rajav

• 1 rajav (mildiseni, mildisenni) ^[1]
  • 1.1 tunnus on liitunud täisHäälikule [puole sääränni]
  • 1.2 tüvi on tugevas astmes [keträs konttini]
  • 1.3 tunnuse n võib olla kaksistunud [seitse aastanni]
• 2 ühildumine
• 3 rakendus
  • 3.1 saatte-piirMäärus [veikkest saatte]
• 4 viited ja märkused

rajav (mildiseni, mildisenni) ^[1]

tunnus on liitunud täisHäälikule [puole sääränni]

• Jõhvi:
  • [siije] maani, kaulani, [teise] kevadeni,
  • (mitm) [kettra] luijeni, kõrvini, servini (täis),
• Iisaku:
  • lõuneni,
• Vaivara:
  • maani, [päiväst] päiväni, [rajast] rajani,

tüvi on tugevas astmes [keträs konttini]

nagu olevas käändes

• Lüganuse:
  • [jala] kandani, [keträs] konttini (kederLuuni),
  • (mitm) pihtunni, rinduni ~ rindunni,
• Jõhvi:
  • (mitm) kanduni,
• Iisaku:
  • [õhta] pimedani,

harva KeskMurde nõrgas astmes

• Lüganuse:
  • [siije] aigani ~ a,eani,
• Vaivara:
  • [senni] a,eani,

tunnuse n võib olla kaksistunud [seitse aastanni]

nagu alaleÜtlevas käändes

• Lüganuse:
  • [seitse] aastanni, [puole] sääränni,
  • (mitm) pihtunni, põlvinni, rinduni ~ rindunni,
• Iisaku:
  • [tuleva] nädalanni, tänasenni,

ühildumine

Eesti õigeKeeles jääb arv ning omadusSõna rajava, saava, ilma- ja kaasaÜtleva käände ees omastavasse

AluTaga juhtub seda muudegi käänetega.

• LõunaEesti:
  • pümeheińi mõts̀uni - pimedate metsadeni
• Iisaku:
  • tuleva nädalańni
• Jõhvi:
  • teise kevadeni
  • vett õli puole tõrres-saadik
• Lüganuse:
  • seitse aastanni
  • keträs konttini - kederLuuni

rakendus

saatte-piirMäärus [veikkest saatte]

Eesti keele rajava käände kõrval ^[2]

• Lüganuse:
  • maast madalast saatte
• Jõhvi:
  • põlvist saatte
  • siijest saadikk
• Iisaku:
  • veikkest saatte

nii kui

• Vaivara:
  • joulust saatte
  • uonest saatte

saatte-kaasSõna võib sulanduda eelmise sõna lõppu

• Lüganuse:
  • kolme aastas-saatte on varsa ambat
  • jõgi on keväde kallastes-saatte
  • lõunes-saatte
  • mihklipäs saatte
  • südämes-saatte
• ^[3]
  • peeta pimedast saate
  • lassa õlla õhta'anni
• Jõhvi:
  • kodus-saatte
  • maas-saatte
  • puoles-saadik
  • põhjas-saatte
  • servis-saatte (täis)
  • vett õli puole tõrres-saadik
  • õhtas-saatte
  • senes-saatte
• Iisaku:
  • kaelas-saadik
  • metsas-saadik
  • kõrvis-saatte
  • ommikus-saatte
  • arkkides-saatte vajus tüma
• Kodavere seestÜtleva käände lõpp ongi -ss(<*-st):
  • jõõluss-suatt
  • lapsess-suatt

üheKordse s-ga liitumist leiab Kuusalust kuni AluTaha

• Lüganuse:
  • sügise saatte
• Iisaku:
  • kriipsu saatte

see on naGu Vepsa, Karjala, Isuri, Vadja ja Ingeri Alam-Luuga murrete sisseÜtlev:

• Põhja-Kuusalu:
  • louna saatt
• Soome:
  • taloon saakka
  • veneeseen saakka
• Vadja ^{[4] [5]}:
  • tämä tuli soho ssaa
  • Itšäpäivä: siltaassaag, mettsäässaag
  • pulmia mändžittii oomnikkoossaa - pulmi peeti hommikuni
  • õlimma eittsesä valgõtikkoossaa - olime õitsis koiduni
  • tämä õli õnnõva vanaassaa i surmaassaa - tema oli õnnelik vanaduse ja surmani
  • kanava menep ̮ Kattilallõõssaa - kanal läheb Kattila külani
  • vad́d́alaisii cüliä on Laugaassaa - Vadja küli on Lauga jõeni
  • joohsi kotoossaa - jooksis koju
  • anna millõ babuškallõõssaa cävvä - las ma lähen vanaEma juurde
  • on täünnää poolõssaa - on poolest saati täis
  • cävi kõlmõõ kõrtaassaa - käis 3 korda
  • söö kõikkõa õttsaassaa - sõi kõik otsa

omastavat reedab mõniKord astmeVaheldus

• Lüganuse:
  • pääkarvad pidid pikkad õlema, ikke piha saatte

nii kui

• Viru-Nigula:
  • siije a,ea saadik (aiani)
  • eina-a,ea saatte (heinaAjast saadik)

sõnaAlguse kaasHäälik kipub liitSõna sees kaksistuma ka muidu

• Lüganuse:
  • siijessaatte
• Jõhvi:
  • sinnessaadik

Vaivara Kudru küla heliSalvestuselt kuuleb:

• • igävese a,eas-saatte
  • ehtas-saatte
  • siijes-saatte
  • sinnes-saatte

kuna linti lugeja J.Remmel ise on kirjutanud samad sõnad nõnda:

• • igävese aja saate
  • ehta saate
  • siie saate
  • sinne saate

ega taju ise kaasHääliku kaksistumist

seestÜtleva asemel leiab sisseÜtlevat ja alaleÜtlevat

• Iisaku:
  • Iisakkusse saatte
• Haljala:
  • Ligedama mäesse saadik
• Viru-Nigula:
  • Lahest niigauwa ku Lettibäle saadik
• Kuusalu:
  • [antska (kaluriKinnaste) varred olid siije] küünärnukki saatti

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 211
2. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 212
3. ↑ H III 1, 732/4 (8) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Palve sakstele + Öötöö sajatus"
4. ↑ Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.240
5. ↑ Votian Terminative