see sedä sene

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


võttab `reie vahed `ellitumma (hellaks ja põletikuliseks muutuma, hauduma) sene palavaga. laps on ärä `ellitund, kuseb `alle ja lähäb `reied `paiste. üleüheksma lehed `pannasse kui `varbad on `ellituned. vagasel [lapsel] `ellituvad `kaula`kortsod, `reievahed ja `kaintla`augudki. linase `riide `kaabet `pandi `ellitunele `pääle

senest jahust `jatkub `mulle sügiseni

tegimä keriku `päivä (kirikule tehtud teopäev), perä `landrat `päästäs senestigi `vällä

senel `lapsel ei õld emädä egä isädä

senel on `liikmi `tiiskus. akkas kõhe `sääridest `juoksu

oh julukene (hüüatus) siin meil on `präigu elab sene tüttär

`suitsu ja `viina pakutakse, sis `ütleb et ei õle sene tüö juut. mina sene tüö juut ei õle elädes õld

`kaivukünä sie on puust `tehtud, siest `õõnes pitk künä, sene siest `juovad `luomad ja obosed

jaanuar `kolme kuninga päiv - - sel `päival kolm kuninga võttasivad kätte ja `läksivad `Jiesust `vahtima

`kiele tölk, vahe`kiele mies, sel on `kieled `selged, vene `kiele `kohtod õlivad, tämä `rääkis sene vene `kiele `ümber, midä mina `rääkisin, `tölkis `ümber

ja lasi via (viia) [lehmakere huntidele] suo `pääle, a `enne `kiuhtis (mürgitama) sene `lehmä `vällä

sie õli viel minu isa`aigane `kiigu (häll, kätki), mina magasin senes `kiigus

tie senele `kiiret taga et usina `jõudases

midä sa `kiirestäd senega, ärä `kiirestä

õlen `kimbus sene senegi `asjaga, tiä kuda saan akkamaie

ajan üle `ääre sene `augu `kinni, `aiga lappida ei õle

sie `tütrik on vana `kiuhka (krõhva) juo, ei senest saa `nuorele mehele

(soolatüügas) `kuera`naulad käside pääl, neid `enne ävidetti ka, `aavapuu `valge vaht `kuere alt ajab - - sene vahuga vajodatta

jäi `ninda `kohno (norgu), midä sene perä `kohno `jäädä

vei sene `kondi`rengoti (kõhna haige naise) Petokraàdi

nüüd sene `põlve `rahvas kuord ei `ütle, mant ikke

omal suu kõik `kraabaline (rokane), kuhu sene `kraabalise `suuga lähäd

`lapsel `krambi `aigus, sene roho on `liikva

(vankril) `krantsi `rauvad - - `telje ja sene `päälis plokki vahe pääl, siis `annab paremast `kierama

ei sene tüö `juures kulund pali ramu `ühta

kuppar on sene inimese `välla kuppand, nüüd sie akkab `tervest `saama. siis kuppar võttas sene kuppu`klaasi ja lasi `klaasi nattukese pentsjoo·ni `aisu

kui `kuolipoiss on tehnd `vallatust, siis kuol`meister `kuulab sene poisi üle (küsitlema, usutlema)

kollatõbi [sügelemine] käib sene `aigussega `kaasas, sie `kõllatõve `aigussega

sene `riidel on kõre (kore, ebatasane) kude

vanal mehel viel kõvitab, aga enäm ei õle senest `asjaajajat

`jaanibä `ümber on roho `küljes käu `sülge (valge sülgjas vaht taimedel), vanad inimised `ütlesid et senest siginevad `paarmud

sene nädälä õled `jälle juo `laisklemas

võttas sene `lehka ja `äilis `sengä, siis `aeti tomo `vällä

mida `luoja luob ja `tuoja tuob, senega piab rahul õlema (lapse sünnist)

juttul `ongi lõpp, mis senest enämb `lorgodatta

sinine kivi on `luisu kivi, senest saab `luiskusi

kes omaga jäi `viimäsest `lõikama, sene `seljas õli `kõige `väljä küür

õlen mõeld sene `asja läbi

leppäse malaka karsis puhtast ja sengä tagus

nimi sene (punase) `lehma nimi on `Mammik

(määrdeõli) massina eli suured peksu massinad määrita senga



sedä `kiideti et esimist [last] ikke `ellidetta

[menstruatsioonihäirete korral] siis `valge emanõgelase `õisi `keideti, `juodi seda vett

