Monday, January 20, 2014

kaasaÜtelev

kaasaÜtlev (mildisega, mildisiga) [1]

tunnus on liitunud omastava sarnasele tüvele [keŋgigä, viegä]

  • Lüganuse:
    • viegä, pigigä, nüörigä, vanamega, tüögä, senegä ~ seŋgä (sellega), piimägä, kividegä, lehelisegä, peksämisegä,
    • (mit) ammastega, nappadega, pulkkidega, nüöppidega, süöttädegä,
  • Vaivara:
    • puuga, kisaga, obosega,
    • keŋgigä, püssügä, rüsädegä,


tagaSõna kaasas, kaasa [ema kaasas kardulimaal]

tagaSõnast (< *kansak) sai kaasaÜtleva käände tunnus -Ga alles 17. sajandil.

  • kaasa, kaasas (nagu - kaas: kaane, kõõs = millal; Vadja: kõõs ~ kõns ~ kõnsa),


KirdeRannikuMurde kaasaÜtleva käände asemel leiab veel tagasõna (nagu Hiiu, Vadja, Karjala, Soome murrakuis)

  • Lüganuse:
    • kauba kaasas said kõikki võtta: karttuli, rukki - kauba pääle said kõiki võtta: kartulit, rukist
    • sie mies, kis jäi isa kaasa;
    • õhta läheb uole kaas
    • muud päiväd murede kaas
    • tõine päiv lääb tõivu kaas; (lootusega) [2]
  • hvi:
    • rendi kaasas [õlivad päävad mõisa teha]
  • Haljala:
    • ema kaasas [kardulimaal] [3]
  • Ida-Soome:
    • isäŋ kansa(k), poja kans,


kaasa on tavalisem määrSõnana

  • Iisaku:
    • poiss krippeldab kõikse aeg isale kaasa menema
  • Lüganuse:
    • ei teil kirstu kingitasse
    • kasti kaasa ei kannetasse; [4]
    • eit minu kandis kaasaassa
    • pidi põlle paulusassa [5]
    • kandis mind ju kaasajani; [6]


omastusLiitega oleva käände sarnane -nesä [erned kistud varsinasa]

seda Soome- ja VadjaPärast kuju leiab pigem lääne poolt (ka Lõuna-Lapi murdest)

  • Jõelähtme:
    • uad seisusitte varsinasa (koos vartega)
  • Kadrina Võhma:
    • erned said varsinasa kistud
  • Kuusalu:
    • huogunesa (hooKaupa)
    • mudanesa (mudaselt)
    • paikkanesä (paiguti)
    • jussiheinä kasva mättänesä
  • Soome [7]:
    • pois siitä sorminesi sorkkimasta - käi sealt eemale oma sõrmedeGa sorkimast
    • poika kävi siellä paperinensa - oma paberiteGa
  • Vadja [8]:
    • tulõmma poigad ̮ naisinaa - kõik pojad tuleme koos naisteGa
    • kõikk tõisõt pereinaa tullass - kõik teised tulevad oma perega
    • tõmpasin puu juurinaa - koos juurteGa
    • miä võtan cäsinää - käteGa
    • ühsinää ~ ühsnää - üksinda


tuletab määrusi

  • Kuusalu:
    • köginägä (rase), lodinaga (lohakalt),

vahend [piap vähäsel elämäije]

Eesti keele kaasaÜtleva asemel võib olla alalÜtlev

  • Lüganuse:
    • itkeb nagu vitsul peksetu
    • ära kuluta ninda pali, katsu vähemal läbi saada (vähemaga)
    • piap vähäsel elämäije
  • [9]
    • see on kaurul kasvatetu
    • lihutetu linnasille
    • õtra tangulla tasutu
  • hvi [10]:
    • püüsi püssil püietasse
    • kala võrgula võeta


ma-tegevusNime alalÜtlev malla [vaadi juob juomalla]

  • hvi:
    • ärja süöb ta süömalla (ühe söömaKorraga)
    • vaadi juob ta juomalla [11]
  • Soome [12]:
    • he hankkivat leipänsä kutomalla verkkoja ja tekemällä töitä rikkaiden pellolla
    • ja vaatimalla he yhäkin vaativat, et, että Olavin oli tultava heidän mukaansa (rõhutav: ja nad nõudsid pidevalt, et Olavi läheks nendega kaasa)

kestus

  • Vadja [13]:
    • Lempola:miä õlõn üö-päiveäkaa karjuššinn - olen karjas nii öö kui päeva

hulgamäärus (kui mitmekesi?) [kahe vene tulivad]

nagu kirderannikumurdes, idamurdes, kirde- ja idapoolseis sugulaskeeltes tarvitatakse Viru maamurrakutes viisiütlevat käänet ühilduva kaassõnaga

