täisHääliku muutusi ^[1]

täisHäälikute ühildumine (vokaalHarmoonia) [hüppäsittä ~ katsositta] ^[1]

oli järjeKindel Kuusalu Kolga ja Kõnnu, Viru-Nigula ranna ja Ida-Vaivara murrakuis.

LääneMereSoome täisHäälikud jagunevad nelja vastandlikku paari

a-ä
o-ö
u-ü
õ-e

eesTäisHäälikut hääldades on keel eesPool
1. ä
2. ö
3. ü
4. e
5. i
ja tagaTäisHäälikut hääldades on keel tagaPool
1. a
2. o
3. u
4. õ

pääRõhulise täisHäälikuga ühildusid sõna kõik järgnevad täisHäälikud.

kui sõna kahes esimeses silbis oli tagaTäisHäälikuid, siis ei tohtinud järgmisis silpides olla eesTäisHäälikuid ja vastuPidi. 
* hüppäsivät ~ katsosivat 
i häälikul pole vastet. teda võib leida nii ees- kui tagaPoolseis sõnus.

Eesti keeles see põhiMõte enam ei kehti. Eesti keele järgSilbis võib olla ainult a, e, i, u . Saksa keele käände ja pöörde lõppudes võib olla ainult e; tuletusLiidetes i, u.

XX s Lüganusel võis kuulda veel ü-häälikut (enamasti teises silbis).

kogu KirdeRannikuMurdes: lühükkene,
Lüganuse:
- kükkükkalli, küsütti: küsünd, mürüstäb, pühküdä: pühütti, sügüse, sündüsin, ehidettüd, kinnidettüd, küühküläne (metstuvi),
- aga: tüli, püssid, (os) käsku, käidu, nähtu, süödu,
Jõhvi:
- [üksikku] tükküsi,
Vaivara:
- jänüs (jänes), käskü, kätkü, [ukse] künnüs, [vergu] käbü: kävü, küsümüs, lühüd: lühüve (lühike), nülgümä, pühkümä, väsümä, püördümä ~ püördimä (minestama), küdettü (köetud),
Vaivara Udria:
- jänis, kätki, künnis, küsimä, sündimä, venimä, vettimä,
Vaivara Kudruküla:
- metsus: metsukse, öksümä (KirdeRannikuMurde: eksima), ei venü, vettuma,
Vaivara Aruküla:
- venuma,
Vaivara Mustajõe:
- kühkilane (metstuvi),

AluTagusel kuuleb järgSilbis veel XXI s ä häälikut

Lüganuse:
- lendämä, keträmä, kisendämä, pidämä(je), vilistäs, jämedäd, märjäld, sügäväd, üüdämä, iestläne, veneläne, isä, piimä, ühtä ([ei] ühti, Soome: yhtään),
- aga: eläsiväd, mädänevad, süömätta, küttäda, ümbär ~ ümber (Vadja: ümperitsee, Soome: ympäri),
Jõhvi:
- mennä, käimä, lähvad: läksimä, rändäjäd, (om) räbälä, tähändäb, ädäl, ädäs, (om) ämäläse (ämbliku), köhä, külvämä, lükkämä, ütlemä, kisendämmä, pühitsettässe,
- aga: perämast ~ perä ~ pera (pärast), ümbär ~ ümbar,
Iisaku:
- ädä, künä, tümä, tüttär, üvästi, silmäd, lüömä,
Vaivara:
- nägemä, kerä, kerimä, teräne, tänä, [vilja] üvä (iva), [otra] üvämä, kelisemmä,
- ümmärgused, ümbär ~ ümber,
Vaivara Mustajõe:
- ämälane (ämblik),
Haljala Selja:
- [tule] sisää ([ei] ühti, Soome: yhtään),

kaasaÜtlev

Lüganuse:
- tüögä, senegä ~ seŋgä (sellega), piimägä, kividegä, lehelisegä, peksämisegä,
Vaivara:
- keŋgigä, püssügä, rüsädegä,

täisHäälikuÜhildumise matkimine [õliväd, paniväd, kadusiväd] ^[2]

kui eelmises silbis oli e, i, siis võib ebaKindla murdeKõne 3. või 4. silbis olla ä.

Lüganuse:
- ammastegä, luomidegä, rabamisegä, vigurittegä, kõrbenemmä, valudettä (nõrjutatakse, lastakse valguda), õliväd, paniväd, kadusiväd, piinasiväd, appanesiväd, liguneväd, tegotseväd,
Iisaku:
- arkkidegä, tuliväd, põlesiväd, luoppisivad, sõitsimmä,
Vaivara:
- paneväd, olivät, istusivät, varastasiväd,

nagu Juuru Kaiu, Kolga-Jaani, Kodavere ja Soome murrakuis

ä > e [sügeva]

müödä ~ müöde (Soome: myöten),
Lüganuse:
- lüpsedä,
Jõhvi:
- külvemä, sügevalle,
Vaivara:
- pitke (pika), tüttär ~ tütter, sügev: sügeva, ümmärguine ~ ümmerguine (Vadja: ümmerkäinä),

e > ä [üläväl]

kui esimeses silbis oli ä, ü, siis võib AluTaga, Rakveres ja Viru-Jaagupil 2. või 3. silbis olla e asemel ä.

Lüganuse:
- järälä, [sai] kättä, kärpsänäpp, lähkär, [ahi sai] küdänt, päälä, vägäv, üläs, üttäl (ütles),
Jõhvi:
- jällä ~ jälle, jänessed, kärmä, nägemä, päikkä, [ma] mälästän, [mää] äärnä, värttän, külmättab, üläväl,
Iisaku:
- pärälä, [tie] äärä,
Vaivara:
- päälästikku, kärmä, mänämä (minema), sügäläb,

ähe > ähä [vähä]

kogu KirdeRannikuMurdes leiab KeskMurdeLise

lähäb: ei lähä, vähä, vähäkkene, [ei pane] tähäle, lähädal, pähä,

ihe > ihi [kihilgund]

Lüganuse, Jõhvi:
- kihilgund,

ühi, ühe, ühä > ühü [pühüb]

nagu Viru KeskMurde Viru-Jaagupi, Simuna ja Iisaku murrakuis

Lüganuse:
- [vokki] lühüd, pühüde [aeal], pühütti, ühügõrra,
Jõhvi:
- pühüb, rühüb, ühüne, ühüskarjane, tühü,
- aitt on arva rietesta
- nurk kirstusta tühije ^[3]
Vaivara:
- [tormi] mühüsi (mühises),

järgSilbi o [roho: rohto] ^[4]

püsis AluTaga ja Vaivaral (vähem Haljalas ja Viru-Nigulas) enam 2. silbis, juhul kui 1. silbis üksiku nõrga kaasHääliku ees oli o

