- 1 kaasaÜtlev (mildisega, mildisiga) [1]
- 2 viited ja märkused
kaasaÜtlev (mildisega, mildisiga) [1]
tunnus on liitunud omastava sarnasele tüvele [keŋgigä, viegä]
- Lüganuse:
- viegä, pigigä, nüörigä, vanamega, tüögä, senegä ~ seŋgä (sellega), piimägä, kividegä, lehelisegä, peksämisegä,
- (mit) ammastega, nappadega, pulkkidega, nüöppidega, süöttädegä,
- Vaivara:
- puuga, kisaga, obosega,
- keŋgigä, püssügä, rüsädegä,
tagaSõna kaasas, kaasa [ema kaasas kardulimaal]
tagaSõnast (< *kansak) sai kaasaÜtleva käände tunnus -Ga alles 17. sajandil.
- kaasa, kaasas (nagu - kaas: kaane, kõõs = millal; Vadja: kõõs ~ kõns ~ kõnsa),
KirdeRannikuMurde kaasaÜtleva käände asemel leiab veel tagasõna (nagu Hiiu, Vadja, Karjala, Soome murrakuis)
- Lüganuse:
- kauba kaasas said kõikki võtta: karttuli, rukki - kauba pääle said kõiki võtta: kartulit, rukist
- sie mies, kis jäi isa kaasa;
- õhta läheb uole kaas
- muud päiväd murede kaas
- tõine päiv lääb tõivu kaas; (lootusega) [2]
- Jõhvi:
- rendi kaasas [õlivad päävad mõisa teha]
- Haljala:
- ema kaasas [kardulimaal] [3]
- Ida-Soome:
- isäŋ kansa(k), poja kans,
kaasa on tavalisem määrSõnana
- Iisaku:
- poiss krippeldab kõikse aeg isale kaasa menema
- Lüganuse:
omastusLiitega oleva käände sarnane -nesä [erned kistud varsinasa]
seda Soome- ja VadjaPärast kuju leiab pigem lääne poolt (ka Lõuna-Lapi murdest)
- Jõelähtme:
- uad seisusitte varsinasa (koos vartega)
- Kadrina Võhma:
- erned said varsinasa kistud
- Kuusalu:
- huogunesa (hooKaupa)
- mudanesa (mudaselt)
- paikkanesä (paiguti)
- jussiheinä kasva mättänesä
- Soome [7]:
- pois siitä sorminesi sorkkimasta - käi sealt eemale oma sõrmedeGa sorkimast
- poika kävi siellä paperinensa - oma paberiteGa
- Vadja [8]:
- tulõmma poigad ̮ naisinaa - kõik pojad tuleme koos naisteGa
- kõikk tõisõt pereinaa tullass - kõik teised tulevad oma perega
- tõmpasin puu juurinaa - koos juurteGa
- miä võtan cäsinää - käteGa
- ühsinää ~ ühsnää - üksinda
tuletab määrusi
- Kuusalu:
- köginägä (rase), lodinaga (lohakalt),
vahend [piap vähäsel elämäije]
Eesti keele kaasaÜtleva asemel võib olla alalÜtlev
- Lüganuse:
- itkeb nagu vitsul peksetu
- ära kuluta ninda pali, katsu vähemal läbi saada (vähemaga)
- piap vähäsel elämäije
- [9]
- see on kaurul kasvatetu
- lihutetu linnasille
- õtra tangulla tasutu
- Jõhvi [10]:
- püüsi püssil püietasse
- kala võrgula võeta
ma-tegevusNime alalÜtlev malla [vaadi juob juomalla]
- Jõhvi:
- ärja süöb ta süömalla (ühe söömaKorraga)
- vaadi juob ta juomalla [11]
- Soome [12]:
- he hankkivat leipänsä kutomalla verkkoja ja tekemällä töitä rikkaiden pellolla
- ja vaatimalla he yhäkin vaativat, et, että Olavin oli tultava heidän mukaansa (rõhutav: ja nad nõudsid pidevalt, et Olavi läheks nendega kaasa)
kestus
hulgamäärus (kui mitmekesi?) [kahe vene tulivad]
nagu kirderannikumurdes, idamurdes, kirde- ja idapoolseis sugulaskeeltes tarvitatakse Viru maamurrakutes viisiütlevat käänet ühilduva kaassõnaga
- Viru-Jaagupi:
- [oliD] kahè ven̆nakse;
- Simuna:
- kahè e̮ek̀se;
- Kadrina:
- kahè kol̆me perè [teh̀ti];
- Jõhvi:
- kahe vene tulivad peräsikko
