- 1 ma-tegevusNimi (tegema) [1]
- 1.1 astmeVaheldus
- 1.2 siseKadu [12]
- 1.3 viisiÜtlev mma
- 1.4 sisseÜtlev maije
- 1.5 muud ma-tegevusNime käänded
- 1.6 ma-tegevusNimi täiendina
- 1.7 ma-tegevusNime mitmuse alalÜtlev omastusLiitega
- 2 viited ja märkused
ma-tegevusNimi (tegema) [1]
Eesti sõnaRaamatuist leiab teguSõna ma-tegevusNime, millest võib tuletada
teoNime: tegemine
- Lüganuse:
- sulase suurta puhkamista; [2]
tegijaNime: tegija
- Vaivara:
- ombelija ~ omblija
v(a)-keskSõna: tegev jm
- Lüganuse:
kauplema, omblema, riidlema, taplema, vaidlema, ütlema, aeama [5], pettama, kõrjama, õskama, õtsima, sõisama [6] ...
- sõtkuma [7], siuluma, niuluma [8],
- Lüganuse:
- Jõhvi:
- kokko kogoma, kosoma, vajoma, uskuma, kiskuma [9],
- Vaivara Kudruküla:
- itkemä, ulvoma (uluma) [5],
- Vaivara Udria:
- ikkemä, riehu (~ rõhu),
- Lüganuse, Jõhvi, Lääne-Vaivara:
- ketrama, sudima, siplima, kopruttamma ~ koprottamma [10]
- Ida-Vaivara ja ranniku:
astmeVaheldus
kunagine nimiSõna tuletamise liide ma (söömad, joomad, käimad ...) on liitunud tugeva astme tüvele
- Lüganuse:
- Jõhvi:
- vedama,
- Vaivara:
- issudamma ~ issuttamma, paisettumma [7],
- Viru-Nigula põhjaOsa:
- kugettama (õitsema), liguma (ligunema)
siseKadu [12]
tüve ja liite vahelt a, ä, e kadunud pole
- Lüganuse:
- püüdematta, laulaja,
- Jõhvi:
- [kõrva] kuulemine, appanema (hapnema), niittama
- Iisaku:
- keittama (keetma), sõittaja (pruudi kutsar)
- Vaivara:
- kuulematta (halva kuulmiseGa)
e on kadunud pika silbi järel ele-liite algusest.
- õmplema, riitlema, vaitlema, vihtlema, ütlema [14],
viisiÜtlev mma
kaasRõhulise silbi järel
kaasRõhulise silbi järel tavaliselt kaasHäälikud pikenevad [15] nagu regiVärsiMõõdu mõjul
- parandamma, värisemmä [16], [verkku] pauluttamma [8], avittamma [14] kahetsemma, tühendämmä [5], armastamma, pudenemma [17],
- Lüganuse:
- tuiska kangasta kuduma
- lõvvendida lõksutamma
- paberida paugutamma; [18]
- javatamma, kihisemmä, kõrbenemma, lahuttamma, [pidi] peksettämmä, ma,attamma (magatama), si,ittamma [19], rauwuttama ~ rauvuttama ~ ravvuttamma, [kalja] uuvistamma [20], piŋŋuttamma [21], terestamma [22], [lõnga] eiestämä, unestama [23]
- Jõhvi:
- Iisaku:
- laulattamma
- Vaivara:
aga m võib jääda ka pikenemata
- unestama [22],
- Lüganuse:
- iegeldama, narrittama, vierettama, äbenema, [lõnga] eijestämä,
- Jõhvi:
- koristama, mälästämä, puhastama
- Iisaku:
- valestama [22],
või pikeneda rõhutugi silbi järel
- Lüganuse:
- menemmä, [tuli] lüpsemmäst
AluTaguse laulus on mma asemel valdav maije [25]
sisseÜtlev maije
on püsinud kõneski kaasRõhulisena [15] nagu regiVärsiMõõdu mõjul
- Lüganusel:
- [kange] üppämäije ja kargamaije, lõikkamaije, magamaije, menemäije, niittamaije, peksämäije, pidämäije, põlemaije, sõisamaije
on arvatud, et pikemba (maije) lõppu võidi eelistada tegevusse asumise, alustamise väljendamiseks
