nee nei

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`meie `einam `juokseb `neie `krunti `kinni

sepp tieb tüöd `neiga, kivi süsidegä

metssia `põrsastegä on jah, `neiegä võid `varsti elo `kaotata

`neie `küngäste `õtsa on majakesed `tehtud

[taimede] all on jumala käpp ja vanapagana käpp
jumalakäpp (Órchis käppade perekonna rohttaime üheaastane, hele juur `neie) on `valge ja vanapagana käpp on must ja krobeline

neid (Tarumaa küla esivanemaid) `üiti suur Jurk ja pien Jurk

kes neid juraku (meeste asju) ei õle näind

pisikesed puust `kalja kibud õlid, `neiega `joadi `kalja

(kännuseen) `kannu `siened, neid `süöväd `luomad, mädänie `kandude `küljes `kasvavad

puu sies eläväd ja `suured, neid `üeldi `enne karu murelased (sipelgas)

(rändkaupmees) `kauba`juudid `käisid vanasti `pambud `seljas, neil õlid raud`arssinad

`luomal on kahelpuol selg`ruogu muhud, sääl `neie sies on `kiilimunad (looma naha all arenev tõuk) `ielmisest suvest

no kes lasi oma sie `surnut tenädä, siis vei `leivä, `terve leib ikkegi ja, ja lihakämikäs ka ja, `viedi siis `neie keriku `vaestele

(kerjus) `kirjajad `käisid küll, `enne neid `kirjajuid käis
`kirjaja `ulkus kott pihas ja kepp kääs, vana vai vigane inimine

`lamba klobinad, neist `keidetasse `sülti

midä sa klobistad `neie puutükkidega

`kunturi (postkontori) tuleb post ikke oma aja pääld ja `kella järele
`linna kõhas on neid `kunturisi pali
akketi `valla `kunturi `juures kohot pidamaie

kie edesi `kuolivad (impersonaal võib osalt kokku langeda verbiga koolitama) [oma lapsi] nie (lapsed) `lähväd `Rakvere

kerikust [kihlamast] tagasi `tulles `sõideti ristemäde ja ristisäde `puole , `neile `kõsja`viina pakkuma ja `kõsja`viinale `kutsuma `õhtast
`õhta sis `juodi `pruudikodo `kõsja`viina
kui [viina]pudel `võeti `vasta, no siis pruut `jälle ja `pruudi pere siis `valmistetti ja `kutsuti juo nied `kõsja`viina `juojad juo `valmist ja
isa pidäs `kõsja`viinad, aga siis `pulmi mul ei `piatud

neid `kurba inimesi on nüüd mend kiriku jumalad paluma

kel kurk `aige, sel on `kurgu tõbi (difteeria vm) ja sureb ka `neiega

(solge) kõhu uss, nie siginevad `lastele, kie `kangest pali vett võttavad `sisse

`neie `kärre `aukude sies on mesi, sie on `kärremesi

neid käsi`kõrtsisi (salakõrts, naljatlev) on külädes küll

`õuveküök õli neil taga `aia`nurgas, puud õlivad `püsti, alt `laiemmal (laiemini), ülält puolt terävämb

vanaste `raiusivvad inimesed `lammastelle agu, `nuore sang leppä ja kase agu, ja `lambad `sõiväd neid `lehti, nied õlivad `lambaaod (lehisviht lambasöödaks)

`kullisi `lassasse maha (surmama, tapma), aga neid ei `süia

kived, eks neid õle `ümmärgusi ja `latsargusi (lapergune)

lidusimma kodo ja jättimä `neie linad `kolkimatta

ühed [aialilled] on `mietri pikkussed, `neie nimed õlid `lilla`ruosid

minu `lapse`põlves ei `õldki [aias] muud ku nied `kollased `kakrad ja - - `lilla`ruosid, `talve`lilled nied

(lõmm, peerupuu) `lõibupuud, nied õlivad jämädad kasealud, nied lõhuti `pienest ja `pandi `ahju`õtsile `kuivama, neist kisuti `piergu

nied kartulid maksavad õige inda nüüd neid ei jõua õstada

meil on `mitmed [sorti] kartulid aga ükski ei maksa neid punasi

minä neile annan magusa - - manitusest (meelitus lastele)

vähil on kurgualune küll marju täis eks neist marjadest tule jo pojad


Jõhvi


mis sa neist `ammastest `itsi ajad (naerad)

`naistraval on küll neid `karva `saapaid (karusnahast või viltvoodriga poolsaabas)
`vildid sies ja `niiskesed `karvad `servades

`auve `kapsad, ajas `süöma aja üle `ilma `keitamata `neiega

`enne sai neist `puosta `unnikutest jääd `keldride vedädä

kodu neid `kiiridega `kaalusi `paĺju [ei] old

mere`kilgid näriväd `võrkusi , neid `kilkisi on vahest võrk täis jo , `vaalakad `karva `allid

`inne vanast õli neid kupparid küll

kää sies on kää luud, neid on `paljo neid luid

mis nei käppidegä `torgid

[kes] ei `viitsined tüöd teha, `neie `kõhta - - [öeldi:] `körti tieb ja `körti süöb (laisk, looderdaja)

(kõrgendik) `künkä `päälised õlid neid (usse) täis

nüüdki `kantasse neid `luorisi

pue `luisud semendist, kivist, `õsseti neid `luisku

mamuna orjasi on alati õld õli vanast ja on neid nüüd

mast on vene külles kinni neie nüöridega


põhja-Iisaku


[hobusele] no mene kesk tied, ei taha `jalgu `märjast teha, no mis sa neist `eĺlitad

mis neist rehadest `kaasa `kalgutatta

(võõrkeele kõnelemisest, pudistades rääkimisest) `oitku küll , ei mina `mõista neid vene sõnu `välja `üelda , kiel läheb `sõlme
võtta kiel `sõlmest `lahti kui `räegid, siis saab paremast aru su juttust

kes `juudas neist `kriipseldustest (kritseldus) aru saab

mis pagan ta neid (juukseid) `krussitab

`meie külas neid `kuńtsisi suurd ei `tiata

`liutatud `erned, mis kupastust neil enamb `tarvis on

neist `kurja`luomadest `sääskedest `lahti

on neid `konnasi siginend, üppavad lats lats `tiigi `juures

neid `leivalisi `laua taga vähe on, kuus tükki `tervelt

`kesse neid `süödikuid `täita `jõuab, `leiva murikad `ambus `ühte lugu

`kopsu`aiged `kurtasivad et lemu, neil oli `raske `ingada, `liiga sue

`linnupere `olla `teistel ära `lendand, `käisivad nüüd seda kotti ajamas
neil olivad `linnupered tigedad `seĺtsi

meil `liisna `vilja ei ole
ei ma `tahtand neil `lisna `olla `ühtegi

`lohmaka tüdrukut `poisid ei `vahtinedki, vahiti ikke neid `pienema `kondiga

`saagi neid lõhandikkusi `riidamaal ja tie `pliitapuid

`kesse neid lähetumaid `täita `jõuvab

maasika lehed kuivatata enne neie tie on põie aigusse vastu