mõni mõnda mõne

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


hiljem mõnel varemb vähä mõnõl `iljamb a sie `aigu on sel (metsseal) pojad

`sünnitus`aiguss, mõnel tämä on `kergemast, mõnel on `raskemast

kui vokkinüör mõnest kõhast jäme, sis akkas `jöntsötama, sis `jöntsötas, `raske `tallada

(kartulikoobas) `kartuli kuop, mõnel puol on kividest `tehtud, lagi pial ja

mõni poisslaps on `kiimaline (kiusaja), ei pia `lapsukesi rahul, kisub jalast ja `iustest

mõni `räägib `ninda `piene `kilkamise `äälega

mõne `ilmaga on [Tütarsaar] üless kohund (terendab)

nüüd pühäde ajal tuleb mõni kont `võõras ka

(kotikanga koelõng) kottikude `keträti ka õtstakkudest `viljakottile, `kartulikottile ka ropstakkudest kude, mõni tegi

mõni `naine on `kange `puusi `krahnamaie (kratsima, sügama, nühkima, hõõruma)

nüüd ei õle muud ku mõni vanamori krõõp `ulgub viel külä vahel (rahvast on vähe)

mõnel `luomal, obosel on `kõhma (kõõm, ketendus) `seljäs, `kammitasse `luoma

mõned [lambad] `jälle õlid kähärikku (keerdus, krussis) `villaga

mõnel lattidest küök, tulukene sies

mõni `istub `laua `ääres `küünarnukkikalli (küünarnukkidele toetudes)

`langev `aiguss, mõnel käib tämä tihemäst, mõnel `arvemast. `ehmätäss, sis sai `langeva `aigusse

mõnel on `paksu lokkilised (lokkis) `juuksed

mõni inimine käib `loksati-`laksati

mõnel ei õle neid `kanniku, `püksi `persetagune lottutab

mõnest lõhandikkust sai neli, mõnest kaheksa `lõipu

mõnel õli suur rong `kaulas, mõnel õli üks lükkendäne (helmepael)

suurt ussi ütlema madust mõni on pitka kõhe puole küindra pitkune

(hütt, uberik) `kuprik õli `ritvade alune `lauda taga `seinä `ääräs, `kaetu pikkade `õlgidega (välikempsust)
mõnel ei õld `kuprikkugi

mõnel `amba `juure aar (purihamba haruline juur) `risti, `raske `vällä `tõmmada


Jõhvi


mõni `ütläs tigeda naise `kõhta, kui `naine `riidläs, `naine nigu kodukaru `tõisel (laisk, tige, kodune)

sitt jumala`vilja `kõrval (öeld mõnd asja teise, paremaga võrreldes)

mõned kiristavad, `ninda edess tagasi `õeruvad [hambaid]

mõnel piab tulema juo `kolmetõist `aastaselt kuu `asjad (kuupuhastus)

igal `naisel on kuu `riided (kuupuhastus), mõnel on kolm `pääva, mõnel nädälä `pääva

mõned inimesed magavad kõhukile (kõhuli)

`uuemal ajal kui mõni elas juba `armukest siis mõni `kutsus `armuke, mõni kõhuõde

mis mets sie on, mõni könärik lepp

mõned on `õige `laia `suuga `varrukad, nagu kottid

mõnel obosel käis `lange`aigus (langetõbi)

mõned juo kas `kaklevad ja `tievad `larmi (lärm, kära, kisa)

sie on ikke kõhe täis `sündind lugu - - ega sie ei õle mõni akkaja lugu ega `luule lugu

kui `lapsel kõht valutas, siis `võeti `klaasitäis vett, valati `sinne mõni tilk `lõŋŋa eli

mõnel `varbad `sisse `puale, mõnel `vällä `puale kui käib, sie on `lääpäjalg


põhja-Iisaku


kas sie mõni kuhi - - kisub `viilite kui imetegu

mis sa `kargad `kaksi`ratsa `puide `otsas `jusku mõni poiss

silmad `karvade sies, `kelkarad (midagi rippuvat, kõlkuvat: pabulad) tolgendavad `persses `kinni, kas sie on mõni kuer

mõnes peres `kutsuti seda `kergitiks (leivajuuretis), `kergit kaguks

(põldosi) `kitse `tiśsisi oli kevade keik `väĺjad täis, mõned `korjasid ja kuivatasid

mõned kribulad `oitsin `jõulust, ega‿nd enamb `õiget `õuna nägu ole

kui mõni `kräeksu tieb, ega sie ole viel `pillimies

mõne sireli `õied olivad `lillakas sinised

läks õnneks ainult marrastusega nahal mõned kriimud peal