sinne sääl sield

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


jääb `kehkeldämmä `sinne ja `aiga `vietämä

tämäl on sääl üks elänik (üürnik)
üks lesk `naine on elänikkust

(hernemähkuri röövik) `erne `ussid `kuiva suvega sigineväd `sinne `palgude `sisse

(arvestusühik elusolendite, inimeste loendamisel, maajagamisel, maksude määramisel) `eŋŋede vili õli sääl (magasiaidas), mehe`eŋŋe pääld õli juo ikke kuli rukkid `sisse `kasvand

sie on üks `innaline ammet - - sääld saab `tienidä

`ühtki inimise idikä (jõmpsikas, hingeline) sääl sies ei õld

küll sääl on tigedad `kuerad, võttavad kõhe jalust maha

(auk palgiparve esiotsa kinnituspuu jaoks) `kaarne `silmäd `raiuti `palkidele `õtsa ja igepuu `pandi sielt läbi
`pannasse `parve, kuus ehk kolm `palki `rinna ja `raiutasse `kaarna silm `õtsa ja puu läbi, viis ehk kuus `tolli sie auk suur ja `seotasse `väätidega `kinni

`kihkuvil ja `kahkuvil on sääl majas inimised `ühte `puhku

(Riparia riparia) `kalda`pääsukesed, nied on maa sies, [kus on] äkkised `liiva `kaldad, `sinna `tievad `augud
kui `kalda`pääsukesed `tieväd pesä madalale, siis tuleb kuiv suvi

kuus `kandidaati `pannasse, säält `ulgast valitasse

mene säält kasikust läbi

(siia-sinna liikuma, karglema) `mis te kegatta `ühte `puhku ja `juoksetta
`enne vanasi `tantsusi kegati, `leivad `jalga üläss ja taha `puole, kegasivad
`uomad kegasivad kõhe `kaula`kolgo `õtsas

sai kesk `järve, sääl uppus `vällä

käib kiba-kaba (vaarumisi), ei `sõisa üväst viel jalal, käib `siie ja `sinne

kibedäst `tarvis `sinne `mennä

kiil, `sinne `pääle on üvä `panna `riidi rippumaie

`sandi kõda keriku ies, sääl `müüri `servide pääl `istusivvad keriku `sandid

`kirstul `rohkemb ei käi kappisi, üks kapp, `naisteravad pidäsivväd sääl oma `pienemad `asjad

sääl tämä `klömpsib (lonkama)

`viimaks `läksiväd [baltisakslased] `sinne `Puola kalidori (pikk kitsas maariba)

kolm kilu`mietri ikke vist `kõrjab [tuleb sinna]

sääl piab `kuue`kümme `kraadine `kuumuss õlema

tuleämm - - ülämine õts `raudane, suon sääl sies, kramm, `krammi vahele `torgeti üks `pieru õts

kruov `massin õli, õdrad panima `sinne `kruovi `sisse, lasima `kruovist läbi, nied võttavad nied ära nied `kuored

`lüödi sääl kukker`kuuti `jälle `õlgide sies ja `mölleti
kukker`kuuti visetasse üle pia

mis sie lamp sääl `nurgas `kummitab (asjatult põleb)

(vereta) `kuivad kuppud `pannasse `vaide nahale ja sääl näväd imeväd

[keegi] õli sääl `kuusmapuu `põõsaste taga
`kuusmapuust tehässe reha `pulki
mesiläsed `käiväd `kuusmap̀u `õiletes

säält alt `metsä kõrikust (kitsas lagendikusopp metsas) on `einäd veel vedamatta

sääl `naaburis `kasvab mittu `kirbitsa
`kirbitsatel on `vaalakpunased `õiled `külles

sääl oli kole `käänälik (käänuline) jõgi

sõu `aerud - - laba sääl `õtsas

sääl üle lagedikku `mennä `ongi `metsävahi majad

üle lagendikku (lage tasane koht, väli) `mennä sääl `metsä `ääres on sie `metsa vahi kõht

sie mies `luobus ärä sääld, ei `mendki `sinne [elama]

paar kolm `liitri [imes tall] `pääväs ikke `piima ärä sääld luttust

`käisin sääl tubakamasina pääl tubaka `lõigatamas (lõikuma)

sie tagumine `kuulus `säältki maalt `siie

üppäs sinne pajo rägäje võsude vahele ja `istus mahaje


Jõhvi


(kartulikeedunõu viinavabrikus) `else `kutsuti, `sinne läks kolmkümend viis `tündri `kartulid `sisse
`kartulid `pesti `puhtast siis läks `sinne `else

igi auk on naha sies, säält ajab igi `väljä

`Ondikas ja sääl pual on `kõrge `kallas, ei `julge `alle `vahtidagi

sääl õli ikke `ke·rassii·ni

nüüd kevade `jääti kesa sügisest rukki jaust, `sinne `miski `päälä ei `külvätud
kesadel `käisivad sia `karjad pääl, `kõrda igaühä kesal

no tule, tule, mis säält `ukse vahelt `kiikad

kole `kinnine elo õli sääl (krahvi teenistuses) ka

küll tämä sääl kolistas ja `luapis

kurimus on üks sügav auk, säält `juokseb vesi `seitsmest kohast maa `alla, `juokseb kurimuse

sääl mul õli pali kõnelemist

`kõõlub sääl vähä`haaval `mennä

mis teil sääl `pannil `kärseb (kõrbema, kärssama)

`vankri `viskas siu `sinne`puole, aga‿i saand `vankri külite

[vihm] tieb su `märjäst, `kaua sa sääl `küügistad

mis sa oma `lõugi `laiutad (ülearu suud pruukima) sääl

lamavoi· `vankrid, nied on `linnas - - keret ei õle, on põhi ja `sinne `lauditasse `pääle kuorm

siis `pandi üks `kulbitäis `sinne `panni seda segavust, sie `langes ülä `panni `laiali

näväd `larmitsevad (lärmama, lärmitsema) sääl, kõva `äälega `räägivad

ta lorises sääl `irmus pali

maake vesi on kõllakas lõng panti sinne sisse

viskas ennast mauli maha sinne mauli jäigi

sääl `juadi ja lakkadetti


põhja-Iisaku


kakkerdab säel inimeste jalus

mis ilusaid `lillesi säel on, va kanermu on

`läksivad `sinna `ammetmehed varandust ülesse `kirjutama

ei lähe ma `sinne `kuera`põlve (vilets elu) pidama

keik, kes säel `piimaveu `artlis olivad, pidasid oma `korrast `kińni

mis sul säel pias on, võttad (kratsid) aga `krahna `krahna

mis sa poiss säel pada kumistad

mis sa säel `irmuga viel `vastad, sõnad kippuvad `kurku `kinni `jäema

kes säelt `paĺja jalu läbi `päeseb, `suured `kõrre`väĺjad ies

siin on kõva maa, sääl on suod

mina ei lähe sinna `küögutama ja `laenust paluma

`lauka `suosi on siin, õlen sääl murakas käind

ära pane manergat `võrgu `alle, säel lopperdab `istudes ära

`saunas on viel lämu, ei `sinna või `praegu `minna

täna on ilm nisuke lämu täis

oli säel Jõhvis küll üks paks mies maa ilma paks

kas maksas last kuoli panna säelt nied krutskid saigi

malduta teda mis ta sääl vibu kastis kogiseb kogu aeg (lapsest)