ülimises üleväl

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


ülimises `õtsas õli pläkk `kaksi`kõrrute `kieretud

`kurgus on `ingelapp (kurgunibu) üleväl, `ingelappi õts on teräv
laus- laus vesi tuleb maha ülevelt, tuleb kui ua `vardast

(ripphäll) kast`kiigu õli, üks puu käis `seinä vahele, ülä `ahju, `nüöri `külles rippus kast
kenel kast`kiiguda ei õld, senel õli põrandal `kätki

`landratti (maanõunik) `erra õli ülemb

`viedi [kohkunud] laps ess lavale, `torgeti pää `külmä vie `sisse, `jälle kolm `kerda ja `üeldi: Jukule `tervis, `aiguss `aia `teivästelle

siis laps `erkos (ehmuma) tagasi sest pelomisest

`süömata lähed üle `süödi, aga ihualasti et lähe `uksest `õuvegi

`luoma `sarved on `tehtod `miskä imeb ihu üles [kupupanekul]

(üleni, tervenisti) pääst jala `kanduni `uuved `riided `seljäs

aks lina`nuustiku `siutakse `paari, `õtsad kaje`kõrvute (kahekõrvute = kahekorra), ülejäänd `latva punud `ümber, jääb nupp `õtsa

(kaftan, pikk ülekuub) `kohvtaniga `käisiväd kerikus ka

võsu ajab `kannu `juuridest üless

jalad ei `kanna kehä üles

`lapsel on `kaula`suoned viel `nõrgad, ei `kanna sedä nuppu üles, pää `vangub

`kange `kaulane `kasvab üless, `õiget miest ei saa

`käimisega `kanna suon (kannakõõlus) `kergitab `jalga üles

sõjaväeline aukraad, kapten ruo ülem õli kabitaa·n

egä `ilma karita ikke üless ei `kasva
isa kari on kõvemb kui ema vits

kasiksien (kaseriisikas), `valge üleni, `karvad `servas, kasik`siened kasikus

(raamikujulised lengid, mis paigutatakse ukse- või aknaavasse valmistehtult) kast`leŋŋid tehä `kuuril vai `aidal

kie elu majale tieb kast`lengi

kast`leŋŋid eväd piä `külmä

`õunapu ajab `juurest `uuved `kasvud üless

akkab vett üles ajama ja `keitämä, porine ja tümä (koht)

`keidäb maa siest vett ülesse, säält tuleb juo `ninda nagu vesi kieb

kui `meie oma toa tegimä, siis `keitäs vett üles

(söödimaa) kelo `künnetasse keväde üless ja tehässe lina `pääle, sie on kelolina
kelulina `tehti kelumaa `pääle, kelulinad on `kõikse paremmad

kese une on üles tuist, `püüjäb `jäädä tagasi magamaie

pihad `onvad kikkis (õlanukid ülespoole)

`veski ülemisel kivel on `silmä auk

kive üles `tostamise käpp, kive [kõrguse] `tellimise kruuv

`mõisa ajal `aeti juo `koidiku ajal maast üles
`koidikul `mendi juo `vällä

`tuisin kolm `koito `enne sia `sõitu jo üles

`omme pesen [põranda] üle ja panen ühed `kontsotekkid (kaltsuvaip) `pääle
arilikkud `kontsutekkid, a minia sie kuub nagu puolkaut `trelli neid `kontsutekkisi
`kontsotekkil vanadest `kontsodest `lõigatud kude, lõim kahe`kõrdane takkune

kotti `vinnaga [tõstetakse] `vilja kottid üles `veski `laele

vana`muori kribu `tuise üläs

(sõjavägi) `kruonu vääs `lüövad `telgi üless

no `räägi nüüd üless, `kuidass sa seda tükki tegid

(piirikivi) kuppitsakive ei `tõhtind `kiegi üläss `kaivada

pia on `kõhmas (kõõmas), pia ajab `kõhma üless

`este akkasid käbistama (võrguuile lõnga kerima), `kierasid, panid `niidi `otsa üle `kiele

kui on üles `kääritud, on [käised] `käärdes juo
pane `käärde, `kiera noh
`kääri `käissed üles

(käärkannikas) käärtükk, üle `leivä tükk `lõikada

rabaduse `aigus - - ajab `kangest `külmä värinä `kontidest üless

künklik (maa) ühest `küngästikkust üle, `tõise mene

`kartuli panemise või võttamise `aigu akkavad `küineperäd (küünevall) `vassama, `kierab naha `raasukesed üles

