- 1 ainsuse osastav (mildist) [1]
- 2 viited ja märkused
ainsuse osastav (mildist) [1]
astmeVaheldus
- ainsuse osastava aste on vastuPidine ainsuse omastavale.
- mitmuse osastav on alati tugevas astmes.
käändKonnad
AluTaga püsis veel rõhutu silbi järel ainsuse osastava +da-lõpp. kaasRõhulise silbi järelt lõpp oli kadunud.
XIX s kooliHaridus levitas keskMurdelist t-tunnust.
+d pika esiSilbi järel [pää > pääd(ä)]
- maad, puud, luud, pääd, iad (hääd), jääd, täid,
+d helilise kaasHääliku järel [kannel > kanneld] [2]
- kield, mield, tuld, piend, suond, saard, suurd, äärd,
- kanneld, küünald, sammald, vemmald, küünard, pienard,
- Lüganuse:
- tüttärd,
*n < *m-nimiSõnad [liige > liigend]
- südänd,
- Lüganuse:
- rede: redend (redelit), siemend, tökkettind,
- Vaivara:
- asend, pidem: pideme: pident, raagem: raageme: raagend (kubet), liigent ~ liiget,
- Jõelähtme:
- alasi: alasind, [rangi] arjustind [rangi hariPuid], kovasind [luisku], uherdind, vigadind, vodind ~ vottind, sadam: sadand,
- Kuusalu:
- lavasi: lavasimme: lavasind (riiulit), rajasi: rajasimme: rajasind (kubet),
- Viru-Nigula:
- ladend, atra lippatti: lippattind (adralusikat),
keskMurde mõjul
- kastett, rannett,
- Lüganuse:
- ladett, viditt (linaropsimõõka),
- Viru-Nigula:
- [kaks] rinnusti, istett,
- Jõelähtme:
- abett, igett, kümmett, sädett,
tu-omadusSõnad [savattu > savattund]
Soome murdeis: onnetonta, onnetoint
- Lüganuse:
- jaluttunt, kielettunt, mielettunt, uolettunt, siivudu: siivuttund (kasimatut, lohakat)
- ärge lüega vaesta lasta
- ematunda itketaga [3]
- Jõhvi:
- Vaivara [Udria]:
- jaluttuma, murettuma, nurjattuma, uolettuma, (nagu Vadja ja Isuri murdeis)
- onnetto, ramuttu (väetit), uoletto, savatto,
keskMurdeline
- Jõhvi:
- kielettud, ramuttud, õnnetud, (nagu Vadja ja Isuri murdeis)
- Ida-Vaivara:
- kielettöt, uolettot, savattot, älüttöt (arutut),
t+t(a) [käsi > kätt(ä)]
- uus: uut+t(a): uvve(*n): uusi(a)
- last, ust, vartt, köitt, niitt, miest, kaantt,
- lüsidä (lütt),
- Vaivara [Udria]:
- [tosta kaivost] vetta [tuovri], [katlad tehti kievä] vetta [täis],
järgArv [viijes > viijett]
- Lüganuse:
- neljätt [kõrda], viijett [päivä], üöksäs: üöksätt,
- Jõhvi:
- kolmatt [aastat], [ma õlen] viiett kuud kaheksatkümmett (79a + 4k vana),
- Vaivara:
- viijett [päivä],
- Vaivara Riigiküla 1890:
- [miä olin kahäksa kuud raskä] kolmata poiga,
us-omadused [kaŋŋus > kaŋŋutt(a)] [6]
häälikuSääduslik t+t
- Lüganuse:
keskMurde s+t
- julgust, tervist, rumalust,
(u)t-liide [õlut > õlutt(a)] [9]
(nimetav) Soome: neitsyt (AluTaga: neitsi, Viru-Nigula: neitsit), kätkyt (Vaivara: kätkü ~ Aruküla:kätküt, Kuusalu omast: kätküve, Viru-Nigula omast: kätkii), olut (AluTaga: õlut, Vaivara & Kuusalu omast: oluve), kevät (AluTaga: kevät), veljyt (AluTaga: velvide+ni), immyt (AluTaga: imme), ohut, poiut (poju), kytkyt (Kudruküla:kütkü, Kuusalu omast: kütküve), lyhyt: lyhyttä: lyhyen,
- Vaivara:
- lühüt: lühüve: lühüvi (<*lühüδeitä = lühikesi), louna ~ loune,
- Lüganuse:
- lõuna ~ lõune (<*lõunat: *lõunaδen), õhta (õhtaγo),
- Põhja-Kuusalu:
- ehtut, luet: luode, koskut: koskuve ~ koskuttime ~ koskudi (kõvaksKülmunud riie, kuusekoor),
