joga igäb igävine igi iälläsä

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(eitavas lauses iialgi) mina ise ei õle eloajaski `tantsind
minä ei õle elade·`ski vikkastid tagund

iialgi ei `iialeski õle `niisikest `nähtud

täma sai omale `kombes (korraliku) mehe viel vanal ial

sääl `mõisas sai ikke `nuore ia (elujärk) sies `õldud

sie on juo kesk ia sies inimine

ega sa igi`sambast (igavesti elama) `siia et jää

eläs igi vanast

(surm) eloõts tuleb kõrd igale ühäle

emä kiel on `kõige `kallimb igäl ühel

igade (igati)

`präigus on igämies `erräd ja `prouvad

`istuga `kuomalle, siis saab igä mies `ruumi

igä `päiväne `võõras

pere`naise tüö on iga`päivine tüö

igatseb oma kodo - - igätseb `ninda et täid lähevad pähe

aig läheb igäväst - - kui ei õle tüöd

mul on sinuda ~ sinust igäv

senest saab peris igävine riist

igävine (pärast surma kestev) elo

et sinä igaveste elä

[sõnnikutalgul] sääl juo `tehti kõiksugust, igavist `nalja

sääl `pandi `niiskused igavised `väntsäkud `pääle

igavine suur must siapurakas

isa arm `kestab `auvani, ema arm igavesti

`Purtse `rannas on igä `aasta jalg sild

(*lailine: `lailisi) `värviti leppa `kuoridega ja kanermikkudega ja `kõikidega, sai `kollast ja igäte `lailisi (laadne)

(*jogalailine) on neid `espäit `nähtud joga `laelisi (igasuguseid)

joga `laelisi töid teha puts `üövliga

sie on `kahmakas, `kahmab (varastama) igäst kõhast

`kapsa raud `jälle õli `niisike, `luokaline , igate `kanti kõveras

`kartlik inimine, iga `asja `kardab

(igal või mitmel kevadel) nüüd `saavad nagu kevädittegi pali `luomi `õtsa

neil igä keväde `luomad kevätuvad (kevadel kõhnaks jääma)

meil ei õle `lehmäd `millagi kevätunned

kodu kõht on iga ühele `armass

iga `jõulu`laupa `õhta `pieti `kuolil `jutlust

vanast kuol`meistrid pidiväd ikke igä pühä `jutlust

raud kived on `põldudel ja `einamitel, on neid `ümmärgusi ja `latsargusi, iga `muodi, mõni on `kruuvviline (keermetega, kruvijas)

igäl `poisil kruvi `püksis. `kieras `tütrikule kruvi taha

perenane on kuri ja käre, kräbiseb (kärkima) igä ühegä

aga oma `tasku raha ikke on oma kääs, iga`päine kulu raha

igal `saanil on ikke kumm. kui `istud [saani] pääl, siis jalad `käiväd `kummi all

igäl obosel õli oma latter, `laudune (laudadest) vahe vahel, siis `sõivad igä üks omast `latrest. nüüd on `laudune lagi [aidal]

`laulupidu `pietasse iga suvi `Tallinnas

igävene suur `leivä murakas

kui ligi on, siis iniseb, kui `kaugel on, siis igatseb

`teine `einama ots on igavene lodostik. `vihmase suvega lodostikku ärä mene

`kapsa raud `jälle õli `niisike `luokaline, igate `kanti kõveras, `sellegä `raiuti

(mehkeldama) mahkerdab igä inimesegä


Jõhvi


igavesed `enkalad omale `selga ajand

`Atsalama laat, iga `enne `jõuluid õli

õle neist `ükski enamb obuse`kirjas, igavised kronud on

suvel `küäti `sauna iga nädäl, siis õli palav, igi ais jäi keha `külgä

kihulik inimene on `kärme, `jõuab igale `puole

käis üks igavine kilakas (hele pauk)