Lüganuse:
- [kapsa] lohko, ago, nado, mago, jago, vedo, elos, kodo, [vällä] menokk, [viskab] meno (menema), ono, paeo, obone: ovost, jätk: jätko, täkkod, mängo(s), järsko, ohtoma (vaeva nägema), pelottab (hirmutab), piergone [korv], juogo, süögo, andago, [sai] juokso, emäkko (võõras ema), kõikkis kaivos [ei õle vali vesi],
- KeskMurde mõjul: aganu, põrandu, masinu, udaru, umalu, kaalikku, aisu [vahel], laivu [pääle], rindu ~ rindude [pääle], lahju,e ~ lahjude (veimede), linude, laudude, ilus, talu, valus, näottu, õnnettu, ammu, [palja] jalu, katsuma,
Jõhvi:
- tego, vago, kokko kogoma, noros, (nim, om) roho: rohto, kosoma, kohoville, [kase] tohost, toidod, ajotte, vajoma, solo ~ solostikk (pikk kitsas lage riba metsa vahel), (om) käso: käsko, kieros, johtob,
- KeskMurde mõjul: üksikku [tükküsi], atru [sahad], sõnude, randude, jahud, põllud, madu, valu, uskuma, kiskuma, võrkku,
Iisaku:
- obone, nägo, elo, tano, kohos, noho, soho, kasetoho,
- KeskMurde mõjul: kaulu, piigu, sõpru, põtru, sõnu, kalu, vanu, sigu, linu, nahku, villu, asju, jalgu, marju, patju, latvu, laudu, raudu,
Vaivara:
- ilosi, aro (reha, rehasid), tütrikko, elo, (nim) ahjo, toitto: toidod, vergod, kirkko: kirgos, sordo (sõrd, kütis), permando, paigoline (ebaÜhtlane), kiskoma, katsoma (vaatama), uskoma: ei uso, unostamma, ommikko, ämärigo [aeal], avando (jää auk), appano [leibä], ilos talo, uoletto, onnetto, perädikko (järjestikku), (mit os) kalo, sigo, atro, naulo, piigo, paljo aasto, joukko (jõukaid), kindo (kindaid), laulajo, allikko, elokko, mantsikko (maasikaid), laudo, ilmo, tilkko, aabo, rihmo, paho,
- KeskMurde mõjul: [untti] ulvus, tahtuma, vanduma, omenu (õunu), naulu,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- rohto ~ rohtosi ~ rohtode, onosi [jago] (onude oma), pehmi kalo [liha], nuijo ~ nuiji, orjo ~ orjasi, linnost [kieretti kuonal], [sai] velgost [lahti], suuremist aganost, pahhost ihmisist,
Vaivara Kudruküla:
- krappo (vähke), matto, kallo, pahho, pihho (? õuesid), vanno,
Haljala Lahe:
- järsko, menos (menekul),
Haljala Selja:
- noho, [kase] tohod, rohod,
(Põhja) Viru-Nigula:
- elo, elppo [saama], [ei ole] kodo, johtosin kogo, [läks] kohto, obone, ei tahtond, aero, verkko: vergo, pojo (võrgu poi),

järgSilbi u > o [jutto, kutsomatta]

Lüganuse, Jõhvi, Vaivara:
- peso,
Lüganuse:
- peso, nähto, tehto, kirjudettod,
Jõhvi:
- mendod, pestod,
Vaivara:
- jutto, kutsomatta, tolmottama,

järgSilbi ö [emäkkö, örsöttämä] ^[5]

on LääneMereSoome (Isuri, Ingeri, Soome) keeltes hiline

Lüganuse:
- örsöttämä (edvistama),
Vaivara:
- kägo ~ kägö: kä,ö, nägö: näö, sälgö: sälö, käsko ~ käskö, [rugi] rääkkö, täkkö, köhnös (tuim inimene), jädökset (jätised), emäkkö: emägö (võõrasEma), äbemättö, [palju] tienijö,

öhä, öhe, öbe ... > öhö, öbö [köhöttäb, lägöttämä]

Lüganuse:
- köhöttäb, ögöläne (loll), lägöttämä (läkastama), öröläne (herilane),
Lüganuse, Jõhvi:
- öhel ~ öhöl: öhölä (kerge, kohev, tuhkjas [lumi], kerglane [inimene]), öböl (edev, kerglane, napakas, Soome: höpelö),
Vaivara:
- röhödus: röhöttämmä, öbölä, öröläine (herilane),
Kuusalu:
- hörüläne (herilane),

siseKadu ^[6]

tüve ja liite vahelt a, ä, e kadunud pole

Lüganuse:
- püüdematta, laulaja, küttägä, jättägä, andago ~ andagu,
- [puu] jänderikk, säigemed (nööri keermed), aldijas, päälimine, umbinane, laulaja, püüdematta,
- karppane [puu kuor], kiskuline [puu], kiudune [lina], muhkuline, piergosed [korvid], palkkine [lagi], tuskaline [elo], vahtune, vilttine [saapas],
Jõhvi:
- [kõrva] kuulemine, appanema (hapnema), niittama, oidaga,
- muldane, aukkuline, tomppuline,
Iisaku:
- keittama (keetma), sõittaja (pruudi kutsar), ärga tappaga,
- rohtune,
Vaivara:
- kuulematta (halva kuulmiseGa), aigelaine, aukkulikkone, leppilikko, pitkelikkone (pikergune), [lapse] mähkemet, vankkerid, mihkeli [päivä], vahterad, siemenet, [nenä] sieraimed, ergosa [unega], elbosast (hõlpsasti),
- kanttiline, kuuskine, pankkaline [maa], tohtoset, vüöttiline,

e on kadunud pika silbi järel ele-liite algusest [õmblema, riidlema]

õmblema, riidlema, vaidlema, vihtlema, üttlema ^[7],

e on kadunud pika silbi järel el, er-tüve käändeis [kaindlas, piendrad]

KeskMurde mõjul

Lüganuse:
- [vattel] vatla (täisVillane riie), vaagnad, küündläd,
Jõhvi:
- kaindlas, kuondlad, piendrad,
Vaivara:
- votti: vottmed, peiglad (pöidlad), veider: veidra, korsten: korstna,

e on lühenenud minevikus ja mitmuses sed, sid > st ^[8] [poist, läkst]

AluTaguse, Viru KeskMurde, Isuri, Ingeri, Kagu-Soome murrakuis

(mit nim) obosed ~ obost, veikkesEt, inimist, pois(i)d tassis(i)d [linad õvve], poist läkst [magama], torkkas(i)d, selgis(i)d [vällä], a,east [ümber],

lõpuKadu hilineb [peigomes ~ peigmes] ^[9]

ainsuse nimetava käände lõpu täisHäälik püsis võrdlemisi kaua (eriti Viru-Nigulas ja Vaivaras).