nud-keskSõna [ohtund, ohtunud > ohtund, (ohtunuda)]
osastav peaks olema +nut(ta) > +nud, aga laulust leiab hoopis +nuda
- Lüganuse:
- "oi minu mesine miesi"
- ikka on sirgul silmad märjad:
- "oh vaid minda ohtunada"
- katsub lasta kasvenuda (~ kasvetuda)
- "kõik peab ohtunud nägema
- eide toodu tundemaie"; [10]
pika esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [valge > valgett]
ett kunagiste *ek, *eh, *et-lõpuliste ja koondeliste nimiSõnade mõjul
- aigett, ilgett (inetut, vastikut), julgett, õigett, valgett
e-nimiSõnad [riije > riijett(a)]
kunagised *ek, *eh, *et-lõpulised ja koondelised tüved
- imett, murett, perett, persett, riijett, ruostett, venett, õhtutt,
- Viru-Nigula, Vaivara:
- ehtutt,
- Kuusalu:
- hüle: hülge, hülett (hüljest),
kaasRõhuliste mõjul lõputa
- Vaivara:
- uonett ~ uone, [palju] kaste, motte, ruoste
- vuodeda,
s+t(a)
ainsuse omastava lõpus on se
- kärbiss: kärbist: kärbisse (<*kärpiksen)
s-nimiSõnad [katuss > katust(a)] [6]
- Lüganuse:
- metsist, arjast, kaulust, künnist, luojust ~ luest (lojust), iust,
- Jõhvi:
- nõgest, kaittust (nõmmLiivaTee), tärkklist,
- Iisaku:
- orast, [sia] arjast, [rie] jalast, kiedust,
- Vaivara:
- voitlust, jänüst,
- Lääne-Vaivara:
- käist, mattust, ilvest,
jagavus (juukseLahk), segavus (eelTaigen), kuulavus(e) [pudel] (kosjaPudel),
- Lüganuse:
- kogovuse [õhta] (pulma eelÕhtune sugulaste kogunemine), rabavus (rabandus), tikkavus (tikand),
- Jõhvi:
- [võrgu] tabavus[e pulk] (võrguPaelutamise mõõt) [11],
- Vaivara:
- lubavus (lubadus), magavus (magamisPaik), [luomad on karja] maga,uksel, [haagi] vasta,us ~ vastus,
- Jõelähtme:
- mardavus ~ mardajus ~ mardaus,
- Viru-Nigula:
- [luomad on] sanavuses (nõiutud),
- Kodavere:
- [luomad on] sõnavusen (nõiutud),
us-omadused [kaŋŋus > kaŋŋutt(a)] [6]
häälikuSääduslik t+t
- Lüganuse:
- kaŋŋutt [täis], [ärgä tehkä] kuerutt ~ kuerust, [omajagu] uhkutt,
- lähate lakkaje magama
- oma tervit rikkumaie [7]
keskMurde s+t
- julgust, tervist, rumalust,
ne-sõnad [obone > ovost(a)] [12]
- Lüganuse:
- eilist, puelõimist, viimine: viimist,
- Jõhvi:
- [vana] aigast,
- Viru-Nigula:
- toimist [kaŋŋast],
- Jõelähtme:
- [mitme] kerdast, uomist, raudast, vaskist,
ainsuse omastava lõpus pole se [kinnas: kinda > kinnast(a)] [13]
häälikuSääduslik tugeva astme ("omastava tüvi")s+t(ä)
- Vaivara:
- ammast ~ amba, kinnast ~ kinda,
+kka, +gas, +jas, +as-liite mõjul lõputa
- Vaivara:
- ammast ~ amba, kinnast ~ kinda,
täisHäälik
kolmanda silbi järel lõppu pole [kibe(dä) > kibedä]
osastava lõpp on kaasRõhulise silbi järelt kadunud, nii kui Häme, Kagu-Soome ja Vadja murrakuis
- Lüganuse:
- [läksiväd] menokki (minema), [teki] viguri,
- Jõhvi:
- [kaks] akna,
- Iisaku:
- [vahi] rumala, [taub] vikkasti,
- Vaivara:
- [uutt] ammedi, [lugo] raamatto, permando [pühkima],
+kka, +ga(s), +ja(s), (+as)-liited [kadikka > kadikka]
- Jõhvi:
- [kaks] kasukka,
- Iisaku:
- [süön] kaalikka,
- Vaivara:
- joukka [miest], kuninga ~ kuniŋŋast,
- Viru-Nigula:
- kadikka (kaigast), [mittu] koppikka, [kuus] leisikka, [näittab] rusikka, [kaks] surnukka,
Harju ja Järva keskMurdest levib KirdeRannikuMurde lääne osas s+t-lõpp