  • Viru-Jaagupi:
    • [oliD] kahè ven̆nakse;
  • Simuna:
    • kahè e̮ek̀se;
  • Kadrina:
    • kahè kol̆me perè [teh̀ti];
  • hvi:
    • kahe vene tulivad peräsikko
    • õlima kahe mehe, mitme õesse, kahe vennasse

(nii kui Põhja-Eesti idaMurdes, Kagu- ja Ida-Soome, Vadja, Isuri, Karjala keele)

  • Soome [14] [15]:
    • parin linnutkin pesivät - paari kaupa
    • yksin päivin ikäkin kuluu - päevHaaval kulub elugi
    • monin kerroin parempi
  • ainsuses
    • kahden puolen - kahel pool
    • kahden käen - kahe käega
    • kuuden miehen - kuue mehega
    • kahden kulkea hauskempi - kaheKesi käia on lõbusam
  • Vadja [16]:
    • hulgast: kahõko töö roopaa seittä ? - kas sõite pudru kahekesti
      • möö assusimma teetä möö kõlmõõ - me astusime teed mööda kolmekesti
      • kõlmõõ cümmenii kopeikoo võtti naglassa - kolm kümmend kopikat võttis (ühe) naela (kauba) eest
      • kõlmõõ vellehsee ~ vellessee - (tegid seda) vennad kolmekesti
      • õlimma seittsemee naisikoo - me naised olime seitsmekesti
      • õlivad ̮ viisii päivii - olid viie päeva kaupa
    • umbMäärasest hulgast:
      • kasenna talvõ̮nna eväd ̮ javod ̮ mahsa kui kõlmii, nellii rubĺii - sel talvel jahu ei maksa enam kui kolm-neli rubla


KeskMurdes on harilikum sel juhul kaasaÜtlev

  • Kadrina: kahè naes̆terah̀vaGa olet̆te;

või mitmuse nimetav


kaasaÜtlev tagaSõnaGa

  • Vadja [13]:
    • ceneekaa siä isud ̮ rinnaa ? - kelle kõrval sa istud

täiend

  • Vadja [13]:
    • vereekaa varvas - verine
    • õunappuu õunõikaa - õunadega
    • mikä pääkaa on? - mis on pääl viga?

ühildumine [17] [18]

LääneMere-Soome täiend ühildub põhiSõna käände ja arvuga - tavaliselt


Eesti õigeKeeles jääb arv ning omadusSõna rajava, oleva, ilma- ja kaasaÜtleva käände ees omastavasse

  • Lüganuse kaasaÜtleva käände asemel leiab veel tagasõna, mis muidugi täiendit ei sunni ühilduma:
    • sie mies, kis jäi isa kaasa

viited ja märkused

  1. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 215
  2. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kogu (1869-1912) Tartu Kirjandusmuuseumis: Haho, 36
  3. M Must "Kirderannikumurre" lk 216
  4. H II 1, 594/6 (772) < Lüganuse khk., Saka k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888) "Poiste tundmata saatus + Mõõga ihumine"
  5. H II 9, 21/2 (2) < Lüganuse khk. - A. Leithammel & J. Nahkur (1890) "Laulu võim"
  6. EÜS XII 1473/7 (58) < Lüganuse khk., Erra v. - O. Köster & W. Rosenstrauch < Mai Alasi, 80 a. (1915) "Kust laulud"
  7. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 213
  8. Votian Comitative Suffix
  9. H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl Pulmadest
  10. H II 8, 809/13 (3) < Jõhvi khk., Järve v. - J. Saamuel < (?) isa, u. 70 a. (1889) "Arg kosilane"
  11. H II 1, 246 (357) < Jõhvi khk., Kalina k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Mill, 76 a. (1888) "Perenaine ootab koju"
  12. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 138
  13. 13,0 13,1 13,2 Votian Comitative
  14. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 209
  15. Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 214
  16. Votian Instructive
  17. Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.203
  18. M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 208, 211

No comments:

Post a Comment