alaldi alune

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


midä sest `mütsialusest alaldi (nõutusest) `kratsid, `kärnäs pää vai, `teine `ütleb siis, küsin `kõrva tagant nõu

ega tämä muud teht ku `väänäs `kuoki `pliita `ääres, tegi alalli `laevalise (suurest hulgast)

alali `lõpmatta sa `räägid `niisukesi `tühjä juttusi

üle sada `lamba ja viel `rohkembki, sial õli juo alali `lamba `sehver (sihver, mõisa lambakarjus) `juures

(riie, kude, toim jne) `särgi alene siis õli jämedammast `riidest kui ülemine õts

egä ma sinu jala alune (halvustatav, alamaks peetav inimene) õle, kedä sa `naurad `ühte `puhku

obone `korpi `luuga
`korpi `luuga luom , alati nisukese `ilge õlekuga

tämä ei tule `palja `käägä , alati tuleb kimp kääs , komps `kainlas

vesi akkab `laugema (alanema), vesi juo väheneb

alesega kuok vai äbärik – `õtra jahudest ja `kartuli `putru pääl

(kooresegune (hapu)piim pärast piima koorimist) `kuorealune piim, senele `tehti `leiväpudid `sisse ja `suola


Jõhvi


(naerjast, pilkajast, lobisejast) tämäga tõsist juttu `rääkida ei saa, alati on tal `ambad irevil

`lainajaid on alati `rohkemb kui `andajaid

kes alati juab, kas vai oma `püksid jalast `vällä, sie on lakkekrants

ole teda kodu `millaski, alati lehus (jooksus)

õli suur pere, õli `leiva `asti alati akkamas

`londrus nüüd `määräb midagi teha, tämäl `ulgu alati savas

neil on kahekeste alati üks maajagu kui ühtä saavad

mamuna orjasi on alati õld õli vanast ja on neid nüüd


põhja-Iisaku


taat, kadund, tias alati ette `üelda, `milla sadu tuleb
`ilma`targast (ilmaennustaja) `kutsusid

`kasvajal `lapsel kere ele alati

alati ta on kiltsus-kaltsus (närudes, räbalas riides)

`kouguga `tõmmatasse `sõńnik `ennemb `laudas `lahti , `muidu `anguga ei saa alati kätte


Vaivaro


tama on alalde oma `tüöga `iljane

tama tieb `kelmistükkisi alalde

suu on alande ilas

`nenda `taplevad, et ila `parsko `toise `silmile

üks `itkur (nuttur, piripill) laps, alalde `itku

käis alalde `palja `jalgo (jalu)

midä siä ajad oma `ilge jörinä alalde

alalde üht `kanti `istu ja `kirjoda

`soldatid on alalde `karau·lis

alande oled `kieligos

`lapsed `kieriväd ja `püöriväd alalde

ku [kala]`parve tulo siss, kajagad `kieriväd kohe üleväl alande, ja `mutku vottab vie pääld kala
nää, `parve lüöb `pohja, siiss kajagad `jäävatki sii `pääle `kierimä

peäd alalde `noela `kierotamma

`kergitu on `oige `närviline, `kärsitu inimene , alande on `millestki `puudu

monikaine laps ei maga `kätkiski , alalde `kiiguda

`lapsed `kräunuvad alalde

`lapsed alalde `kiiksuvad

`lapsed `kiuslevad (kiusu ajama, jonnima) alade

tama `tahto alalde `toise `asja `kohma (endale võtma, varastama)

kole mies , suu alalde `kuolas

midä sest pääst alalde `kratsid

tama on alade `kurba

se on talost talo alalde `käimäs

älä `kääksuda (kääksumist esile kutsuma, lapse vääksumist põhjustama) alalde `lapsukaist

(köhästämmä = köhatama) tama alalde köhästä

mies alalde lüöb `trilli ja `tralli

midä siä alalde toist mainid (taga rääkima, laimama)