- Lüganuse:
- aldijast,
keskVõrre [jämedamb(i) > jämedamba]
osastava lõpp on ka keskVõrde mba-tunnuse järelt kadunud nii kui Viru keskMurdes
- Kadrina:
- tohuttumba,
- Lüganuse:
- parema [viina], koledamma [asja],
- Jõhvi:
- pahema [kätt],
+dä rõhutu silbi järel [jalg(a) > jalga(da)]
seda VadjaPärast lõppu tarvitatakse Põhja-Eesti regiVärsi keeles ning Põhja-Eesti IdaMurde, Haljala Selja, Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Vaivara murrakuis eriti kaheSilbilise esmaVältelise tüve puhul
- emada, isada, karuda, nimeda, taluda, tädidä, minuda, sinuda, Marida,
- lüsidä (lütt),
AluTaga ka pikaVältelise ja isegi pikema tüve korral.
- Lüganuse:
- errada, preilida, äijädä, Lienada, aukkuda, minijädä,
- harva: andajada, lugijada, perijada, kirjuttajada, õppettajada, kuorelahuttajada,
- vuodeda,
- Jõhvi:
- ämmädä, prouvada, Olgada
- Iisaku:
- ärrada, piigada
- Vaivara:
- Annida, jalgada, luomada, poigada, poissida, varsada, Antsuda, nuorikkoda
Mihkel Toomse arvates
- Kirde-Vaivara Riigiküla, Kudruküla, Vepsküla alal on uuem:
- isädä, emädä, perädä, Katrida, onota, käpütä,
asendanud alguPärase
- issä, emmä, katri, perrä
tu-keskSõna [keidetu > keidetud(a)]
- Jõhvi:
lauludes leiab tu-keskSõna osastava käände lõpus tu(ma)-omadusSõnade osastava käände lõppu tunda
- Lüganuse:
isegi keskVõrde sarnane
- Haljala:
- ärge keelge kihlatumba
- ärge hoidge ostetumba [18]
viited ja märkused
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 177
- ↑ Votian consonant stem
- ↑ EÜS VI 920 (16) < Jõhvi khk., Voka v., Voka k. < Lüganuse khk., Püssi v., Purtse k. - A. Sildnik & P. Penna < Mai Punt, 67 a. (1909) "Ärge lööge vaeslast"
- ↑ EÜS VI 920 (16) < Jõhvi khk., Voka v., Voka k. < Lüganuse khk., Püssi v., Purtse k. - A. Sildnik & P. Penna < Mai Punt, 67 a. (1909) "Ärge lööge vaeslast"
- ↑ EÜS VI 920 (16) < Jõhvi khk., Voka v., Voka k. < Lüganuse khk., Püssi v., Purtse k. - A. Sildnik & P. Penna < Mai Punt, 67 a. (1909) "Ärge lööge vaeslast"
- ↑ 6,0 6,1 6,2 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 74
- ↑ 7,0 7,1 H II 3, 630/2 (220) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Ema haual"
- ↑ H II 3, 637 (238) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Laulu võim"
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 84, 62
- ↑ H II 3, 614 (174) < Lüganuse khk., Aidunõmme k . - H. Prants < Tõnu Liisu (1890) "Lese kaebus + Kus istun - itken"
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 62
- ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 92
- ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 48, 91, 93
- ↑ H II 37, 720/1 (17) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. - Tõnu Wiedemann (1892) rl/ul
- ↑ H II 7, 877/80 (1) < Jõhvi khk. - A. Tõnorist (1889)
- ↑ H II 1, 612/3 (792) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Venepuu + Peapiiraja"
- ↑ H II 1, 373 (331) < Jõhvi khk. < Lüganuse khk., Aa m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mai Kesler, 70 a. (1888) "pulmalaul"
- ↑ H IV 1, 165/6 (106) < Haljala khk., Kandle v. - K. Leetberg (1888) pl
No comments:
Post a Comment