Lüganuse:
- alli, inda, jurma (laisk, aeglane), jäärä, [ussi] kesta, siidi, tikka (rähn), ääsi, üskä (köha), väärä, [kuda] võimalikku [õli], kolmijalad, peigomes ~ peigmes, talvimüts,
Jõhvi:
- alla [õli maas], jutta (jutt, triip palgi koores, höövliga lükatud soon lauas), mõisi, vänttä, lendava [lei läbi] (rabandus), [kuida] lindu, [nenda] laulu,
Vaivara:
- leski [naine], laiska tütrukku, [attra] sahka, [sia] viuhka (kihv), [käe] pihku, muhku, pehku, [maarja] kaski, nädala, madala, külmä ilma, liiga tarkka kuera, kokki, ribilä (ahju roop), lebikko, kovakuorikko [on] musta pornikka, tormi, tähti, kukko, mitta (mõõt), mütsü, [oige] tulusa [tüö], [mitte üks] raasu,

Viru-Nigulas olnud täisHäälik 1880. a paiku veel käände lõppudegi järel. oleva, alalÜtleva ja mineviku ainsuse 3. isiku lõpus mujalgi.

käände lõpud on kaotanud täisHääliku ka Isuri, Ingeri, Edela-Soome ja Kagu-Häme murrakuis. Kagu-Hämes on kadunud ka ainsuse nimetava käände lõpu i.

ainsuse nimetava käände lõppu üldistub tüveTäisHäälik e [talvi ~ talve] ^[10]

kuigi selle on kunagi asendanud i (nagu - lumi: lume, kivi: kive, kolmijalad, talvimüts ...)

Lüganuse:
- [einä] kaare, sülge,
Vaivara:
- korbe (laas), koski ~ koske, kuube, külge, lahte, lapse, lehte, lelle, onne, ovve (õu), pange, parve, sääski ~ sääske, talvi ~ talve, ukse,
Viru-Nigula:
- jälge, järve, kuore, polle, polve, tamme, [kaŋŋa] loime,

see on tavaline lauluski

Jõhvi:
- külab kuuske kurnab piimad
- külab kaske saatab karjad ^[11]
- sõua sõlge, lenna lehte ^[12]
- sinna kasvas suuri tamme,
- suuri tamme, laia latva ^[13]

lõpuKao liialdus [kärru ~ kärr] ^[10]

kärru ~ kärr (käru), prisk, värsk,
Lüganuse:
- ern, rukk ~ rukki, task,
Vaivara:
- kärrü,
Viru-Nigula:
- siem, vesk, priski, värski,

lõpuKadu kiirKõnes [obos-saba] ^[10]

Lüganuse:
- jõge-müöd, metsi-müöd, kravi müöt, jälgide müöt, edes-tagasi (Vadja: etes-takas, Soome: edestakaisin), riidek-kasukkas, lõunett-aig, karvas-servaga [siened], obos-saba, tulim-magama, miestravas, naistravas,
Vaivara:
- [saba juokso] müöt maat, [mäni] jokke-müöt [vennegä], leibä-pala ~ leippala, persvaaged (kuhjalava vaiad),
Viru-Nigulast Jõelähtmeni:
- veskar [tuul] (vesiKaar, lääne ja loode vahel),
Ingeri
- küllää mööd, merdä mööd,

Isuri, Vadja, Ingeri ja Vaivara ^[10] murrakuis leiab lühikesi ja helituid sõnaLõpu täisHäälikuid

Vaivara Arumäe sõnus:
- ando, vasto, kinni vällä ...

tüve täisHääliku vaheldus murrakuti

e ~ a [lõuna ~ lõune]

ikke (<*ikähen), sinne (sinna) ^[14], (Soomes ja Haljalast idas:) alle (alla),
Lüganuse:
- lõuna ~ lõune (<*lõunat: *lõunaδen) ^[15],

+kke, +kko, +kkas, +gas, +ŋga-liited on läinud segamini [tuomikk(as): tuomikkad ~ tuomikked]

nagu Ida- ja Lõuna-Eestis, aga võib olla ka Saksa kirikHärrade või kadakluse mõju (Marie, Miralde, sõbranne).

ieriŋŋed ~ ieriŋged (Saksa: Heringe),
Lüganuse:
- [lähän] katsikkulle ~ katsikkelle, jõvikked, [käisin] mustiges & mantsikkas, mustikked, kaasikket (pruutTüdrukud), küürikk: küürikke (küürakas), tuomikk(as): tuomikkad ~ tuomikked,
- lahiŋged, [jää] rüsiŋg: rüsiŋge (jääkuhjatis merel), püöniŋgu,
- mõnikkane,
- eit minu kandis kaasaassa
- pidi põlle paulusassa
- joot minu joodike kiusta
- luetaja peekerista
- sest sai laulika minusta
- luetaja lemmiguine ^[16]
Jõhvi:
- jõvikked, mustikked,
- tuomiŋge, laheŋgid,
Iisaku:
- mustiga [mets],
Vaivara:
- joviged ~ jovikkad, (nim) tuomikko ~ tuomikka ~ tuomekka: tuomega ^[17],
- kuniŋŋas: kuniŋga,
- monikkaine, Puhkova: monigune,
Haljala [Selja]:
- jovigad,
- söötis söödike kibussa
- jootis joodike kabassa
- sest sai laulike minusta ^[18]
- [külma] võidiŋgis (külma võimuses, külmast kange),
Viru-Nigula:
- katsigulle, jovikk: joviged, mustikka ~ mustiged, [käisin] mustigas, Tuomikku küla,
Kuusalu:
- hüüdiŋg: hüüdiŋŋe(s) (õhuke jääKirme merel), lammiŋg: lammiŋge (loik), [jää] on laudiŋgess (tükkis, enne jääMinekut), näädiŋg: näädiŋge (koha pääl tekkinud noor jää), [surmaga] voidiŋŋess (võitlemas), rüüsiŋg: rüüsiŋge (torm, segadus, möll), püöniŋge,

e ~ i [savi: save]

e-tüveliste nimetava käände lõpus oli i

e: rätt: rätte, kivi: kive, savi: save, (Kuusalu: lohi) lõhe: lõhe,

Kuusalu:
- lovi: love (rebend), verkku kivestämä (kala võrgu alaServa kive kinnitama),

u ~ e [unestama]

kogu KirdeRannikuMurdes: unestama (Soome jm: unohtaa) ^[19],

u ~ e ~ i [sõtkuma]

Lüganuse, Jõhvi:
- sõtkuma,
Vaivara Udria:
- sotkuma,
Vaivara Kudruküla:
- sotkima,
Viru-Nigula:
- sotkema,
Soome:
- sotkemaan,

u ~ a [sõisama ~ sõisuma]

sõisama ~ sõisuma, tahtuma,
Lüganuse:
- õhta (õhtaγo),
Vaivara Udria:
- seisoma ~ seisama,

järgSilbi kaksikTäisHäälik ^[20]

rõhutus silbis on kaksikTäisHäälik haruldane.