Eesti regiVärsist erinevalt, AluTaguse laulus ei piirdu see kaheSilbiliste pikaVälteliste tüvedega [26]
- Vaivara:
- kui mina akan luulemaie,
- ja sütin sanulemaie; [27]
- Jõhvi:
- saks ei sallind päivikesta
- saks ei sallind vierevaida
- isand ööd tulemaie
- kupjas kuuda tõisevaida; [28]
- kuuleb mind kodu tulemaie
- pöörab pööralta väravad; [29]
- vend nägi minu tulemaie
- ajas karja kaldaaie; [30]
- ootid Tuonelt tuldamaie (umbIsikuline ma-tegevusNimi)
- kerikaialt kierimaie
- alta mulla astuvaia
- nägid naisi tulemaie
- lina päida liugemaie
- tanupäida tallumaie
- mõtlid eideni õlema
- audujani astumaie; [31]
- kui kuuli kodu tulemaie
- välja otsasta olemaie
- arula helisemaie
- pani piima pessemaie
- lapse leemi leigimaie; [32]
lühikene j
võib olla pääRõhu järel
- Lüganusel:
- Unikülas 1960.a salvestati 1877. sündinud Kristiine Kõrtsilt kaasRõhulisenagi
- andamaje, kihlamaje, kuivamaje, kuulama,e, lahkumaje, närimäje, pesemäje, põlemaje, rääkkimäje, võttamaje, õtsima,e
- pane põllud puhkamaje
- eina kaared engamaje
- saared suured sõisamaje
- nurmed kullad kukkumaje; [37]
muud ma-tegevusNime käänded
viisiÜtlev ma
kirjeldab kohustust
- Soome [38]:
- sinun pitää lukeman ~ lukea (sa pead lugema)
umbIsikuline viisiÜtlev tama
seda, et tehakse
- Jõhvi:
- ootid Tuonelt tuldamaie
- alta mulla astuvaia; [31]
kirjeldab kohustust
- Soome [38]:
- tämä kirja pitää luettaman (seda raamatut peab lugema)
- työ pitää tehtämän (töö tuleb teha)
seesÜtlev massa
ollakse mingi tegevusega hõivatud
- Lüganuse:
- kihelkund on kuulamaies (seguneb laulus sisseÜtlevaga)
- vallakund on vahtimaies [39]
käib sääl mingi tegevuse pärast
- Lüganuse:
- käisin ma kalu külassa
- umaluida õstamassa
- villuja vahestamassa [40]
- Jõhvi:
- sinu ella ulkudesse
- käimassa käskujalga [41]
- Vaivara:
- meie nurga mehed noored
- tehke sillad soode peale
- et ema saab tütaril käia
- et tütar saab emala käia
- söömassa sialihada
- mekkimas mõdu magusa
- katsumas kanamuneda
- panemas pihta paksu piima [42]
võib olla mitmuses
- Jõhvi:
- taat käis saajassä sajässä
- tuhandassä tuadämissa (umbIsikuline mitmus)
- sadamissä saatemissä [43]
seestÜtlev masta
hoiab mingi tegevuse eest
võib olla mitmuses
- Lüganuse:
- oidus mind ju ooramaista
- varjas keelta peksamaista [44]
alaleÜtlev malle
Lõuna-Eestis
alustab tegevust
- Põlva:
- kui mina naksi laulemalle
- vald jäi vaiki saisemalle [45]
- Rõuge:
- panke͂ sõrme͂' sõudemalle͂
- si͂s mie' tüö tegünes
- maa kavvest kahane͂s [46]
- Rõuge:
- üts oli vahale vaabatu
- tõse võidet võidemalle (~ võie: võideme)
- kolmas kullda kirjutet [47]
-
Christian Kelch - Laiusse, PõltsaMaa, Järvä-Jaani õpetaja
1695 "Abhandlung von Livländischen Geschichtsschreibern" 14. lk:
- Jörru! Jörru! Jooks ma tullen?
- Erra tulle Ellakene.
- Micks ep olla eile tulnut?
- Eile ollin Ella üxinesse,
- nüht ollen Wirbi viekesse.
- Tulle Home Homikulla
- sies ollen Jelle üxinesse.