- õlima kahe mehe, mitme õesse, kahe vennasse
(nii kui Põhja-Eesti idaMurdes, Kagu- ja Ida-Soome, Vadja, Isuri, Karjala keele)
- Soome [14] [15]:
- parin linnutkin pesivät - paari kaupa
- yksin päivin ikäkin kuluu - päevHaaval kulub elugi
- monin kerroin parempi
- ainsuses
- kahden puolen - kahel pool
- kahden käen - kahe käega
- kuuden miehen - kuue mehega
- kahden kulkea hauskempi - kaheKesi käia on lõbusam
- Vadja [16]:
- hulgast: kahõko töö roopaa seittä ? - kas sõite pudru kahekesti
- möö assusimma teetä möö kõlmõõ - me astusime teed mööda kolmekesti
- kõlmõõ cümmenii kopeikoo võtti naglassa - kolm kümmend kopikat võttis (ühe) naela (kauba) eest
- kõlmõõ vellehsee ~ vellessee - (tegid seda) vennad kolmekesti
- õlimma seittsemee naisikoo - me naised olime seitsmekesti
- õlivad ̮ viisii päivii - olid viie päeva kaupa
- umbMäärasest hulgast:
- kasenna talvõ̮nna eväd ̮ javod ̮ mahsa kui kõlmii, nellii rubĺii - sel talvel jahu ei maksa enam kui kolm-neli rubla
- hulgast: kahõko töö roopaa seittä ? - kas sõite pudru kahekesti
KeskMurdes on harilikum sel juhul kaasaÜtlev
- Kadrina: kahè naes̆terah̀vaGa olet̆te;
või mitmuse nimetav
- Järva-Jaani: oĺime vījè e̮ek̀seD;
kaasaÜtlev tagaSõnaGa
- Vadja [13]:
- ceneekaa siä isud ̮ rinnaa ? - kelle kõrval sa istud
täiend
- Vadja [13]:
- vereekaa varvas - verine
- õunappuu õunõikaa - õunadega
- mikä pääkaa on? - mis on pääl viga?
ühildumine [17] [18]
LääneMere-Soome täiend ühildub põhiSõna käände ja arvuga - tavaliselt
Eesti õigeKeeles jääb arv ning omadusSõna rajava, oleva, ilma- ja kaasaÜtleva käände ees omastavasse
- Lüganuse kaasaÜtleva käände asemel leiab veel tagasõna, mis muidugi täiendit ei sunni ühilduma:
- sie mies, kis jäi isa kaasa
viited ja märkused
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 215
- ↑ Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kogu (1869-1912) Tartu Kirjandusmuuseumis: Haho, 36
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" lk 216
- ↑ H II 1, 594/6 (772) < Lüganuse khk., Saka k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Peeterson, 55 a. (1888) "Poiste tundmata saatus + Mõõga ihumine"
- ↑ H II 9, 21/2 (2) < Lüganuse khk. - A. Leithammel & J. Nahkur (1890) "Laulu võim"
- ↑ EÜS XII 1473/7 (58) < Lüganuse khk., Erra v. - O. Köster & W. Rosenstrauch < Mai Alasi, 80 a. (1915) "Kust laulud"
- ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 213
- ↑ Votian Comitative Suffix
- ↑ H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl Pulmadest
- ↑ H II 8, 809/13 (3) < Jõhvi khk., Järve v. - J. Saamuel < (?) isa, u. 70 a. (1889) "Arg kosilane"
- ↑ H II 1, 246 (357) < Jõhvi khk., Kalina k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Mill, 76 a. (1888) "Perenaine ootab koju"
- ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 138
- ↑ 13,0 13,1 13,2 Votian Comitative
- ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 209
- ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 214
- ↑ Votian Instructive
- ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.203
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 208, 211
No comments:
Post a Comment