Vaivara:
- ligaine (porine), teräiset, ädäine: ädäised [ihmiset], suolaine: suolaise,
Viru-Nigula:
- punaised [lälled],

kaksikTäisHäälik püsib Haljala kaasRõhulises silbis. on laulus tavaline.

Haljala:
- iestlaine, ilgelaine (paha loom või inimene), mingalaine (missugune), mustlaised, nogelaine (nõges), idunaine (kulunud riie), [tüö jäi] kesenaiseks (pooleli), ümmärguine, Käsmu: kuuwekkeisi,

püsib Viru-Nigula ja Ida-Vaivara kaasRõhulisis +dane, +gane, +gune, +jane, +kkane, +lane, +nane, +rane, +vane liiteis

Ida-Vaivara:
- esindäine (esi, lõikusRind), laijaldaine [peldo], latserguine (lapergune), pitkergune, mütjäine (mutt), painajaine (luuPainaja), lülikkäiset [puut] (tiheda süüga), aigelaine, kaigelaisi (kõikSugusi), virmalaised, äkkiläine [aigus], ämäläine (ämblik), katkinaine, kesenäine (pooleli), umbinaised, pikkaraine ~ pikkuraine (väikene), igäväiset,

püsib AluTaguse +daisi, +gaisi, +guisi, +jaisi, +kkaisi, +laisi, +naisi, +raisi, +vaisi liite kaasRõhulises mitmuse osastavas [murelane: murelaisi]

nagu Vadja, Kagu-Soome, Kagu-Häme, Võru, IdaMurde, Ida-Järva, Põhja-Tartumaa, Põhja-Viljandimaa ja Viru Keskmurde murrakuis

kraasindased: kraasindaisi (kraasitud villa rull), murelane: murelaisi, sugulaisi, suomelane: suomelaisi, ämälaisi (ämblikke), esimeisi,

laulus võib leida kaksikTäisHäälikuid nende tuletiste muistki käändeist

-kkeine liide [arvokkeine, vähäkkeise]

püsis Viru-Nigulas ja Lüganusel, Haljala ja Jõhvi laulus

Lüganuse:
- [lörts ja] arvokkeine [riije], vähäkkeise [ma mälestän],
Jõhvi:
- ei mend Pieder, poisikeine
- Andres, armas käskojalga
- Pavel, Luoja palguline
- läksin ise, nuorokeine
- nuorukeine, nõdrukeine ^[21]
- pisut saab ori magada
- kuukeise kurvastada
- raasukese raugeneda ^[22]
- õekeised hellakeised
- sõsarad sibulikeised ^[23]

Vaivara +kkäine:
- pienokkaine (peenike, nõrk), kehnokkaine (vilets), sisokkaine (ööbik), üväkkäine [küll], [tasa] iljakkaiste,

-mine liide [inimine: inimise]

inimine: inimise, alumine, esimine,

Vaivara Kudruküla +mäine:
- esimäine ~ edumaine (Udria: esimine), mogomaine (niiSugune, mingiSugune), päälimäiset, äärimäine, ülimäine,

esiSilbi täisHääliku vaheldus murrakuti ^[24]

õ ~ a ~ e ~ o ~ u ~ ö [mõjal, varo] ^[25]

IdaMurde ja VadjaPärane õ levib ainult Lüganuse, Jõhvi, Iisaku ja Lääne-Vaivara murrakuis.

mujal KirdeRannikuMurdes õ puudub.

a: lõng, lõhki, sõna, sõnum,
- aga: varo (võru), pagenema (ka vesi taganeb, alaneb), [kella] kara (Järva, Lääne: kõra), manama (ka Viru KeskMurdes, aga Järva, Lääne: mõnama; Simuna: mõna = kära, Kuusalu: [luom] on manajuksis = nõiutud),
e: võrkk, põld, õhtu, lõmu ~ lemu (leitsak, toss, ving, aur), mõla, sõstrad, [lehm tuli] õhvitte (2-3 a mullikana, Viru KeskMurde: õhvitti, Harju, Järva: ohetti, Soome: hehvo ~ hieho) [piima],
- aga: kelisemma, kelistamma (Vaivara: kelistämmä), [lehma kell] kelksub, mero (maru, torm, tüli, kära, Jõhvi: mõru ~ miro ~ märo, Iisaku: meru ~ möru, Vaivara: mero ~ mörö), meroma ~ mõruma (tormama, möllama), tehos (jagus, tulus, tõhus; kärme tööle),
ö: löttva, rösi: rösine (rõske leitse, aur; harva Lüganuse: rõsi: rõsine, Liimala: resine, Viru KeskMurde: resine, IdaMurde: rõsi: rõsine), rõhuma,
u: nõmm (Soome: nummi), mõjal, nõjal (Põhja-Tartu, Viru KeskMurde: mõjal, nõ(j)al, Harju, Järva: majal ~ maal, najal ~ naal, Soome: muualla, nojalla),
- aga: kudistamma,
o: õppima, õlg, lõhe [kala],
- kõllane, kõdar, kõrd, kõrjama, õtsima, õja, õhjad, õrav, õtse, õskama, ei tõhi, kõda: kõa, kõsjad,

Lüganuse:
- kolm (Vadja: kõlmõd): kõlmistamma (nöörile kolmandet keed pääle laskma, kolme kordseks tegema), nõrguma ~ nõruma, tero (tõru, Soome: terho, Viru KeskMurde: toru ~ turu ~ tõru), naal (najal),
Jõhvi:
- kõrd: [lõnga] korruttamma, lämu (leitsak, toss, ving, aur), löttvale,
Iisaku:
- kuhe (kohe, AluTaga: kõhe), põdevil(le) [olema] (haiglane), (Uhe:) lömu (leitsak, toss, ving, aur), tehus,

Ida-Vaivara:
- langa, sana, sanum, varo (võru),
- moni, korgelle, sordo: sorro (sõõrd, ale), lohe, norguma, toro (tõru, Soome: terho), nojal,
- ehkuma, ehuttama, ernas (õrn), elppos, (nim) kehno (kõhn, vilets, vaene), pehku, velga, verkko, kellagas (kollakas), lemu (leitsak, toss, ving, aur), (lehm tuli) ohvitte (2-3 a mullikana) [piima], (Isuri, Ingeri) eno (onu), sisar (õde),
- KeskMurde mõjul: mojal(e), lohki, keldane ~ koldane, kedar ~ kodar, petra ~ poder ~ pöder, terva ~ torv ~ törv, mela ~ mola, rehuma ~ rohuma, numme ~ nommi ~ nomme, pulema (põlema), ulle [pudel], nugulaised ~ nogulaised (nõgesed), sestrad ~ sostrad (Ida-Soome: siestar),

Vaivara Udria:
- riehu-,
Vaivara Kudruküla:
- siestrad,

ö ~ e [pöhäständ, õrelane]

eksima, pendimä (pehkima, riknema), [eina] peppred,
pöhkima: pöhkind, (vee) rönn,