- Karketella Kaste Ella
- Siuka Sittika Willulla
- siess ollen Walmis Wainijull
- kaunis karja Satemalle.
alalÜtlev malla
sooritab mingi tegevuse abil
- Jõhvi:
- ärja süöb ta süömalla
- vaadi juob ta juomalla [48]
- Soome [38]:
- he hankkivat leipänsä kutomalla verkkoja ja tekemällä töitä rikkaiden pellolla
- ja vaatimalla he yhäkin vaativat, et, että Olavin oli tultava heidän mukaansa (rõhutav: ja nad nõudsid pidevalt, et Olavi läheks nendega kaasa)
alaltÜtlev malda
Lõuna-Eestis
toimus ühe soorituse tagaJärjel
- Pärnu:
- teo leiba sõi söömalta,
- vaadi õlut jõi joomalta [49]
ilmaÜtlev matta
ilma, et tehtaks, oleks tehtud
- Vaivara:
- Lüganuse:
- seni kurjad kuulemata
- kui on kukke laulamata
- kanene karutamata
- öölindu üüdamata [51]
tegemise võimeta
- Vaivara:
- kuulematta (halva kuulmiseGa ~ kuulmatu)
nii, et ei tehta
Eesti keele et-kõrvalLause asemel
- Soome [52]:
- minua neuvottiin olemaan luottamatta johtajaamme - anti nõu, et ma ei usaldaks meie juhatajat
- saavuin sinne näkemättä teitä
- asia on tinkimättä niin
- on parasta olla lähtemättä (kõige parem on jätta minemata)
- olla vai ollako olematta?
- ole nauramatta viisaampiesi puheille (ära naera enesest targemate juttu)
saav maksi
selleks, et teha
- Viru-Nigula:
- Annuksaare saksa poega
- Äivere ärra poega
- millaks sa mind magasid?
- kui olid mäela mängimaksi
- siisap ma sinu magasin [53]
- Kuusalu:
- ei mina sünni suurte sekka
- korge ei korva istumaksi
- valge vastu vaatamaie
- sirge vastu seisumaie [54]
ma-tegevusNimi täiendina
kirjeldab tehtut
- Soome [38]:
- itse kutomani kangas on tuolilla
- nämä tuolit ovat koulupoikien tekemiä
- sepän takomilla kirveillä emme ole vielä hakanneet puita
Mihkel Veske on leidnud taolisi jälgi regiVärsist
- Lüganuse:
- kui ülgen Luoja luodu
- Maria tegevä lasta (Soome: Marian tekemää lasta)
- Kadrina:
- minno tö, minno teggevä (Soome: minun tekemä)
- minno se omma ollekse [55]
taolisi väärTuletisi leiab Isureilt laenatust "Mareta lapse" laulust veelgi [56]
- Haljala:
- tulge, neiud, tunnistage:
- kelle töö, kelle tegedus (Soome: kenen tekemä)
- kelle au, kelle äbedus? [57]
tegemisega seotud
ma-tegevusNime mitmuse alalÜtlev omastusLiitega
sündmus, mis on kohe toimumas
- Soome [60]:
- olimme lähtemäisillämme, kun puhelin soi (olime just minemas, kui telefon helises)
- olin saamaisillani työn valmiiksi, kun sairastuin
- Vadja [61]:
- staruxa on koolõmiizõllaa (vanaEit on suremas)
- õlin tulõmiizõllaa teilee võõrazii, kui poika tuli läsivässi (olin tulemas teile külla, kui poeg jäi haigeks)
viited ja märkused
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 267
- ↑ H II 3, 633 (226) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Veere päev + Öösel üksi"
- ↑ H II 1, 618/9 (799) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Tõbine naine"
- ↑ H III 17, 37/9 (19) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1894) "Petis peiu + Tule mulle + Tunnen tuima"
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 18
- ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 51
- ↑ 7,0 7,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 69
- ↑ 8,0 8,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 72
- ↑ 9,0 9,1 9,2 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 141
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 71
- ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 53
- ↑ 12,0 12,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 154
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 68
- ↑ 14,0 14,1 (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 16
- ↑ 15,0 15,1 Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 14
- ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 37
- ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 19
- ↑ H III 1, 700/2 (4) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889)