piäb oma `eŋŋe all (enda teada) sedä `asja, `naised `ütleväd oma `eŋŋe `augus

`uued `jõulud õlivad `uue ` aasta

ära `puudu sedä, sie on kakkane

mina `põlgasin sedä `kallist

eks senel õle kõik `kallid, kenel raha ei õle

küll sedä kappitaa·li (varandus) juo on, `üksindä elätud ja `õldud

ühte puud ei `lasta `taivass `saadik `kasvada, seda `katkestatakse

ei saand `kauva sedä üvä `põlve elädä

mina ei tiä sedä maa `kaugust, kui pali `sinne `virstade `viisi võib `õlla

sie ei õle `kiidu asi, sedä ei `maksa `kiitada

`kougib murelase pesäst sedä murelase võid. lina puha maas, piäd `koukima

krõmpskont on liha sies, seda krõmps`konti on üvä närida

ma `kuulin, siin nied vanad inimised `ütlesiväd sedä kusi liiv

kui `aidal on ies `kuukar (panipaik, kolikamber), sedä õlema esikust `kutsuned

`viiruline `kuuruline, `esmarikku `reieline, midä `viiru `viirutab, sedä `kuuru `kuurutab (keerutama, keerdu ajama) = vokk `keträb, `kieräb ja kõik tieb

midä käsi tieb, sedä suu süöb

`kulmude vahel nenä kõhal üks `sirge, sügäv krimps, sedä üttälgi eit lese`märgist. jäin `nuorelt lesest

madal malts on `linnurohi, seda `süövad kanad üvast

`kaera õli `mitme `seltsi, õli `niske ühe tahune kaer, no lippu kaer `kutsutasse sedä

süö sedägi lobida, midä on

`laia `lõugidega, midä `sülge `suule tuob, sedä `vällä `ütleb

sie ei õle selge ma ga seda miest ei või uskuda sie tieb sulitükkisi

poiss nüüd süöb nõnda magusaste seda `leiba

mul ei õle mahtigi seda tüöd teha

(pinnamõõt) tündrimaa on veike vakka maa on pisemb matti maa viel sedä pisemb



sie `külvab esirperi ja tagurperi, sel on `külvamine `selge

ja isäme süök (isamehe ostetud ainetest keedetud pulma lõputoit) õli `jälle siis sel `ehtal siis kui sedä `lahjad jagati. `pulma lõppetuse `päiväl lasi isämes `süögi tehä, sie õli isäme süök. isäme `naine `keitäs `manna`putru, prae õli ka ikke `ahjus, isämes tõi puol vasika ja `ankuri õlut. `pulma lõppust õli isame `putru

sel `onvad kadalad `silmad. vesised ja `vaesed `silmad, ei nää `õige `kaugelle ei

sel `naisel on titt, tõised `naised `lähväd `katsikelle, titte `katsuma

(kurgede häälitsusest) aga ia ääl on sel kurel, kui tämä äält tieb, paneb kluuk-kluuk

(poolearulisest inimesest) sel on üks kruuv leppäne

sel jõel on `õõned `kalda alused, sääl on `vähki ja `lutsu sies küll

sel on `õige ia `kessel (kõht), nii pali `kraami `lõikab `sisse

sel ajal peäti kõhe kole vähe neid kartuli maas



`esmäspäiv kes [laps] `sündis sest saab edev inimine

`üeldi, et kes `esmaspäiv `tüöle lähäb, sie jääb pimedäst (joodikute arvamus)

ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest

ei sie enämb `jalgu `jätkä – enämb ei `pääsi sest `aigussest, ei saa `lahti

`kaiptus läks `tühja, sest tuld `vällä midägi - sie on vale `kaiptus

üks tühi krobu on, mädänd `õõnes puu, sest enam ei saa `linnubud ega

(nõutusest) midä sest `mütsialusest alaldi `kratsid, `kärnäs pää vai, `teine `ütleb siis, küsin `kõrva tagant nõu

`luotos on kadund juo, ei sest saa elo `luoma, on `ninda `aige


Jõhvi


kõik `kieled on suus, sie `muistab kõik `kieled `rääkida

(naabermurdest) Nigula `rahvas, sie on kovera `kielega

ega ta alb mies ei õld - - parun õli ikke tol ajal `kaunikene (kenake)

(rikkuma) nüüd ta `kieras `perse sene `asja

on õld üks `kolme `lõõtsaga ärmuanikas - - siis senega siis `lasti kiik- `kaakadi, kiik-`kaakadi

ma panen sene kuletane `sieliku `selga

senele `karjatsele `õmmeldi `mütsi ette ja `pintsaki saba kuluskad, siis `neiega käis

(ahnitsemisest) sai `viimast sene ka oma kõri

[vilja puistamisel] võttid päält sene `pienema `kõrrandase `vällä - - `ninda't `kolmed sasid ikke `võeti päält

`saivad sene `kuntsi kättä

lantpuu, senega sai `vankri `lassa pikkemast

`luisu kivi on must kivi, senest `tehti vikkasti `luisud

`enne ikke tegi `nalja ja `rääkis, aga senest ajast jäi nagu `lüädud (rõhutud meeleolus)



võttan sene kadika, `annan sulle

seda `ammast `kutsuti `amba `kruanist, mitte seda `juurika

`kömpäkäppäst `üäldi seda, `kelle kääd `kuskilt `kinni ei akkand, kes ei saand `tüäga akkama