Lüganuse:
- öröläne ~ õrelane (herilane), pöhkema: pöhke,
- pöhäständ ~ pehastamma, pelästuma (ehmuma), [eina] peppremed, telgas: telkka, telkk: telga (rõikHein, Kadrina, Viru-Jaagupi, Simuna, Iisaku: tölkk, Väike-Maarja: tölgas: tölkkad),
Lüganuse, Jõhvi:
- kerglane [inimene]), öböl (eblak, edev, kerglane, napakas, Soome: höpelö),
Jõhvi:
- pöndima (pehkima, riknema), tölkkad (rõikHein),
Vaivara:
- öbölä, öröläine (herilane, ka Ingeri ja Isuri m), köühhä (kehv, Soome: köyhä), pöhtimä ~ pöhkemä, pöhästümmä, tölkkö (rõikHein),
Vaivara Udria:
- pelästuma (ehmuma),
Vaivara Kudruküla:
- öksümä, pehastund [puu], pölästümmä (ehmuma, Kagu-Soome, Ingeri, Isuri), (heina) pöppred,
Kuusalu:
- eksuma,
- hörüläne (herilane), pöndümä,

ö(h) ~ ü(h) [pöhördämmä, müllämä]

küngas (Järva: köngas), müllämä, püksid, tüŋk: tüŋŋä, tüŋŋäs: tüŋgä (luua, rohu, habeme tüügas; IdaMurde: töŋg),
pöhördämmä,

Jõhvi:
- töŋkk ~ töŋgäs,
Ida-Vaivara:
- (Ingeri) pöksüt,
Vaivara:
- tüŋgä,
Kuusalu:
- püksüd,

ü ~ i [kihvel, üvämä]

külimitt (Jõhvi, Iisaku, Vaivara Mustajõe), kühvel, rüve, üsna,
kilmitt (Jõhvi, Lüganuse, Vaivara), viht: vihi, iva, ivama,

Lüganuse:
- kihvel: kihvli (Soome: kihveli), [vilja] üvä, üvämä (Soome: jyvä),
Vaivara:
- kilumitt ~ kilmitto,
Vaivara Kudruküla, Udria:
- isna, vüht: vühi,
Viru-Nigula:
- rive: riveda (riivatu), rivettama (määrima, rikkuma, rüvetama), vüht: vühi (Soome: vy(y)hti),

ö ~ o ~ u [rönimä, sogane]

rönimä, sogane, suttra (jää supp), konottamma, loŋkkima,
Lüganuse:
- nörss (mere tint), kombastamma,
Jõhvi:
- norss (mere tint), suttru (jää supp),
Vaivara:
- norssi (mere tint), sogane ~ sögane, könötämmä,
Kuusalu:
- söttrü (jää supp),

jä ~ ja, jö ~ jo [jano, jaksa] ^[26]

jago, jagama, ei jaksand, jano, jakki, jampsima, javattamma,
KeskMurde mõjul: jätkama, jätk, jönn, jönnima,
Vaivara:
- jatkama, jatko, jändämä,
Ida-Vaivara:
- jähtümä ~ jäähtümä,
Soome:
- jä(ä)hdyttää, jä(ä)htyä,

ä ~ a [sälgo, kannestikk]

mardibäiv, nagu, nastikk, tanuv (karja või küla tänav), aŋŋer(i) (~ aŋŋerjas), larm, larmitsemma, narakkas, narts,
martsi ~ märtsi [kuu], kand ~ känd, värblane,
Lüganuse:
- aribäiv, kannestikk (juure puhmas), sälg, tanav, larmima,
Jõhvi:
- nagu ~ nägu, nappits ~ näppits, nasar ~ näsar (vikati löe käe pide), (nim) sälgo,
Iisaku Imatu:
- närts, lattakkas ~ lättakkas, lora ~ löra,
Vaivara Mustajõe:
- närts,
Vaivara:
- kando ~ kandu, kannostikko (juure puhmas), sälgö, tana(v): tanava, larmama, värblaine, narakka,
Vaivara Udria:
- krabe ~ kräbe, kahmama ~ kähmama, kortsottamma ~ körtsöttamma, [hobuse] krono ~ kröni, norottamma ~ nöröttämmä, pottrama ~ pötträmä,
Vaivara Kudruküla, Udria:
- Isuri mõjul: mättämä, mädökset (matma, matused),
- Soome mõjul: äŋŋer ~ äŋkeri (angerjas),
Viru-Nigula:
- kännas: kända (juure puhmas), kännastikk,

ü ~ u [nükkid, nukkad]

[sarve] pügäläd, [vaŋkri] rüŋged (Avinurme: ruŋgad),
Lüganuse:
- mütt ~ müttäs ~ müttjäs (mutt), [sõrme] nükkid, prussakk, ülättümmä (ulatuma, nagu Ida-Soomes),
Jõhvi:
- [sõrme] nukk: nukkad,
Iisaku:
- mutt: mutti,
Vaivara:
- mütt ~ müttjäine, [sõrme] nükkä ~ nükki, prusakka, ülättümmä (ulatuma, nagu Ida-Soomes),
Kuusalu:
- prüssägäs, ulattuma (nagu Lääne-Soomes),

er ~ är [erkkavil, tagurberi] ^[27]

erra, [nuoda] perä, perima, peri[auk] (nooda jää alla laskmise jaoks), peris, veräv, erattatta,
Lüganuse:
- erkkosa [unega], erkkavil (ärkvel), eräli (eraldi), perä ~ peräst, tagurberi, pergel,
Jõhvi:
- perättus ~perättsuolikkas (päraSool),
Vaivara:
- herkkämä, erottada, perädikko (järjestikku), perändus,

er asemel on är ainult Lääne-Eestis

kooli õpetuse mõjul AluTaguselgi: märkk, värkk, märss,
Jõhvi:
- särve (leivaKõrvane: rüübe, liha),
Vaivara:
- ärkkaval, särvi ~ särve: (os) särvend: (?om särveme)
Soome:
- särvin,

er ~ ir [kirjama, kerikk] ^[28]

AluTaga nagu IdaMurdes ja Viru KeskMurdes

kirjama (kerjama), kirn, kirpp, kirst, kirves, (Vene:) virst,
(Ida-Eesti) kerikk: kerikku,
Lüganuse:
- KeskMurde mõjul: kerst, kerves,
Iisaku Uhe:
- kerst,
Ida-Vaivara:
- (Soome mõjul) kirkko: kirgo,

ir asemel on er Isuri ja Põhja-Eesti murrakuis

en ~ in ~ än [teno, eŋg]

