Alu-Tagutsi murraku kõnella
ViroMaa kirde-õsa
Lüganuse, Jõhvi,
Iisaku
ja länne-Vaivaro
kihil-kunnass. (põhja-, idä- ja ranniko-Vaivaro
küli Utria,
Puhkova, AruMäe,
RiigiKüla
niinq KudruKüla
rahva Inqeri- ja
Isuri-tavulised
"Nõvako"
murrakod onvad
ilgu erite.)
kõikse kauvemb (1930.ndamadeni) on neiest püsünd
Jõhvi kihil-kunna ranniko ja
Lüganuse kihil-kunna vana-peräne murre - sedä
kesk-murde niinq kooli-õbetusse kiusta [1].
keele-targad onvad arvaned toda "kirde-ranniku-murde idä-rühmä"
õlema kujunend
põhja-Eesti
kesk-murde Viro
murrakuie, Eesti idä-murde
ja muie kirde-poolisi
LänneMere-Soome keelidega oma-keskess askelless.
aiva paljo sarnatsi enne-muistasi jäänüssi saab leidä joo õige
ammugi lahku menneide rahvaste keelist. õmmete avitaneb mogomi muistisi püsümä
ehk ka naabur-keelide tugi.
vanust asjust pali õlolisemmad on naaburidega ühtised uuved
keele-muutussed. Alu-taha on tuld keele-laineid igald ilma pooleld. Soome-laht,
Narva jõgi, Peibisse järv egä Viru metsäd ehk ravad eiväd õle takistaned ühtä.
sene-perä saamma üht-võrs hõlpusald
meie keele panna kõigi lähi-sugu-keelide laulu ehk
jutu.
AluTagusse eri-perä
-
(s)sute-määrä-sõnad (Lüganuse
ja Jõhvi: järjessute
[järjestiku], likissute [ligistiku], sabassute [saba-pite
kooss, tõine-tõise savass], vassassute [vastamiste]). sedä
Alu-Tagusse eri-peräst leiäb ka
Soome murdeiss [12].
-
källi-määrä-sõnad (Lüganuse
ja Jõhvi: suu
ammukalli, käpikalli, õtsikalli). sedä
Alu-Tagusse taba leiäb ka
Soome murdeiss [13].
-
pää-rõhulise
silbi täis-häälik kipub lühenemmä sõnades:s mĭnä ~ mnää~ mnä, mĭtä ~ m̥dä,
mĭdägi ~ m̥dägi, nĭnda ~ n̥da. sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka
KuusSalu ja TütarSaare
murrakoss, Soome edelä- ja kago-Häme
murdeiss [26].
sarnast põhja-Eesti murrakuiss
ja Eesti õige-keeless [44]
põhja-Eesti kesk-murrakuie rünnet onvad saaned tuetama kooli ja keriko
õpetajad, ke ehk isegi eiväd õskaned eristä Viru maa-murret Eesti õigest
keelest, kui veel raadjoda ja teleka ei kuuletu egä nähtü.
vanemba
-
tego-sõna õleviko mitomusse 3.
pööre on vad tunnussega ja nõrgass astemess (piavad, kisuvad)
nii-ku
põhja-Eesti murdeiss.
-
sk: s vahelluss (laisk: laisad) nii-ku
põhja-Eesti murdeiss,
Inqeri-Soome niinq
Soome kago-murdeiss,
Isuri ja lõuna-Eesti keeless [33].
-
lg, rg > ll, rr asteme-vahelluss rõhulise ede-poolise ehk käredä
täis-hääliko perä (külles, selläs, nälläs, ka: väljä ~ vällä) nii-ku
Vadja ja Eesti kesk-murde murrakuiss.
uuvemba
-
käände-lõpu-täis-häälik
on kadonud nii-ku lõuna-Eesti, edelä-Soome, kago-Häme, Inqeri-Soome,
Isuri, Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss ( merest, maald ... ).
kago-Häme nimetava käände lõpust kados kõige esite i, aga a niinq ä
püsüb seni.
-
ma-liide järg-arvoss ( kahegümme kolmandemal [martsil],
kolmegümmemal [augustil]
~ kolmanned) nii-ku Vaivaro ja Eesti kesk-murde murrakuiss.
-
ne-sõnu
(s)i-mitomusse õsastav levib mõjallegi (vaisi, hobusi; ka
atrasi, kohtasi, varsasi, peresi, hülgesi, Lüganuse: ehtesi, kahvlisi, künkäsi,
peendrasi, latikasi, kalidoorisi; Iisaku: õhtasi, voodisi, Vaivaro: ahnesi,
rät-sepisi, vitsistikosi - Eesti: võsastikke;
). nii-ku omass regi-virsuss (+si(da)), põhja-ranna ja põhja-Eesti kesk-murde
murrakoiss.
-
pidama +ma =
kauduse-kõne-viisi õlevik (kägo pidi ühe muna kuus munema ~
kuulus meneva, nään tuleva) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro ja
muis põhja-Eesti murrakuiss.
-
Eesti kesk-murdeline rõhulise silbi muutoss ja
> jä levib enämb
Alu-Tagusse ääre-alall (Iisakull, Nigulass) (jätk, jända, jönn
~ jago, jakso, jano, jaki, jamps, javatamma, jahtuma, Soome ja idä-Vaivaro:
jäähtümä)
ja püsüb ka muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde ja lõuna-Eesti
murrakoiss.
-
Eesti kesk-murdeline rõhulise silbi muutoss er > är (märk, värk,
märss, Jõhvi, Vaivaro: särvi ~ särve: õs. särvent - leiva-kõrvane rüüp, liha
vai muu, Soome: särvin, Järva-Madisse & Torma: serve; Vaivaro: ärkaval -
Eesti: ärkvel ~ herra, heratata, herotada, herkämä, KuusSalu: peräline -
peri-tuul, eräs-kät - vasemba
)
-
Eesti kesk-murdeline rõhulise silbi muutoss en > än, in on tundemata
(kiŋkima, änäm, iŋg ~ tenämä, nenä, menemä, peŋk, Lüganuse: tänävode, KuusSalu:
tänä,uon
)
nii-ku
Nigula ja HallJala
Selja, Viru kesk-murde, Eesti
idä-murde Kõdavere
ja muiss
LänneMere-Soome murrakuiss[27].
-
rs
püsüb pitkenemätä (põrsas: põrsad, Lüganuse: kõrs: m õs kõrsi, virs: virsu -
viisk, kars: karsi - heinä-märs, kärsämäije, Jõhvi: kärsämä) nii-ku muiss
põhja-ranna, Eesti idä-murde, lõuna-Eesti ja Soome murrakuiss. (üksines
Iisakull ja Vaivaro MustaJõell levib Eesti kesk-murde põhja-õsalle omane:
varss, kõrss, sia kärss, parss, persses)
-
Eesti kesk-murdeline kaas-hääliko peenenemine õli veel XX s lõpull
länne-Soome ja Eesti kirde-ranna murrakoille võõras. ( kuál: kuáli, kuitsik)
vigast jälendämist
-
pitkide-sulg-häälikuie lühenemätä püsümine
pää-rõhulise
lühükeise ja kaas-rõhulise silbi peräss nõrgass astemess (lap: lapid,
matada: matan, kookid, triipud, madalik: madalikulle). see Alu-Tagusse
isi-eräsüss on ammu tunnetu Nigula
sisä-maa murrakossgi [23]. taolist
kooli-keele pool-pitkä ehk 2. välte saamatund matkimist sai kuulla kogo
Eesti kirde-ranniko-murrete alall [24].
-
kesk-murde pool-pitkä (tõist) väldet õskamata jälendäv (asteme-vahellusse
kaotand) at-tüvie da-liitega tugevass-astemess
da-tegevüss-nimi (kargada, lõikada, lükädä) nii-ku Rebala, Mahu
ja Vaivaro murrakuiss.
-
si-tunnussega
tinqivä kõne-viisi on ehk Inqeri asunikuje mõju all ehk muidu hakatu Venako keele (я бы дал) tavu Eesti keeld (andsin: annaksin)
jälendäde tarvitama (sisä-kaota)
si-menevikona (andasin, laulas, päästäsin, laskesin, kartas, jookses,
kuules) nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
-
kesk-murret jälendäb ühe-silbisi vai lühüd-vältelisi-kahe-silbisi tüvide
iksi-liitega tinqiv-kõne-viis (söiksin, meniksin, tuliksin)
nii-ku JõeLähteme saarie, HallJala Seljä, Nigula ranna-rahva lõuna-sõrva, paigu
Jõhvi ja Vaivaro murrakuiss.
sarnast Vadja
murrakuille [40]
vanemba
-
da-lõpuline ainumusse õsastav (piigada) nii-ku
Nigula ja HallJala
Selja murrakoss, sõnute Eesti
idä-murdess ja Vadja
keeless.
-
tämä, näväd (Eesti: tema, nemad) nii-ku mõjall
Eesti kirde-ranniko-murretess KuusSalu idä-õsas-saate,
Eesti idä-murdes ja Vadja
murdeiss.
-
kõõs (Eesti: millal, Soome: konsa, Vaivaro: kuos) nii-ku
Kõdavere ja Vadja
murrakoiss.
-
ramu, samu nii-ku Viro
maa-murdess, Eesti
idä-murdes, Vadja
ja Soome keeless.
uuvemba
-
õ endisiss taga e-lisiss ja o-sõnuss (kõrd, kõrjama, õrav,
õskama, õtsima, sõisama, tõine ...). see Alu-Tagusse taba siob neid
Eesti idä-murde niinq Vadja
keelega [22].
-
st > ss (> s)
kinnises silbis st-tego-sõna nõrgass aastemess niinq
da-tegevusNimess ja mõness määrä-sõnass nii-ku
Viro maa-murdess, Eesti
idä-murdes, Vadja
ja Isuri
keeless (juossa, lassa, pessä, issutamma, rissitud, vassassute ~
vassute, paisetama) [34].
-
tego-sõna õleviko ainumusse 3.
pööre on b tunnussega ja nõrgass astemess (viab, laseb)
nii-ku
põhja-Eesti murdeiss ja Vadja
keeless [17].
-
kahe-kõrdane (i)ses(i)-tunnusseline
tinqiv-kõne-viis (seisesin kui saisesin) nii-ku mõness
Vadja
murdess.