(suur olend või ese) nagu igavine kolask, ei õle mehe `plaanigi

ega se [kartuli]`kompai·n(u) igas maas ka'i võtta

ta õli saand ikke igavise `koslepi (peksa)

ja siis `korjeti `põlle lappimise ja `kulbi raha - - igal `sellel `peiu`poisil õli varutud juba neid koppikaid

igal pual on nägijuid ja `kuulajuid , `metsal `silmad , `seinal `kõrvad

igavine lehm, mõni `naine

iga suvi `tõmmas linaliu `augu `kuivast

(kadalipus peksma) `kupjas - - lasi [teolised] läbi lippu ja igaühele `andas simaka, igaühele lei `uobi

(`luuskam g -i = laiskleja, looder) `Luuskam igavene, tüäd ei tie

(eitavas lauses) seda ei õld `ilma pääl (iialgi), et sa `tõhtisid `ilma luba küsimata `menna


põhja-Iisaku


`kangest `ellik `teine, iga `aśja võttab südame

kodu tegi oma `lastele kõik ette-taha (igatepidi kõik viimseni) `valmis

(kestma, vastu pidama , üle või ära elama, osa vorme langeb kokku verbiga iganema)

küll sie maja igab isa ja poja `põlve

igavene raisk

(tuisk kihulumega) `iiretuisk `tuiskab igale `puole `sisse, sara ja lakka

mies on igavene unimüts, `naine `juhmib (sundima) teist ette-taha

igavene `kaigas (väänik, laisk) sie mies

iga kanapia `selle `ammetisse ei `sünni

`öĺpis teine küll nigu igavene ke·kkadivei·

mul `kihvatab iga kord, kui ta `jälle neist `aśjadest `räekima akkab

igavene pe´ttis ja `ulgus, kas täma tahab ka viel inimese `kirjas `olla

lappitud `pintsak ja , nigu igavene ko´djakas

iga kevade treppi iest maa kohub , nii et on `ulga `kõrgem

iga üö akkasid ro´ttid `irmsaste krobistama

iga kevade tuli `tiigi puolt kruoks-kruoks

`kunkus olivad igasugused kolud

ise `lüöbakil ja kõveras igatpidi , aga naist tahab võtta

ei temal (pottsepal) `olnud harutamist, iga kivi läks käbedalt `paika

iga laps sai kämaka `värsket seppiku

võttab `poisid käsile iga `laubä , `poisid pole `süüdigi

käsimehest igaüks ei `kõlband , pidi `tiada taluperemes olema

igast `köhmardist `külvajat ka'i saa

ole `kellegi mies , `lätrab nigu igavene külaeit

mis tal's `tarvis iga külajuttu `uskuda

iga `laubä `õhta on neil `tarvis `laata (jutuvada, lärm) pidada

tieb `selle `õlle alati nigu igavese lakke

lakka tuisk oli vara kevade , iga prao vahelt `tuiskas `sisse

täma on (erk) `linnu unega, iga krabina `piale `ärkab

`käia ka¦i `viitsi, igavene loderik

igal `loogal oli üleval `looga`rõngas `ratsme`rihma jaoks

igaüks `mõistagi `kuhja `luuva

sie igavene `kolgispuu mõni `naine , nigu luu ja nahk

vana obune lõppend `otsa, `ainult viel luu ja nahk

üks igavene läbi`laskeja on , ei `mõista `ilmaski ots `otsaga kokku `tulla

`karjama oli igavene läppastik (pehme vesine), `luomad `jäivad vahest `jalgupidi tümasse

igavene loderik, `lönta-`lanta, `ninda `astub

`lörtsti `seie, `lörtsti `sinne, igale `puole jättab `jäljed maha

`einam tüma igalt puolt , `astud `piale's mulinal ajab `maaget ülesse

vana majaruppukas (majalobudik) , `kaela kukkumas iga minut

(iga hinna eest , kõigest hoolimata) maksku mis maksab aga õhtast piame rukki kokku saama


Vaivaro


`iialgi

ei miä `iiales (iial) enämb `teile tule

`einamaa `kannatas igavese `põhjavie all

igä `laupä `õhta punased akkasivad ragistamma `püssü