kustki kuhu

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


välk lei inimise maha, kus (kusagil, kuskil) siin Narva puol

`kuski mõjal ei tia `niisikest kivi`rahkajada maad kui siin - - aga `viljad `kasvavad iad

kadus kui tina `tuhka, ei tule `kustki lagedalle

`õhtast tule ikke kodo `kustki puolt

(kuhumaani, milleni) kust `saadik ma nüüd `kallan

(otseses küsimuses: missugusest kohast) kust külast ja kust `vallast sa õled

ei `kergeid elu`päevi ma põle nähnd siin ei kodo ei `kuskilgi

uba ja ern `siuti `vihkude . `erne tahab sääl `kasvada, kus on paat

kus sa eng lähäd. õled mul näppis

`istundase aid (aed, kuhu on istutatud köögiviljataimi)

(väike pingike istumisel jalgade toetamiseks) jalapenk `niisuke madal, kus jalad pääl õlid

va `Miilil on `juokseva tõbi, `jusku va orikas külite, ei `pääsi kuhugi

oh junu, kus siis sedamoodi

kadus kui tina `tuhka, ei tule `kustki lagedalle

Vana `Posti Juhan õli `kaivu`mõõtaja, tämä `vahtis `rohtode järäle, kuhu sai `kaivada

`kalmuaid, sie on `surne aid, kuhu meid `maetasse

`kanga suga, kust `kaŋŋas läbi `juokseb - - `pannasse igä `pulga vahele üks tropp `lõngu

`kaossi jäi `kaossi (kaotsi), ei tule tagasi `kustki

kus sa kused, `kuivad `einad (öeldi kellegi kusemisele pealesattumisel)

`karja tanav, kust kari käis, `nüüdised `rahvas `ütleväd `karja kuru

(keelikas) `kielelaud puu `vankritel sie käis all, kust `andas `vanker `kierämä, tagumisest `teljest käis läbi, esimese `telje `juures õli sia suu, `kielelaud käis sääl vahel

peremed ikke `vaatavad , kust `saavad `kerge `innaga `tüölisi

kerikand sie on `kolme `aariklane, kus pääl keri`lauvad `juoksevad

aljasskesä (kuhu on külvatud haljasväetist). kesamaa on sie kus sügise tehasse rukkist

sie jääb nüid kesä `põllust, kuhu rukki sügise saab `pääle. `sinne jo `vietasse `sõnnik `pääle ja `künnetasse `sisse

(vana-aastaõhtul ennustama) `kinga `viskan üle õla , kus `puole keŋŋä nenä lähäb , säält kõsilane

(meetrikaraamat) keriku `raamat, kus on `terve kihelkond üleval

kuhu sie `piiga klipperdäb `mennä

kust nied pääluu kobod `sinne tulivad

`kõnnib käppäd `kohmos ei akka kuhugi `külge kääd `kinni

kus on `konti `kolgastanud, `sinne `konti `kolgastagu (nikastussõnadest)

kus on `konti `kongatanud, `sinne `konti `kongatagu (nikastussõnadest)

vot, kus on mehel kolopka (suur pea), ei õle `ennemb näht `niisikest kolopkat

`konna kudu on jõe abades ja `kraavides, kus vagane vesi on

kust sie `koprolõug (krimpsus näoga vanainimene) on tuld, pane uks `kinni `kopro`lõuva iest

`leesepuus käis kouk , kus pada rippus

(seemnenupp) kubitsad, kus sie `sieme jääb, `sieme jääb kubitsa

laisk obone ei `jõuva kuhugi

sie `riie enamb kuhugi ei `kõlba

(mis suunas) kuhu `puole ma pian nüüd menemaìe

kuu `puole sa lähed

kus ei õld [adra]`kurgi `saada, `metsad õlivad `kaugel, siis õlivad kulp `atrad. `nüöridegä käis obosel `rangi `ruomades ja `kündäs küll. sel adral õli - - taga pikkad kured kust `kinni `oieti

kurisu läks `tamme `alle, kus õli vesi süönd sügävä kurimuse

kurismik kus vesi `alle `nielab. `järvel (Kohtla-Järvel) on `väljäd puha täis kurismikkusi. siin on `kõrged `kaldad ja `kalda all on kurismikkud, võib kõhe `sisse `minna `nõnda kui `kuopa

(tarastatud karjatee lõpp) kuruõts õli sie plats, kus kuru lõppes, kus `aida enamb ei õld

kus no kus kõhal täma siis elab

`vuoso (saapapöia) `painamise laud , kus pääl `painetasse (koolutatakse)