-
uh > v (javatam(m)a, jõviked, jõvi [jõhv aga ka Jõhvi linn])
nii-ku Nigula ja
HallJala Selja murrakoss,
Eesti idä-murdess ja
Vadja keeless [29]. h on ka muidu
väga nõrgaste kuulda (ravas [rahvas] jm). pisut paremmine kostub h
lauluss.
-
i-lõpuline kaksik-täis-häälik sõnute vahetub Viro-Nigulast idä pooll
Eesti idä-murde, Inqeri-Soome ja Isuri murrakuis-saate (Viru-Nigula &
Vaivaro
Kudruküla: toisema: toissa ~
Lüganuse: tuisema: tuissa ~
Jõhvi: tõisema: tõissa ~
Vaivara
Mustajõe: tõisma, Vadja: nõisemaa: nõissa)[30].
-
taitsigad ~ taitsikad (Eesti: magesõstar) võib õlla
Vadja mõju (*taikina > *taičina).
sarnast Vaiga
murrakuiss [41]
uuvemba
-
ne- ja s-sõnade
kahe-kõrdane mitomusse omastav (Lüganuse
ja Jõhvi: aigussite,
katussite). midä leiäb ka
Eesti idä-murde Kõdavere
murrakoss[2].
-
ik+lä(i)ne-omaduss-sõnad (Lüganuse:
kärnikläne [kühmuline, mügarlik], haariklane [haruline],
Jõhvi: õksiklane, Vaivara: puoliklaine [poolik,
pooleli-õlev])[14] [15].
sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka Eesti
idä-murdess.
sarnast Vaiga ja Viru
murrakuiss
vanemba
-
i, ü, u, o
püsümine täisHääliko naaburina nõrga asteme tüvess (pidama: piata - Eesti:
peate, rida: ria, nuga: nua, süsi: süe ~ süö, lugema: luen, vagu: vaud, kude:
kued, siduma: siun; Lüganuse: kägo: käo, mago: mao;
) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru, Järvä, Harju kesk-murde ja Eesti idä-murde
murrakoiss.
-
v püsüb täis-häälikuie eess (auvuta
inimine, tüvikäs, kodo kävijä, leiviska, põuvess, arvoline - arukas, harvuline
- haruldane, kasvandaine - kasvaja, kasvuline - kasulik, sarvikad - sarikad,
põlvine - põline, tuul hulvob ~ hullub) nii-ku KuusSalu, Mahu,
Vaivaro, Viru kesk-murde ja isi-eränes Eesti idä-murde murrakuiss.
-
ne-omaduss-sõnu ainomusse-õsastav on sisä-kaota ([vana]
aigast, eilist, pue-lõimist) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti
idä-murde ja paigu Eesti kesk-murde murrakuiss.
-
kenegi pooll, kenegi juuress käimisest-viibimisest kõnelless tarviteti väli-kõha-käänet Eesti keele kaas-sõna asemell (sääl
Lüganuses õlin oma lennasel - lelleNaise pooll)
nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, paigu Soome ja Eesti idä-murde murrakuiss.
-
tego-sõna õlema on õleviko ainumusse 3.
pöördes one, aga õleviko mitomusse 3.
pöördes onvad nii-ku
Nigula ja HallJala
Selja murrakoss (ja Eesti
idä-murde Kodavere murrakos)[19].
-
lj, rj püsümine ([kala] suljud - Eesti: rapped, iljane, karjane)
nii-ku mõjall põhja-rannall ja Eesti idä-murdess.
-
v püsümine (savi, tuvi, hüvä) nii-ku mõjall
põhja-rannall, Viru kesk-murdess ja Eesti idä-murdess.
-
e püsümine
käände-lõpu eess (rät: räte, kivi: kive, savi: save, kümmendell
[aastall]) nii-ku mõjall põhja-rannall, Viru kesk-murdess, Eesti
idä-murdess ja Soome murrakoiss.
uuvemba
-
je-sise-ütelev
([läks] menoje, [paneb] jääje [külmub], istus mahaje,
keldrije, mõisaje, kerikuje). sõnute leiäb sedä Alu-Tagusse taba ka,
Haljala,
Kadrina kihil-kunna
põhja-õsa, Vaivaro, Eesti idä-murde
Kõdavere ja harvuliste KuusSalu murrakoss
[8].
-
lõputa
sise-ütelev
([akasin] kisa, [kieräs juuksed] pune, sadama,
lähkri, menestuse, [lehmad jäivad] punase,
[jäin] rõuge, õkast: õka, haigut: haigusse) nii-ku Viru- ja Tarto
kesk-murde, KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde ja põhja-Eesti saari murrakuiss.
-
kaas-rõhuline ll alall-ütelev ([naine on] nägevill (rase),
lahutajadell) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro ja Eesti idä-murde
murrakuiss.
-
e > i, o > u
täisHääliko naaburina nõrga asteme tüvess (vedama: viab: viati, siduma: siun;
Lüganuse: vedo: veo ~ vio, tego: tiol; Jõhvi: teuDüdrik, veus, [ärgäde] viataja)
nii-ku muiss põhja-ranna, Viru, Järvä, Harju kesk-murde ja Eesti idä-murde
murrakoiss.
-
ä,e > ää
nõrga asteme tüvess (käsi: kääd, mägi: määd, nägi: nään, särgi vääl, äästämä;
Lüganusess õmmete: käed, mäed, äestämä; Vaivaroll: kää,ät, mää,ät)
nii-ku muiss põhja-ranna, Viru, Järvä, Harju kesk-murde ja Eesti idä-murde
murrakoiss.
-
pali (Eesti: palju) nii-ku Kõdavere
ja Nigula
murrakoiss.
-
kirjama
(Eesti: kerjama) nii-ku Mahu, Viru kesk-murde ja Eesti idä-murde murrakuiss.
-
omastav süüli ~ sülle (Eesti: süle) nii-ku HallJalast
Eesti idä-murde
murrakuis-saate.
sarnast idä-Eesti murrakuiss
Setos-saate [42]
-
nõrga astemeline seess-ütelev (aviss) nii-ku KuusSalu,
Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde, idä-Eesti ja lõuna-Eesti murrakuiss.
-
unestama
(Eesti: unustama, lõuna-Eesti: uneht-) nii-ku Viru-, Tarto- ja Viljandi
kesk-murde, KuusSalu, Mahu, Vaivaro, lõuna-Eesti ja Eesti idä-murde murrakuiss.
-
tugeva-astemelise mitomusse õsastava sarnane
i-mitomusse omastav (atru [sahad], arjassi [võtamine], silmi [peso vann]).
nii-ku muiss põhja-ranna (KuusSalu: rinduBäidi, Vaivaro ranna: onosi [jago]), Tarto, Võro ja sõnute põhja-Eesti murrakoiss.
-
+ke, +ko, +kas, +gas, +ŋga-liited on ajetu segämiste
(tuomik(as):
tuomikad ~ tuomiked, [käisin] mustiges & mantsikas) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti
idä-murde ja lõuna-Eesti murrakuiss.
-
saava
käände ks-lõpu asemell seest-üteleva st-lõp ([kasva] suurest, [tegiväd]
sõnast (Eesti: leppisid kokku), [kui] surrest [sai]) nii-ku Viru- ja Tarto
kesk-murde, HallJala kesk- ja idaossa, Vaivaro, Eesti idä-murde, paigu idä-Eesti ja lõuna-Eesti
murrakuiss kuni SetoMaani[10].
-
saama + ma tegevusNimi [ei saa tulema] arvatava (tulevase) sündümüsse kõhta (ega riista voi
maha pillada, sais menemä puruks
- läheb vast riki) nii-ku KuusSalu, Eesti idä-murde ja lõuna-Eesti murrakuiss.
sarnast on kago-Eesti, Isuri ja Vadja regi-virsudell, vanull-sõnull niinq
Kõdavere muinais-leidujellgi.
sarnast
Vaivaro ranna Nõvako murrakuiss [32]
-
koondeliste nimi-sõnade mitomusse omastavall võib õlla matkiv de-lõp
(ernede, lambade). paigute leiäb sedä ka
Jõelähtme murrakoss [36].
sarnast
Mahu murrakuiss Viru-Nigula kihil-kunnass ja Seljä vallass [3]
vanemba
-
sse-sise-üteleva puudumine (suo, kalda) nii-ku
Nigula (piesa 'põõsa') ja HallJala
Selja murrakoss [7].
-
da-lõpuline ainumusse õsastav (piigada) nii-ku
Nigula (karuda, tunnistajada) ja HallJala
Selja murrakoss (Ievata, Liinada), sõnute
Eesti idä-murdess ja Vadja
keeless [3].
uuvemba
-
tu-omaduss-sõna ainumusse õsastav tuma ~ tumba (käätuma,
kieletuma ~ kieletumba, jalutumba) nii-ku
Nigula ja HallJala
Selja murrakoss [4].
-
mitomusse omastava kujuline mitomusse de-lõpuga sise-ütelev (talude, kubemete,
põllu äärede, silmide, putelite, jala varvaste)
nii-ku Viro-Nigulast idä pooll [6].
-
mitomusse nimetava kujuline mitomusse õsastav (Lüganuse:
veikesi põrsad) nii-ku
Nigula (aiged inimesi) ja HallJala
Selja murrakoss (kauwa aastad, tegivad suke ja kindad).
[5]
-
terminatiivse
tarindi seest-ütelev + saadik ~ saate kõrvall saab kuulla ka
omastavalist (ss- ühendiga) (sügise saate, eina aja saate,
sütämes_saate, siijessaate) nii-ku
KuusSalu ranna,
Haljala ja Nigula
murrakos [37].
-
alalle-ütelevä liit-tunnussega määrä-sõnad (Iisaku:
upakille,
Vaivaro: käppakkille) nii-ku
Nigula ja HallJala
Selja murrakoss (aga Eesti "kirde-ranniko-murrete länne-rühmäss"
tarvitetasse neie asemell alall-üteleva lõpugad määr-sõnu nii-ku
Jõelähtme murrako istukilla) [11].
-
e sõnass kerik nii-ku
Nigula murrakoss (idä-Vaivaro
murrakuiss on see sõna kirko) [28].
-
tõise silbi täis-häälik
kaldub
sarnastuma esimese silbi täis-häälikuga (jällä, järälä, tühü, pühüb,
köhötab) nii-ku
Haljala ja Nigula
murrakoss [35].
