanast õlid juo `niisused pikkad `jõulu `kompekkid

õlid `niiskest pujukad, `niiskesed nagu nied meredes `kasvavad, `konna `vitsad

kuos`sõisutalu õli `niisike, kus talukoha ligidäl õli ka `einäma ja `karjama

`äia`kaela lehed - - rohelised `laiad lehed ja `niskesed võrelised `krimpsulised (kortsuline) ja vars üles

`kruusa kivi, `niskene prügiline, kui lüöd, siis lähäb `kruusast, rabe

ja `niisikesi on ka, kes `kõrvess `tieväd pesa, `kõrve `pääsukesed (piirpääsuke). [kui] `kõrve `pääsukesed ülevel `lennavad, tuleb `vihma

`piiri `pääsukest vanad inimised `ütlesivad `kõrve `pääsukesest ka

meil `räime `vergu kävid `tiate `niskesed pisikesed

vanaste õli särk `niisukene et, `käissed õlivad `õtsas - - ja `käissite all õlivad - - lappid

`pulmades ja mattuses küll `niiskesi `leivä kämikaid (suur tükk, kamakas) ei õld

käristel on `päälimine võll, `pitkite `suoned sies, siis `niske raam nagu lina`massinal, `vändäga ajad `ümber

akkas `niisikese `kärmussega (kiirus, väledus, nobedus) `tüöle

on nisukene `vaivane, `sõisab `kärris, ei `kasva

nied `põrsad `mulle ei `mieldind, õlivad `niisukesed `kärristänned, lühükese kehägä

`uskus minu kättä `anda `niskest suurd raha

õli `laada `platsil `niisikene `lauakene, `müisid sääl `kompvekki ja pient `asja

õli üks `louhka mies, `niisuke üvä `louhka mies

`niisike `laadus mies et lase `käia

(lendvarohtudest) aluna, `niske `allikas kivi

leppikud - - nied on nisikesed õhukesed `siened

`liimid õlid `niiskesed `neljä `kandilised, alt õli `niiskene teräv põhi - - päält õli `lahti s‿`pandi sie `küljeti vette - - kaldast [nuiaga] `taoti, siis vähid `läksid `sinne `sisse

kappad ja `piima püttid `jälle `niiskesed `ümmärgused, kus piim appandatti, nied kõik tuli igä `lauba `liiva künäl (liivaga küna puunõude küürimiseks) `pessä

`pieni `tähti pali, `niiske (niisugune) `linnu tie, juga `taivas

`niisuke libakas `tütrik (kergete elukommetega, liiderlik naisterahvas), tänä on ühegä, `omme `teisega

`enne ikke `tehti `niskest tanud, aga mul õli `niske lips, lips `kammi `külge ja sis sie `torgati pähä

kui lühikene saba, `niske lips saba õli, siis `üeldi tönisaba obone

õli `niisuke `lollikas (lollakas), `niisuke `ölpä ja `lollikas poiss

(lumelörts) lume lotti sajab, kui tuleb `laia lund, `niisikesed `laiad `suured tükkid

rebäne on nisukene elokas, tämä `lummib, on vagane ja kaval

`korpi `luuga (lahjast, rammu mittevõtvast loomast) luom, alati nisukese `ilge õlekuga

(luuk:`luugi = ogalik) `luugid `jälle - - `niskesed `veiksed kalad, õkkad `kurgu all

sie lõhub (hävitama, kahjustama) mu südänt, [et] sain `niisukese `naise

(tulekahjumärk) lõõsk - - kää`kriipsude `püörändane, `ninda näppi`õtsa sugune

`kuhja põhi õli üks nisikene `ümmergune maa lärekas (suur tükk, lahmakas), vettu `ninda suur kui `kiegi tahi

(maaviha põhjustatud nahahaigus) maa `aiguss on sie jälle kui inimine kukkub ja maast engäb siis tuleb niisuke aiguss

`niske madalakkas (madalavõitu) obone

kauru jahud siuluti läbi piene siula ja siis tehti plini et egä näd maitsekad (maitsev) ei õld et nisust vihad

sie õli niisuke maksa karva (maksa värvi pruun) punerdava pruun kivi

nu nüid sai niisike maoline panna et aitab õhtanni


Jõhvi


ei `kasvatand `miski era (mingisugust) `asja, õras`rohtu ega `miski

lõip oli puu alu sugune, `särme õli õhemb

kõhe `luanustase (sünnipäraselt, Soome: luonnostansa) `niisikese `piene kehaga

õled ikke elu `põlved õld `niisike `kuivetand

maa `engamisest - - `piavad `niisikesed `vistrikud `lüemä ülesse

kadala `silmidega, madalad pisikesed `kulmud

`troska ja `kale·ska `võisid ühesugused `olla, kuid `troskal käis üks obone ies, `kale·skal kaks ovost

õli nisike `kergats ja `kiitlik

(kergemeelne naine) `kerge `sielik, eks sie ole `kerge elu`kommetega, nisike `kerglane `naine või `tütruk

kes püüab endale kaldaäärses vees kahva või korviga kalurite noodast välja pääsenud kalu kesa`purlakad (vabadik, pops) nied õlid `naised ja mehed, `niskesed `vallalised. iga mies võis `menna, `nuoda vahelt võis võtta kala

õli nisike `kergats ja `kiitlik (hoopleja, kiidukukk)