(kuhu - otseses küsimuses) kus sa tahid `mennä

ta ei `anna sedä `mulle , `liiate sinule , `meie õleme tuttavamad , kus siis sinä võid `saada

ei, ei, kus sa ühega (ühe ahjukütmisega) said [rehe] `kuivast

tämä ei käi `kuskilgi

`kussagil `Iestimaal elas `enne vanast üks vana taat

(mis suunast) kust puolt sa `õige tulid

kust puolt sa külamies nüüd tuled

(varitsusonn) kuut, kus mies võis `õlla - - `tetre jahi kuut, `kuuse agust, `oksist, `lauditud `varju alused

(kärrpakk) sie on käru pakk, kus `kaŋŋass lähäb `sinne

`präigus on `einamad kää jala `juures (lähedal), ei õle kuhugi `kaugelle `mennä

(külmetushaigus) `külmä `aiguss on sie `jälle, ei saa `suoja `kuski

külmtõbi , [haiged] `kõnnivad `kindad kääs , kasukas `seljäs südä `einä ajal , ei saa `suoja `kustki

kus on `künkäline (künklik) maa, sääl on lühem reha

küürmold on sie , kus sies `riistad `küüritasse

(vargast, vargusest) ei minu `küüned küll ei akka kuhugi `kinni

`mustlased - - `talvel õlivad kus õlivad , tulivad `üösest , aga suvel õlivad `laagris

on kõhe labad , kus `siemed `kasvavad

(n lampa - kunstlik valgusallikas)sie õli juo `uhkusse maja kus `tuodi juo laelamp juo, `klaasiga lamp ja pikka `pääle juo `viimast `kupliga lamp

mõlemil puol `pliita `õtsas on auk, kuhu süöd `tõmmad, liest `kutsutasse, lie auk (tuhkhaud). porod kõik `tõmmeti lie `auku

`sinne `kõhta, kus aav õli, `kasvab `liigaliha (haaval vohav sidekude - mõlemad osised võivad muutuda)

kust pient `liiva `vietasse save `sisse - - `liiva `augud

`aisa `õtsas on `aisa aak ja `luogal on `tehtud ase, kus `sõisab ais `aasa `külles

`mõisas õlivad ikke `suured `lupja `ahjud, kus puid `sisse `pandi ja põledetti. `lupja `ahjud õlivad `ninda samati ehidettu kui sie sama tua ahi

`viskab `luuskampp̀i, ei `viitsi midägi tehä, `vaatab kus saab `päiväkese `õhta

lie ies paas, kus `lõibusteti (lõmmusid lõhkuma) puid

(lõimepoom) `lõimepakk, kuhu `ümber lõim saab pakkule `kierada

(vokilühi osa, lühivõll) lühi raud on [lühi] kesk `paikas kus `värten käib

laps ei `sõisa puis egä mais (kusagil)

eks ühes kõhas ikke õle kortel kus magamise ase on. magamise kambrid õlivad kõrtsis

kui on kuhugi vasta mend siis tuleb marrasnahk välla

(kadripäeva sulailmast) kui `katri kuseb enne `katri`päeva, sis on paha `katri, kui `pääle `katri`päeva kuseb, siis on ia `katri

`kõrjeti kust, `pandi nattuke `lõŋŋa eli (lahjendatud väävelhape), `tehti potti sinisi `lõngu


Jõhvi


`oidas oma `nahka, `iivas `raske tüö iest `kõrva `kuskile

ega jalad `sinne jää kuhu `jäljäd `jääväd (asjatust v vastumeelsest käigust)

kuski madinast läks, siis kiitas jalgu (jooksis ära)

kuhu ta enamb `pääsis, pruut õli jua `johtund (enne abiellumist rasedaks jäänud)

kuhu sa lähäd – lähän `juuti `peksama

`sielikul on `kaeluss, kust käib `ümbär kere

kuhu ta `kalberdab `menna mudaga

kana kuut `sängi all, kus kanad magasivad

`vergo `otsas on `kannad, on sial kus silm `täielik ei ole

kappuka raud, kus sahk `kruuvidega `kinni

sääl kus see `valge kask kilendab (helklema, valendama)

(lepatriinu) kiri`mummuke, liir`linnuke, kus su pesakene

nied `viina `käigu`tõrred ja se klopptõrs kus segati - - sääl tegi purust ja jahutas ärä ja siis `läkski `sinne `käigu`tõrde

sie `koinib (ahnitsema) koledast , `raatsi koppiga kuhugi `andada

kust ma nägin üht kole ilusa `mustri

kes tiab kust `kolkast õli `vällä `kargand. kõik `kolkad läbi käind

jua ta kukkus `sinne kuhugi kolude `sisse

eks sie `kurgu niel õle, kust saab `nielädä

(karjatee) kuru aid, kus on aid `tehtud kahele `puole

`olgu kus tahes

sie on üks vana `kõnnatu asi , ei `kõlba kuhugi

kus `juhtus õlema üks `kõrgendik - - sääl õlid `terve `einama `kuhjad kuas

(kõrrepõld) `kõrremaad õli küll, kuhu õleksid rukki tehend

kui puu on `kustki pahast `kasvand , siis - - puul on kämär sies

kui õli vesine `einama , siis `õtsiti ikke üks lagendik , kuhu sai `einad `seljas `kandada `kuivama

lapperdus on sie, kes laseb ühäst kõhast `tõise lappadi lappadi pia `seljas, `õlmad `laiali, `kuski `paigal ei `sõisa ja `ükski tüä kättä ei akka