Viru maall kõneldu põhja-Eesti
kesk-murde murrakuiell on paljo sarnast
Eesti kirde-ranniko-murdega. mõned
ισόγλωσσο'd käiväd Viru maa piiri tahagi. [1]
. [2] . paljo senest ulatub ka
Simuna ja
Veike-Maarja
kihil-kunda niinq
Mari Must arvas, et kirde-ranniko-murret on ennemite kõneldu ehk kogo
Viru maall. [3]
vanemba
-
pitk üü p-õle muutund üi ks (põhja-Eestiline: nüid, püüdama:
püitud, küinlaBääv, kiluBüid, püüksed ~ püijuksed - püünüssed, ei tüitand,
küin, üitma, tüitus tüö ~ müümä, müür, süü, küürutama, tüüni ~ tüüne - tasane,
vagane; rüüpada, süütada, süüdlane, süü,alune, küünal, hüüdämä, kolm küünard
). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde alall niinq Maarja, Rakvere ja paigu
Simuna murrakuiss,
saarie murdess niinq muissgi LänneMere-Soome keeliss.
[8]
-
i- ja u- lõpulised
δίφθογγος'sed onvad püsüned
lahtisess niinq
kinnisessgi silbiss. (põhja-Eestiline: saervid, kuer, peigal: peigla
~ päivä, poig: poiga, aivass: aiva ~ aivasse, taul(a),
niul(a), siul(a), mäur(ä), höürämä, höürittämmä ~ hõur, hõurumassin, [ratta]
pöud). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald
niinq
Jüri ja KuusSalu kesk-murde murrakuissgi niinq Soome keeless.
[9]
-
sisä-kado sageste p-õle, isi-eränes ne- ja line-
adjectivo'des. ( ~ aldijas, päälimine, umbinane, laulaja, püüdematta,
muldane, aukuline). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde alall niin-ka
Harju-Jaani, Kadrina, Maarja,
Jaagupi ja KuusSalu kesk-murde murrakuiss. [10]
-
essivo on
tugeva-astemeline niinq paigu nna- lõpuline. (põhja-Eestist õlev
kääne kados lõpu-kao peräss
~ poiganna, uudenna). sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde alall niinq
Harju-Jaani, Ambla põhja-õsa, Kadrina põhja-õsa, Maarja, Jaagupi, Rakvere ja
KuusSalu kesk-murde, alam-Lauga Isuri, Vadja, TütärSaare, Inqeri- niinq muiss
Soome murrakuiss. [11]
-
comparativo
tunnuss mb, käände-lõpu eess ma (~ mma
kaas-rõhulisena),
ainomusse
õsastava lõpuss mba,
mitomusse
õsastava lõpuss mbi. (põhja-Eestiline: madalamm, odavamadest, ei
tule parema, koledamma asja, vaalakamma, mustemi, paremmi ~ paremi, pienemi,
veikemi, jämedimmi puid, vaisemi, vanemi, alvemma elo, ilgemma juttu ~
(a n) madalamb: (a om) madalamma: (a õs) madalamba: (m õs) madalambi). sedä
leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald, Ambla põhja-õsa
murrakoss,
lõuna-Eesti ja muiss LänneMere-Soome keeliss.
[12]
-
vahelluss b: v p-õle üksi
pitkä vaide lühüvegi silbi peräss (saba: sava, rebima: revittud
). (sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru maa-murrakuie alald niinq
Järva ja
Harju-Jaani murrakuissgi niinq muiss
LänneMere-Soome keeliss.) [4]
-
vahelluss ŋG: ŋŋ (kaŋŋas: kaŋGa - kirja panna kõlbanesse ehk: kangas: kanqa ~ penk: penqi). (sedä leiäb kogo
kirde-ranniko-murde alall niinq Harju-Jaani,
Kadrina põhja-õsa,
Maarja põhja-õsa,
Viru-Jaagupi,
KuusSalu ja
Rakvere kesk-murde murrakuiss,
Eesti lääne-saarie murdess niinq muiss LänneMere-Soome keelissgi.)
[5]
uuvemba
-
muutoss ht > st kaugeemmall sõnass (unestama, valestama, eijestama,
suvistama, rammustama). (sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru
maa-murrakuie alald niinq ka Vadja keeless.) [6]
Viru maa-murrakuist kuulunesse õmmete muie põhja-Eesti kesk-murde murrakuie
tavugi: augattama, kannattama, killattama (kiljattama), köhattama,
purjuttama, seiZattama, terettama (Soome: tervehtiä), vahettama
-
st > ss
assimilatio se-, ske-, kse-
verbo'je da-
infinitivo'ss ja
impersonale õlevikuss
(juossa, lassa, pessä). (sedä leiäb kogo kirde-ranniko-murde ja Viru
maa-murrakuie alald niinq
Ambla murrakuiss,
Soome kago-murdeiss, Vadja
, Isuri
ja Karjala keelessgi.)
[7]
-
kse tunnusseta
impersonale õlevik kõrvassute kse ~ sse-lisega. (
~ vesteda [puid], rauvudeta, tua ~ tuva, müä, oodella, lassa(sse), pessä(sse),
ei tehasse, ei vahitasse, ei üeldasse ). sedä leiäb kogo Viru
maa-murrakuie alald niinq Harju-Jaani,
JõeLähteme ja KuusSalu kesk-murde murrakuissgi.
[13]
sarnast Rebala
murrakuiss JõeLähtemest kunni HallJalani [45]
-
päidi
tagaSõna Eesti keele pidi asemell (pimetäsPäidi
- Eesti: pimesi) nii kui Soome: päiten,
Kõdavere: -pätte ; Tartu ja Võrõ: -päidi, päedi, päädi, päide; JõeLähteme ja KuusSalu murrakoiss.
-
silbi-piiri püsümine nõrgass astemess ( tu,ed, ma,atamma,
si,itamma, kätküvess) nii-ku KuusSalu Kõnnu ja Kolga ranna, idä-Soome,
Vaivaro ja Isuri murdeiss.
sarnast põhja-ranna
murrakuiss JõeLähtemest kunni Vaivaroni [43]
vana
-
äü, öü püsümine (pöuvad ~ pöüwät, mäur ~ möura - Eesti:
ratta pöiad, mäger) nii-ku mõjall põhja-rannall, KuusSalu
Kolga ja Kõnnu
niinq vanemmass Vaivaro murrakuss, vähemb HallJalass, Viru-Nigulass ja Lüganusell.
-
pitkä esi-silbiga, enämb kui kahe silbilisi tüvie tüve-täis-hääliko püsümine
lahtisess silbiss
umb-isiko, keski-sõna, tegevuss-nime, käskevä vai muu liite eess (laulaja,
püüdemata, puu jänderik, säigemed) nii-ku põhja-ranna, Viru
kesk-murde ja Soome murrakoiss.
-
pitkie sõnuje lõpu täis-hääliko püsümine (mõisi, väntä) nii-ku
lõpu-kaota
põhja-Soome murrakoiss.
-
helisevä kaasHääliko peräss
d-õsastav (asend - Eesti: aset, siemend, vemmald,
küünard, mield, piend). nii-ku muiss põhja-ranna, põhja-Eesti
saarie ja lõuna-Eesti murrakoiss.
-
kunagise järg-arvo, *ek, *eh, *et-lõpulise ja koondelise vai pitkemmä tüve
t-õsastav (venet, õhtut, kolmat, kaŋŋut [täis]).
nii-ku muiss põhja-ranna murrakoiss.
-
lühüd-välteline
sise-ütelev (käde, [jäi] elo, [läks] redu). nii-ku
muiss põhja-ranna, Viru ja TartoMaa kesk-murde ja põhja-Eesti saari murrakoiss.
-
kaas-rõhu peräss
lle-alalle-ütelev (pimedalle, ennemalle (vanasti, varem),
vabadikudelle). nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti kesk-, idä ja Võro
murdeiss.
-
kaas-rõhu peräss
ll-alall-ütelev ([on] kummargall, [naine on] nägevill (rase)).
nii-ku muiss põhja-ranna ja Eesti idä-murde murrakoiss.
-
ld-alald-ütelev (tühjäld, tuoreld päild). nii-ku
muiss põhja-ranna murrakoiss.
uut
-
oh > uh (luhakald, ruheline, kuheville, kuhe -
Eesti: kohe, AluTaga: kõhe) nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro
murrakuiss.
-
ht > st
taga-silbi peräss (unestama, vikasti ~ vigasti) nii-ku muiss põhja-ranna, Viru
kesk-murde ja Vadja murrakuiss.
-
st > ss
da-tegevüss-nimess ja
umb-isiko õlevikuss (juossa, *kässä(sse), lassa(sse),
pessä(sse), *kussa(sse)) nii-ku muiss põhja-ranna, Kõdavere ja Vadja
murrakuiss.
-
j alaneb täisHäälikuie vahell (pa,eo, po,eale, kiivita,ea)
nii-ku muiss põhja-ranna ja põhja-Eesti murdeiss.
-
a ~ ä, o ~ ö, u ~ ü, e ~ ä, e ~ ö, a ~ e ~ o ~ u ~ õ vaheldumine
sõnute ja murrakote (tõiseb ~ tuiseb, pöhäständ, õrelane, mõjal, varo,
pöhördämmä, müllämä).
-
kahe-silbi-sõnu (da-lõpu lisäst ka)
lõputa õsastav ( Lüganuse: maja, nenä, aiga, lehte; Iisaku:
kala, kana, raba, länne-Vaivaro: joge, rohto, venda, ärgä, )
sedä jällendäväd
pitkemmadki sõnad ( erni, ahveni, aknu, madali ~ madalu, lusiku )
u, ü & i-tüvi ainomus ei erine
mitomussest (koti, palki, lindu, vihku, Lüganuse: suitsu, tõisi parti;
Jõhvi: üksiku [tüküsi]
) nii-ku muiss põhja-ranna ja Viru kesk-murde murrakoiss.
-
all-pooll, enne, kesk, mööde, pitki, pääld, peräst, vasta, ülemmäll
omastavalise põhi-sõnaga (metsä-vaht hakas karu jälgide mööd käimä)
nii-ku muiss põhja-ranna murrakuiss.