AluTaga nagu IdaMurde, Viru KeskMurde ning põhja ja idaPoolseis LääneMereSoome murrakuis

teno, tenämä, nenä, menemä (Isuri, Ingeri, Kagu-Soome, Vaivara, Jõhvi Toila, harva Lüganuse: mänämä ~ mänemä), enämb,
peŋkk, kiŋkkima (Saksa: schenken),
Lüganuse:
- eŋg, keŋŋäd,
Vaivara:
- eŋi ~ eŋge, keŋŋäd, peŋkki, eŋGel,
Viru-Nigula:
- keŋkk: keŋgid,

e ~ ä [pekk ~ päkk]

tämä, näväd ~ nämäd, tänä, tänävu, lähker, päkk, sädäl (sedel), pläkk (laik, metall-leht), räbäl(ä), säll,
Lüganuse:
- lähkär, näppi [jaht], veltsker,
Jõhvi:
- lähkär, (jala, pöidla) pekk ~ päkk,
Vaivara:
- päkkä, sädeli (Koeru, Viru KeskMurde: sädel), (Vadja) pläkki, selli, välsskär,
Vaivara Kudruküla:
- plekki,
Viru-Nigula:
- [kää] pätkä, pläkkiline, (Soome) sälli, välskeri (Soome: välskäri),
IdaMurde, Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi:
- (jala, pöidla) pekk,

o(h) ~ u(h) [johtoma, kihilgund]

johtoma, johtond (kohtlane, mõtlemata inimene või tegu), poro (ankru kivi), torkkama, tohnima, juo (ju, juba, Kuusalu: joba),
tuheline (tuhaRiie pesuTünnil), kihilgund (Soome: kihlakunta), uherdi,
Lüganuse:
- harva: toheline (tuhaRiie pesuTünnil),
Jõhvi:
- [neli] peregunda,
Iisaku:
- luhakkald, ruheline, kuheville, kuhe (kohe, AluTaga: kõhe),
Vaivara:
- sisigunda: sisigunna, tuhnima, uherd,
Vaivara Kudruküla:
- tohnima,

aa, ää püsib [saattama, päälimine]

KeskMurdes oa, ua, eä, ia ...

üldiselt: ääl,
saar, saattama, paat: paadi, aasta(ne),

Lüganuse:
- päälimine, säädus,
Vaivara:
- ään (hääl), käärme (madu), [kaŋga] päälistimet (soa laad), sää (ilm),
Kuusalu:
- aesta, aestane (<*ajasta-),

KeskMurde mõjul ^[29]

pia, pial, piale, piald, ia, sial, siald,
üldiselt: üvä (hea), sääl, sääld,
Lüganuse:
- üä ~ üa (hea),

ää > äe Iisakus ja Vaivaras [säered, äel]

Iisaku Uhe:
- jäema, mäerima, säered, säedussed, väenikk, äel,
Vaivara:
- käenama, päesukkene, räekkivad, äerettu,

ee > ie, oo > uo, öö > üö [viemä, rüömämä] ^[30]

KeskMurde põhja-osas, IdaMurdes jm. Virumaal (harvem Lüganusel) kipub kahte väändunud hääliku lõpp uuemal ajal alanema (enam üheSilbises sõnas) [tiedämä: tiän, tüä: tüöle].

üldiselt: kiel, kiemä, sielikk, siepp: siebi, tienimä, tiedämä: tiän, viemä (viima),
rüömämä,

Lüganuse:
- kuonal, ruokkima, uonukkene (vilets, väeti), juo (juba), luottasin, sua, juassa (joosta), nuared, tuadi, luadud, ruasakkas,
- rüövel, küekk: küögid, küätti ~ küetti,
Jõhvi:
- luale, nuar, muonames, [mitme] muadi, puad, pualvakk, sualama,
- lüemä, tüä: tüöle, üeldi,
Iisaku:
- pruavisima, tuama, [või] tuas,
- lüekk, müödä ~ müedä, rüövib, süemine, vüe,
Vaivara:
- tiedämä: tiijen: ei tiije,
- juoma, nuora (nöör, köis), suol: suolet, luakk, puas [enese vällä], sual,
- süömä: süen, vüöttiline, üö, üese,
Kuusalu:
- riekk: riegu (jää pragu), juom: juomi (lauter), vuo ~ vua (hoovus),

õõ püsib [võõgas, põenattamma]

enam Lüganusel

Lüganuse:
- lõõtsuma: lõõtsub, põõn: põõnad, põõsas: põõsad, rõõm: rõõmu, rõõsk: rõõsa, [nenä] sõõrmed, võõras: võõrad, õõnes, õõruma,
Jõhvi:
- lõõskab, mõõk: mõõga, õõnukke (väike, nõrk, kleenuke), mõõttaja mõõdab, võõgas : võõga ~ võõgasse (kuri, tige, õel),
Iisaku:
- lõõrittab, lõõts, vihmalõõrikkas, kõõruttab, mõõkk, mõõtt, rõõsk, õõnes, õõtsuma,
Vaivara Mustajõe:
- mõõkk, mõõttma, põõsas, rõõmus, rõõsk, võõras,

KeskMurde mõjul

Lüganuse:
- [tule mulle] võõrassi ~ võerassi, võõritte ~ võeritte [vahtima],
Jõhvi:
- mõõt: mõedu, põen, põenus (laisk), põenattamma (põõnama), rõemsad, võõrad ~ võerad,
Iisaku:
- [tuul] lõetsub, põesad, sõermed, võeras, õeruma,

üü püsib [üüwäväd, süvä]

müümä,
Lüganuse:
- müür: müürid, püüdämä: püüjän, üüdämä: üüwäväd ~ (uuem lüüjä, süüjä,) üüjävät (vanem lüä, müä, süä ~ süvä),
Jõhvi:
- süü,
Iisaku:
- küür,
Vaivara:
- rüüppäs, müöma (nagu Ida-Soomes),
Viru-Nigula:
- tüüne ~ tüüni (vaikne, tasane), lüüwä, süüwä, üüwetti,

KeskMurde mõjul

püüdama: püijan: püijettud, üijetti: üijavad, lüija, müija, süija,
Viru-Nigula Uljaste:
- nüid, püüdama: püittud,

esiSilbi kaksikTäisHäälik ^[31]

ai, äi ~ ae, äe, ää [päivä, kainal] ^[32]

i püsib esiSilbi täisHääliku järel nagu Viru KeskMurdes, Lääne- ja Kagu-Soomes

mainima, mainitsemma (noomima <*manama), präiga ~ praiga ~ praigas(t), (Haljalast idas) veikke(ne): veikkesed ~ vekked, Äikna [saar], päiv: päivä, poig: poiga,
Lüganuse:
- [viha] vain, vaimo,aigane (orjaAegne), vaivaja,
Jõhvi:
- aivass: aiva ~ aivasse (aevastus), kaivikk (kaevandus), kainal: kaindla,
Iisaku:
- kaiv, laiv, vaiv, vaindlane,
Vaivara:
- (nim) aida, aiga, airo, kaivo, laine, kaibama, päiväst päiväni, praigo,