(`laigas g `laika kamakas, pank) save maast tulevad `laikad üles
siin on suur jää `laigas, sene `laika `pääle võib `menna `sõitama
neid `laikaid on kevade jões pali kõhe

(lamama, lamasklema) luom lamus maas, ei pääst üless

eit lasi sene `kõsjaloo `uuest üle

(täiesti, üleni kattev)

`tütrik `leidas `luomad `metsast üless

mul on `Rääsäs kolm `lelle `poiga, mul on üle pia kuus `lelle `poiga

(aknaraamistiku ülemist ja alumist osa lahutav põikpuu) luos`valtsi `õtsad `käiväd `leŋŋi tükkide `sisse

ka sinilill nied sinised `kauvad, siis akkavadki nied `valged lume`lilled (ülane)

isä õli `kordunis `luubi ülemb, isä õli `luubimies

`tütrik `lõõtsub tuld üles, ei saa egä saa

`einä kuhi lähäb läppästumma, suits käib `vardast üless

obone `iŋŋub, lüöb tagant üles ja tieb äält

mina elän all kaldas a Moldovi külä on ülevel kaldas mere ja maa tuulte kääs ei metsä ega puid `varjust


Jõhvi


ülä `ilma ulatavad, `ümber pää ei ulata = `silmäd

`neske `kaidur laps, kui `kauva `aiga `sõisab `veikene
ta on `üldse `kaidur loom

on kaks `kanga `penki: üks üläväl ja `tõine on all

üle isa `kielu `läksin `linna

`maande pääl `kierib tolm ülesse

ise õled ülä kere loll

`uatagu ta, küll ma ta kere ülä võttan

(hooletult, ülepeakaela) kiista kibadi tehtod

`karsis sabad üläs ja tegi tagumise `õtsa `kirjust

nägis (Soome: näkyi) `koigutama ka sääl ülä `tõiste

ja üheksa `päivä `enne rukki tegemist `kõrdati maa `uuesta üläs

ülä kere `korpas ja `kuarikul

`õhta kukke `lauluni `istuti üleval ja `ommiku esimisest kukke `laulust `jälle ülesse

akkama kukker`palku (kukerpall) `laskema, pia `vasta maad ja `viska `jalgudega üli

hobused kukkusid tagand üläs `raiuma

laan tanud õlid `litritega ja `väljä `õmmeldud ja, iest õts viel üless `puole

`tormi ajal rand natta täis, vesi `liigub, `kerkib `viega ülesse

(lööma, lahmama) `lämpsas vett `sisse üle vene `serva
kui `tormab, siis `lämpsab

mantlid nied õlid ülimised kuuvved õlade pääl õlid


põhja-Iisaku


üle `eitand ei sie `ennast enamb `püöra - - võid `uńdile `issa`meie lugeda

(täiesti, üleni) `kaelani `võlgades

mine `kanguta ülesse, `kaua ta `põõnab

kiistakabadi kiista-käästa (hooletult, ülepeakaela)

kippub `klohmima, `kellest `arvab üle `käima

pimedas `sahvris kobeldasin, kas `leian `õige `kausi üles

koblas `kaua `aega `eintes ja `leidiski `uuri üles

`kraapsi ulk aega [tikke], tuld ülesse ei saa

õu ruttu kriips kraaps `luuaga üle `tõmmada

pühabäe `ommiku on krips-kraps ülevel

`lapsed `käisid kridinal-krudinal üle lume

(praks) `krõksatused ajasid `lapse üles

mis laps sie, sie jo ülekätte läind, `viskab aga `kummuliste (kummuli) maha, `karjub

ei enamb või `süüa, täis kohe `kurguni (ülimal määral)

üleni kuub, `lapsele ikka üleni kuub

`estest olid `kuued `lastel, pärast tulid `suurtele ka, siis `ütlesid `rohkem kleit

`kahte `karva `lõimed `käerisin ülesse, tuleb `triipudega `kaŋŋas

nüüd lidus saba näppus `teistele üles `räekima

`ihma sie laud `liivapaberiga üle

`limpsti `tõmmas kuer `kielega `lapsel üle näu

kalad üppasivad jões viest ülesse ikke `lupsti ja `lupsti

(kõhnast olendist) `püksid on luil (rebadel, st ei püsi üleval)

`leika kuhe üle `einama (mine otse)

akkab vist sadama, `lõõrikad tulevad maa siest ülesse

oma `peigmest ma üle `lüüa ei lase

pärast maarjabäd enamb tuld üles võtta ei tohi, orassed kardavad

manse·tt oli värvlist laiem ja otsad ei käind ülestikku käisid vastastikku