-
lõputa
da-tegevüss-nimi (laula, istu, mänqi, avita, paranda, elä, luge, haka,
viska) nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
-
vanemba kirja-keeld jälendäv sisä-kaota
liigase da-liitega
da-tegevüss-nimi (hoidada, jookseda, tundeda, hakada, keeldädä ~ keelada, jätädä, kartada,
laulada, laskeda)
nii-ku Eesti länne-saarie, Rebala, Mahu ja Vaivaro
murrakuiss niinq Eesti vanemmass
kirja-sõnass.
kõikse uuvemba põhja-ranna ühtäst arenqeda[46]
-
tugeva-astemeline
rajav ([jala] kandani, [keträs] kontini (kederLuuni)).
nii-ku muiss põhja-ranna, Viru-Jaagupi ja Veike-Maarja murrakoiss.
-
tugevass astemess umb-isiko
menevik (kaibetud, nülgitud, taguti, keeteti, kaupleti, püüdeti, loopiti)
nii-ku KuusSalu, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
-
Eesti keele kunagist
*ek, *eh, *et-lõpulist ja koondelist vai pitkembä tüve matkiv
id-mitomusse õsastav (moona-meid, andajaid, lusikuid, hiireid,
kanaid, harvaid, kauraid, mustaid, linduid, villaid). nii-ku omass
regi-virsuss, põhja-ranna ja põhja-Eesti kesk-murde murrakoiss.
-
kunagise *ek, *eh, *et-lõpulise ja koondelise vai pitkemmä tüve
te-mitomusse omastav ([piale] lõunete ~ lõunte, ajajate).
nii-ku muiss põhja-ranna ja põhja-Eesti murrakoiss.
sarnast
Soome murrakuiss
vanemba
-
s häälletässe taga pooll ja tugevamine kui Eesti keeless, pia
kahe-kõrdasest (üöse ~ üösse, kesik ~ kessik). sedä Soome-peräst leiäb
Eesti kirde-ranniko-murretest
Eesti idä-murdeni. ainult Iisaku kesk ja lõuna-õsass kuulunesse
Vene ehk Vadja peräne helisev Z -
Imatu külä: kaze käznad, paizetuze
-
hilinenud
sisä- ja
lõpu-kado ( [kuda] võimaliku [õli], kolmi-jalad, peigo-mes; keitama -
Eesti: keetma, sõitaja - Eesti: pruudi kutsar X kauplema, riitlema, taplema,
vaitlema, vihtlema, ütlema; lähmä, tahme, lähäväd ~ lähväd, tahavad ~ tahvad,
meest-rahvas; Vaivaro: ombelija ~ omblija, miä voittelen ~ voittlen;
) nii-ku Soome niinq vanemmiss Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
-
kk, pp, tt > g, b, d
rõhutoma silbi peräss (Lüganuse: rätsebi) nii-ku Soome niinq
vanemmiss Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss.
-
*nd > nn vahelluss
sõnute rõhutomass silbiss nõrgass astemess ( põhja-KuusSalu: kalasaagist
said neljänne jau, küpsendämmä: küpsennettüd, vergu parannus (puu-villa niit);
Nigula põhja-ala: kolmanne jau, ole sina tuhanest tervest; Lüganuse: kolmanned
X neljändest põlvest, viiendäl aastal, üöksäs: -nde, kümmendel päiväl, tuhat:
-nde, tuule keerandane (Jõhvi: keerandus), levendäne (Vaivaro: lievendäine -
Eesti: kraasitud villarull), puissandane (Vaivaro: puisandane ~ puistendaine -
Eesti: pool õlekubu); Jõhvi: kuuvendel, seitsendel; Vaivaro:, tegi pahanust,
tuhanene raha, suojendamma ~ suendamma: suojenetti ~ suenetti, kolmas:
kolma-n(n)e/-nde X kolmendemal martsil, seitsemal ~ seitsendämäl, viiendämmä
kohta;
) nii-ku muiss põhja-ranna ja Soome murrakuiss.
-
tugeva-astemeline
õlev (poiganna, uudenna). nii-ku muiss põhja-ranna
ja Soome murrakoiss.
uuvemba
-
kaksistund mm'ga
ma-tegevüss-nime tunnuss kaas-rõhulise silbi peräss ([pidi] peksetämmä,
ma,atamma - Eesti: magatama, kõrbenemma) nii-ku Rebala, Mahu,
Vaivaro ja Soome murrakuiss.
-
Soome
perätsed onvad õsastavalised vaiva-ütelused nii-ku:
Lüganuse: akab ammast aiketamma,
Vaivaro: küll minu südant iivendab sies[39] ja ka
Leedu keeless: Kodėl vaikams skauda galvą? - mine-perä (~ veikesill) lapsill haigetab pääd?.
-
(*gik >) gi-liite k
pitkenemine eitäväss kõness, määr- ja ase-sõnuss (Lüganuse: ei saaki,
keegi ~ keeki, kuhuki, midäki, vähäki, minäki, seeki; Vaivaro: olikki;
põhja-KuusSalu: ärä küsükki, ei tiijekki, estekki ~ niegi, kussagi, kustagi,
ühtägi) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro ja Soome murrakuiss.
-
i > e
ti, sti, si, ldi, li, mini vai muuss määrä-sõna-liitess (ristakute,
vägise, üöse, kääd vastamine, Lüganuse: nooremmate - Eesti: nooremalt,
parajate, platsite - laigute, igäte ~ igade pidi, üksPäinita; kõhakute,
kaulakute; kahekeista, neljakeista ~ neljakeiste, eräli, laialli, selilli,
sõisuli - sõistess, kiki varbuli, alal(l)i - Eesti: alati, edesi, jalgasi,
sügise, ühtlase - Eesti: (ühe)korraga, üheskoos; viltumine, Lüganuse Moldova:
alade; Jõhvi: ajote, kahe kõrrute, paarite, pitkite, õtsite, [kaŋŋas sai võetu
käärPuuld] silmussite, üksita - Eesti: üksiti, üksinda; käpili, õtsili - Eesti:
otseti; Iisaku: selite, servite, üesete; pääläkute; selgemine, hullemine,
Vaivaro: esite, siivute - Eesti: korralikult, viimate, AruKüla: alate,
laijalle, seisolle, vatsulle ~ vatsute - Eesti: kõhuli; segase - Eesti:
segamini; kago-Häme: samate(n) ~ samati, vaseten ~
vaseti(n); Isuri: paigottee, poigittee
) nii-ku Viru kesk-murde ja Soome murrakoiss.
-
keski-võrdelisi määrä-sõnu (Jõhvi: usinamb - Eesti: kiiremini).
nii-ku muiss põhja-ranna ja Soome murrakoiss.
-
sõna-vara ( kolme
haaraga, paarmud, paasma, vaaks, keitämä, muistama, tahtuma, alle, sinne, siie,
müöde, ühtä, ümbär, metsi-müöd, aiga-müöd, vassassute, ennema, parema, usinamma
- Eesti: kärmemini, ennemmite, alaldi, paljaldi, karvusilla/sille - Eesti:
karvupidi kokku, hakama peitusille - Eesti: peitust mängima, uuvesta,
katkina(i)ne; Soome:
haara, paarma, paasma, vaaksa, keitää, muistaa, tahtoa, alle, sinne, siihen,
myöten, yhtään, ympäri, (Inqeri: merdä/küllää mööd), vastaksutta(in), enemmän,
vähemmän, ennemmin, -mit(t)en, -lti, -sillaan, uudestaan; Lüganuse:
edes-tagasi; Soome: edestakaisin; Vadja: etes-takas; Vaivaro: seisoma; Soome:
seisoa; Vaivaro: kesenäine; Soome: keskenäinen - Eesti: pooleli; KuusSalu,
HallJala, Vaivaro: üksinäine; Soome: yksinäinen; KuusSalu, HallJala, Vaivaro:
hidunaine - Eesti: hõre, õhuke; Lüganuse, Vaivaro: johtoma ~ johtuma; Soome:
johtua; Lüganuse: kihilgund; Jõhvi: peregund; Vaivaro: sisigund; Soome: -kunta;
Lüganuse: üks-päinita; Jõhvi: üksita; Soome: -ttain (<*tahen); Lüganuse,
Vaivaro: säll; Soome: sälli; )
länne-Soome[47]
-
kaas-häälikod
eiväd peenene (néli, käśitse, laádima, kuál)
nii-ku muiss põhja-ranna, Hiiu
ja länne-Soome murrakoiss.
-
tugeva-astemelise mitomusse omastava sarnane
je-mitomus ([üle jõgidest ja] merejest, luomi,ele ~ luomidele,
alusiiega ~ alusiga - Eesti: purjepaatidega, nälgineie, varrukuieta).
nii-ku muiss põhja-ranna, länne-Soome murrakoiss.
-
kl, kr > ul, ur (mäurä, niula, siula - Eesti: mäger, nõel,
sõel) Eesti
kirde-ranniko-murretest, (päämisest länne)-Soome ja tugeva asteme puhku
sõnute Eesti idä-murdes-saate
.
edelä- ehk varsinais-Soome keel [49]
pietä õlevada küll Eesti õige-keelelle kõikse lähemmäst Soome murdest, aga see
erineb õmmete Eesti põhja-ranna murrakoist selgeste.
kago-Häme[48]
näisse vade õleva Eesti põhja-ranna (Rebala ja Mahu) murrakoille kõikse
lähemmäst länne-Soome murdest.
-
tugeva-astemelise mitomusse omastava sarnane
ide-mitomus (mokidega [lamp], märgide silmidega, kõrsidest,
süsidegä, tütridelle; Soome: maitten, vakkojen ~ vakkoiten, lapsiiten ~
lapsiten, silmiiten, punasiiten). nii-ku muiss põhja-ranna,
kago-Häme, lõuna-Eesti ja Eesti idä-murde murrakoiss.
-
liit-mitomuss i+de mitomuss on XX s Eesti kirde-ranniko-murdess
kõikse tavalisemb (välja-pooll KuusSalu ja Vaivaro ala) ([mere] äärides, [mitme]
aigussitega, pühüde ajall, õuvide pääll, redemite, hovoste ~ huoste ~ hobosete)
nii-ku kago-Häme, lõuna-Eesti ja sõnute Eesti idä-murde murrakuiss.
-
nu-tunnussega meneviko-keski-sõna (ei sie lüönü) nii-ku
kago-Häme, Viiburi, Soome-lahe saaride ja länne-Vadja murrakuiss.
(kago- niinq) idä-Soome[48]
AluTagusse murrakoille kõikse lähemmäst Soome murdeist näisse õleva kago-Soome
länne-õsa: idäisemb
UuveMaa
rand,
KymenLaakso ja
Viiburi ümbärik niinq
TütärSaared
ja
SuurSaar. pali
sarnast õli ainelisessgi perindess
[50].