KeskMurde mõjul

saervid, kuer,
Vaivara:
- saiver: saivri ~ saivar: saivara (ting),
Vaivara Kudruküla:
- (nim) koera, (m nim) koerakset (isaKanep),
Haljala:
- kuersi (kootava võrgu raskusViht, Jõelähtme: kuertsi ~ kuetsi),

õi ~ ai ~ ei ~ oi ~ ui [sõisama, muistama, eijestamma] ^[33]

kõikk, lõikkama: lõigatti, sõisama, [jäi] sõisu, õilema (õitsema), tõine: tõise: tõist = tõse: tõst: tõstele: tõsi,
muistattus, muistama (mõistma, arvama, oskama, mäletama; Soome: muistaa),
Lüganuse:
- (kohati) leikkama: leigatti, seisama ~ seisuma, (nim) [rukki] eide (õis), eijestamma (õitsema)
Jõhvi:
- muistamiste (mäletades),
Iisaku Uhe:
- keikk,
Vaivara:
- (nim, om) eije (õis), eijetsemma,
Viru-Nigula:
- veikk ~ voikki: veigu (hobuse),
Haljala:
- toisijall (teisal), [minu] muistamisi,
Kuusalu:
- heis: heije: heided (õis),

õu ~ ou ~ eu ~ ei [põukk, peigal] ^[33]

u püsib esiSilbi täisHääliku järel KirdeRannikuMurdes nagu Kadrina, (Põhja) Viru-Jaagupi, Rakvere KeskMurdes,

aun: auna, koukk(u) ~ kougu, koukkima,
lõug: lõuva ~ lõvva, põukk: (os) põukku [pesemä] (pesu pesema, Iisaku Kaidma paukk: paukku [pesemä], Soome: pyykki), jõud: jõuvu, rõudane [tie] (külmunud, konarlik),
Jõhvi:
- nõudas: nõuvettud,
Vaivara:
- peugal: peukkla, leuvad, poukko (pesu), loune, roudane [tie] (külmunud, konarlik),

KeskMurde mõjul

Lüganuse, Iisaku, Jõhvi, Vaivara:
- peigal: peigla (pöial),

kl, kr > ul, ur [siul, mäur] ^[34] ^[35]

nagu Kodavere ja (Lääne-)Soome murrakuis.

kaul(a), kaulus, naul(a), paul(a), taul(a), niul(a), siul(a), mäur(ä) (mäger), kaur(a), naur(i) (naeris), niuluma, siuluma, Siulik (Sõela tähtKuju), naurama,
Iisaku:
- mäur ~ möur, vaul (kiini tõuk, muhk naha all, Kodavere: vual ~ vuul: vualu, Lõuna-Eesti: vakl, Lüganuse: vaun: vauna),
Vaivara:
- (Isuri) süklä (soola tüügas),

äü, öü [öürü, lousi]

ü püsib esiSilbi täisHääliku järel Kuusalu Kolga ja Kõnnu ning vanemas Vaivara murrakus, vähem Haljalas, Viru-Nigulas ja Lüganusel.

möürämä (möirgama),
Lüganuse:
- öür: öürü (aur, Vadja: höürü), öürämä, öürittämmä ~ õur, õurumassin, [ratta] pöud: pöuvad ~ pöüwät, mäur ~ möura (mäger),
- räistäs,
Jõhvi:
- äür ~ öür: -u, pöis ~ pöid: pöijä,
- räist ~ räiste ~ räistä (räästas, Soome: räystäs), lousi(malle) [laskema] (lõdvaks, Soome: löysä = lõtv),
Iisaku:
- (Avinurme, Torma) äur, äurama, mäur (mäger),
Vaivara:
- täüs: täüwe, köüs: köüwe, löüdämä: mie lövvän, löüge, (suppi) löügendämmä, läükkümä: läügüttämmä (maha loksuma: loksutama), säünä (säinas), täüdümä: ei täüdu (ei pea), öürüne, (ratta) pöüdä: pövvät,
Vaivara Kudruküla:
- löülü, löühkä (tuulamise lehvik), köühhä (kehv, Soome: köyhä), pöühke [leib] (kohevaks kerkinud),
Viru-Nigula:
- höüded: höüwette (helbed, ebemed), [ämäläse] öüdigud (võrgud), röüsittämmä (röhatama), öürüne, lousama (purje soote lõdvemale laskma, Soome: lousata), möürä (mäger),
- räistä[alune]
Kuusalu:
- [suppi] löüwendämä, höülüttämä (häilutama), höünäkküne (alp), höünästämä (eputama), räüske (poolKeenud),

mujal KeskMurde mõjul

täis, köis, täidima, näittama, leidämä: leijän, leige, leil: leili,

lühikese ja pika hääliku vaheldus [kasikk, uodav]

võib tekkida rõhutamisestki

üldiselt: piigistamma, kuugistamma, kaalduma, määratsemä, käägistämä, [minu] saarnane, süül(i): (siss süüli), (Soome: huotava) uodav(a) (ka Viru-Jaagupi, Simuna, Tudulinna),
- (heina) kaaruttamma, klaasi, piird: piira (kanga suga), pierg: pieru (Vadja: pirko, Soome: pirkale), muutkui ~ mutku, [kolme] aaraga, aaraline (haruga, haruline, Soome: haara), paarmud (Ida-Soome, Kagu-Häme: paarma), paasma (Soome: paasma), vaaks (Soome: vaaksa),
(lõnga) korruttamma, kasikk, (nim) kravi, narits: naritsa (tuhkur), omme, ommikk ^[36], sõrd: sõrru (soeSelgAed, ale, kütis, Haljala: sõerd, Soome: sorto), sõruma: sõruttamma (sõrduma, lehma sõõrutama), vili ~ vilitte (pool vilttu),

Lüganuse:
- uuvidettud, kraatsida, kuuristikk, (lõnga) kuoruttama, [sõna] kõõrduja (teise sõnade kordaja, osataja), kõõrdus [üle midä tõine rääkkis],
- kassikkud (kase riisikad, <*kasγikko), mukku (muud kui),
Jõhvi:
- äävidatta,
Iisaku:
- kägistamma,
Vaivara:
- kägistamma, vääga ~ väega, kasikko, (heina) karottamma, [ikkuna] klasit (Soome: lasi), piirda: piira (kanga suga), piergo: piero, sordo: sorro (soeSelgAed, ale, kütis, Haljala: sõerd, Soome: sorto), soruttamma (lehma sõõrutama),
Ida-Vaivara:
- [igä] uomikko,
Vaivara Kudruküla:
- huome, (kanga) pirda: pirra, puju (meremärk, võrgu poi, Soome: puoju),

liitSõna teise tüve lühenemine [einam: einamalle: einamattel]

einama, karjama, sarappu, vanames, vanamor,

Lüganuse:
- aluskub, venegele [raamatt],
Jõhvi:
- einam: einamalle: einamattel, pikkabälä,
Iisaku:
- käisped (rahva riide pluus),
Vaivara:
- kaŋga luombud (käärPuud),

