võrdelusAstemed

• 1 omadusSõna võrdlemine
  • 1.1 millegi sarnane ^[1] [orav on obuse suuru]
    • 1.1.1 millegi poolest eriline ^[4] [olen rikas riietelle]
    • 1.1.2 -(i)k+lä(i)ne liide Eesti keele -line liite asemel [aariklane]
  • 1.2 keskVõrre ^{[7] [8]} [paremb: (ain os) paremba: (ain om) parema: (mit os) parembi: (mit om) paremi]
    • 1.2.1 keskVõrde m(ba)-tunnuse ees teise silbi a ja ä on asendunud e-ga [pitk: pitkemb]
  • 1.3 nimiSõna Võrdlemine ^[9] [lännemasse]
  • 1.4 määrSõna Võrdlemine ^[9]
    • 1.4.1 nimetavaline [kaige paremb läks punasesse verkku]
    • 1.4.2 omastav-viisiÜtlevaline [usinamma]
    • 1.4.3 sisseÜtlevaline [ligemba]
  • 1.5 keskVõrdelised liited ^[9]
    • 1.5.1 -mitte ^[10], -mäst ^[11], -miste, -miisi, -meisi ^[12], -mine ^[13] [nuoremmitte]
    • 1.5.2 -tta, -tte, -de ^[14] [nuoremmatte]
  • 1.6 osastavaline võrdlusAlus Eesti keele seestÜtleva asemel ^[15] [olin kuuda kuulusambi]
    • 1.6.1 omastavaline võrdlusAlus Eesti keele seestÜtleva asemel [sen enempää]
  • 1.7 kõikse üliVõrre [kõige, kõikse veikkemb]
• 2 viited ja märkused

omadusSõna võrdlemine

millegi sarnane ^[1] [orav on obuse suuru]

• Vaivara:
  • kus on nirki ärja suuru
  • orav on obuse suuru ^[2],
• Kodavere:
  • sell saavad siad siledad
  • lambad laane lehma suurus ^[3],

millegi poolest eriline ^[4] [olen rikas riietelle]

• Vaivara:
  • see on naelale nobeda
  • ja omblukselle kül osava ^[5],
  • ma olen rikas riietelle
  • sa oled rahale rikas ^[6],

-(i)k+lä(i)ne liide Eesti keele -line liite asemel [aariklane]

• Lüganuse:
  • kärnikläne (kühmuline, mügarlik)
  • aariklane (haruline)
• Jõhvi:
  • õksiklane (okslik)
• Vaivara:
  • puoliklaine - pooleliOlev, poolik)

keskVõrre ^{[7] [8]} [paremb: (ain os) paremba: (ain om) parema: (mit os) parembi: (mit om) paremi]

keskVõrde m(ba)-tunnus on kogu Virumaal ja Ida-Amblas:

1. lahtises silbis: mba, (mitmuses) mbi, (ain nimetavas) mb,
2. kinnises
   1. rõhutus silbis: ma, (mitmuses) mi,
   2. kaasRõhulises silbis: mma, (mitmuses) mmi,

• Jõhvi:
  • (ain os) jämedamma, tehosamma, (mit os) jämedimmi [puid], vaisemi, vanemi,
• Lüganuse:
  • (ain os) [ei tule] parema, koledamma [asja], vaalakkamma, (mit os) mustemi, paremmi, pienemi, veikkemi,
  • aga: [ise] vanemmast, [tõbi] nuoremmast, [sai] targemmast,
• Vaivara:
  • (a n) madalamb: (a om) madalamma: (a os) madalamba: (m os) madalambi,
  • aga: pienemmäd, pitkemmäd, (ain os) alvemma [elo], ilgemma [juttu],

keskVõrde m(ba)-tunnuse ees teise silbi a ja ä on asendunud e-ga [pitk: pitkemb]

• alb: alvemb, lai: laijemb, must: mustemb, pitk: pitkemb, enämb,
• Lüganuse:
  • aga: iljamb, kueramb, [jääb] kõhnamast,
• Jõhvi:
  • tümemb (pehmem),
  • aga: lahjamb,
• Vaivara:
  • iljemb, oikka: oigemba (õhukene), ränkkä: räŋgemb, paremb, enemb ~ enämb,
  • aga: madalamb: madalamma: madalamba: madalambi, lahjamb,
• Vaivara Kudruküla:
  • pimmemp: [lähtö] pimmemmäst,
• Ida-Vaivara:
  • suurep (VadjaPäärane: suurõpi, nagu Lõuna-Eestis),

• uuemal ajal: ull(u): ullemb,

nimiSõna Võrdlemine ^[9] [lännemasse]

• Jõelähtme:
  • lounamasse, lännemasse (lääne poole, ka Soomes),

määrSõna Võrdlemine ^[9]

nimetavaline [kaige paremb läks punasesse verkku]

• Kuusalu:
  • kaige paremb [läks punasesse verkku kala] (paremini)

omastav-viisiÜtlevaline [usinamma]

• Lüganuse:
  • ennema, parema, usinamma,
• Jõhvi:
  • usinama (kiiremini)
• Iisaku:
  • ilusama
• Kuusalu:
  • [mess] kiiremmi [tarvis tehä oli] (kiiremini)
  • [lüögä] kovemmi
• Soome:
  • enemmän, vähemmän, ennemmin, varhemmin,

sisseÜtlevaline [ligemba]