-
g, b, d
kado nõrgass astemess esi-silbi peräss (jago: jao, kibu: kiuga, kude: kue,
kõda: kõad) nii-ku muiss põhja-ranna ja (idä)-Soome murrakuiss.
-
pitkäd kaas-häälikod
kaas-rõhu peräss (kuuvekeise, kaldalle, menimmä, hooletumma)
nii-ku muiss põhja-ranna, Isuri, kago- ja idä-Soome murrakoiss.
-
kaasHäälikoÜhend sõna
algull (klaminad - asjad, rupskid; kresla - ree laiendusse raam;
pleis-pulk - pliiats; praavima - paranema, pliita, krants - pärg, triiki täis,
trull(ima), kronk - ronk, trosin - tosin) nii-ku mõjall põhja-rannall
ja idä-Soomess (sõnute ja isikute: (p)lehko panema, metsä (k)vartal, (s)tarssi -
vanem-tööline, (s)trammill - piŋŋull)
-
tr, tj, tv, pl, pr, pj
püsümine nõrgenemata kinnisessgi silbiss (õtra (<*ostra): (om, õs) õtra)
nii-ku muiss põhja-ranna ja idä-Soome murrakuiss.
-
t > v nõrgass astemess (kogovuse [õhta]) nii-ku
mõjall põhja-rannall ja idä-Soomess
-
ŋg > ŋŋ
nõrgass astemess esi-silbi peräss (tüŋg: tüŋŋä) nii-ku mõjall põhja-ranna,
Viru, KuusSalu ja Harjo-Jaani kesk-murdess, Eesti saarie, edelä ja kago-Soome
murrakoiss.
-
tugeva-astemelise mitomusse omastava sarnane
i-mitomus (pitkist õlgist, [kasukas] pihtul, tuorist laudust).
nii-ku muiss põhja-ranna, Tarto, kago-Soome, Vadja ja Isuri murrakoiss.
-
sed, sid > st (poist läkst [magama]). nii-ku
Inqeri- ja kago-Soome murrakoiss.
-
idä-Soomelist sõna-vara
( Lüganuse, Vaivaro: ülätämä ~ ülätümä; Soome: yl(it)tää; KuusSalu: ulattuma;
Jõhvi, Vaivaro: mänemä ~ mänämä; Eesti põhja-rannall tavaline: menemä; )
sarnast põhja ja kirde-poolisi LänneMere-Soome murrakuiega
Vadja, lõuna-Eesti jm
vanemba
-
aa, ää, üü püsümine (saatama, päälimine, üüwäväd, süvä)
nii-ku muiss põhja-ranna, länne-Soome, Vadja ja lõuna-Eesti murrakoiss.
-
järg-silpide
o (rohod) nii-ku Nigula
(elo, elppo saama, johtosin kogo, vergo poro 'ankuri-kivi', ei tahtond)
ja HallJala Selja
murrakoss (järsko, noho, peso),
Eesti idä-murdes,
lõuna-Eesti ja tõistess
LänneMere-Soome keelidess [31].
-
ü, ä püsümine taga-silbiss (mürüstäb, pühküdä) nii-ku muiss
põhja-ranna, Eesti idä-murdess, lõuna-Eestiss, põhja ja idä-poolisiss keeliss.
-
lõputa
i-meneviko ain 3. pööre (jõus: jõusivad, ans ~ an(t)s, lauli ~ laul,
jooksi ~ jooks, kuuli ~ kuul, juhati ~ juhat, kaupli ~ kaupel, kisendi ~
kisend, ooti ~ oot) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde
Kõdavere, lõuna-Eesti, kago-Häme ja idä-Soome murrakuiss.
-
-ttu, -tu -du ... lõpuline umbisiklaise tego-mooe meneviko
kesksõna (pandu, nähtu, peksettu) nii-ku
Nigula ja HallJala
Selja murrakost idä pooll, lõuna-Eesti ja tõistess
LänneMere-Soome keelides[21].
uuvemba
-
sei, lei (Eesti: sõi, lõi) nii-ku lõuna-Eestis,
Eesti idä-murdes, Vadja
ja Soome murrakuiss.
-
pitkä uu, üü niinq u- ja ü-lõpulise
kaksik-täis-hääliko perä tuleva sulg-hääliko nõrga asteme asemell on v.
liitude täis-häälikoga ühte pitkäst
kaksik-kaas-häälikust (kauva ~ kavva, taud: tauvi ~ tavvi, kuub:
kuvve, püütämä: püvvän, õuv ~ õvv: sise-üt. õuve ~ õvve, põuve ~ põvve)
nii-ku HallJala Selja
murrakoss, Eesti idä-murdes,
Soome idä-murdeiss,
Vadja,
Isuri ja
lõunaeesti keeless.
-
kse-õleviko tunnuss (juuvasse, luuwasse,
süässe, tuasse, viasse, kõrjetasse, ussasse, ehitasse, parandasse) on
AluTagutse murrakuiss sse (<*k+sen
~ hen) kujull valdav (nii kui Viru kesk-murdess, põhja-Tarto,
põhja-Viljandi ja idä-JärvaMaall, lõuna-Eestiss, põhja-Eesti
idä-murdess
ja VadjaMaall).
-
aja-määrüsse täiend
alall-üteleväss ( ühell pühäBä õhta, enne vanall aiga,
ühell sügüse) nii-ku muiss põhja-ranna, Võro, Vadja, Karjala ja
Soome murrakuiss.
-
võõrussest, tööst, saagi püügist vai kõrjamisest kõneldi
sisä-kõha-käändeiss (käisin seeness, niiness
(niind kiskumass), kõikis marjudes sai käiä, lähma matusse,
tulin matussest) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro ranna,
Soome, Vadja ja lõuna-Eesti murrakuiss.
-
Soome-peräsi (ks-tüvelisi) sisä-kõha-käändeiss määrüssi (mies on nuhassa, kuumeessa,
väsyksissä, eksyksissä, suutuksissa, näkyvissä (nohoss,
palavikuss, väsind, eksüss, solvund, nähtäväll)) leiäb KuusSalu (jäi lämbüksi),
HallJala (loimuksis - huimass, seuksis - pääst segämine), Nigula (teuksis -
teoksill), Vadja, Võro ja
Tarto murde
murrakuiss.
-
ks-nimi-sõnade ja neiega kõhanend us-lõpuga omaduste nimetava
käände lõpuss -s̀,
kõha-käändeis jm -ss- (künnis̀: künnisse, laijus̀: laijusse).
sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka Nigula
ja Jõelähtme
murrakoss, Tarto
ja Eesti idä-murdess niinq
paigu Vadja keeless
Vadja, Viru, lõuna-Eesti jm
vanemba
-
e
püsüb r-hääliko eess (herkävill, perätüs, herra, tagur-peri,
pergel, veräv) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Viru kesk-murdess, Eesti idä-murdess, lõuna-Eestiss,
põhja ja idä-poolisiss keeliss.
-
i, ü, u püsümine täisHääliko peräss kinnisess niinq lahtisess
silbiss (aivass: aiva ~ aivasse - aivastuss, möürämä, kauluss)
nii-ku muiss põhja-ranna, Viru kesk-murde, lõuna-Eesti ja Soome murrakoiss.
-
i püsümine täisHääliko peräss kaas-rõhulisess taga-silbiss ([lörts
ja] harvokeine [riije], vähäkeise [ma mälestän]) nii-ku muiss
põhja-ranna, Viru, kirde-Harju, idä-Järva, TartoMaa ja ViljandiMa kesk-murde,
Eesti idä-murde, Vadja, Võro, kago-Häme ja kago-Soome murrakoiss.
-
e püsüb järg-arvo tüvess (viiendäll
- kümmendell [aastal], kolmanned) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro,
Soome, Viru kesk-murde, lõuna-Eesti, Eesti idä-murde ja mõjallgi
LänneMere-Soome murrakuiss.
-
i-menevik (lugi, kuuli ~ kuul, meni ~ läks, ans, [näväd] aid - Eesti:
ajasid) nii-ku Viru kesk-murde, KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Soome,
Eesti idä-murde ja lõuna-Eesti murrakuiss.
uuvemba
-
lõputa umb-isiklaise
tego-moodiga kõrvassute levineb sse-lõpuline umb-isiko õlevik.
sedä Alu-Tagusse taba leiäb ka
Viro maa-murdess, idä-Järvamaa,
põhja-TartoMaa ja põhja-Viljandimaa
murrakoiss, Eesti idä-murdess,
Vadja ja lõuna-Eesti
keeless. Eesti
kirde-ranniko-murde alald leiäb *kse > sse tunnust ka
eitavass kõness (ei jäätässe, ei tunnetasse)
[20].
-
d-tüvide
si-menevik (leisin, nõusima, kiersin, tiesin - Eesti: teadsin)
nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde, lõuna-Eesti, sõnute Viru
kesk-murde ja Soome murrakuiss.
-
umb-isiko tüve-täis-hääliko a, ä aset täidab e (nõuveta,
lahudeta) nii kui mõjallgi Eesti kirdeRannikoMurde, Soome, Vadja,
Isuri, Karjala, lõuna-Eesti, Eesti idä-murde
ja Viru kesk-murde murrakuiss.
-
ivad-liide õli tunnetu meneviko ja
tinqivä kõne-viisi mitomusse kolmanne isiko lõpuna (seivad - Eesti:
sõid, õlivad, hoisivad, veiväd - Eesti: viisid, õilesivad - Eesti:
õitseksid, kõndisesivad) HallJalast idä pooll -
Viru, idä-Järvä, PõltsaMaa niinq Viljandi kesk-murde, Eesti idä-Murde (väljass pooll
Kõdavere maid), lõuna-Eesti, Soome ja Vadja murrakuiss niinq 18. s Eesti
kirja-sõnass.
-
mb ~ mm
keski-võrre ((a n) madalamb: (a om) madalamma: (a õs) madalamba: (m õs)
madalambi). nii-ku mõjall põhja-rannall, Viru kesk-murdess,
lõuna-Eestiss, põhja ja idä-poolisiss keeliss.
Vadja, idä-Soome jm
vanemba
-
välte-vaheldumatomuss
nii-ku Rebala, Mahu ja Vaivaro murrakuiss ja mõjall LänneMere-Soome keeliss.
