alalÜtelev

• 1 alalÜtlev (mildisell, mildisill) ^[1]
  • 1.1 tunnus on liitunud omastava sarnasele tüvele [ligemäll, pimedall]
  • 1.2 ll(a) > l pika või rõhutu silbi järel [ulgal, pääl]
  • 1.3 tuletab määrusi ^[2]
    • 1.3.1 lla [kummulla, polvilla]
    • 1.3.2 gillä, kkalla [närukkilla, sasikkilla]
    • 1.3.3 villä, vällä [lähüvillä]
    • 1.3.4 dellä [vaigudella]
    • 1.3.5 sillä [rindosilla]
    • 1.3.6 ajaMäärus
    • 1.3.7 ajaMääruse täiend
      • 1.3.7.1 alalÜtlevas
    • 1.3.8 alaleÜtlev alalÜtleva asemel
    • 1.3.9 vahend
    • 1.3.10 da-tegevusNime alalÜtlev ^[11]
      • 1.3.10.1 toimub selleks, et kellelgi oleks midagi teha
      • 1.3.10.2 julgus midagi teha
      • 1.3.10.3 ühe tegemise ajal juhtub teine
    • 1.3.11 ma-tegevusNime alalÜtlev malla
      • 1.3.11.1 sooritab mingi tegevuse abil
  • 1.4 ühildumine ^{[18] [19]}
  • 1.5 öeldise ühildumine sihitis-määrusega
    • 1.5.1 sihitis Eesti keele (alalÜtlevas) tegijaMääruse asemel [käski soldatti tuvva miekka]
• 2 viited ja märkused

alalÜtlev (mildisell, mildisill) ^[1]

tunnus on liitunud omastava sarnasele tüvele [ligemäll, pimedall]

pikk ll püsib kaasRõhu järel

• Lüganuse:
  • põrandall,
  • [jõulu] pühädell, melemill silmill,
  • iemäll, karvussill (karvuPidi koos), [silmad vie] kierevill (pisarais), [on] kummargall, [naine on] nägevill (rase), [kõht on] vedeläll (lahti),
• Jõhvi:
  • mull, sull, madalall,
  • lahuttajadell,
• Iisaku:
  • pimedall, allikkall,
  • lammastell, tüttardell,
• Vaivara:
  • ligemäll, üleväll,

ll(a) > l pika või rõhutu silbi järel [ulgal, pääl]

nagu IdaMurdes

• Lüganuse:
  • üväl mielel, [einputk on] marjal, sell ~ senel,
• Jõhvi:
  • pääl, suurel ulgal,
• Iisaku:
  • tütrel, õhtal,

tuletab määrusi ^[2]

pigem Jõelähtmel, Kuusalus, harva Viru-Nigulas ja Vaivaral

lla [kummulla, polvilla]

• Vaivara:
  • kummulla, otsilla (otseli),
• Viru-Nigula:
  • [on] polvilla,
• Soome:
  • [on] polvillaan,

gillä, kkalla [närukkilla, sasikkilla]

• Vaivara:
  • laadakkilla (lahti, laiali), [maja on] närukkilla (lagunemas), sasikkilla (sassis),
• Kuusalu:
  • närvägällä (pikali),

villä, vällä [lähüvillä]

• Lüganuse:
  • [silmad vie] kierevill (pisarais), [naine on] nägevill (rase),
• Vaivara:
  • üleväll,
• Kuusalu:
  • näskevillä (käsipõsakil, rase), istuvalla (istudes),

dellä [vaigudella]

• Kuusalu:
  • vaigudella (vaikselt),

sillä [rindosilla]

Eesti keele pidi tagaSõna asemel

• Lüganuse:
  • karvussill (karvuPidi koos),
• Viru-Nigula:
  • nilkkasilla (pesu väel), [uks on ~ jädä uks] raukkasilla,
• Vaivara:
  • kohtsillä (varsti, kohe), polvisilla [maas], rindosilla (rinnutsi, vastamisi),
• Soome:
  • kohtsillaan,

ajaMäärus

on kõige tavalisem kõigis LääneMereSoome keelis

• Lüganuse: kukke laulu ajal tuisti vanast
  • tennisse päiväl lähäb talve seljäluu katki
  • kui talvel mies kõnnib püksi kaulusseni lumes, sie suvel kõnnib põlvest saatte rohos
  • õkkaspuu raijutti nuorel kuul
• Jõhvi: päiväl õli puoluks kinni

nii kui

• Vaivara:
  • mennel pühäbäl oli miul pali viera
  • kaigel üösel ei saand silmä kinni

isegi eluea puhul

• Lüganuse: meil üks lehm lei õhval juo sarve maha (õhvana)
• Soomes - täpsustamata aja kohta ^[3]:
  • päivällä
  • tällä viikolla - sel nädalal
  • viime vuosisadalla
  • edellisella kerralla
• Vadja ^[4]:
  • sücüsüll

ajaMääruse täiend

on tavaliselt

alalÜtlevas

, aga põhiSõna on osastavas või viisiÜtlevas (olevas) käändes

• Lüganuse:
  • sell aasta ühel ommikku [vara]
  • peremes meneväl suve suri
  • tõisel riede Juhan tõi lambad
• Jõhvi:
  • suojal kevade
  • esimisel õhta
  • ühäl pühäbä õhta
  • mitmel ommikku tuli viis märssi perenasel panna