`antverki ei `naeretud, sie õli `kõrralik inimine, aga kört`antverki (peenutseja, kadakasaks) seda `naereti

lehe ein, ia, `lambad `süövad sedä

`lehmarohi, kui lehm oli - - punases, siis seda `korjati, `kiedeti ja `anti `lehmale pudeliga `sisse

`süäda seda lorupit, ei `augu, ei käi `karjas (suurest koerast). lorup `tütrik

`piatasse seda `lõikusse pühä



küll sel õli juba asunik `inge all

sel mehel õli `niisike `sõrmejämedus kepp

kes `äste lõbusast `räägib, küll sel on `lahti kiel

sel on `õige kulispea

küll sel õli juba asunik `inge all, ega sie nägu `muidu nii ei kõkketand

sel mehel on kärä `naine

`alles ma sain selt põrandalt `suurema sitta `vällä, kas nüüd akkab sie `küätsärdamine `jällä (poriste saabastega käimisest)



`krentskid (Kerenski) on rahad, sest on jo `paljo tagasi

eluaig `arjund `kergel õlema, ei sest enamb iad `nahka saa

kõik `tahvad `kergel `õlla, `kiegi ei taha tüäd teha

`kõrvad `uugavad viel `präiga sest mürinäst

võtta üks käppärdus ja `maksa täis palk, sest ei tule `miski

mis sa lakkud sest viest omale `nindapali `sisse


põhja-Iisaku


seda (varandust) `jätkub isa iast ja poja `päevist

`nuoremaid pidi `kiirel ajal taga `juhnima, kes oli `kärme, seda pold vaja `juhnida

jurad seda (leiba) `terve `päeva

poiss `ostas ise omale `püksid, ole vigagi, `kaunikesed `asjad `teised

`kintsu`kaapaja, seda [ei] või `uskuda

`kesse seda vana lobuti `osta tahab

sie kui `läetsatab kodu `perse `ahju taha, siis seda'i `kanguta enamb `välja `keski

ei seda või `lassa `küöki pesu pesema, luhakas `lärtsab (pritsima) kõik kuhad lehelist täis

rukki on lappiti lömakil maas, seda masinaga kätte'i saa

magusappu leib tuli seda paremb, mida `rohkemb sai kloppida



sel va tigeda vanamel `aega `kläepada (lääpama) küll

sie on kegu tuol, ära kukku

`keśki ka'i `ütle selle kegule, mis'sa'nd üppad ja `luiskad

kui `keski on `ninda `vaene kui kiriku rott, siis võib `üelda: sel koppika `inge taga ei ole

sel `ko´ljatil on `mitme mehe ramu

ära akka selle `nuaga liha kräsima (nüsima), lasin nattuke `juusid kräsida

on üks `kuibakas, ega sel `rammu ole

`selle `kuibakalle läeb ikke `palju `püksi`riiet

sel iga päev kuppel sumiseb (purjus)

Mäetaguse tie `äeres on kurimuse auk, kes `sinna ligidalle läheb, sel kaub maa `jalte alt ära

vahi sel kurinahal kuorm juba pial

sel jo luud-`kondid `unnikus (on pikali)

sel `lähmakal (kogukas, lohaka olemisega inimene) `aega eest `kinni `panna

kes oma isa vai ema lüöb, sel `kasvab käsi `auvast `välja

maa sibul sie on kerge küüs laugu maiguga selle siemi `pannasse `vorsti `sisse

sie saand oma `naise ka `kõhtu `kasvatama (rasedaks)



(suur kulbisarnaselt puust õõnestatud riist leili viskamiseks saunas) kaviga on parem [leili visata kui kibuga], sest temal on kulbitaoline saba

mis sest `juurika kolakast kodu vedasid

mis sest taadi krõbist enamb `asja on

mis `lanki sest saab, igavene `räätsik, mõni `aava `kuivik `ulgas

(väike maakivist luisk, kõvasi) kõvist oli `raske `leida, sest `selleks pidi olema `ästi `peene sõmerane kivi

`suurte käppadega `ku´tsikas, sest tuleb suur kuer

mis sest `viiulist `käuksutad, võttab `kõrvad `uugama

(vastus tarbetule küsimusele) mis ta sest obusest väravate vahele käerpukki ajas – küsi kuradi `lolli

sest linalakkast saab ia veuobuse

mis sest vanast lobudikust enamb maja `kirja `panna

kole, kui sest lättakast pale pial enamb `lahti ei `saagi. mis `ilge lättakas sie laudlina `piale `aetud on

mis sest supist `paĺjalt `lürpsid, `ammusta `leiba `piale