-
g, b,
d
hääldämine püsüb nõrgenemata - sarnasena sõna-alguse k, p, t'le (kagu [kaku], magab
[makab],tuba [tupa], nädäl [nätäl], kodu [kotu]) nii-ku muiss põhja-ranna,
Soome ja Vadja murrakuiss.
-
omastus-liitega
määrä-sõnad (tõisilasa
(rase)). nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde ja Vadja murrakoiss.
-
ase-sõnad:
(kee: kene, mi(gä): mine, see: sene, nee: neie, tämä, nämäd). nii-ku
muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde ja Vadja murrakoiss.
-
sõna lõpu
m püsüb
toma-sõnute
([jäi] kuulematomast, tohotumald) nii-ku igall-pooll LänneMere-Soome
murrakuiss päälle Eesti idä-murde, lõuna-Eesti ja Eesti õige-keele.
-
sõna lõpu
m püsüb
m > n -muutossega
sõnuss (rede: redend :redeme) nii-ku muiss põhja-ranna ja Soome
murrakuiss.
-
isiko-tunnussega eituss-sõna (rääkidä evväd õle ilgened) nii-ku
Rebala, Mahu, Vaivaro, Eesti
idä-murde Kõdavere, Vadja
jm LänneMere-Soome põhja niinq idä-poolisiss murrakoiss. [17].
-
viemä
(Eesti: viima) nii-ku KuusSalu, Mahu, Viru kesk-murde, Tarto, Võro, Soome,
Vadja ja Eesti idä-murde murrakuiss.
-
arvoline
viisi-ütelev (mitme pere, kahe vene tulivad peräsiko,
kahe mehe
(Eesti: kahekesi)). nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti idä-murde, Vadja, Isuri,
Karjala, kago- ja idä-Soome murrakuiss.
uuvemba
-
b > v
nõrgass astemess (obone: ovostega) nii-ku mõjall põhja-rannall, Viru
kesk-murdess, Järväss, põhja ja idä-poolisiss keeliss.
-
kl, kr > ul, ur
(möur, vaul (kiini tõuk)) nii-ku muiss põhja-ranna, (länne)-Soome, Inqeri,
Kõdavere (tugevass astemess) ja Vadja murrakuiss.
-
k, p, t > g, b, d
nõrgass astemess pitkä silbi
peräss (kouk: kougoga) nii-ku muiss põhja-ranna, põhja-Eesti, Karjala, Isuri, Vadja ja Soome
murrakuiss.
-
vaivudest kõneldi
õsastavass (Nigula: lapsel on igava emada, pääd aigeta
) nii-ku muiss põhja-ranna, Vadja ja Soome murrakuiss.
-
õlo-kõrra muutumisest kõneldi
sisä-kõha-käändeiss (silmäd hallis pääs, käed seebiss,
jahu läks koisse) nii-ku Viru, Harju-Jaani, Järva-Jaani, Amblas,
PõltsaMaa, Pilistvere kesk-murde, muiss põhja-ranna, Vadja, Eesti idä-murde ja
Soome murrakuiss.
-
tego-sõna mitomusse 1.
pöörde lõp on (m)ma ja mitomusse 2. pöörde lõp on tta (saamma,
lueta, panita, valvasimma) nii-ku
Nigula ja HallJala
Selja murrakoss, Eesti
idä-murde Kodavere murrakoss,
Soome idä-murdeiss,
Vadja, Karjala ja
Isuri keeless. [16]
-
lähend ~ lähänd ~ lähnd, nähend ~ nähänd ~ nähnd ~ näht, tehend ~ tehnd ~ teht
(Eesti: läinud, näinud, teinud) nii-ku
Eesti kirde-ranniko-murretest,
Viro maa-murde, Eesti
idä-murde, Vadja,
Isuri ja Soome murrakuis-saate.
[14]
-
i-mitomusse aste on aina tugev nii-ku kago-Soome, Vadja, alemb-Lauga
Isuri ja Tarto
murde
murrakuiss.
-
pitkemb
õleva käände lõp (märganna, sulasenna, uudenna) nii-ku
Nigula ja HallJala
Selja murrakoss, paigute ka
Inqeri-Soome,
Soome,
Isuri ja Vadja keele
alall [9].
-
*nti > ns: nne püsümine
sõnute
(mantsikas ~ mansikas, künne, länne) nii-ku muiss põhja-ranna, Isuri ja Soome
murrakuiss.
-
ga-tunnusseline
käskev-kõne-viis (õlga, tehkä) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro,
Eesti idä-murde, Vadja, Isuri ja Soome murrakuiss.
-
keeldo-sõna
älä, älgä, älgo (Lüganuse, Inqeri, Vadja: elä; Hargla, Leivu: ala; länne-
ja kago-Soome: älä, älkää; Vadja: älkaa, älkoo; Lüganuse: älä hooli mennä -
Eesti: sul pole tarvis minna, älgä jooska, älgo menqo;) nii-ku Rebala,
Mahu, Vaivaro, Eesti idä-murde,
Vadja, Isuri ja Soome murrakuiss.
-
pitkembi sõnu
lõputa õsastav ([vahi] rumala, [taub] vikasti).
nii-ku muiss põhja-ranna, Soome ja Vadja murrakoiss.
-
umb-isiko meneviko tarvitamine
isikolise tego-mooe meneviko mitomusse 3.
pöörde mõistess (Lüganuse:
siad ulguti lahti,
Vaivaro: anet mänti jokke) nii-ku
Nigula murrakoss,
Soome idä-murdeiss, Vadja,
Isuri ja
Karjala keeless[38].
-
tugeva-astemelline (i)s(i)-tunnusseline
tinqiv-kõne-viis päämisest pitkä täis-hääliko vai lühüd-vältelise
kahe-silbilise e-tüve järell (emmä õles tiedäntki, saisin: saisima, laskisin; Nigula: kulus,
ei pääsis ~ pääsesi, tegis ~ tegiks) nii-ku Rebala, Mahu, Vaivaro,
Soome, Kõdavere, Vadja, Isuri, Karjala ja Vepsa
murrakuiss.
lõuna-Eesti, Soome jm
-
d-tüvide
si-menevik (leisin, nõusima) nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro,
Eesti idä-murde, lõuna-Eesti, sõnute Viru kesk-murde ja Soome murrakuiss.
-
tugeva-astemelise mitomusse omastava sarnane
ide-mitomus (mokidega [lamp], märgide silmidega, kõrsidest,
süsidegä, tütridelle; Soome: maitten, vakkojen ~ vakkoiten, lapsiiten ~
lapsiten, silmiiten, punasiiten). nii-ku muiss põhja-ranna,
kago-Häme, lõuna-Eesti ja Eesti idä-murde murrakoiss.
-
liit-mitomuss i+de mitomuss on XX s Eesti kirde-ranniko-murdess
kõikse tavalisemb (välja-pooll KuusSalu ja Vaivaro ala) ([mere] äärides, [mitme]
aigussitega, pühüde ajall, õuvide pääll, redemite, hovoste ~ huoste ~ hobosete)
nii-ku kago-Häme, lõuna-Eesti ja sõnute Eesti idä-murde murrakuiss.
-
õleviko-keski-sõnaline sihitüss-lause-lühend (kuulus menevä,
näen tuleva) nii-ku vanas Eesti kirja-sõnass, muiss põhja-ranna,
Tarto, Eesti idä-murde Kõdavere ja Soome murrakuiss.
-
meneviko-keski-sõnaline aja-lause-lühend (tieb aga midagi tehnest
ei saa) nii-ku vanas Eesti kirja-sõnass, muiss põhja-ranna, Tarto, Võro
ja idä-Soome murrakuiss.
-
saama + -nud, -tu keskSõna saav kääne (las saab lõikus lõigetusta)
nii-ku KuusSalu, Mahu, Vaivaro ranna, idä-Soome (tul´tehüks, ei tullul
lähetüks) ja lõuna-Eesti murrakuiss.
-
ld, rd püsümine pitkä täis-hääliko peräss enne-vanatsess
lahtisess silbiss (kierdädä ~ kierä, kieldädä ~ kielä) nii-ku muiss
põhja-ranna, Soome ja lõuna-Eesti murrakuiss.
KuusSalu, Soome jm
-
ee, oo, öö kaksistumine (nuared, tiän, rüömämä)
nii-ku põhja-rannall, mõjallgi põhja-Eestist kunni metsä-Soomalaisi ja
Viena-Karjalaisini (päälle Vadja ja Isurlaiste).
-
nud-keski-sõna
(-(n)ne-) käänded (viened, lahutanest, joobund: joobun(n)e,
joobunni) nii-ku muiss põhja-ranna, Isuri, Inqeri-Soome ja Soome murrakuiss.
-
sihitüss tegijä-määrüsse asemell (lase käät käijä)
nii-ku muiss põhja-ranna, põhja-Eesti ja Soome murrakuiss.
Hiiu, Soome jm
-
kaas-häälikod
eiväd peenene (néli, käśitse, laádima, kuál)
nii-ku muiss põhja-ranna, Hiiu
ja länne-Soome murrakoiss.
-
taga-sõnaline
kaasa-ütelev (kauba kaasas said kõiki võta).
nii-ku muiss põhja-ranna, Hiiu, Soome murrakoiss ja mõjall LänneMere-Soome
keeliss.
-
kse tunnusseta umb-isiko õlevik (
~ vesteda [puid], rauvudeta, tua ~ tuva, müä, oodella ) nii-ku Viru, Harju-Jaani,
JõeLähteme, KuusSalu kesk-murde, Rebala, Mahu, Vaivaro, Hiiu, Soome, Isuri
niinq Vadja JõePerä murrakuissgi. [13]
-
täis-häälik püsüb ta-tego-sõnade (andama, leidämä, murdama, keelämä,
pöörämä) umb-isiko tunnusse eess (nõuveta) nii-ku
KuusSalu (hüüwedä: hüüwetti), Vaivaro ranna (ei lövvetä), Soome, Vadja, Isuri,
Karjala, Hiiu ja lõuna-Eesti murrakuiss.
-
nud > nd-keski-sõna
(viend, aeand, viskand, lahutand) nii-ku muiss põhja-ranna, Eesti kesk-murde,
lääne-Eesti, Isuri, Inqeri-Soome ja kago-Soome murrakuiss.
LänneMere-Soome
murded (KuraMaast Karjalanni)
Tartu Üli-kooli
professor emeritus Tiit-Rein Viitsoo lueb Alu-Tagutsed murrakod Vadja
murrete kaasa Nõva-Maa-Peipsi-Narva jago.