`laudi on `reielise pääl, kus õled `seisavad

`korja alati sene lokkentsi (lohakas) järält `asju, ise ta kuhu `istub, sääl on `unnik järäl

üheksä `kurge õli `luoma `koplis, tia kust nii `järsku `väljä tulivad

kuhu nisikese `lõhkinase (lõhkine) `pluusaga enam `minna

`lõnga puu, sie on `aspel (haspel), kuhu `pääle lõng `aetasse

ei tiand maast ega `ilmast , kus maa`kolkas sie küll õli üläs `kasvand

kui `kuskil `kriibib , siis - - on `marrass kettul

marrasnahata (marraskil) kuski kõhast kriibib lõhki

lina`maale ei lubatud `kussa, siis ei tuld linudel luud `lahti


põhja-Iisaku


kus nävad üks `ihhihhihh (itsitama), `ahhahhahh, vahi kohe et `mötsakad mõlemad

kõik `väiked kalad olid idikad. vahi kus idikad mätta `juures `mängivad

ei säel majas `korda ole, kus `püksid `naise jalas (võim naise käes)

kus sie nüüd `jõmpima läks (`jõmbin = lonkima, kondama)

kus `kaugel sa kah see `laupa `öösel `jõmpisid (ehal käima)

`vaata kus (kuida's) akkas lund tulema, eht `jõuluilm

jättas `kuoli kus seda ja teist ja läks mehele

(jooksma) `jörgeldas sul alati sabas, ei see jäänd kuhugi

näh pime kana (rumal), kus su oma `mõistus oli

`katsu sa, kust sa nii `kanget `poissi `leiad

`kusse `lahja on, sel `õllel on `kangust küll, paneb `purju

vahi kus on `oinal `kelkarad (munandid) taga, paras rebasele suhu `ampsata

kus `selle `kaĺja ots, mis ägedaga `juovad , läheb nigu kerikselle

võta akna higi ja määri nägu kus on ketendus

(kassi kutsesõnad) kiss kiss - - `kiisu kus sa oled

sie kolarik `seisa `karja `juures ega `kuski. see vasikas on üks kolarik, `karja `juurest paneb `üksi tulema

`kolkas kus ta `kolkas , aga ära ikka kodu tuli

tia kuhu sie kosama jäi

üks kraaks käis , vahi `kus‿se vares on

kus mõjal , eks ta `naisi käind krabistamas

kus seda `süöma `lauva pial `leikada tohib, `krammib (kriimustama, kriimuliseks tegema) jo `lauva ära

ättab pott́seppa `ammeti kus seda ja teist, akkab `kruntnikust (krundiomanik)

(hulkuma, kolama) `kuikab `kuski üöd läbi, `päeva aeg siis `silmad `kinni

oh kurask (leebe kirumissõna), kus oled ikke vägeva obuse omale saand

ah `käigu sie oma `lolli löraga kus kurat (ükskõik kuhu)

kus se oma oid sul on

vai‿s tämasugune mies teist näeb vai `teisele appi tuleb , no kus sa `sellega

kus ta (poeg) sul isasse on

kus täma‿nd `millaski `süidi

sai kevadel kohe üle `vaadatud ja kus olid `nõrgad kohad, `sinna sai kõvend (tugi [aiad]) `pandud ja tugi`teivas `löödud

kui `kuski `kriiskatakse ja kõverust tehakse , siis täma sial ikke ninamies

kus sa `kõõlisid (laisklema) päev `otsa, nigu kodu tegemist vähe oleks

näe kus kädistajad `platsis , kui siga tapetasse

oli neid `laaberdusi (laaberdaja) `sinna kokku tuld mina ei tia kust

`leiku`maśsinaga - - `vihku `langeb nigu `luogu, `kussa `sirbiga

`ühte`puhku `kuskil lehus (jooksus)

jäi pisikesest piast `lombakast, kus neid `arstisi `ninda oli

`ahnepäits tahab ikke `leikada sialt, kuhu ei ole `külvand (teiste töövaeva ära kasutada)

kus sa `üöse `lõõgasid , nüüd siis tahad sia`nahka vedada