(väikesekasvulisest mehest) ise pisikene nagu `kilgikohija, aga norib `riidu ja `keksib `mieste nena all. mina `niisikesi `kilgikohijuid ei `vahtind

nisuke `kiskuja (kisklik, keerd) [puu], nigu kisud sies, `lõhki ei lähe

`enne `tehti `niiskesed `kokrikud, õhukesed `leiväd, `ümmärgused

mis `raske tüä tegija `niisike `piene `kondiga on

siis `jäigi `putru `niisikene rabe ja ei `sõisand kuas ja õli kole paha `süiä

`kuera`nästikud vai, pialt `niisised krobälised

(ranginahk) `kroila nahk on nisike nahk, `millega `kaetasse `rangide ülemine osa

nagu kõri `põhjast `kiskus seda äält, `niisike krägises ja kärises, `üäldi kräbe kõri

kes käis nattuke `vimmas - - `pihtude pääl õli `niisike pisike kuhm

`kuibits (-a pikk kõhn inimene) `kutsuti, kui oli nisike `uonuke

`käiksed, `niiskene lühikene jakk ja `litridega `tehtud. mul ei õle `käissi

käriseja nisike, ei ole rahul ja pahandab

trell `kangass - - `kangru `telgidega `kuotud `niisikesed `kärniklased ja `kirjud. kuningakübär on pisem kui mago, `kärnikläne. must `kärnikläne kivi

`naine on `niisikene vagane, aga tämä on kärts-mürts

nisused `laiad `laabrakud (lai, lohmakas riietusese) `paltud

[ega] `muidu lappule (kutsumata külalisena, kontvõõraks) `mendud kui tuli nisike tuju, siis `mendi ikke `mitme mehe. kui õlivad `tüträd majas, siis tahivad `õhta `ilja, `kella `nelja ajal [linu] `kolkima akkada - - siis `uadeti `poissisi lappule

`larka on ka nisike loderik inimene

aga sis se koht on `niske nagu `liivakamb, `kõrgemb

`ennemast õli `niisikene lina - - lina `õtsad õlivad `siutud `ümbär piha, `sieme õli sääl sies, siis säält võttas pihuga ja `viskas

(laisk, logard) `loidam on nisike loderik, ei tüöd ta ei `armasta

õli nisike `loigard (loikam, suur või pikk ja peenike laisk), pikkamiste tüäd tegi

(voki osa) lüht on `niisikene kahe `aaraline ja raud `keskel, lühü sies käib `värtän

kaela pääl ja näu pääl ja käside pääl niisikesed pruunid nied on maksa pläkkid (pigmendilaik)

(lühike ja jäme, töntsakas) masa obune, olivad nisikesed madala jalaga obused


põhja-Iisaku


sõńniku maha laśkjast pańdi ikke keśki vanemb mies kes mõistas vä´ljal ilusad ühesugused uńnikud teha

sie kudub ju kõiksugumisid (kõiksugune) `mustrisid ja

mina sinusuguse `kaevu`puńniga (kaebaja) ei akkagi ühes `mängima

akka sie `sulle mitte sugugi - - piab `külle`õmblustest `laiemalle (rohkem laiali) `laskema

maas`kraesi (mahapööratud krae) oli `mitmesugusi, `laiemaid ja `kitsaid

(liivapaber) klaaspaberid oli `mitmesugusi, `kellega `tislar oma tüöd üle `nühkis, `enne `tõmmas jämedaga, pärast `pienega

oi sa `issanda vägi, misuke poiss, `ninda ilus et

näe misukesed `ihnus`kaelad

nisukese inimesele `näita `luuva vart (viska välja)

[külm koor läks aeglaselt võiks] siis oli niisuke `erneteraline ja rabe

`Jõhvis pidi olema eland nisuke ette`kuulutaja (ennustaja), tias ette

(vaata, (en)näe) eva misike tige

ei nisuke `ilberdus ole mehe `muodigi

`karjapoiss nisuke unine, akkab `ommiku `ennast `kihnama ikke siit ja säelt

toho, misuke kisakarikas (kisakõri)

[teist] nisukest `kitt́si`punga (ihnuskoi) `annab `otsida

ja misukesed kivid olid mere `äeres ja kuda nied `käies klibisesid (klõbisema)

küla`kueradki akkavad `naerma, kui nisukese `riietega `välja lähed

(vahend kõrre- või söödikoorimiseks) `kuorija on nisike `veike sahk `õlmaga `tiisli `külles, iespul suurt `õlma ja `sahka. `kuorija ~ ielkoorija

nisukese `pehme `riidesse on paha `kruokisi teha

nisuke `kuivetu [naine], nisuke `kuika (pikk kõhn inimene). mis ta nisuke `kuika on, kas on `aige vai

tia kuda ta nisukesest `küögerdusest jäend on

mis sa talukuhas nisukese `laabrakuga tied, jäeb `jalgu

nisikesel latterdusel muu `aśja jaust `aega ei `jäegi

mis ta nisuke imelik on, on tal `kruuvid leppased

sie nisukest linalakka igal obusel on, seda on vähe

pueg on tal `rohkemb niisuke `luoderduse (looder) `muodi

sie on `niisuke `lõimevolis (tihedasilmaline) `kangas

(lõkerdis) lõkkerdusest `üeldakse nisukest inimest, [kes] `räegib ja `naerab segamine

nisukese `lõustaga läheb, siis obused akkavad `lõhkuma

(lähker) `hlääga oli nisikene `ümmargune, `piima `kantsivad

kus ma ikke olin, ega ma maa `alle kaduda‿i saand

(purjusolekust) nisukest teist ei ole olemas `ilma `pialgi, kes `ninda `ennast `maani lakku täis võttab

sõna ei `kuula, `malka `niisukeselle

nisikese maru`tuulega (tormituul) ei pääse edasigi

jahud `läksid `aidas `niiskest, näe läppastand `teised