-
lõuna-Eesti keeled (onvad muist LänneMere-Soome keelist aiva
erite nii-ku Liivi keelgi): *valgeda > val̀gõ [valge], *saina >
saìna
[seinä], kindela kõne-viisi õleviko ainumusse 3. pööre on isiko-lõputa
-
Nõva jago: *seinä, kindela kõne-viisi õleviko ainumusse 3. isiko-lõp
on õllud * - pi
-
Maa-murded: *sesar >*sõsar, *opi - >*õpi -
-
põhja-Eesti murded: *kõrda > kor̀d, *oksa > ok̀s
-
Peipsi jago: *kõrda ≡*kõrda, *oksa >*õksa
-
Vaiga ehk Eesti idä-murre:
nõrga asteme *t̆ > d lühükeise
pää-rõhullise silbi peräss täis-häälikuie keskell (*pat̆at > padàd
[pa'ad]), pitkä rõhullise silbi
välte-vahelluss (õk̆s > õk̆sàd)
-
Narva jago:
nõrga asteme *t̆ > ø ~ j lühüve pää-rõhullise silbi peräss
täis-häälikuie keskell (*pat̆at > paad) ; pitkä rõhullise silbi
välte-vahellust p-õle (õk̀s > õksad)
-
Alu-Tagusse ehk Kirde-murre: *pp̆, *tt̆, *kk̆ -
asteme-vahellust p-õle lühüve (μονόφθογγος)
täis-hääliko peräss (seppäd ~ endise [sepä: sebäd] vahellusse asemell
matkitasse nüüd saamatult Kesk-Murde pool-pitkä ehk 2. väldet), *pp̆, *tt̆,
*kk̆ > b, d, g pitkä (μονόφθογγος)
täis-hääliko, kaksik-täis-hääliko
nin-g helisevä-kaas-hääliko
peräss (*jōttat̆ak: *jōtt̆an > juotada: juodan
[jootaa: joodan])
-
Vadja keel: *pp̆, *tt̆, *kk̆ > *p, *t, *k iga-sugu silbiss (sepäD;
jōtan: jōtta;), *k > č esi-puolitse täis-hääliko
peräss (*käsi > čäsi)
-
Luadogu ehk Nõva-järve jago (sinne kõlbanesse veel
Karjala,
Lüüdi ja
Vepsä murded): *sesar > *sisar, *oppi- ≡ oppi-
-
länne-Luadogu (Nõva-järve) jago (sinne kõlbanesse veel
Soome ja
Isurlaiste murded): *pp̆, *tt̆, *kk̆ > p, t, k onvad
nõrgenened iga-sugu silbiss, *p, *t, *k, *s > b, d, g, z
vai ≡ *vott̆ak > *vota > oDa
-
Ranna-murre (kõikse lähemb ehk
Häme murdeille):
nõrga asteme *t̆ > ø ~ j lühüve pää-rõhullise silbi peräss
täis-häälikuie keskell (*pat̆at > paad ~ pajad, *jalk̆oit̆en >
jalgude, jalguje [jalgude], *nouse - > touse - [tõis/ta]
Tapani
Salminen on väitänd T.Viitsoo tuetuva keele-muutusi kõrval (αρχαϊσμός) keele-jäänüssille egä arvesta
murrete jagunemisel hilist (adstratum)
vastas-mõju [2], [3].
ehk kui Eesti idä-murde pitkä rõhullise silbi välte-vahelluss tõeste erineb
ühest naaburist - (Narva jao) AluTagusse murdest, siis sama tunnuss liitases
Eesti idä-murdega tämä tõise naaburi - põhja-Eesti kesk-murde.
-
põhja-Eesti
-
südä-Eesti
-
Eesti saarte-murre
-
Saare:
-
länne-murrakod (Jämaja
, AnseKüla
, KihilKunna, Mustjala
)
-
idä-murrakod (Jaani
, Pöide,
Karja,
VallJala, Püha, Kaarma, Kärla)
-
Hiiu:
-
länne-murrakod (Emmaste
, Reigi
)
-
idä-murrakod (PühaLepa, Käina)
-
Muhu
-
Kihnu
-
länne-Eesti murre
-
põhja-murrakod (NoaRootsi
, länne-Nigula, Ridala
, Martna
, KullaMa, MärjäMa)
-
edelä-murrakod (Hanila
, Karuse
, Lihula,
Varbla,
Mihkli, TõstaMa,
Audru
(ilma kihil-kunna põhja-õsata)
-
kesk-murrakod (Kirbla
, Vigala
, Pärno-Jaagupi, Vändra, Tori,
Audru
põhja-õsa)
-
lõuna-murrakod (HäädeMeeste
, Saarde)
-
kesk-Eesti murre
-
loode-murrakod (Risti
,
Harju - Madise,
Nissi,
Keila,
Hageri, Rapla
, Juuru
, Paide,
Türi
(ilma kihil-kunna kago-õsata)
-
kirde-murrakod (lõuna-JõeLähteme, lõuna-KuusSalu, lõuna-HallJala,
põhja-Kadrina, põhja-RakVere,
Viru-Jaagupi
põhja-õsa, loode-Iisaku)
-
südämik (Veike-Maarja, Simuna,
Ambla, Järva-Madisse, Järva-Jaani, Anna,
Koeru,
Peeteri,
Jüri, Harju-Jaani,
Kose, Kadrina lõuna-õsa, RakVere lõuna-õsa, Viru-Jaagupi loode-õsa)
-
kago-murrakud (Kursi
, ? Äksi
, Laiusse länne-õsa, länne-Palamuse)
-
edelä-murrakod (
Eesti kirja-keele südä) (Kõpu,
Viljandi, Suure-Jaani,
PilistVere,
Kolga-Jaani,
PõltsaMaa, kago-Türi
)
-
idä-Eesti murre [5]
-
põhja-murrakod (Tõrma
põhja-õsa ja
AviNurme, Laiusse kirde-nurk, edelä-Iisaku
TuduLinna
kant)
-
keskimised murrakod (muu
Tõrma kihil-kund, Laiusse idä-õsa,
Palamuse
idä-õsa, Maarja-Magdalena kesk-õsa)
-
lõuna-murrakod (Äksi
, Maarja-Magdalena lõuna-õsa)
-
südämik (KõdaVere põhja- ja kesk-õsa, Maarja-Magdalena kirde-õsa)
-
Eesti kirde-ranniko murded
-
Eesti ranna-murre
-
länne-murrakod (Jõe-Lähteme põhja-õsa, KuusSalu põhja-õsa, HallJala
länne-rand)
-
kesk-murrakod (Viru-Nigula, HallJala idä-rand)
-
idä-murrakod (onvad õmmete õige eri taute ja enämb idä-Soome murrakuie
sarnatsed) (Vaivaro rand)
-
AluTagusse murre (Lüganuse
, Jõhvi,
Iisaku põhja- ja kesk-õsa)
-
lõuna-Eesti murded
-
Mulgi-murre
-
länne-murrakod (Halliste
, Karksi
, Paistu
)
-
idä-murrakod (Helme
, Tarvastu
)
-
Tarto-murre
-
põhja-murrakod (KõdaVere lõuna-õsa, Tarto-Maarja)
-
länne-murrakod (Rannu
, Puhja
, Nõo
)
-
idä-murrakod (Kambja
, Võnnu
)
-
lõuna-murrakod (Rõngu
, OtePää
, Sangaste
)
-
Võro-murre
-
länne-murrakod (Karula
, Urvaste
, Kanepi,
Hargla
länne-õsa)
-
idä-murrakod (Rõuge
, Põlva,
Räpina, VahtsõLiina,
Hargla
idä-õsa)
-
Seto murrakod:
-
põhja-murrakod
-
länne-murrakod
-
idä-murrakod
-
keele-pudemed VeneMaal ja LätiMaal:
-
Kraasna
-
Leivu
-
Lutsi
Soome keele murde-mõiste
kõha pääll võib õlla Eesti teedus-töiss ka murrak-sõna. "murrako"
mõiste tähendussest ei saa õmmete täit selgust. õpikust võib luge, et emmä
tõhis murdeid jaga maa-isändi piiri mööde. keele-piir võib küll tõine-kõrd
joossa kihil-kundi vaheld nii-ku
Käinass vai valdu vaheld nii-ku
TahkuRannass vai mõisinuie vaheld kuda
Taageperass, aga enämiste on iga külä-kunna kõne oma-jagu erille
[6]. p-õle selge seegi, kuida - mildise tunnusse
perä ne murrakod kogota ühest ehk tõisest (kesk-, länne- vai idä-) murdest.
sageste pietä kõiki Eestiss kõneldu murraku Eesti keele murrakuina ehkgi
Eesti keel nii-ku tämä nimigi on uuvemb igast murrakost.
päämise õsa Eesti kirja-keeld Soome kirja-keelest eristävi
tunnussi kirjoteta õleva omasi lõuna-Eestillegi [8]
tegemätä lugu lõuna-Eesti murdeid Soome kirja-keelest eristavast tunnussist,
joda põhja-Eestist ei leiä. lõuna-Eesti isi-erälisi eitävä kõne lõpu leiäb
õpikust üksite mõness keele-näitess [9],
õlgo siis et niisukeised tunnussed onvad võõrad igalle Soome ja ka põhja-Eesti
murdelle.
P.Ariste, P.Sammallahti jt on arvand aga nimeld lõuna-Eestlaisi kõikse ennemb kõigist muist sugu-rahvaist eräje lähneist õlevada
[10] lk 14
[22] lk 20.
õpik arvab "AluTagusse murde" perinevä enne 13. - 16. sajandi "Eesti
ranna-murde" maille tunqineie "Eesti idä-murde" kõnelejuide kiilist. neie
murrete algu-peräst tõeste vaiella joo pitki aigu [10],
[11], [12],
[13], [14]
Alu-Taguste murdi on arvetu erili jääneist ka Soome ehk Vadjagi keele mõju
peräst. T-R Viitsoo väitell sedä küll ei saa õlla. ehk kui tõest õlises naaburi
rahvald õbitu uuvest kõik õ-lised sõnad, unestede endise põhja-Eesti
keelega ühise hääldämise, sit pidäses sedä pidämä joo keele vahestamisest egä
võõra keele mõjust [15]. Priit Ligi on aga
kirjotanud Narva linna alam-rahvast veel 15.-16. s kirja-tähtiss nimedetävä
Alu-Tagutse Vadjalaisist [21].