nii kui Võru, Vadja, Karjala,

• Setu:
  • vanal aiga
• Vastseliina:
  • mustil aiga (enneMuiste)
• Vadja ^{[5] [6]}:
  • senell päivää
  • ühell kõrtaa tuli suur tuuli
  • kasell voot - sel aastal
• Soome:
  • sillä aikaa, et saa mennä ulos - selle aja jooksul sa ei tohi väljuda
  • toisella kertaa
  • ühtä aikaa - ühtAegu
  • tulen vain lyhyeksi aikaa ^[7] - tulen ainult lühikeseks ajaks
  • pyydän teitä poistumaan vähäksi aikaa - palun teid väheks ajaks lahkuda
  • jää siksi aikaa kotiin, kun palaan - jää seks ajaks koju kuni ma tagasi tulen

alaleÜtlev alalÜtleva asemel

väljendab korduvat tegevust

• Vadja ^[8]:
  • ühs naisikko cäüs niittämää põllolõõ - üks naine käis pidevalt põllul niitmas
  • kuttsõ pulmõilõõsõõ - kutsus pidevalt pulma

vahend

Eesti keele kaasaÜtleva asemel

• Lüganuse: itkeb nagu vitsul peksetu
  • ära kuluta ninda pali, katsu vähemal läbi saada
  • piap vähäsel elämäije
• ^[9]
  • see on kaurul kasvatetu
  • lihutetu linnasille
  • õtra tangulla tasutu
• Jõhvi ^[10]:
  • püüsi püssil püietasse
  • kala võrgula võeta

da-tegevusNime alalÜtlev ^[11]

levib rohkem Lõuna-Eesti ja Isuri keeles

toimub selleks, et kellelgi oleks midagi teha

• Ambla:
  • kiigun kilteri iessa
  • kõigun kubja käskiella (kupjale käskida) ^[12]

julgus midagi teha

• Laiuse:
  • mis mina hoolin üteldessa
  • kardan välja kaldudela ~ kaljudessa ^[13]

ühe tegemise ajal juhtub teine

• Äksi:
  • oles sa unesgi nähnud
  • magadella mõtelenud
  • tukkudena tulnu meele ^[14]
• Koeru:
  • nõela kadus nõeludessa
  • õmeldes udu ameta
  • pilutelel peio särki ^[15]

ma-tegevusNime alalÜtlev malla

sooritab mingi tegevuse abil

• Jõhvi:
  • ärja süöb ta süömalla
  • vaadi juob ta juomalla ^[16]
• Soome ^[17]:
  • he hankkivat leipänsä kutomalla verkkoja ja tekemällä töitä rikkaiden pellolla
  • ja vaatimalla he yhäkin vaativat, et, että Olavin oli tultava heidän mukaansa (rõhutav: ja nad nõudsid pidevalt, et Olavi läheks nendega kaasa)

ühildumine ^{[18] [19]}

LääneMere-Soome täiend ühildub põhiSõna käände ja arvuga - tavaliselt

• Lüganuse:
  • üväl mielel,
  • melemill silmill,
• Jõhvi:
  • suurel ulgal,

öeldise ühildumine sihitis-määrusega

sihitis Eesti keele (alalÜtlevas) tegijaMääruse asemel [käski soldatti tuvva miekka]

• Lüganuse:
  • emä lasi seppä tehä uuwe atra
  • midä sa tied sääl, laset lapse kisendädä
  • [ta] lasi kassi ärä tappada üövahi ja võttada nahk seljäst vällä (lasi ööVahil kassi tappa)
  • lase käät käijä
• Jõhvi:
  • isa lasi poja obuse ette panna
  • lase oma koivet kärmest käijä
  • kui ahi küettud, lase ahju nattukkene jahtuda

(nii kui Soome ja Põhja-Eesti murdeis)

• Vaivara:
  • kuningas käski soldatti tuvva terävä miekka
  • eivät lase ihmist makka ka

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 205
2. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 205
3. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 222
4. ↑ Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.247
5. ↑ Votian main cases
6. ↑ Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.248
7. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 197
8. ↑ Votian external locative cases
9. ↑ H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl Pulmadest
10. ↑ H II 8, 809/13 (3) < Jõhvi khk., Järve v. - J. Saamuel < (?) isa, u. 70 a. (1889) "Arg kosilane"
11. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 155
12. ↑ H III 4, 252/3 (1) < Ambla khk. - A. Redlich (1890) "Õhtu ja hommik + Ema nutab, et tütar mõisas"
13. ↑ H III 9, 153 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Gustaw Iwask Saar (1890)
14. ↑ H II 56, 418/9 (105) < Äksi khk., Elistvere vaestemaja - J. Tammemägi < Mari Valge, 68 a. (1895) "Kasvatus asjata"
15. ↑ H II 13, 143/5 (35) < Koeru khk. - Willem Wiitmann (1888) Nõelamäng rl/mng
16. ↑ H II 1, 246 (357) < Jõhvi khk., Kalina k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Mill, 76 a. (1888) "Perenaine ootab koju"
17. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 138
18. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.203
19. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 208, 211