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 52
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 55
- ↑ 21,0 21,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 57
- ↑ 22,0 22,1 22,2 22,3 22,4 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 67
- ↑ Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 13
- ↑ 24,0 24,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 53
- ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 142
- ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 141
- ↑ H II 1, 118/9 (164) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu < Rakvere ligidalt - M. Ostrow & O. Kallas < Madis Siesberg, 62 a. (1888) "Laulu võim"
- ↑ H II 1, 194 (288) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Madli Landsberg, 55 a. (1888)
- ↑ H II 1, 205 (304) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Aps (Jüri naine) 65 a. (1888) "Oma ja võõrasema ootavad koju"
- ↑ H II 1, 209/10 (312) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Wihmann, 47 a. (1888) "Mõõk meres"
- ↑ 31,0 31,1 H II 1, 209/10 (312) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Wihmann, 47 a. (1888) "Mõõk meres"
- ↑ E A 1019/20 (1) < Jõhvi khk. - J. Seland (1893) "Oma ja võõrasema ootavad koju"
- ↑ H II 3, 635/6 (233) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890)
- ↑ H II 1, 227 (334) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Riimal, 72 a. (1888)
- ↑ H II 1, 169/70 (236) < Jõhvi khk., Päite v. < Lüganuse khk. - M. Ostrow & O. Kallas < Katri Kriisa, 75 a. (1888)
- ↑ H II 1, 607 (785) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Noorik kodu käimas"
- ↑ H II 37, 270/1 (4) < Jõhvi khk. - D. Timotheus < Liisu Sawest (1892) "Oma ema ootab koju"
- ↑ 38,0 38,1 38,2 38,3 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 138
- ↑ H II 3, 623/4 (207) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Laulu võim"
- ↑ H II 3, 644/5 (256) < Lüganuse khk., Aa rand - H. Prants < Kure eit (1890) "Sõlest sõda + Sõjalaul"
- ↑ H II 1, 394/5 (549) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888)
- ↑ H II 7, 199/202 (82) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889)
- ↑ H III 1, 195/8 (1) < Jõhvi khk., Voka v. - M. Eljas < ?, 65 a. (1888) "Laulu võim + Laulu õppimine"
- ↑ H II 7, 897 (11) < Lüganuse khk. - A. Tõnorist (1890) "Üteldakse liigasööjaks"
- ↑ H III 11, 593/4 (5) < Põlva khk., Timo v. - Joosep Tobre (1890) "Laulu võim + Palju sõnu + Neli neidu + Vahelt vaene."
- ↑ H II 5, 455/6 (26) < Sangaste khk. - Joosep Hurt < Kadri Susi, u. 60 a. (1877)
- ↑ H II 71, 547 (49) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Marana, 80 a. (1903) "Pikk tee + Õunapuu"
- ↑ H II 1, 246 (357) < Jõhvi khk., Kalina k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Mill, 76 a. (1888) "Perenaine ootab koju"
- ↑ E 56359 < Pärnu - K. Veismann < Tiiu Otmann (1925) Pl
- ↑ 50,0 50,1 H II 1, 87 (114) < Vaivara khk., Udria k. - M. Ostrow & O. Kallas < Vommi Mari Kontsa (1888) "Puhas neiu"
- ↑ H II 1, 53/5 (69) < Vaivara khk., Puhkova k. - M. Ostrow & O. Kallas < Kuppari Ann Kontsa, 60 a. (1888)
- ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 213, 226
- ↑ H II 34, 324/6 (26) < Viru-Nigula khk., Samma v. < Harju-Jaani khk., Anija v. - Hans Lohk < Mari Koort, 71 a. (1892) "Mareta"
- ↑ H II 34, 324/6 (26) < Viru-Nigula khk., Samma v. < Harju-Jaani khk., Anija v. - Hans Lohk < Mari Koort, 71 a. (1892) "Mareta"
- ↑ ER I 117(Vi 10) Kadrina khk.
- ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 146
- ↑ H II 46, 317/8 (19) Haljala khk., Essu v.
- ↑ H III 1, 274/5 (4) Jõhvi khk., Voka v.
- ↑ H II 1, 220/1 (324) Jõhvi khk., Kohtla k.
- ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 139
- ↑ Votian miine' - gerund
No comments:
Post a Comment