Vaivaro põhja- ja idä-serva külide ehk "Eesti ranna-murde idä-rühmä"
Nõvako murrakod on arvetu sündünest Alu-Tagutse
substratum-põhja päälle rännaneie Isurlaisi ja Inqeri-Soomlaiste
keelest [16], [17]
. õmmete on ainik tunnuss - koondelisi nimi-sõnude ainomusse omastava sarnane
mitomusse õsastav (ambo ~ amba, rikko ~ rikka, teibi ~ teibä, liik̀me, riite
, venne [hambaid, rikaid, teibäid, liikemeid, riidi, veneid]),
mine taolist ei teeta mõjald Alu-Tagutsest egä Inqerist, aga midä harva on
leietu KuusSalu ja Viru-Nigula murdeist, se on siis ainik tunnus sidoma Vaivaro
murrakuid länne-poolse (Jõe-Lähteme - Viru-Nigula) "ranna-murdega"
[18]
sõna-vara aga ei jagone Eesti maall sugugi pää-murdeid pite
[19] vaide enämb pärimus-piiri-kundi mööde
[20]. põhja-ViljandiMaa p-õlegi sis siotu kesk-murdega vaide
MulgiMaaga, mine südä one Karksiss nii-ku länne-Harju on siotu länne-murdega, mine
südä one Martnass.
Alu-Tagutse sõna-vara haruneb Lüganuseld aga kirde-Harju, Järvä ja
põhja-TartoMaani.
mu eneni madalast meelest ei pidäseski vaivama endid LänneMere-Soome murrete
eri keelille jagonemise perä vaitelemisega. eks joo ajast aiga õle iga-sugu
keele-laineid levinend tõisest murdest tõise kogoni Venako niinq Soome raja
tagandgi. ainumald KuraMaa Liivi murrakod onvadgi jääned Läti keeliste taha
tõisist sugu-keelist erälle. eri keelide nimetamine on päällegi täieste
meele-valdane töö. õiete iga-üks räägibgi ike oma enesä murret tahes ehk
tahtamata. [7]
Alu-Taha on tuldu ja siit mendü jää menemise ajast saate,
küll maad, küll merd, küll Peibist pite. uut keele moodi on saadu nii Eestist
kui Inqerist linna tulleld töö-rahvald ja Soome saarelaisild. kõige päälle on kõikse kõvemma
mõntsu andand muidugi keriko ja kooli õpetuss, mi on sadand aga küll kole
kõville kõrvudelle, kuna veel tänäsenni võib Alu-Tagust rahvast tunda neie õige
hoolikust hääldämisest.
viited
-
↑
Tiit-Rein Viitsoo
2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja
üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Läänemeresoome
murdeliigenduse põhijooned" jooniss lk 64. seletussed lk 65-67.
-
↑
Tapani Salminen
1998. Pohjoisten itämerensuomalaisten kielten luokittelun ongelmia. - Oekeeta
asijoo. Commentationes Fenno-Ugricae in honorem Seppo Sulhonen sexagenarii
16.V.1998. Helsinki (Mémoires de Société Finno-Ougrienne 228.
Suomalais-Ugrilaisen Seuran Toimituksia 228.) lk 390-406.
-
↑
Tiit-Rein Viitsoo
2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja
üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Läänemeresoome
murdeliigenduse põhijooned" lk 68-69
-
↑ Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Elin Niit, Peeter Päll, Jüri
Viikberg: Eesti murded ja kohanimed, s. 56 (kaart), 57 (jaotuss).
Tallinn, 2002.
-
↑ "Idamurde
tekstid" / Aili Univere ; toimetanud: M. Must, V. Pall ; Eesti Teaduste
Akadeemia, Eesti Keele Instituut Tallinn, 1996
lk 11
-
↑
Eesti murded ja kohanimed, lk 60.
-
↑
.. lk 20
-
↑
.. lk 73
-
↑
.. lk 176
-
↑
Paul Ariste 1956. Läänemere keelte kujunemine ja vanem arenemisjärk. - Eesti
rahva etnilisest ajaloost.
Tallinn, lk 5-23
-
↑
Paul Alvre 1973. Läänemeresoome aluskeele varasest murdeliigendusest,
eriti eesti ja soome keelt silmas pidades. - Keel ja Kirjandus.
3, 5 lk 151-162, 291-299
-
↑
Arnold Kask
1984. Eesti murded ja kirjakeel. lk 79-209
-
↑
Tiit-Rein Viitsoo
2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja
üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Läänemeresoome esimese
silbi õ ajalugu" (1978.) lk 45-62
-
↑
Huno Rätsep 1989. Eesti keele tekkimise lugu. - Akadeemia.
7 lk 1503-1524
-
↑
Tiit-Rein Viitsoo
2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja
üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Läänemeresoome
murdeliigenduse põhijooned" jooniss lk 64. seletussed lk 69
-
↑
Mari Must
1987. Kirderannikumurre, lk 337
-
↑ Mihkel Toomse "Kirde-Eesti rannikumurrete ttoin-adjektiivide
singulari partitiiv", Eesti Keel 1936, lk 102
-
↑
Eesti murded ja kohanimed, lk 160. M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 339 ja
46.3.3.
-
↑
Eesti murded ja kohanimed, lk 97.
-
↑
[1]
Mari Sarv
e väite-kiri "Loomiseks loodud: regivärsimõõt traditsiooniprotsessis."
-
↑ "Etnilistest
oludest Alutagusel muinas- ja keskajal" / Priit Ligi; (
"Ida-Virumaa rahvakultuurist" / Viru Instituut 2013; toimetanud: Ingrid Rüütel;)
lk 8
-
↑
Tiit-Rein Viitsoo
2008. Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud. Tartu Ülikooli eesti ja
üldkeeleteaduse istituut & Eesti Keele Instituut, "Eesti keele päritolust" lk 19.
-
↑
M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 334, 335
-
↑
.. lk 336 ja 44.5.
-
↑
.. lk 328 ja 45.2.1
-
↑
.. lk 329 ja 45.9.3
-
↑
.. lk 329 ja 46.3.5.2
-
↑
.. lk 329 ja 47.7
-
↑
.. lk 329 ja 47.1
-
↑
.. lk 336 ja 47.6.
-
↑
.. lk 329 ja 52.
-
↑
.. lk 329 ja 53.2
-
↑
.. lk 329 ja 49.2.
-
↑
.. lk 329 ja 36.1.5.
-
↑
.. lk 329 ja 36.3.2.
-
↑
.. lk 329 ja 36.3.2.
-
↑
H. Viires 1963. ne-sufiksilised omadussõnad eesti murretes. Dissertatsioon
filoloogiakandidaadi teadusliku kraadi taotlemiseks (käsikiri Keele ja
Kirjanduse Instituudi murdesektoris), lk 344.
-
↑
M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 329 ja 61.1.2.2.
-
↑
.. lk 329 ja 61.2.2.
-
↑
.. lk 329 ja 61.2.3.1.
-
↑
.. lk 329 ja 61.8.
-
↑
.. lk 336 ja 67.2.
-
↑
.. lk 329 ja 72.2.
-
↑
.. lk 336 ja 18.2, 18.3, 24.1, 27.2.1, 28.2
-
↑
M. Weske 1885. Ueber den Strandwierländischen Dialekt im Kirchspiel
Luggenhusen, lk 271.
-
↑
M. Must 1987. Kirderannikumurre, lk 336 ja 2.1.1.2, 2.2.2, 2.2.4, 2.3.
-
↑
.. lk 336 ja 1.14.2.
-
↑
.. lk 336 ja 16.2.
-
↑
.. lk 328 ja 15.2.1
-
↑
.. lk 328 ja 16.1
-
↑
.. lk 328 ja 5.2.2
-
↑
.. lk 328 ja 27.2.3
-
↑
.. lk 328 ja 34.
-
↑
.. lk 334 ja 1.3.4.2
-
↑
.. lk 334 ja 1.9.2
-
↑
.. lk 334 ja 1.11.3
-
↑
.. lk 335 ja 31.1.5
-
↑
.. lk 335 ja 44.6, 44.8
-
↑
.. lk 335 ja 54.2
-
↑
.. lk 335 ja 54.2
-
↑
.. lk 335 ja 74.2.1
-
↑
.. lk 340
-
↑
.. lk 342
-
↑
.. lk 344
-
↑
.. lk 306
-
↑
.. lk 325
-
↑
.. lk 319
-
↑
.. lk 356
-
↑
.. lk 350
-
↑
.. lk 352
-
↑
.. lk 351
-
↑ J. Mägiste (Eesti Kirjandus 1933). Mis on soomlased
laenanud eesti keelest, lk 368-377; I. Talve (Suomen Tiedeakatemia. Esitelmät
ja pöytäkirjat 1971), Suomen kulttuurirajoista ja -alueista, lk 197, kaardid
16, 17, 20
kirjandust
salvestussed
-
Eesti Keele Instituudi fonoteek
-
Kirderannikumurde palu [Elektrooniline teavik] / Eesti Keele Instituut. -
Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2001. - 1 CD-ROM. - Heliplaatide "Eesti
murdepalu. Kirderannikumurre I" (1986 Meloodia) ja "Eesti murdepalu.
Kirderannikumurre II "(1989 Meloodia) koondväljaanne. - Tekstid, helinäidised
ja kaardiskeemid kommentaaridega. - Salvestatud aastatel 1938, 1962-1982. -
Süsteemi nõuded: Windows 95/98/XP, helikaart.
-
Eesti murdepalu. Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti
Keele Instituut 2000. Laserplaat on vinüülplaadi /Eesti murdepalu/ (1975)
järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.
-
Kirderannikumurde palu. Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001. See
on ülevaateplaadi /Eesti murdepalu/ (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab
tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.
lisä
-
Eesti
murrete sõnaraamat
-
Väike murdesõnastik. Toimetanud Valdek Pall
Koostanud A. Haak, E. Juhkam, M. Kallasmaa, A. Kask, V. Lonn, E. Niit, P.
Norvik, V. Oja, P. Raud, E. Ross, A. Sepp, J. Simm, J. Viikberg
-
Jüri Viikberg Murdenaabreist
nimepidi
-
Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasid
-
Ülo Tedre Eesti Rahvalaulude
Antoloogia
-
Pärimuslik päritolu
-
Gerli Romanovitš Mes sa sedaviisi jöngudäd ku räägid, eks räägi ilusast!
-
Kaja Toikka Tuettuse
avaldus