• Lüganuse:
  • ligemba (ligemale),
• Kuusalu:
  • kaugemba (kaugemale)
• Vaivara Kudruküla:
  • kiiremba, varremba,

keskVõrdelised liited ^[9]

-mitte ^[10], -mäst ^[11], -miste, -miisi, -meisi ^[12], -mine ^[13] [nuoremmitte]

Eesti keele -mini, -misi liidete asemel

• Lüganuse:
  • enne(m)mitte (varem)
  • nuoremmitte (nooremas eas)
• Vaivara:
  • iljamitte - hiljemini; kiiremitte - kiiremini; varemitte -varemini
• Viru-Nigula:
  • paremitte, pahemmitte (pahemPidi)

• Lüganuse:
  • ennemmäst
  • rohkem(m)ast uolettumast, uodavammast
• Jõhvi:
  • tihemast (tihedamalt)
• Iisaku:
  • kõvemast
• Vaivara:
  • kiiremast, rohkemast
• Jõelähtme:
  • piamast (päämiselt, pää-aegu)

• Iisaku:
  • selgemine, ullemine, kordamiste ~ kordamisi
• Vaivara:
  • kiiremitte, pahemmitte, paremmitte, varemitte, iljamitte (hiljem)

-tta, -tte, -de ^[14] [nuoremmatte]

Eesti keele -ti liite asemel

• Lüganuse:
  • nuoremmatte (nooremas eas)

osastavaline võrdlusAlus Eesti keele seestÜtleva asemel ^[15] [olin kuuda kuulusambi]

• Lüganuse:
  • jaluleni jõudusambi
  • seljale seda parembi ^[16]
  • põll toob põlveni mureda
  • sinine sedä enämbi
  • rohuline rohke'embi ^[17]
• Vaivara:
  • enne olin kuu(da) kuulusambi
  • pärga päivade ülembi ^[18]
• Vadja ^[19]:
  • miä õlõn paĺĺo vanapi teitä - mina olen teist palju vanem
  • kõrkõapalt lidnaa - linnast kõrgemale
  • kõikkõa suurõp pojo - kõigist suurem poiss
• Soome ^[20]:
  • näytätte veljeänne nuoremmalta - te näite oma vennast noorem

omastavaline võrdlusAlus Eesti keele seestÜtleva asemel [sen enempää]

• kui ainsuse näitav aseSõna Soome keskVõrde ees ^[20]:
  • ei ole kuultu tuon kummempaa - sellest imelikumat juttu pole kuuldud
  • siitä asiasta ei puhuta sen enempää - rohkem sest asjast ei räägita
  • ei se ole sen vaarallisempaa - see pole kuigi suur oht

kõikse üliVõrre [kõige, kõikse veikkemb]

kõikne-sõna tuntakse Simunast, Amblast, Järva-Jaanist ja Häädemeestelt

• Simuna:
  • kõikne üö istud üleval, ei maga

kõikse abil moodustatakse üliVõrre (nii kui Põhja-Eesti murdeis)

• Lüganuse, Jõhvi:
  • kõige, kõikse veikkemb
• Lüganuse:
  • mõisas karja aija tüdrikk, sie õli kõige alamb tienija ja kie sia karjas käis, sie õli viel kõikse alamb
  • kõikse sügavamp
• Iisaku:
  • keikse, kõikse paremad
• Vaivara:
  • kaige nuaremb
  • mia votan sene kaige alusema puu (kõige alumise)
• Jõelähtme Rammu:
  • keiks(e)ma suuremb
• Jõelähtme Ihasalu:
  • keiksema ies

sarnase kuju annab kõige + sie liitumine

• Lüganuse:
  • kõige suve õli vihmane
  • kondasin kõikse päivä
  • sügelikk akkas kõik se pere külge
• Iisaku:
  • poiss krippeldab kõikse aeg isale kaasa menema
• Vaivara:
  • olin kaikse aiga aige
  • makas vatsolle kive otsas kaige sene päivä
• Viru-Jaagupi:
  • pärast läkks kõikse oma perega mualtt linna
• Väike-Maarja:
  • ma olin kõikse üe üleval
• Vadja ^[19]:
  • kõikkõa suurõp pojo - kõigist suurem poiss

viited ja märkused

1. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 239
2. ↑ H II 7, 194/6 (78) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889)
3. ↑ H II 43, 759/63 (1) < Kodavere khk. - August Mauer (saatja) & (?) W. K. (koguja) (1893) "Mardilaul"
4. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 238
5. ↑ H II 1, 125/6 (174) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu < Rakvere ligidalt - M. Ostrow & O. Kallas < Madis Siesberg, 62 a. (1888) "Kosjasõit"
6. ↑ H II 7, 147/9 (37) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889) "Ema haual"
7. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 144, 224
8. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 51-54,
9. ↑ ^{9,0 9,1 9,2} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 225
10. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 148
11. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 149
12. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 162
13. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 152
14. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 146
15. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel / Juhan Peegel 2006 lk 237
16. ↑ H III 17, 32/3 (15) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1894) "Rikka rehepeksmine"
17. ↑ H III 1, 687/9 (10) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889) "Isa ja mehe kodus"
18. ↑ H II 74, 341/2 (32) < Simuna khk. - Woldemar Rosenstrauch (1905) "Kättemaks sakstele + Härrad härgadeks + Sakste sajatus"
19. ↑ ^{19,0 19,1} Votian main cases
20. ↑ ^{20,0 20,1} Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 196