üheSilbise tüve lühenemine sisseÜtlevas [pähä, maha]

einama, karjama, sarappu, vanames, vanamor,

Vaivara Kudruküla:
- puuhhu ~ puhu, päähhä ~ pähä, suuhhu, maahha ~ maha,
- (nim) rei: riihhe, (om) reije ~ riije ~ riihhe, (os) reije ~ riiht [peksämä] (Soome: riihi), mies: miihhel: miihhi,
Vaivara Udria:
- miehikkäine,
(Põhja) Viru-Nigula, Haljala Toolse, Kaliküla:
- miehele: miehed: miehi,

kaksikTäisHääliku vaheldus [keittämä, einustamma]

keittämä (uuem: kiettämä), suudama: suudada (suutma, Soome, Haljala, Viru-Nigula: suittama),
ilma lauseRõhuta: egä ~ eigä, kuda ~ kuida, niigu, nindagu, justku, mutku ~ mukku, vaide ~ vade (aga, ent),
Viru-Nigulast idas (Vadja, Isuri, Ingeri ja Kodavere murrakuteni) on tõusma sõnas i-lõpuline diftong.
Jõhvi, Iisaku (laul), (harva) Lüganuse:
- tõisema: tõissa,
Lüganuse:
- tuisema: tuissa: [päiv] tuis(i) ~ tuises, einustamma (ennustama),
Jõhvi:
- ennostamma,
Iisaku:
- üles tõise taadikene
- tõise mu pidu pidama
- tõise juotu juotamaie
- taati varsti vastaeli
- ei või tõissa tütar vaene
- ei või tõissa, ei elata ^[37]
Vaivara:
- einustamma (ennustama),
Vaivara Mustajõe:
- tõisma,
Vaivara Kudruküla:
- toisema: toissa,
Viru-Nigula:
- toissa: toisetti [ülesse]: [mei] toisesimma ~ tousema: toussa,
Haljala:
- saam: saamaga [paat] (serva kattega kordPlangutus, Soome > Kuusalu: saum),
Vadja:
- nõisa,

liitSõna teise tüve lühenemine [lennane ~ esispä]

perenane: perenase, lennane (lelle naine),

Lüganuse:
- espä ~ esispä (uuem: esmispä), jaanibä lauba ~ lauppa,
Jõhvi:
- esmispene päiv, juribä. kattribe, mihklibe,
Vaivara:
- esmispä, aribased (äriPäevased), mihklibä,
Viru-Nigula:
- üksibäni ~ üksibäine,

üheSilbise tüve minevik [pähä, maha]

AluTaguse (Vadja, IdaMurde, Lõuna-Eesti):
- (ma) lein, sein, jõin, tõin

Vaivara Kudruküla (Isuri, Ingeri jm):
- (ma) löin, söin, join, toin,

Sunday, January 12, 2014

täisHääliko muutused

täisHääliku muutusi [1]

täisHäälikute ühildumine (vokaalHarmoonia) [hüppäsittä ~ katsositta] [1]

ä > e [sügeva]

e > ä [üläväl]

ähe > ähä [vähä]

ihe > ihi [kihilgund]

ühi, ühe, ühä > ühü [pühüb]

järgSilbi o [roho: rohto] [4]

järgSilbi u > o [jutto, kutsomatta]

järgSilbi ö [emäkkö, örsöttämä] [5]

öhä, öhe, öbe ... > öhö, öbö [köhöttäb, lägöttämä]

siseKadu [6]

e on kadunud pika silbi järel ele-liite algusest [õmblema, riidlema]

e on kadunud pika silbi järel el, er-tüve käändeis [kaindlas, piendrad]

e on lühenenud minevikus ja mitmuses sed, sid > st [8] [poist, läkst]

lõpuKadu hilineb [peigomes ~ peigmes] [9]

ainsuse nimetava käände lõppu üldistub tüveTäisHäälik e [talvi ~ talve] [10]

lõpuKao liialdus [kärru ~ kärr] [10]

lõpuKadu kiirKõnes [obos-saba] [10]

tüve täisHääliku vaheldus murrakuti

e ~ a [lõuna ~ lõune]

+kke, +kko, +kkas, +gas, +ŋga-liited on läinud segamini [tuomikk(as): tuomikkad ~ tuomikked]

e ~ i [savi: save]

u ~ e [unestama]

u ~ e ~ i [sõtkuma]

u ~ a [sõisama ~ sõisuma]

järgSilbi kaksikTäisHäälik [20]

püsib AluTaguse +daisi, +gaisi, +guisi, +jaisi, +kkaisi, +laisi, +naisi, +raisi, +vaisi liite kaasRõhulises mitmuse osastavas [murelane: murelaisi]

-kkeine liide [arvokkeine, vähäkkeise]

-mine liide [inimine: inimise]

esiSilbi täisHääliku vaheldus murrakuti [24]

õ ~ a ~ e ~ o ~ u ~ ö [mõjal, varo] [25]

ö ~ e [pöhäständ, õrelane]

ö(h) ~ ü(h) [pöhördämmä, müllämä]

ü ~ i [kihvel, üvämä]

ö ~ o ~ u [rönimä, sogane]

jä ~ ja, jö ~ jo [jano, jaksa] [26]

ä ~ a [sälgo, kannestikk]

ü ~ u [nükkid, nukkad]

er ~ är [erkkavil, tagurberi] [27]

er ~ ir [kirjama, kerikk] [28]

en ~ in ~ än [teno, eŋg]

e ~ ä [pekk ~ päkk]

o(h) ~ u(h) [johtoma, kihilgund]

aa, ää püsib [saattama, päälimine]

ää > äe Iisakus ja Vaivaras [säered, äel]

ee > ie, oo > uo, öö > üö [viemä, rüömämä] [30]

õõ püsib [võõgas, põenattamma]

üü püsib [üüwäväd, süvä]

esiSilbi kaksikTäisHäälik [31]

ai, äi ~ ae, äe, ää [päivä, kainal] [32]

õi ~ ai ~ ei ~ oi ~ ui [sõisama, muistama, eijestamma] [33]

õu ~ ou ~ eu ~ ei [põukk, peigal] [33]

*kl, *kr > ul, ur [siul, mäur] [34] [35]

äü, öü [öürü, lousi]

lühikese ja pika hääliku vaheldus [kasikk, uodav]

liitSõna teise tüve lühenemine [einam: einamalle: einamattel]

üheSilbise tüve lühenemine sisseÜtlevas [pähä, maha]

kaksikTäisHääliku vaheldus [keittämä, einustamma]

liitSõna teise tüve lühenemine [lennane ~ esispä]

üheSilbise tüve minevik [pähä, maha]

viited ja märkused

No comments: