küsümüs ja kostus

• 1 küsimus ja vastus ^{[1] [2] [3]}
• 2 paikKondlikud erinevused [temä, nemäd]
• 3 rakendus
  • 3.1 kas ~ +ks (<*+kos)
    • 3.1.1 ennäe (eks sa näe) ^[3]
  • 3.2 kui ~ ku, kuda
    • 3.2.1 kuhu, kus, kust
    • 3.2.2 kumb
    • 3.2.3 kuni
    • 3.2.4 kuna
  • 3.3 ajaMäärus (kõõs)
  • 3.4 ise, enesä
    • 3.4.1 oma
  • 3.5 tämä (see siin)
    • 3.5.1 halvustavad [tuo ja mogomane]
  • 3.6 mitu, setu
    • 3.6.1 mitmes
    • 3.6.2 mõni, mõnikka(s)
    • 3.6.3 pali: palju
    • 3.6.4 vähe: vähene
    • 3.6.5 kogo
    • 3.6.6 kõikk
      • 3.6.6.1 kõikse üliVõrre [kõige, kõikse veikkemb]
  • 3.7 joga, iga
    • 3.7.1 midägi [mingi(sugune)]
    • 3.7.2 jodagi ~ midägi
    • 3.7.3 joldine ~ mildine
    • 3.7.4 jongu ~ mingi
    • 3.7.5 josta ~ kusta
    • 3.7.6 jos ~ ́doss
    • 3.7.7 juo ~ joba
  • 3.8 enämb ^[3]
    • 3.8.1 enne ^[3]
    • 3.8.2 endo (ega) ^[3]
  • 3.9 erä, eri ^[3]
    • 3.9.1 sama
  • 3.10 miks, ? miŋŋe jaost
  • 3.11 (tahu ~ tavu ~ tautte)
• 4 viited ja märkused

küsimus ja vastus ^{[1] [2] [3]}

näited on tavaliselt Lüganuselt.

mujalt on kadumas vokaalHarmoonia.

Vaivara vasted on täiesti erinevad.

Viru KeskMurde vasteid on siin.

isikulised aseSõnad [4]
	küsimus	3. isik	2. isik	1. isik	umbKaudne	eitav	eneseKohane
ainsus
nimetav	kenn ~ kense, kie ~ ke ~ kiese [5]	tämä ~ tää ~ tä	sinä , Kuusalu: sä	minä ~ mnää ~ mää ~ mä	Viru-Nigula, Vaivara: keŋgi, uuem: kiegi, Vadja: cenleeb , KeskMurdeline: keski,	Vadja: eb ̮ cenniid	ise, Vadja: izeg [6] ~ izze
osastav	kedä	tädä , Lüganuse: tämädä, Jõhvi: tätt,	sinuda ~ sinu ~ suu	minuda ~ minu ~ muu	kedägi	Kuusalu: ei kellist kedägi ~ ei kedägi kellist (ei kedagi),	endasa ~ ennäst ~ endäst , Kuusalu: hendä , Vadja: entä ,
sihitav	Soome: kenet	Soome: hänet , Jõhvi: ? tätt,	Jõhvi Saka, Kuusalu, Jöelähtme: sinutt ~ sutt	Jõhvi Saka, Kuusalu, Jöelähtme: minutt ~ mutt
omastav	kene	tämä	sinu	minu	kenegi		enesa ~ enese , Kuusalu: henesä , Kuusalu Tapurla: enen(i) (minu enda), Vadja: enee , Kodavere: ene, Lüganuse: endä,
seestÜtlev						Vadja:eb ̮ cenessäid	iseenestäsä ~ ennästä , Jõhvi:iseenestase (iseendast, iseenesest), Kuusalu: hendäs, henest, henestäs [7], Vadja: enessä , Lüganuse, Viru-Nigula, Kuusalu: (h)endästä , harva Lüganuse, Viru-Nigula:endasa , harva Lüganuse, Jõhvi: end ,
alaleÜtlev	kelle ~ kenele	tälle	Vadja: sinulõõ	Vadja: minulõõ	kellegi ~ kenelegi, Lüganuse: kenegille [8],		Lüganuse, Vaivara: endale , Kuusalu: heneläs ~ henelämme , Vadja: enellee [9], Viru-Nigula: endalle, Viru-Nigula: endalle, Kodavere: enele ~ õmale,
alalÜtlev	kell ~ kenel	Jõhvi: täll	Vadja: sinulla	Vadja: minulla	Jõhvi: kenegil ~ kennegil ~ kelgilgi, Vaivara: kelgi,		Kuusalu: henelä(s) -(sulle, talle) endale, Kodavere: enel(gi),
alaltÜtlev	keld ~ keneld	Vadja: tältä	Vadja: sinulta	Vadja: minulta	Kuusalu: keldägi(ld)		Kuusalu: heneldä(s) -(sult, talt) endalt,
kaasaÜtlev	kenega ~ kenegä	Vadja: tämääkaa	Vadja: sinuukaa	Vadja: minuukaa			Kuusalu: heneskäs , Vadja: eneskaa [10] '
mitmus
nimetav	Soome: ketkä, Vadja: ced	näväD ~ nämäd ~ nämä ~ nääd ~ näd ,	teije ~ tei , Jõelähtme, Haljala: te	meije ~ mei , Jõelähtme, Haljala: me	Vadja: cenleeb		harva Jõhvi: enesed, Vadja: izeg [6] ~ izze ,
osastav	Soome: keitä	näid ~ neid	Vadja: teitä	Vadja: meitä		Vadja: eb ̮ cetäid	Iisaku: endid , Vadja Jõgõperä: eneit , Lüganuse, Viru-Nigula: endasi
sihitav	Soome: kenet	Soome: heidät , Vadja: hejjed	Soome: teidät , Vadja: tejjed	Soome: meidät , Vadja: mejjed
omastav	Soome: keiden	näije ~ neije, Vadja: hejje ~ näd́d́ē ~ nännee	teije ~ tei , Jõelähtme, Haljala: te, Vadja: ted́d́ee, tejje	meije ~ mei , Jõelähtme, Haljala: me, Vadja: med́d́ee, mejje	Vadja: ceneeleeb		eneste , Kuusalu:heneste, Vadja Jõgõperä: enejõõ [11]
alaleÜtlev	Soome: keille				Vadja: cell(eel)eeB	Vadja: eb ̮ celleid	endale , Kuusalu: henelämme -(meile) endile,
alalÜtlev	Soome: keillä	näil ~ neil, Lüganuse: neijel [12],					Kuusalu: henelämme (meile endile), Vadja: eneillä

	küsimus	lähedane	kauge	eristav	umbKaudne	eitav	üldine
määrSõna
kirjeldav (omastav)	kuda ~ kudas, kuida ~ kuidas, kui ~ ku, Vaivara: ko, Vadja:kui (ku, ko)	nii ~ ninda (*niin taβoin), kiirKõnes:nda, harva:nenda, Põhja-Iisaku:nõnna [13], Vadja:nii (nennii, kannii, IdaVadja: kanniiG)	samatte,	muidu, Vadja:muitõõ,	kudagi [3], Vadja:kuileeb [14] [15]	eräli, ? eritte,	igatte ~ igade, kõigitte,
põhjendav (saav)	miks, Vadja:mihsi (missi, mihõõ, minee-peräss, Mati: mi)	Kuusalu:senperäst ~ semperäst, Vadja:senee perässä, senperäss		muidu, Vadja:muitõz	Vadja Luuditsa: misselee (millegi pärast) [16] [17]
aeg	kõõs, milla(s), kuna(s); Vaivara: kuos, Kodavere: kõiss, Vadja:kõnz, kõõz, kõõ, kõnsa; Soome: konsa,	siis, Vadja:siiz, sizõ, siz	nüüd, präigu(s), Vadja:nüd (nüttä, Jõgõperä: nütt ; para.iko)	? muina ~ muine, Vadja:muinaa [18]	kõõski (kunagi); Vadja:kõõzleeb [19]	iiales(ki),	aina, alade, igä kõrd, kogo aig,
suunav (alaleÜtlev ja sisseÜtlev))	kuhu ~ ku ~ kuu, Vadja:kuhõõ	sinne, Vadja:sinne (IdaVadja: sinneG)	siie, Vadja:tänne (IdaVadja: tänneG)	mõjale, Vadja:muvvalõõ   (muuvvalõõ, Luuditsa: mujaa) , Haljala: toisijall (teisal),	kuhugi, Vadja:kuhõõleeb [20]	kuhugi,	kus tahes, KeskMurde: igale puole,
paigaldav (alalÜtlev ja seesÜtlev)	kus, Vadja:kuza	sääl, Vadja:siällä	siin, Vadja:täällä, kassenna	mõjal', Vadja:muvvalla	kuski [3], Vadja: kuzaleeb [21]	kuski ~ kussagil,	kus tahes,
eemaldav (alaltÜtlev ja seestÜtlev)	kust, Vadja:kussa	sääld, Vadja:siältä	? siit, Vadja:täältä	mõjald, Vadja:muvvalta	kustki, Vadja:kussaleeb [22]	kustki,	kust tahes,
arvSõna
põhiArv
nimetav	mitu, Vadja:mitoo ~ mittoma	setu, Vadja:sitoo ~ sittoma	pali,Vadja:mitoo sitoo (quite many)	vähä,	mõni, kuigipali, Vadja:mõni	ei ühtä, Vadja:eb ̮ ühsiid	iga, kõikk, kogo, Vadja:jõka, kõikki
(osastav)	Vadja:mõnta	Vadja:sittomaa	Vadja:mittomaa sittomaa		mõnd(a), Vadja:mõnta		iga, kõikke, kogo,
(omastav)	Vadja:mittomaa	Vadja:sittomaa	paljo ~ palju, Vadja:mittomaa sittomaa		mõne, Vadja:mõnõõ	? ei ühe(gi),	iga, kõige, kogo,
järgArv
nimetav	Vadja:mõnõiZ (mitmes)[23]
nimiSõna
ainsus
nimetav	migä ~ mii , laulus: mi ~ mie ~ me, midä ~ midäs (tavaliselt pole sideSõna),	se ~ sie	tuo	muu	KeskMurde: miski	Vadja: eb ̮ mikäid [24]	iga, Vadja:kõikki
osastav	midä , Kuusalu: midäss ~ midäst,	sedä	Vadja:kasta (this)	muud(a), Vadja:muuta	jodagi, midägi ~ midagist, KeskMurde: miskitt, miski	Kuusalu, Kadrina, Lüganuse: ei millist midägi (mitte midagi), Vadja:eb ̮ mitäid	iga, Vadja:kõikkõa [25]
omastav	miŋŋe ~ mine ~ mene , Jõhvi: mii,	sene , Lüganuse: sie,	Vadja:kazõõ	muu	menegi , Kuusalu: miŋŋegi,		iga, Vadja:kõikõõ
siseÜtlev	Vadja:mihee ~ mineesee	Vadja:sihee	Vadja:kasõõsõõ	Vadja:muhuu [26]			Vadja:kõikkõõ(sõõ) [27]
seestÜtlev	minnest ~ minest ~ menest ~ misest , Vaivara: miŋŋest, Jõhvi: miist,	senest ~ sest	tuost(a), Vadja:kazõssa ~ kazõnna	muust(a), Vadja:muussa		minestki ~ menestki ~ miistki, Viru-Nigula: miŋŋestki,	igast , Vadja:kõikõssa
alaleÜtlev	? mille ,	senele ~ selle	Vadja:kazõlõõ	muule , Vadja:muulõõ			igale , Vadja:kõikõlõõ
kaasaÜtlev	miŋŋegä ~ minegä ~ miŋga ~ miska , Jõhvi: miiga,	seŋgä ~ senegä [28]	Vadja:kazõõkaa	muuga , Vadja:muukaa	miskagi ~ miigagi, Kuusalu: miŋŋegägi ~ migägi,		Vadja:kõikõõkaa
mitmus
nimetav	migä ~ mii , laulus: mi ~ mie ~ me, Vaivara Puhkova: migatt , Vadja: mid	Kuusalu: nuod , Vadja: neD	ne ~ nie , Vadja: kanõd	muud	Vadja:mikäleeb	Vadja:eb ̮ mikäid [29]
osastav	Vadja:mitä	noid	neid ~ näid	muid(a) , Vadja:muita	Vadja:mitäleeb	Vadja:eb ̮ mitäid	Vadja:kõikkia [30]
omastav	Vadja:minee	Vadja: ninnee	neije , Vaivara: nei	munde [31], Vadja: mud́d́ee	Vadja:mineleeb [32]	Vadja:eb ̮ miz̆zeid [33]	Vadja:kõikkii [34]
sisseÜtlev	Vadja:mihee ~ mineesee			Vadja:muisõõ [35]	Vadja:miheleeb [36]	Vadja:eb ̮ miheid [37]	Vadja:kõikkiisõõ [38] ?
seestÜtlev	Vadja:minessä	Vadja: niissä	Lüganuse: neijest , Vadja: kanõissa	muist(a) , Vadja:muissa		Vadja:eb ̮ minessäid  ? [39]
alaleÜtlev	Vadja:millee	Kuusalu: noile	Vadja:kanõilõõ	muile , Vadja:muilõõ
kaasaÜtlev	Vadja:mineekaa	Lüganuse: neigä		? muiega , Vadja:mud́d́eekaa
omadusSõna
ainsus
nimetav	mildine, midäsugune, misukke(ne), misikke(ne), miisikke(ne), miske(ne), Haljala Lahe: miŋgalaine , Vadja: miltin [40] [41]	niisukkene, nisukke(ne), niisikke(ne), niiske(ne), niske(ne), nisikke(ne), nisine, neske , Viru-Nigula: nisune, niisugune , Vadja:sellain [42], kammuga [43] [44]	joldine, mogomane (taoline), Vadja:mogomain	erä, eri, Vadja:erilläin	mõnikkane , Vadja: miltinleeb [45]	Vadja:eb ̮ mi·ltineid  ? [46] [47]	Lüganuse:joga laeline [3], Vadja: kõikõllain [48]
osastav	millist(a), Vadja:miltissä	niisukkeist ... , Viru-Nigula: niisust , Vadja:kammugaa, sellaissa	? jollist(a), mogomast(a) (taolist),				Lüganuse:joga laelist(a) [3], Vadja:kõikõllaissa
omastav	mildise, kiirKõnes: miltse [49],	*niisukkeise ... , Viru-Nigula: niisuse ~ niisse , Vadja: kammugaa, sellaizõõ	jollise, mogomase (taolise),	erä, eri,			Lüganuse:joga laelise [3], Vadja:kõikõllaizõõ
sisseÜtlev	*mildise(je), Vadja:miltisee(see)	Vadja:sellaisõõ(sõõ), kammugaasõõ	joldise, mogomase (taolisse),				Lüganuse:joga laelise [3],
mitmus
nimetav	mildised, Vadja:miltized	Vadja:sellaizõd	joldised, mogomased (taolised),	eräd,			Lüganuse:joga laelised [3], Vadja:kõikõllaizõd
osastav	mildisi, Vadja:miltisiitä	Vadja:sellaisiita, kammugia	joldisi, mogomasi (taolisi),	eräid,			Lüganuse:joga laelisi [3], Vadja:kõikõllaisiita
omastav	mildisi, Vadja:miltisii(jee)	Vadja:sellaisii(jee), kammugiee	joldisi, mogomasi (taoliste),		Vadja:miltisileeb '		Lüganuse:joga laelisi [3], Vadja:kõikõllaisii(jee)
sisseÜtlev	mildisi, Vadja:miltisiisee		joldisi, mogomasi (taolistesse),				Lüganuse:joga laelisi [3], Vadja:kõikõllaisiisõõ
kaksus
nimetav	kumb,	se ~ sie,	tõine,	emb kumb,	üks kõik kumb,	kumb (kumbagi) ei ...,	mõlemad,
osastav	kumba,		tõine tõist(a),	emba kumba,	üks kõik kumba,	kumbagi ei ...,	mõlemba,
omastav	kumma,		tõine tõise,	emma kumma,	üks kõik kumma,	ei ... kummagi,	mõlema,
osastav	kumbi,		tõine tõisi,	embi kumbi,	üks kõik kumbi,		mõlembi,
omastav			tõine tõisi,				mõlemi,

paikKondlikud erinevused [temä, nemäd]

• Lüganuse Tagamaa:
  • temä, nemäd,
• Iisaku Imatu:
  • nevad,

• Vaivara Udria:
  • namad ~ navad,

Vaivaralase hüüdNimi "nevakko" võib perineda nende algKodust Neva ääres või muustki.

rakendus

• küsiv sõna on tavaliselt lause algul nagu Slaavi, Balti ja Germaani keelis. vastata saab ka ühe sõnaga ^[50].

• Vadja Luuditsa:
  • kuhõõ kõrjazit cirvee ? (kuhu sa peitsid kirve)
  • sinne .

kas ~ +ks (<*+kos)

• Jõhvi:
  • +ks (kas, kui, küsiv, kahtlev, möönev liide, Soome: +kos, eikös tää olekaan kiva?)
• Vaivara:
  • onoks siu tüdär mihel
• Viru-Nigula:
  • oneks teil päivilisi ka tänä vai oleta oma perega,
  • jaa, paljuks mina seda jouan kuluta,
• Kadrina:
  • rias seisjad küsivad jalga vastu maad lüies: "oneks see, oneks see? otsija vasta: ei ole, ei ole". ^[51]
  • oneks kuu vai on päeva
  • vai on vihma vikerkaari ^[52]
• keskomiku all akkab mürolain (mürin) piale, piaks sie tuleb,
• Keila:
  • ammuks need või masinad välla tulid,
  • palluks seda piimagi piale oli panna,
• Järva-Jaani:
  • piaks nied kartulid ei kie,
  • varstiks on lepik sial ka pial,
• Kuusalu:
  • vieläks sulle anneti ka naaburi perest suoja leibä,
  • kauaks sie asi viel pidäs vältämä,
  • juoks tulid piduld ärä,
  • piaks lühükäne kaŋŋas kuotud on,
  • voi sel poissil oo naaburiss pruut, muiduks (ega ta siis muidu) lähte igä ehtud aeva sinne puole,
  • juoks (juba siis) satulidigi, ei ma viel saand riidessegi sen ajaga,
  • paljuks sul sidä jaksu joudu piisa,
  • juaksne (küllap) miŋŋegi asjakase sinne tä nurga ala ka iga voisid torkada,
  • kuniksse (kui kaua, kuni) hädä kestu? - kauakse (ega see kaua) enämp kestu,
  • onnuks ruumi ruunadelle
  • kas on tallid täkkudelle ^[53]
  • onnuks tulnud Turgimaalta,
  • vai vierend Vene rajalta? ^[54]
  • onnuks neijul vendasida
  • hie päästab peiju hobuse ^[55]
• Soome:
  • tuletko ~ tuletkos ~ joko sä tulet nyt - kas sa tuled nüüd?

ennäe (eks sa näe) ^[3]

• Lüganuse:
  • ennäh üks vanames õmmetigi tappas undi säplegä,
  • älä enna küüräs käi,
• Iisaku:
  • võttan vitsa! vat kus mul (tõreldes, ähvardades) enne misukesest uskumata Tuomast oled läind,
• Vaivara:
  • ennä! kas nüid ei tuld,
• Kuusalu:
  • ena aga mihi mis on meilla
  • ena aga poissa mis külässä
• Kodavere:
  • enä valata, kui kõrgel juba kuu one,

kui ~ ku, kuda

• Lüganuse:
  • naine on kõhta sama vana kui mieski,
  • tämäl on ramu vähemb kui mul,
  • (otse kui) läheb müödä ja ei terestagi ühtä, tieb kui ei paness tähelegi,
  • ku omme on ilus ilm, siis lähme eina maale,
  • kui nuoremb õlin siis tegin virsusi karjas,
  • midä tämäst perida on, ku tämä müödä on,
  • mõlemad (nii) mies ku naine, kardeti nõidust,
  • säält massinate alt juoksep ehk (teab) kui pient lõnga,
  • no räägi nüüd üless, kuidass sa seda tükki tegid,
  • kuda puud põlevad nõnda süed lõppevad,
  • kuda tüö ninda palk,
  • tuetuse raha-i õld juo kuigi suur,
  • ei saand kuigigi pali eina kokko,
  • natuke naljast anti sabaraha, peremes pistas pihu kuigipali,
  • õppetaja kuigipali tundes sedä oma kuolilast,
  • egä tämä üöld sedä et lehm nüüd kuipali piimä annab,
• Jõhvi:
  • nii tervers tegi kui tervest,
  • õli sie süämine kui (tahes) vilets, nua ja kahvliga süädi,
  • kas saad kudagi raha ilma tüötä,
  • kuidas elu läheb?
• Iisaku:
  • kui luomi ei ole, siis vilja ei saa,
  • kuda lind, ninda laul,
  • mina elasin Metskülas kuigi kaua (mõnd aega),
• Vaivara:
  • läks ninda punasest just kui keidetu krabu,
  • miä olen näind kärnä konna ko leib-lapja,
  • sie on viel pimmemb ku männe üö,
  • kui üväst lähto, siis saap kallo küll,
  • ku kallo püüdämäst tuldi vällä, siis mändi kabaka,
  • vana onti oli (teab) kui kaua kutsarist,
  • ommete ku uonost jäänd kassi: ku ilos kassi oli, (üllatus)
  • kui külmä vesi on?
  • miä voin kergitä sedä kive, kui raske tama on?
  • et saand magugi (maitset) tunda vai kui?
  • sedä ei voi jo kuidagi tehä,
  • kuida siä ilgid sinne mennä,
  • ja kuida kovast salgas,
  • kuida siä ütlid,
  • kuula, kuida kiurud laulavad,
  • tama ikke kondi kuda liikmed andavad,
  • sie poiga on mogomaine kavala vai kuidas sedä kavalust täüs,
  • senest leiväst ei piisa kuigi kauast,
  • ei voind kuigi männä joe pääle,
  • eiväd leppined kuigi kokki,
• Viru-Nigula:
  • lapsed tulivad ku porsad ümber laudu,
  • naine käis moisas iga päiv ku mies (tööl),
  • ma-i oleks kudagi muodi surmale andand,
  • kuda ramu juure tuli, vottasin omale orjust juure,
  • moni ütles aasapääl, moni ütles laavitsal ja kuda kiegi rääkis,
  • meie ikke toima sääld (puid), varastasima salaja - kuida muidu sai,
  • suvel kasvas (lamba) vill jälle kuigi pikkast, siis jälle niitasime,
  • kuida sa räägid,
  • sie kaŋŋas ei old kuigi (väärt) asi ka,
  • mina ei käind palju laadal, aga ma kuigi palju käisin,
  • eiga siis lina-s kui palju maas old, (kuigiVõrd)
  • kuisugune sie asja one?
  • minust oleks vahest saand koe, ehk kuisugune kuori laulja,
  • ja siis tie vai kuisugune muster sinne sisse,
• Viru-Jaagupi:
  • kuigi me linna lähme, mis sest,
• Tori:
  • kuegi ma-i saand tulla, tulen sel pääval ikke,
• Kadrina:
  • tema oli aiglane ästi ja temai saand sis kuigi, (mitte kuidagi)
• Kuusalu:
  • söisin kui saisin,
  • ja ei oldki kaks nädälä aiga ku sie mies suri,
  • mei kui arstid, et mei oleme küll sedä uurind, (samastav, nagu)
  • raiusin puid ninda et kohe lastud lensid kui kaugele,
  • meri ehkus suoja viel kui kaua,
  • voimata tüür-mies, ei senga kuidagi taha kaupa saada,
  • kuidagi on nie sügüsü ehtud ka nii sügävälle igä hinge vajund,
  • täl old sie kerd abud silgud kaasas, noh siis saand küll ige neist kuidagi muoti lahti,
  • laeva ruumasse täüdüs ka nie propsid laduda oitegi kerraliguld, ega nie voined kuidagi päidi loksuma andada,
  • kuida müede mend laupa ehtul vuodesse viskasin, ninda mina sinnä jäin,
  • kuda saapad ninda jäled,
  • (nii pea) kuida sie ong pohja sai, siis neh panid (kilgid) sen süöte sield nahka kohe,
  • üttel, et kuda ma neid muni söin, ninda akkand tämäl nii irmus valu,
  • laud oli pehme et võiks teda kierada kuda muodi tahad,
  • üks peiupoiss oli viel sie korvass vahtis et kuida päidi siss se tanu tuleb oieti (pruudile) pähä panna,
  • ega sinne kuigi kaua paadiga lähä,
  • voib olla juo kuigi pia tuleb lumi maha,
  • eks sel vanal old siis ehk ka kuigi palju sedä raha siel mäŋŋuss,
  • kuis vana sa oled juo, (küsimuse algul)
  • kuis suur se sis oli,
  • kuis palju sie kell on juo,
  • kuissugune sinu emä tervis ka nüüd on?
  • siis valat neh kuissugused kalad on,
• Kodavere:
  • põlevad ku pragiseväd,
  • enäm oo sedä kisa ku sedä asja,
  • minä elän kui vanass, aga lapsed kadid nuarelt,
  • minä saan kätte, kui milla sii õli?
  • kuisugosed ilosad inimesed õlid,
• Torma:
  • mis sa käsu all teed, see töö on raske ja vastik kui kua sealt kui palju teenid,
  • ega ta kui suur ole,
  • pane raudõsad külge ja adra kuisugune,
• Laiuse:
  • pia sile kui lakutud,
• Väike-Maarja:
  • süe ehk kui (tahes) iaste,
  • ta ise ei kasva kuisugusestki, (väikest kasvu)
• Viru-Jaagupi:
  • on alb ilm kuit sadama ei akka,
• Juuru:
  • ma sain mitu korda istuda ja oodata (enne) kui ta tuli,
• Häädemeeste:
  • suured kannud jäid paika -- säl nad seisid ku(ni) ära mädanesid,

kuhu, kus, kust

• Lüganuse ^[3]:
  • ku ~ kuu,
  • ei tiä, kuhu nüüd läksiväd tõsed,
  • laisk obone ei jõuva kuhugi,
  • sie riie enamb kuhugi ei kõlba,
  • kuhu puole ma pian nüüd menemaie,
  • kuu puole sa lähed,
  • vioso (saapa pöia) painamise laud, kus pääl painetassa (koolutatekse)
  • Ahvrikas või kus pidada ka mets sõnnisi õlema,
  • kus sa tahid mennä?
  • välk lei inimise maha, kus siin Narva puol,
  • ta ei anna sedä mulle, liiate sinule, meie õleme tuttavamad, kus siis sinä võid saada,
  • ei, ei, kus sa ühega (kütmisega) said (rehe) kuivast,
  • inimene käib ühest kõhast tõise, ei õle paigal kuski,
  • eks ta kuski ikke õle,
  • ma õlin ninda õnnetu tüttärlaps, et ma-i käind kuski,
  • tämä ei käi kuskilgi,
  • sie luom on õige nõnda tõprast läind, et kuski puol tema ei seisa,
  • kussagil Iestimaal elas enne vanast üks vana taat,
  • kust külast ja kust vallast sa õled,
  • kadus kui tina tuhka, ei tule kustki lagedalle,
  • õhtast tule ikke kodo kustki puolt,
  • kust puolt sa õige tulid,
  • kust puolt sa külamies nüüd tuled,
  • kust saadik ma nüüd kallan,
• Jõhvi:
  • olgu kus tahes,
  • kala kusimus, kust ta marja laseb,
• Iisaku:
  • käigu sie oma lolli löraga kus kurat,
  • jättas kuoli kus seda ja teist ja läks mehele,
  • vai-s tämasugune mies teist näeb vai teisele appi tuleb, no kus sa sellega,
  • kus ta (poeg) sul isasse on,
  • kus täma-nd millaski süidi,
• Vaivara:
  • kuhu ne einäd panna,
  • mie tiien küll kuhu sie ärgä sai,
  • katsoga kuhu nüid saato pago,
  • juba tama ikke kuhugi läks,
  • saverigod, nied on kus küles aisad käüväd,
  • kus see külmä, külmä ei ole,
  • kas oli kengi siis kolamas kuski,
  • paljo sedä void täidis siis omale süiä, ku rahakobeka kuski et saand,
  • ei tädä-i ole kuskil,
  • kust sedä subi magu saab,
  • igä uomikko katsosivad ja imestäsiväd, et kust nied äŋŋerid on lahti lastu,
  • mie en lövvä kustki vasara,
  • lähed edesi etsimä kustpuolt sie (kala saak) paremb on,
• Viru-Nigula:
  • ku ~ kuu,
  • ei kelba kuhugi,
  • KeskMurde: lähen kuhugille küla,
  • lenna, lenna, leppatriin, kus su isa ema on,
  • täl oli mundüörisi kust kaugeld -- iidlased ja kust,
  • ei niiskusi kelkusi old jusku nüüd on pue kelgud, oh kust seda, eks kodu ise isad tegivad,
• Kadrina:
  • kui kuhugist minna, siis pole midagi selga panna,
  • inimesel olivad süönd kusagil sedaviisi maapeal, ega neil old metsas lauda,
• Kuusalu:
  • kuhuje ~ kuhus ~ kuhuse,
  • kuhuje ma pidin minema sis,
  • ei tiie, kuhuse ne lähteväd,
  • kuhu obune, sinne ka regi,
  • mehed on uopis tia kusa,
  • kusass sa eläd, et sidä et tiie,
  • kusass sa sis olid, et ei nähnd, ku kull ouest kana vei ära,
  • lies lier linnukane, kusass sinu pesäkäne,
  • kusast sie Katri tuli,
  • näd tulid kohe kuuldama, et kusast sa sidä selget sula pihka siss said,
  • kussagi sie täüdü olla,
  • näd etsisid peräst kaik kohad läbi, ei titte old kussagi,
  • lehm kadus metsä ärä, ei ole nähä kussagil,
  • näd kussagill aida nurga taga seisusid,
  • ei linnul old kussagille mennä ku pesä karp maha langes,
  • kussagi siel Tapurla kari pääl vai kusse, old jää juo nii palju nork, et obune vajund sise,
  • tä süttüs, siis sain kust küll (tugevasti tõrelda),
  • ei ole nähnd kustagi koera putki,
  • ma ei löüä kustagi vergu ainu,
  • sulavett ei nägünd kustagi enämb,
  • sie oli üks kaval vanames ja sie oli kustagi siit kaugemalt, siit maapuolt kustagi,
  • kustagilt ei ole enämb sügüsül hilja marju otta,
  • ei saand sidä eite igä käde kustagild,
  • kustass sa oled saand heneläs nii oite ilusad saapad,
  • täüdüb merel mennä, kustas muidu elämist saada,
  • kustasse huostekari lahti lasti,
  • kustasse asi löüdü,
  • KeskMurre: ja kes rannast iemal oli ja kus sa seda kala siis said,
  • KeskMurre: lõuneks kiedeti kardulid, sie on nõnda kuda kuskis talus oli,
• Jõelähtme:
  • sillal oli suur kast kus sisse siis kivid aeti,
  • kus sa (suvitajatele) seda piima vottad, ise tahad ka saada,
  • eks sie old tosi ka, pandi süsi kuskile sise,
  • oli vetru nuel kuskild sain,
• Rapla:
  • (lihunikud) viisid liha jälle linna ja (teab) kus seda viidi,
• Ambla:
  • Vulbil old koa saun, kus unt viind kolme oastase lapse ää,

kumb

• Lüganuse:
  • kumba muodi tahad panna, sie (raamat) sõisab igate pidi,
  • kumba sa nüüd tahad, kas nuga vai pleitri,
  • kuuse puud vai männäd vai kumbad nied tõrvassed on,
  • nied inimesed on nõnda vaisest jäänd -- kumb kumbagi ei avita,
  • mitte kumbki ei tuld,
  • õtsisin siit puolt ja tõiselt puolt aga kummaltki puolt midagi ei leidand,
  • kuhu kumma tämä naaskel on saand?
  • küll (pulmas) tehti imet ja kumma,
  • suur ulk inimesi kõrjas sinne vahtimaie sedä kumma,
  • ninda kumma asja en õle enne näht,
  • on sie maa ilma elo küll kummilik,
• Jõhvi:
  • siis lasti (vette) siis ükskõik kumbi jahu, kas õtrajahu vai rukkijahu, ninda kaua kui sai parajas kördi paksus,
  • ei lausu kumb kummagile sõna,
  • no lihavõttest ja nelibüst siis emmast kummast siis ikke tapeti vasikas,
• Vaivara:
  • kumba kassi se krauksus?
  • üks kaik kumbast äärest tämä (kala) uiu abara sisse,
  • pane kumbane (tahes) kaans podi pääle, senel podil on kaks kaant,
  • näväd ei ole kumbanegi miu avitanned,
  • ei tämä ole värski eigä appu, ei ole kumbanegi,
  • (üks kõik) kumbanese puol viel pieti päivä (järelPulma),
  • midä kumma sie on, et nämäd kotta eiväd tule?
  • se oli vaid kumma midä nägid,
  • inimine justko kummikko (veidrik), ei siivute ei räägi ei,
  • eks oli kummiko (imelik) justkui küll, kui leikäsiväd karvad maha,
• Viru-Nigula:
  • kumba puole menna,
  • emb kumb oli, kas ernesupp vai uasupp vastlapäiv,
• Kuusalu:
  • kumb sie kävi?
  • inglased rääkind oma kield, meie mihed rääkisid oma kield -- kumb kummastki aru ei saa,
  • (nooda veol) kuus inimest, kolm kummagi reie pääl, kummagi puole pääl,
  • nüid enam ole kuhja tegemist ega küini kumbagi,
  • igävene kummadu (suur) hüle oli paadi keula ies,
  • suur kummadu soda,
  • nüüd on ige uobiss kummaline kaig sie pulma asi,
  • toine jonomatt kummast (= lõi) toise maha,
  • pohja ribi vois juo emmast kummast otsast vedämä akkada,
• Torma:
  • vasikas kua, kui iast juua ei taha -- siis on emmal kummal viga, kas rokal vai vasikal,
• Kodavere:
  • kummaski (neist) ei õsanud lugeda,
  • kummaski ei õle kummalegi üelnud, mes asjamiis si one,
  • lapsed nõnnaviisi mängid, ühen pihon o asi. (ütle) emp ehk kump, kummass pihoss võtad,
• Muhu:
  • pange kummiti tahes,

kuni

• Lüganuse:
  • riie õli perenase puolt kuni särgini,
• Vaivara:
  • kuni jälle nähä saamo,
• Viru-Nigula:
  • kunni ohtani,
• Haljala:
  • uota kunni ma tagasi tulen,
  • nie tegivad juo nelja viie kunni kaheksa mietriseid (rüsasid),
• Kuusalu:
  • vergu parandamise taks oli viiskümend senti kuni kaks kruoni,
  • miks sa ei süö, et oled nõnda kuni (= kõhn),
  • eläs nindagu lind oksal, kuniks elu,
  • egass sidä ole enämp kunikski, (kuigi kauaks)
• Viru-Jaagupi:
  • kunnist mind siin on, (kui kauaks)
• Torma:
  • kui juba liiale läksid, siis segasid teised selle närelemise ära, aga kunist, (kui kauaks)
• Kodavere:
  • piäs jumal anma, et senniga kunniga silmäd on lahti, ise suad liiku ja õiendata,
  • valge riie ei seesä kunnisski -- lähäb mussass,

kuna

• Lüganuse:
  • kunass meie piame tulemaie,
• Iisaku:
  • kuna sa jälle tuled,
  • nüüd ilmus -- ämma ette nigu õige mies kunagi,
• Haljala:
  • meil oli ainuld neli vakkamad seda maatükki siin, kuna Rutjal olivad talukohad kümmest viieteistkümme tiinuni,
• Kadrina:
  • siin kunagi oli üks (küla karjane) Rakverest kui mina siin vel olin,
• Viru-Jaagupi:
  • ei käi kunagi kirikus,
• Kuusalu:
  • eks se kunaski old, vade en tiie kunas se oli,
  • kunaski ei saa,

ajaMäärus (kõõs)

• Lüganuse ^[3]:
  • en minä õle kõõski (kunagi) näht sedä
• Vaivara:
  • kuas tehä einä, siis on einämaa saatusi täis,
  • älä sie mäne kuoski nii suuri krappu kinni ottama,
  • en ole soudand kuoski,
  • kuos-koss, (lehma hüüdmine)
• Vaivara Uus-Sõtke:
  • kuas sa käisid?

ise, enesä

• Lüganuse:
  • unestasin endasa ~ enese siie istumaie,
  • kuusk arib endäst ise, ajab kävid maha ja tieb puhtast endäst,
  • poiss läheb nüüd endäle naist kõsimaie,
  • sie inimene mudib seda süömist enda kõhtu,
  • tuoneluu mul omal sääre pääl, enestäse akkand, enestäsä kukkus maha,
• Jõhvi:
  • siis pesti reie tuas siis puhtast siis enesed,
  • ega senega saa rääkida, sie on ennast täis,
• Vaivara:
  • votti lapse enesega kaasa,
• Viru-Nigula:
  • tütrukud oidasivad endast valgenna (päevituse eest),
  • jalad olid enesel nisused kanged,
• Haljala:'
  • (vastus küsimusele, kes se oli) ent sie ~ entse kesse (= sina ise, kes küsid)
  • vanasõna ütläss nii, et ei targa tarkuss avida, ent suuruss, see on asanda,
• Kadrina:
  • eks Milde jäändki ennast vasta (rasedaks),
• Kuusalu:
  • kust sa heneläs sen uue vene said,
  • (kosilane ütles) ma oite ottas sinu henelämme. (nõus oleku puhul hüüdis) saan tä henelä,
  • olimme henestäs (enda teada) oige kanged mihed,
  • henestäs sinust ei ole kohe midägi asja,
  • kutsuga see toise pere laps ka heneskäs mängimä,
  • et mes sulle heneläs hüä, sidä tie toisile. migä heneläs huon, ärä toisele sidä tie,
  • (lennuk) laskis hendäst sinne maha,
  • üksi endäst kaksi käsist (ühe inimese töö jõud),
  • (angerjat praetakse rasvata) seald tuleb rasva nii palju henesest,
  • ole pääle hendäs täüs, ega sie toistele midägi lue,
  • henes kuub o kaik must kuidas sengä puodi lähäd,
  • enenomane (enda vääriline),
  • kaltsus kasvas kaasukene
  • hilpakast enese omane (*omani) ^[56]
  • kaltsust sain mina kaasakase
  • hilbakast enen omase ^[57]
• Kuusalu Tapurla:
  • "enen (tuass), enen (nurgass)" (? *eneni = minu enda),
  • siis tehti jälle kaik nii uhkeks henest,
  • lase siis hendäs kurnada nii kaua,
• Kodavere:
  • enel surma tii jo jala all,
  • (viskamisel) ussitet erned jääväd ene ligi, ette maha,
  • selle jätän enele ~ õmale,
  • sul ei õle enelgi kedägi tehä,
• Palamuse:
  • enda vahel õleme iast läbi soand,
• Kose:
  • mies võttis enese kaitseks sõna,
• Mihkli:
  • ma olen metu korda mõtend eneses (endamisi),

oma

• Kuusalu:
  • enenomane (enda vääriline),
  • kaltsus kasvas kaasukene
  • hilpakast enese omane (*omani) ^[56]
  • kaltsust sain mina kaasakase
  • hilbakast enen omase ^[57]
  • tuoga mu omane tubaje (*omani) ^[58]
  • oh hämmä, minu omane (*omani) ^[59]
  • sie on orjale omasa
  • palgulisele parajas ^[60]
  • ma olin orjale omasa
  • sulasele loodud naene ^[61]

tämä (see siin)

tämä on ka näitav aseSõna see siin nagu Soome ja Isuri keeles

• Lüganuse:
  • tõsi, tämä ikke ongi vist;
  • minul tämä üks kõikk,

halvustavad [tuo ja mogomane]

tuo ja mogomane (säherdune, Vaivara: mogomaine) on pisut halvustavad (ka Kadrina, Vaike-Maarja, Emmaste, Ambla jm)

• Lüganuse:
  • millä tuost viel asja saap;
• Vaivara:
  • tuo on täis tuima inimine,
• Kuusalu:
  • ei tuo ole küll migägi mies,
  • midäs tuoga viel jändäd,
  • üks tühi tüö, ei saand tuost tuod,

mitu, setu

• Vadja:
  • mitoo (mitu, ? <* mitton <* mittom <* mittoma) ^{[62] [63]}
  • mitoo, sitoo (mitu, setu) - käänduvad XIII käändKonna:+m tüvede meie (savattund: savattuma) taoliselt.^[64]
  • mitoo ussa "mitu ust"
  • mito enciä, nii mõnta end́ee maata, nii mõnõõ end́ee maa "kui mitu hinge, nii mitu hingeMaad, nii mitme hinge maa" Mati
  • mittoma süöjeä, sittoma luzikkaa "mitu sööjat, setu lusikat" Pummala
  • mittomalta sittomalta on cüzüttü "mitmelt setmelt on küsitud" Kattila
  • võttaka sittömää silmiä ja mittömää miĺĺonia "võtke setu silma ja mitu miljonit" Jõgõperä
  • mõnta päivää õli, sitoo päivää i oottõli "kui mitu päeva (sääl) oli, setu päeva ootaski"

mitmes

• Vadja:
  • mõnõis (mitmes) - käändub nagu järgArv (kuuvvõis, meie kuvves).^{[65] [66]}, aga teda asendab sageli mõni .
  • tämä õli jo kui mõnõz ̮ võõraZ "tema oli juba teab kui mitmes külaline" Lempola

mõni, mõnikka(s)

• Lüganuse:
  • mõne sugusi juhtumisi,
  • käisin pulmassa mõnessa
  • käisin saajassa sa,assa ^[67]
• Jõhvi:
  • muist luami jäi lautta (mõni loom)
  • minust saab mõne sugune ^[68]

• Vadja:
  • mõni - käändub X käändKonna:+e tüvede meie (und: une) taoliselt.
  • mõnta päivää õli, sitoo päivää i oottõli "kui mitu päeva (sääl) oli, setu päeva ootaski"
  • mõni suv̆vaab juuvva uusia munnõõ "mõnele meeldib juua tooreid mune" Mati
  • mõnõd baabuškat, ced jumalaa pitiväD, õlivat kõlmõt päivää süümättä "mõned memmed, kes jumalat uskusid, olid 3 p söömata" Jõgõperä
  • mõnikkaall   pokoinikall   mõnt enciä idgõp ääleltä "mõnd surnut itkeb palju inimesi" Kattila
  • kui mõnõlt virstalt tulõb "näed kui mitme versta tagant tuleb!" Lempola
  • se puu mõnii satoita vuosiita viez lieb õllu "see puu on vast mitu sada aastat vees olnud" Lempola

pali: palju

lõpu kao järel ja, ju ... > i [pali, lahi] ^[69]

• pali: palju ^[70],
• Lüganuse:
  • ära kuluta ninda pali, katsu vähemal läbi saada (vähemaga)
  • pulmalisi õli pali, saivat kõik juonest (jäid purju)
• Jõhvi:
  • pali lambaid suri vällä
• Vaivara:
  • paljo ~ paĺlo,
  • paljo täit (täiu), paljo aasto,
  • siis käisivat külämehi kaa paljo siint vedämäs [viina];
  • mennel pühäbäl oli miul pali viera
• Ida-Vaivaral ning rannas:
  • pali vargi ~ vargo,
• Vadja:
  • paĺĺo (palju) - käändub III käändKonna:+o tüvede (und: une) taoliselt.

vähe: vähene

• Vadja:
  • vähää on säilitanud ainult viisiÜtleva käände.

Vadja keeles käänatakse tema asemel omadusSõna: vähäin (vähene). see - käändub XII käändKonna:+nen tüvede (ovost: obose) taoliselt.

kogo

• Lüganuse ^[3]:
  • kel sisimine värk on segamiste, siis süö üht toito kogo aig, muidu tieb siest lahti;
  • eks sie õle jälle kogo (üsna) rumal kui lapsed taplevad,
  • ei õle tämäl kasvu ei kogoda,
  • inimiste kogo on laatade pääl,
  • sie ei õle kogoni (sugugi) õige jutt, midä sa räägid,
• Jõhvi:
  • sie on rahva kogo, seltsi majas ehk kuski,
  • kokko kogoma ^[71],
• Vadja:
  • koko (kogu) - tarvitatakse käändumatu täiendina.
• Vaivara:
  • ühmä tostas rüsäd ülesse ja vei mänemä merre kogo kalloga ühes tükküs,
  • miä_n ole küll kogonigi sääl puol käind;
  • kogoniste, täiesta ;
• (Põhja) Viru-Nigula:
  • johtosin kogo,
• Simuna:
  • süöb suu, katsub kaksi, kolmel olgu ju iagi kogu ees,
• Kodavere:
  • ku kava seesäväd, lähväd punasess ja verisess, irmus kala kogo on koon;
• Kuusalu:
  • sie on koguna Pärispä inimine; taivudin igä korvi sanga, läks koguna puruks;
  • lohe vergud on suuremad, räime vergud on koguna (hoopis) toised miedud;
  • ei kalust ole juttugi, vergud jäid koguna meresse;
  • sield rannad on koguna toist muodi kui Helsinge ja Lovisa vahe;
  • ma möin terve lau täüe heini kogunesä;
  • ei ma ole koguniste kiigal millaski käünd;
  • mul ei ole kogu-ollagi tämägä pahandust;
  • ei sidä ole kogu-ollagi siin nähä old;
• Setu:
  • küläkogo (koosOlek),

kõikk

• Lüganuse ^[3]:
  • kõigest kõikke üks tüttär õligi, ei rohkem ühtä,
  • minä käisin küll vähä kuolis, kaks talve kõigest sai,
  • ku minu laps juo kasvas -- õlivad ikke püksid juo lastel kõikkil jalas ikke,
  • kõikk lähvad üht tied mulla toidule,
  • kui kõik oli sisse vietu akketi (vilja) vihkusi parsile panema,
  • ei sie keiget aastat õle siin,
  • siis tantsisivad kõikk sie üö,
  • kõigelt jõult vai kõigelt ramult piad tõstama,
  • no õli sial kõiksugu toitusi lauva pial,
  • sie mängis kõiksugumased mäŋŋud ärmuonikuga,
• Jõhvi:
  • kõigite,
• Iisaku:
  • kõigist kõikki üks ainuke mies oligi,
  • sie kudub ju kõiksugumisid mustrisid ja,
• Vaivara:
  • tegi keiksugused kometid,
• Torma:
  • tõmmas (ohaka) kõige juurega välja,
• Kodavere:
  • tämä kõegipidi kaval,
  • vali ja kõva kõegite, tä ei uali tõesess,
  • kõik asi allitab, nagu piim, leib,
  • ihu lüüb üle kõege igisess, kui palav one,
  • küll näd äävitäsid näid (vareseid) kõiki viisi,
• Viru-Nigula:
  • siis sai panna (paljas pesu) lopputuse vesi, ilma keigita,
  • kõikse pääld (kõigePealt) tegin (voki) ratta,
• Haljala:
  • kõik luam jo otsib (toittu), kui tal kõht tühi on,
  • keikk minu särkk ja keikk saivad kala sodiseks,
• Kuusalu:
  • noh eks mere pohjas on kõikisugusi asju,
• Kadrina:
  • kõigist kolm venda meid oligi,
• Viru-Jaagupi:
  • kõikke sugust rodu on siia aeda aetud,

kõikse üliVõrre [kõige, kõikse veikkemb]

kõikne-sõna tuntakse Simunast, Amblast, Järva-Jaanist ja Häädemeestelt

• Simuna:
  • kõikne üö istud üleval, ei maga

kõikse abil moodustatakse üliVõrre (nii kui Põhja-Eesti murdeis)

• Lüganuse, Jõhvi:
  • kõige, kõikse veikkemb
• Lüganuse:
  • mõisas karja aija tüdrikk, sie õli kõige alamb tienija ja kie sia karjas käis, sie õli viel kõikse alamb
  • kõikse sügavamp
• Iisaku:
  • keikse, kõikse paremad
• Vaivara:
  • kaige nuaremb
  • mia votan sene kaige alusema puu (kõige alumise)
• Jõelähtme Rammu:
  • keiks(e)ma suuremb
• Jõelähtme Ihasalu:
  • keiksema ies

sarnase kuju annab kõige + sie liitumine

• Lüganuse:
  • kõige suve õli vihmane
  • kondasin kõikse päivä
  • sügelikk akkas kõik se pere külge
• Iisaku:
  • poiss krippeldab kõikse aeg isale kaasa menema
• Vaivara:
  • olin kaikse aiga aige
  • makas vatsolle kive otsas kaige sene päivä
• Viru-Jaagupi:
  • pärast läkks kõikse oma perega mualtt linna
• Väike-Maarja:
  • ma olin kõikse üe üleval
• Vadja ^[72]:
  • kõikkõa suurõp pojo - kõigist suurem poiss

joga, iga

• Lüganuse ^[3]:
  • joga laelisi (igasugusi) on neid espält nähtud joga laelisi,
  • joga laelisi töid teha puts üövliga,
• Kuusalu:
  • junkkurid joga talussa,
  • joga viimane porgand oli maast ottajess hussitand,
  • sel igä raha jatkub, joga jumalane päiv silmäd krillis,
  • joudusa müöde joganegi tegeb,
  • räägi selle jogule ~ togule nii palju kui tahud, ei tämä sest raasu aru saa,
  • nää nüd sidä poissi, sie on jogurumal kohe, mes sa ütled,

• Vadja:
  • jõka (iga) on säilitanud ainult nimetava käände.
• Soome:
  • joka miehellä oma leipä mukana,

Vadja keeles käänatakse tema asemel omadusSõna: jõkain (iga). see - käändub XII käändKonna:+nen tüvede (ovost: obose) taoliselt.

tuletisi on rohkem muist sarnase kõlalisist tüvist

• igänemmä (aeguma),
• Lüganuse ^[3]:
  • igade, igäline (eakas),
  • küll sai rannas paadiga käiä ja, ja meres ja, ja igade pidi,
  • igas peres ise leib, igas talus ise taar;
  • rohkemb neli kümmend samu iga tahu (igast küljest) niittasin maha,
  • isä jagas liha igale kätte,
  • igä kõrd ei kuulu kella,
  • präigus on igämies erräd ja prouvad,
  • istuga kuomalle, siis saab igä mies ruumi,
  • igä päiväne võõras,
  • pere naise tüö on iga päivine tüö,
  • tehti küll jah igasugu ruutulisi ja triibulisi ja iga sugust tehti (riiet),
  • säl (kojas) on iga sugusi kontsusi, iga sugusi püttikkuid. iga sugust mustust,
  • kapsa raud jälle õli niisike, luokaline igate kanti kõveras,
  • igatseb oma kodo -- igätseb ninda et täid lähevad pähe,
  • aig läheb igäväst -- kui ei õle tüöd,
  • mul on sinuda ~ sinust igäv,
  • et sinä igaveste elä,
  • senest saab peris igävine riist,
  • igävine (pärast surma kestev) elo,
  • (sõnniku talgul) sääl juo tehti kõiksugust, igavist nalja. sääl pandi niiskused igavised väntsäkud pääle;
  • igavine suur must siapurakas,
  • annab iga ühele üks võrs,
  • naurab, et igemmed nähä, sis (öeldi) et küll on igemmemies,
  • lapsel juo igeõts valge, ku akkavad ambad tulema -- igemme õtsa sai pehme lappiga tuhrada;
  • tõinekõrd kui sant ilma on tulemas, kohotab amba igemed üles,
  • lehm õli puna aigusses. õppetatti käiä iget (ihet) viega segämiste andada, (ihe ^[73] ‹ihke 18 v. ihkme 17› s. ihumisel käiale, luisule vms. jääv metallikord; ihumistolm. Ls. käia|ihe, luisu|ihe, tahuihe.)
  • enne raiuti (parvel) kaader silmad palgi (esi)õtsa, säält aukudest aeti ige puu läbi -- ige puule jääti juurikas -- et ei anna latvõts vällä tulemaie,
  • igepuu on kaalu arjapuu (õlgPuu),
  • tegi tüöd nda-t igi pull õli perses,
  • ega sa igi sambast (igavesti elama) siia et jää,
  • igiaugud ummes, mittu nädäla saunas käimäta, este (tulevad) mustad trullid igi aukudest, perä valged,
  • isa igine ja poja põline ja tütrele viel tükkist ajast,
  • igised ja udused akned,
  • enne reie sai peksäda, sis suolased igipisarad juoksivad silmi müödä alle,
  • enne igistan, siis akkan vihtlemaie,
  • tien tüöd ninda-t igi tilgad õtsa ies,
  • eläs igi vanast,
• Jõhvi:
  • igane (ealine),
  • Atsalama laat, iga enne jõuluid õli,
  • õle neist ükski enamb obuse kirjas, igavised kronud on,
  • ei saa toisest inimisest rahu õlla, igemed sügälävad,
  • obose igi pane viele ehk õllele ulka, võttab siest lahti,
  • palav igi ajab üläs,
  • igi auk on naha sies, säält ajab igi väljä,
  • igiaegased vanamehed rääkisid,
  • obone lähäb märjäst ehk igisest,
  • ei itku igada anna
  • hale ei anna terviksida
  • itku teeb iiatumasta; ^[74]
• Iisaku:
  • küll sie maja igab isa ja poja põlve, (kestab)
  • tia mis ta (siil) üöse toimetas, aga igavest krõbinat tegi (põranda all),
  • igavene raisk,
• Vaivara:
  • igäne (ealine), igätsemä,
  • iga kahe virsta pääl oli taas kabakka,
  • igä uomikko katsosivad ja imestäsiväd,
  • igä kerd sauna ei köetu,
  • tama igäs vanemmast, toine ei igänd nii kaua, nii kaua ku miä olin siin, igäsiväd näväd ka siin, (veetsid aega)
  • tama on minuigäne mies,
  • sie jutto on igäpide oige tossi, nämäd rääkkisiväd kaksipide,
  • igäsugu kasvuga,
  • oh sa igävine jumal,
  • kas sure kohe sene igävusega,
  • süöb igeme pääld,
  • leibä jäi igemi vahele,
  • nied asjad on igäväised,
• Viru-Nigula:
  • oli igatt karva neid (lehmi),
  • eks ennemb oli ia seilada küll kui tuuld oli, aga noo, vai iga korra tuuld oli,
  • juba sie mehe igalikku (eakas) one ikke,
  • nie olid puha igaligud inimesed,
  • igand (elatanud) inimene,
  • ega igamees ei käind ka nii läbisegamine,
  • minu isa -- oli iga päivine (käis mõisa loomi talitamas),
  • leib oli iga päivine, ikke siis pühadest saia ikke igaüks tegi omale,
  • sitsi kontsusi vähä pesen iga päisi -- igapäist polle pesen,
  • tämä oli must vanames, igatte muodi riietusest ja muidu ka sündimisest,
  • küll mul oli igatsus oma velje poiga vahtima menna,
  • pruudil on igava peigumehest,
  • kive samblega (värvimisel) jääb ilus pruun -- sie on igävine värv,
  • mul sie igavine ainuke asja, tuli ja peibuti sene muld vällä,
  • vana kuradi iget (nõiduse vastast rohtu) sulle anti, ta oli kohe nõnna igeme muodi,
  • ige siuti rihmudega sarvede ede,
  • ärjad one iges atra ies,
  • kahe ärja ige oli pikkemb,
  • talvel oli ühe ärja ige, siis menna ühe ärjaga,
  • kellu rippu igess, (põikPuul)
  • treipingi radas käis igess,
  • ku ammas jo vähe akka uimendamma (pannakse) raua igi pääle (kirve kohal hoitakse niiskuse kondensaadi kogumiseks põlevat peergu)
  • igised villad leigata ja panna kohe vede,
  • sina igistid vaide ei vihelu(d) ühtegi,
• Haljala:
  • (kaltsuKaupMeestelt) sai jälle kaussi ja taldrekuid, kui oli kaltsu, (kas) igakord nüüd oli!
  • mis igaline (kui vana) sie regi on?
  • seitse jalga oli süld igatte tahu,
  • igatses uost tagasi osta,
  • küll peitasimma igavest (põhjalikult) ära (piirituse nõud) aga. aga Suome piiri valve saagel leidas üles,
  • ohtu tuleb, ilda jouab
  • siis istub minul igava
  • siis astub anel aleda
  • tuleb tuska tütarelle
  • tuleb mittu nooremalle
  • tuleb illala igava
  • kumb on ainella aleda
  • kumb on tuska tütarella
  • kumb on nuttu nooremalla?
  • meesta illala igava
  • kaasa ainella aleda; ^[75]
• Kadrina:
  • pane nüüd kus sa iganes paned, tema muugib ikke ülesse,
  • villasest riidest olid igapäävast ja purpuri riidest ja, nied olid igapäävased mütsid,
• Kuusalu:
  • siis sai neist (männi käbidest) igä igäd muottisi paattisi vestettüd,
  • igäkerd ei old siin külä iess kalu,
  • no küll sie maja anda igädä, paar-kolm elu polve, (tarvitada, kulutada)
  • vanad ja ärä igänd paadid said -- jälle kova muntri kivi terva,
  • karduli vaud pikked, andab aesta igädä (aega mööda saata), kui toise otsa joidab,
  • ärä sinä hörüläse rakku igana (kunagi) pöhüdä,
  • surred -- ep ole igänä tulled kua käümä, eivad saa ka igänä tulema,
  • ei ma sene mihegä hakka igänes merel käümä,
  • siis juo ei old justku nüüd iga päiväne se sai,
  • ja mis sa siis (pilli) mäŋŋid kui sul igapäävne kibe tüö on,
  • külläp ma igätsugusi raamattu katsun teile kaigile hankida,
  • egä igäsuguse inimisegä või seuras midägi tegemä hakkada,
  • aga igätahess enne esimäst ilmasoda siis igä turski joba püüetti,
  • igetahes ma saan, mengu mil aal taht,
  • igätte sugusi hampelmannisi siin ilmas nägüb olema,
  • küll neie lastega nüd tehä siel kuolis igätte muodist utsina,
  • pruovisimme igätte kantti, aga rannast väljä ei saand,
  • ega podur inimine saa igätte muottist tüöd jo tehäigi,
  • igate pidi võid teha teda (turska) ja maitseb ka igate pidi,
  • arvasimme sidä asja igäte päidi, ja saimme otsuselle,
  • sel mihel on igäte päidi üks taidav naine,
  • ei sie suvijakk ole mulle kuidagi passilik, lai on toine ja löhüküne igäte päidi,
  • kui ostid küläst lehmä, siis vied oma lauta, siis pühi jäljed lauta, siis lehm ei igätse,
  • igäv on aig uotajal,
  • nie puud on igäväd (ae'glased) polema,
  • nüüd ongi mul last igäv,
  • (kivi samblaga saadud värv) nisukene igavene pruun ka mis ei läind jälle pialt ära,
  • aga ikke talvel oli sie (rehe tuba) ikke igavene (igaPäevane) elumaja,
  • oh sa igavene mära,
  • kohe igavine tegu old siis neid ussisi mes käünd järel,
  • igävüs vaevab,
  • sie luges ninda, et igävüss tuli juo pääle,
  • igä ühel oma armas, isevahe vierastega,
  • igemerohi - nõiahammas (Lotus corniculatus)
  • igepraigad: igepraigased - Kolga randlase nimi Kaberneemel. Kolgal öeldi "ige praiga", Kõnnus "igä para-aigu"
  • (alati) igitige. kurjus kohe külgi sündünd,
  • (täiesti) igivigased inimised,
  • igavesed vana aegased, igiaegased talud,
  • vihma sauga täüdüb ne vergud kohe rannas higihaduss (nii ruttu, et pää ja müts märg) ärä päästädä,
  • (mõni inimene) kohe alade higihaduss tüöst,
  • igine peletis,
  • mida higisem nahk, seda magusam leib,
  • sinä et kuule iginägi,
  • mes sa higised, kui toised inimised rääkiväd,
  • ku nuore kuu päiväl panid akkunad ede, siis ne higistid talvel ühte puhku,
  • higistäb aga naurada, ei sana suust saa, muudku higistäb,
  • ige õhtut oli akkand (tont) aeva nurgass siis aeva igitämä naurada -- ja siis oli igitänd siel ja kivi pildund,
  • akkunad higitsevad,
  • kui siis merepuold tuul on, siis tegeb igäväsed (jää) krunnid,
  • oh sa igäväne aig nüüd vast,
• Jõelähtme:
• mis ajal aga tahad uost saada, siis tule votta, sina saad igatahes,
  • iga tahjes,
  • linnas oli ju enne igatte sorti nahka -- igatte muodi, igatte sorti,
  • oled teist -- vargale ässitand, igavene surm (tabab sind selle eest)
  • eks igaüks tahtsid oma kaladest ruttem lahti saada,
  • nie (ruhnlased) olite sii ülgepüüs siel iapuol, ias päidi maad, (kaugemal idas)
• Kodavere:
  • igätsemmä,
  • mes ma vähä igänes saen, ike lapsele,
  • eks täl õle sinuda igäv,
  • et täl ei õle palju igäväd ega vaeva,
  • eläjäl one igäv tõisi taga,
  • õle aga virk, õle aga virk, egä tuul ei õle igävene (tuulamisel),
  • igävus oo, üksi võõra rahava ulgan;
  • kõiss si lamma igävus lõpeb, karjub tõiss taga,
  • luisk ei tii teräväss kui vikati ige (ihe, hee) piäl. ige lüüb piäle,
  • villad igised (rasvased), ige täis, (higi)
  • vana igi (vanu igi) viil sai lapse,
  • minä õlen küll karjan vanu igi käenud,
  • igi ais juuren, tõesel inimesel ei õle igi aisu,
  • asi oo nõnna kõva et, igäväne kõhe,
  • niid vanausu siädused, kestäväd põlvess põlveni vast, ja igäväse ajani,
  • (surma järel) igäväne elo,
  • inimene teeb ise enele igäväse õnnetuse,
  • igäväne ärä koltunud apu kört,
• Torma:
  • ega igapidi ikke kivi lõhki lähe,
  • mul on igav sõbra järele,
  • ma sain sialt üks igavene tilk (üsna vähe),
  • mesilased igistavad, (talvel taru seinad märjad)
• Laiuse:
  • maea on mädanend, ära iganend oma aa,
  • (mäe) tipp on nagu torni ots, tuleb aga iga pidi kokku,
  • aeab igavest vägevad kõva joru, vintis piaga,
  • rukki leib oli igapäevane leib,
  • maa on kõva ja igavest ära kuivand,
  • tasane võib iga üks olla, põld või einamaa,
  • kui söök palav, igista sial siis süia,
• Viru-Jaagupi:
  • tuul on rukkid akk jalga kierand sasis igate pidi,
  • mul on igav teda taga,
  • sa vana igavene kurat kuda sa panid selle obuse ette,
  • ialdasa on tal juba vuastaid küll,
• Valljala:
  • tapmise töö nii igav, irmus mo eest,
• Pöide:
  • seal oo igavad (tonti) nähtud,
• Soome:
  • ikävää, että et tullut,

midägi [mingi(sugune)]

(Kuusalu, Viru-Nigula) midägi on ka umbMäärane täiend mingi(sugune)

• Kuusalu:
  • midägi viga sai kalal olla, seisus poolpuikki vies ;[pidi midagi viga olema]

jodagi ~ midägi

• Lüganuse:
  • ilmas johtob jodagi,
  • eks enne ikke õld jodagi,
  • tielisel johtob jodagi, ahjul magajal ei midagi,
  • tegijälle johtop jodagi, päält vahtijalle ~ nägijälle mitte midägi (vana sõna),
• Viru-Nigula:
  • jodagi siinone räägitu,
  • jodagi siin one ollu seda viisi,
• Haljala:
  • tegijal juhtub jodagi, magajal ei midagi (vana sõna),
• Kuusalu:
  • lähäme merele, eks sield jodagi igä saab,
  • lähme vade metsä eks seeld jodagimidägi igä saa,
  • jodagi papp joudenass tege,
  • (täiesti) jodagi hull,
  • nüüd ajad sa jodagi hullu juttu,

joldine ~ mildine

• Lüganuse, Viru-Nigula, Kuusalu:
  • joldine (mingisugune, vilets, abitu, hädaline, imelik)
• Viru-Nigula:
  • joldised inimesed,
• Kuusalu:
  • üks vana joldine tehti sie paat,
  • saan ühegi joldise,
• Soome:
  • jollainen ~ jonkalainen,

jongu ~ mingi

• Kuusalu:
  • tänä oli kalu neljä kümmend mietu, saab joo jongu raha,
• Soome:
  • jonkun ~ jonkunlainen,

josta ~ kusta

• Kuusalu:
  • tuleks tuuli josta-kusta (kust tahes), ida pohjast ehk pohisest,
• Soome:
  • josta-kusta,

jos ~ ́doss

• Leivu:
  • (juhul kui) jos tulõ tuul, aa pilve ettepoolõ,
  • jos muna om valmis, siss süü', a kui ei siss keedäme viil,
  • ́dos sa tulõdõ sess ma paata,
• Soome:
  • jos sä tahdot niin tehkää vaan

juo ~ joba

• Lüganuse:
  • juo ammust aika juo on aige juo,
• Vaivara:
  • mitmes aasta on siin olla jo,
• Rakvere rannaMurre:
  • kodu jo appendati (koort) ja sis tehti kodu jo kuorest võid,
• Kuusalu:
  • kui on suur vesi meres, siis (angerjapüük)akkab juo juuli kuust akkab juo piale,
  • juoks sa jälle tulid meile, tied kohe tihejä sen käümisegä,
  • juo sie siis sie ussi pää oli,
  • mennetki venegä joba mere pääl ja vist joudand joba ligi siie puolesse Suome vahesse,
  • migä paksemb nääding, sie igä joba nabist siis inimist kans,
• Kodavere:
  • jutt on joba, jobal ei õle mõnu,

enämb ^[3]

• Lüganuse:
  • enämäd (mõisa ametnikud) seivad süömätuas, enämmatele anti puljongi,
  • mina-i kuuld sel aasta ühtki üöbiku ääld. ennemmält õli küll enemmäl aastatel,
• Jõhvi:
  • sie on ikke nüüd enambvähemb õige,
• Vaivara:
  • kala püüki ikke oli enämb (kasulik) ku nüüd sie maa pidämine,
  • kravud elläd kivede all enämästi,
  • nüüd on niisukane aiga, ei ole enemb pulmi -- nüüd enemb ei ole enne muistist muodi,
  • et nüüd en tundeks enemb,
  • meil ei ole just oige igäs talos sauno, ega ikke enembist on,
  • meil on enemmast igäs peres vano,
• Haljala:
  • sie maksab enemb,
• Kuusalu:
  • enämiste igäpäiv aeva kange torm,
• Jõelähtme:
  • minul küll ei old lapsi enamaks kui sie kasulaps oli,
  • enämiste kahegeisi käisime merel,
• Kodavere:
  • enämäss jagu one sii muud et, vanada ei sallita,
  • ei enää, ei enää, õtajaärrä, sii (kolmas) naene one viimäne (laulatada),

enne ^[3]

• Lüganuse:
• ennemiste,
  • enne aigane (saamatu), venib ninda kui villane lõng,
  • enne aigu tuli surm,
  • poisid süöväd (toored õunad) enne aigusa nahka,
  • ega mari enne maha kukku ennegu küpsest saab,
  • tuli kaks kuud vai kolm ennemb,
  • juo ennemb sai senest räägitud,
  • sie (vaene) sai ige oma pellu kraami ennemäld süödüd kui sie rigas,
  • akkan ennemäst menemä, et ikke jõuvan rongi pääle,
  • ennemast juo vanast ajast saadik õlima sõprad,
  • ennemäst ikke püiäb sadu tulla (kui kuiv ilm),
  • ema põlve najal kasvab laps ennemini kui isa salvu najal,
  • nie (kalad) kudevad ennemitte, midä keväde nuodaga tõmmetasse servast,
  • nenä õtsast tuleb kõige ennemitte surm (koerale, karule),
  • ei õle enamb mieles neid enne muistasi juttusi ega laulusi,
  • vanemad inimised ütlivad et enne muiste tegima kõik tüö oma jõuga,
  • (tuna) enne muldune aasta,
  • enne mullu õli kuiv suvi,
  • enne mullu kägo kukkus kauva,
  • enne vanad rahvas seivad oplikku ja körti ja aganust leibä,
  • üeldi ennevanased laulud ja regi virsu laulud,
  • aga neid ennevanasi juttusi uskuda ei saa ega ei või,
  • teil õli ennevanune ketrusse vokk vai,
• Jõhvi:
  • sie varguse lugu on küll enne kuulmata,
  • nisikesed teud on siinpual kandis ennenägemata,
  • miski ei akka kättä, just nagu enne aigane (saamatu),
  • nied on võerad, tuntud ennemäldki,
  • poiss tahi menna ennemine tüele kui kuali,
  • enne muistine laul,
  • ennevanasel aal -- siis õli unti viel pali,
  • ennevanased naiste mütsid,
  • ennevanased riided,
  • ennevanane rahvas ei süönd värski lihaga ühtki suppi,
• Iisaku:
  • kes seda enne kuuld ehk näind ~ nähend et mihklini tehasse eina,
  • oh sie va igavene tossakas saa kedagi tehtud, üks enne aegane (saamatu) ja vähe audund ikke on,
  • tuli enneaegutuse ära sialt väljalt,
  • enne jõulune tie õli kole,
  • ennemalle kajakad lennasid kevade rabale,
  • ennemalle oli meie jões naritsaid küll,
• Vaivara:
  • ei enemb ole endist joudu,
  • ennemb oli Vaivaru oppetajal kaks kiriku,
  • oles te ennemast küsined,
  • enemmitte oli ikke tihti pidosi,
  • üks enne muistene kaasku,
  • ennevanased kattused oli keik olgist,
• Viru-Nigula:
  • enne tule siie ennegu sinne lähte,
  • tagumised rattad juoksid ede, laps one enne aigane (enne pulmi),
  • en tege tule alle engu vie katla pane,
  • enne omblen kinni ennegu lahti leika,
  • olid ennemald madalad majad, suitsutared,
  • ennemiste kennedi toist muodi riidi,
  • ennemiste suu täüs suolast, kui mautäüs mageda,
  • ennemuine nähti vaimusi ja kaiki asju,
  • kodu maeti keik ennevanast muodi,
  • kes oli ennevanane lugeja, sie luges viis tükki korraga (kalu),
  • ennevanased tantsud olid ilusad,
  • ennevanased ikke tegivadki ilusa tüö,
• Haljala:
  • et saavad -- siis nendega (võrgu kudumisega) valmis, et enne ku teised,
  • tehti ka vikatisi ennemal ajal,
  • saavad jälle ennemene siis nendega valmis,
• Rakvere:
  • ennevanal ajal
• Rakvere rannaMurre:
  • teine (õde) suri nattuke ennem teine pärast,
  • vai siis ennevanasti (õmblus) massinaid oli,
• Kadrina:
  • sie oli enne minu,
  • aeti vanavisi juttu, kõik e enne jõilused õhtad,
  • juure kakk, et siis uus leib läheb ennemine apuks,
  • ennemine mõisa kirjas ta (küla nimi) oli ikke Paarii-si,
• Kuusalu:
  • ensimäine,
  • enne metle, siis ütle,
  • enne loppeb pergus tuli kui purje laevas tüö,
  • ennemb ige oma kortel kui viera lehker,
  • neh ennemäld millaski saimme sugulastega kogu,
  • ninda, et nämäd siss oppined lugema ennemi kirja ku trükki,
  • talu poigiks hüüeti ennemi näid, kenel suuremb maa,
  • KeskMurre: libaunt pidand uoste sies käima. enne muindise jutu järele tuttav,
  • KeskMurre: ma räägin ikka endise järele kuda ennest oli,
  • KeskMurre: minge sinna entsele minu karja maale,
  • KeskMurre: vahest veke kivi lükkab vankri ümber ennem kui suur kivi,
• Jõelähtme:
  • siel (Pranglis) on palju suomlaisi ja ruotslaisi, endise aegsest meri rüövli sugust,
  • kalad lähväd võrku ennemb pimedama üöga,
  • käsitsi meil ei enamb ei tiha verku, ennemast tehti küll,
  • siis (mardi või kadri päeval) oli neid enne muinesi riidi selgass ~ seljass,
  • KeskMurre: (tuna) ennemuldist pole oma jõuga obust enam rakkesse suand,
  • eba usku ennevana-aegastell (inimestel) oli küll,
  • enne vanast kuoti nüüd osteta keik vergud,
• Kodavere:
  • sedä ennemine õli juba kuulda,
  • viluga siga süüb ennemine,
  • ennemite ei tunnud, nüid ei õle enäm sedä jõudu,
  • ennemuena sedä kõneldi,
  • ennemuised undrukad õlid kadridega,
• Torma:
  • vot miske enne aegane rahvas oli,
  • ennemast jäägu laps tulle, aga järg tõsta ülesse,
  • ennemuinast sepad tegid kiinisid,
  • ennemuine jutt,
  • teadis kaks ennemuinist juttu,
• Viru-Jaagupi:
  • enne lõunene tüe,
  • kaalikad kasvavad ennemast välja maa siest kui maa sisse,
• Simuna:
  • nüid üeldasse kopsupõlendik, ennemuina oli vill,
• Laiuse:
  • elab endist viisi ~ endiselt,
• Keila:
  • ammuks obune künni loomaks sai, seda enne olid ikke ärjad,
• Koeru:
  • ennepühine,

endo (ega) ^[3]

• Jõhvi:
  • endo sie nüüd kõik õige ei õle,
  • endu mina-nd sinne akka tulema,

erä, eri ^[3]

• Lüganuse:
  • eri: eris: eril: erille,
  • egä vasikas tuli kõhe (pärast sündimist) juo erä aida kõrvaldada ja,
  • (põrsad olid) eräs aias,
  • (lehmad ja lambad) laudas kuos ikke, iga luom õli ikke eräs sahtlis,
  • tailiha ja kondilihad jälle pandi era astja (pekist lahku),
  • noh (särk) kaula juurest õli siis era riidega pallistattud,
  • igasugusi piltisi, inimiste üles võetuid ja siis ka noh eräid (isesugu) piltisi,
  • kui kanal lähäb õga kõri, akkab erä ääld tegemä,
  • (vorsti tegemisel) peab õlema üks erä inimine (abiline), et sa oiad nüüd neist suole õtsidest kinni ja-s teine niidigä ja kuiva käsidegä siub (vorsti otsi),
  • leib kohotab erä kuorele, kohotab kuoriku üles,
  • eräkuoreline leib. leib tõmmand eräkuorelisest, on magedast jäänd,
  • ku (leib) liiga kauast ahju jääb lähäb ka erä kuorelisest,
  • (leivale tehakse kahvliga vaod pääle, muidu) jääb era kuorelisest,
  • erä kuorene jäi (leib) seneperä, et õli vähä appanend,
  • sie (inimene) on ninda iseeneses, erakult, ei sobi tõistega,
  • pekki panema eraldi suola ja tai, kondiliha eraldi,
  • akkab oma leibä, lüöb tõistest eräldi,
  • krundid lahudatta vällä, igä mies läks eräli (elama),
  • vatsa alused (villad) ikke pannasse erali ja selja päälised ja külje päälised erali (lamba niitmisel),
  • kuda nämäd (murde kõnelejad) asju ütliväd ikke eräli muodi (ise moodi),
  • sienidell on ka erälised nimed,
  • (jutu raamatus ei ole) mitte minu kiele murraku sõnu, aga jälle noh niskesi erälisi,
  • tämä (ternesPiim) on niske erälise maitsega,
  • aga katri päiväl ei õld küll midägi erälist (sööki),
  • ma õlen erä puoletu. ei õle usuinimine egä-i õle ka ilmalikku,
  • paar espät õli eräs (puudus),
  • keriku sõitasivad pruut ja peigomes eri obosel,
  • mõnes kõhas jõel on viel erisopp -- erisoppis on sõisev vesi,
  • kolm ammast on suus ja niedki igaüks eri paigas,
  • mõnes peres tienijad on eri süögis, süöväd tõise lauva pääl,
  • mesi linnud mis emäst tehässe. sie tehässe eri tuppe,
  • aga iga (kinda) paar on ikke eri muodi,
  • üks eri nimi on, ei johto miele,
  • tihud onvad eri ullemmad, sääsed ei õle nii ullud,
  • nied (ropud) sõnad lähäväd eri(ti) kuratimmest,
  • köster on kange erilaid ~ örilaid (orelit) lüömä,
  • ämmäd nindä erili (eraldi leivas) ei õld, ku präigä,
  • jämedamad terad lähvad erili ja pahemad erili (sortimisel)
  • kas vanker rautada, atrale sahk uus teha vai rie rauvutus, iga asja iest andis ta (pereMees) eritasu,
  • meie talo on eriti,
  • õlen kaubeld ennast tüöle ja kui miski muu tüö võttan, siis sie on eri tüö, (lisaks)
  • ei näväd kuos elä, juo ammustajast saate onvad eros,
  • poig läks isä juurest ärä, lei ero,
  • tegi ero, akkas uude kõhta,
  • ku mehevend -- naise võttas, sis pääle näie pulmi läksimä kõhe ero (eraldi leiba),
  • a kuda neid (mesilasperesid lahutada=) erutada saab. tie suitsu, tulevad ülevelt august vällä,
  • minä magasin, erotasita minu üles, (äratasite)
  • piitsaga vai vitsaga lei (hobust) -- erutas sõitama, (ergutas)
  • kui saab tulise leivä pääle rõhutud, siis kuor läheb erälde,
• Jõhvi:
  • (arvati) et ega meie jälle ei jõua ikke ninda pali niitada -- siis anneti meile üks era,
  • kõikil (lehmadel, sigadel, lammastel) olid erad karjatsed,
  • mõõdeti kõhe era tükk ja pandi siis niitama (alaealised)
  • ammetmehed elasid mõisa juures, sääl õlid jällä eramajad,
  • ja siis viel takkud (ketra mõisale) era niiti ja linad era niiti,
  • sula põld on kus ei õld rohtu. ei kassvatand miski (lisa) era asja, õras rohtu ega miski,
  • säl (Jõhvis) pued õlivad vaide ja vähä neid majasid ka, eraisiku majasid,
  • leib, sai, seppik kõik võivad erä(ldunud) kuores õlla,
  • leib tuleb erä kuorde,
  • (ahjust võetud leiba) ei tõhtind põrudata, et siis jäävad era kuarised,
  • lammastel on eräldi veräv,
  • (leiva labidas) õleks mend erale (lagunenud),
  • reietuast erali elumajad tulivad vabaduse sõa ajal,
  • midagi kas kaksteist vai kolmteistkümend (põllu)lappi igal majapidamisel -- kõik niisukesed erasuguse nimedega,
  • meie tailiha sualama eri astja ja pekki eri astja,
  • süädi eris lauas ka (tienijad ja pererahvas),
  • emägä kahekeste olivad eris leiväs,
  • eri kiele murre,
  • (sõle) iga aar õli erist kivest,
• Iisaku:
  • leib tuli erä kuores, kui naine tegi pattu leivategemise ajal,
  • pialt oli leib era kuorne, alt ei old,
  • kaks leiba jäened era kuarsest, saivad vist välja võtmisel mudida,
  • eriss, kes äristab kõiki, (kelm)
  • erisnurk (auk koldes, kuhu söed roobiti ja süüdati piipu)
• Vaivara:
  • palka korjata ikka eri (eraldi),
  • vennad lähvad erite, siis jagavad vara puolest,
• Viru-Nigula:
  • nied (lina sarrad) seisivad nist (nii sugusel) era maal mida ei takistand teist tüöd,
  • sieme vilja panna eri kotti,
  • tämä tuob mulle siie silma eri rohtu ja siie eri,
  • ainuld se pisike poiss oli kuue aastane -- siis selle tehti vahest eri toitu ka,
  • sie rääki jo eri kieli,
  • (kanga) piird oli eri ikke ja suga eri,
  • enne pandi iga lamba villa erilde,
  • iga aasta valitseda kohe luomad erile ja panna nuuma päle,
  • las lehma eru ikke viel, (sõõrduma)
  • lähen erudan (sõõrutan) este ühe (lehma) vällä, siis lähän erudan toist, siis lähän esimest lüpsama,
  • ärä eruda toise mield, (ärrita)
• Haljala:
  • kalitsad olid era (oma tarbeks) naistel,
  • pueg elab minust erilde,
  • (pandi) piened takkud erilde, ropstakkud erilde, linad erilde,
  • iga ühel (on paadis) ühe palju võrke, ja siis keegi paneb ühe võrgu rohkemb oma eri onnes,
  • künnan kelmile kesada, eriksele niidan eina,
  • nüüd piame ära eruma ja ained ära aruma, (lahku minema)
• Rakvere rannaMurre:
  • äärerihm ikke (sussil) oli aga muud erilist nüöri ega paela ei old tal midagid,
• Kadrina:
  • oli last koha eramahti ära mõeta,
  • küsisin seda asja era mahti järele, (era viisiliselt)
  • ää sa sial otsi ära tüesid (kõrvale hiilima) ühtigi, katsu et suad karduli muale,
  • tieb (kelmi) erikse näu ette,
• Kuusalu:
  • Loksal oli vaprigus lauaveski ja siel siis saeti neh erainimistele ka palkisi lauduks,
  • hoidab endäst erä puoletimaks,
  • sie raamat o igä minu eri,
  • sie oli kohe üks eri selts langa, vergu niit,
  • seilid olled ka oitegi eri muotised (kaljasel),
  • monel oli eri verk paadis ka, sie ei puutund seura asjasse,
  • eri onnemies (ühises paadis, aga püüab oma riistadega),
  • vanemad siis ansid neile (noorile lauPäeva õhtul) vergud merele viiä -- sie oli soril käümine vai eri onness vai,
  • (pereMehe püünisega teenijate pühaPäevasel kalal e) eril käümine,
  • kävin paari verguga eri onnes toiste paadis,
  • sie Jürg on siel kodu nii eri onness,
  • läksime niitämä kohe eri onnesse, ega siis toistele jalgu huoli jäädä,
  • ärä lähe toiste hulka, mene erillä,
  • olis pidänd nie erillä ~ erite mietama,
  • küll sa oled üks eriomane (imelik), milla juo toised heinä teid,
  • tääl on niisugune eriomane nauramise muod,
  • sie regi on tehtud ninda eriomasest (imelikult),
  • eris kummaline,
  • oigest kiedetud siep täüdü olla alumasest jaust peris erite,
  • nuodaveul eriti just olid nahk kindad, (eesKätt)
  • vade sest ma kirjudan viel eritäjä toises vihukases,
  • ehku (lehm) hakkab eruma kui saab parema süömä piäle, (sõõrduma)
  • kui suojaks lähteb erub (lisandub, Soome: herua) ka kalu meresse,
  • KeskMurre: sial (treipingil) on üks era kehr selle (voki ratta rummu treimise) jauks jälle,
• Jõelähtme:
  • (Suurel Vankril) kolm tähte on erite ja taga on neli,
  • püha päeval ja joude päevadel teha eriti (endale, palgaTöö kõrvalt),
• Jüri:
  • tegi omale era (pajuk), ta nüid sööma ei tule,
  • sie tema ära asi,
• Kodavere:
  • tiib õmale erä nüid, linu maha, ehk muud viljä maha (eraldi põllu tükil),
  • (sulased) alate õli kilimit õtre muan, siis õli erä,
  • erä aitab natuke, kost tubaka raha suab,
  • erä õdrad (sulasel),
  • õiged arvo ei õle, tämä aab kõhe (imelikku) eräjuttu kua,
  • eräkoor on kartulipudru piirakal kua see koor, mes piäl one, eräkoor on ise magus,
  • peremiis tegi enele ärä ja see servikene jäe sulasele erämuass,
  • eränaene, see ei õle laalatet,
  • tõene eränaene on kõrval, õma naene eläb,
  • teeb ennäss kõhe erapuoletuss, et ei tiä kedägi,
  • see tegi ennäss eräpuolikuss (teiste tülis),
• Torma:
  • vanakarjus tegi jälle karjamual omale nuarimuad. kiideti -- oolikas vanamees, mõistab omale era teha,
  • sahkamine on üks era sõna (kui kündmine),
• Laiuse:
  • era riided ~ tagavara riided
  • (sepp) põllutööriistad parandas moona eest -- eratöö eest sai raha (kõrval teenistus),
• Simuna:
  • ahjul seisis (kuse)pott erakorvis, muidu on pott terav, lähäb ümber,
• Soome:
  • eri, eräs, erä,

sama

miks, ? miŋŋe jaost

• Lüganuse:
  • miks ei tulled neiud mulle; ^[76]
• Jõhvi:
  • nied õlivad vuari jaust (voori jaoks)
  • miks minu kurku kooganeksa
  • rinnad riiga rauganeksa; ^[77]
• Vaivara:
  • miks sa meile seda ei räägint
  • et sull palju paljakuda ^[78]
• Soome:
  • mitä huudat - misPärast sa karjud
• Kuusalu:
  • senperäst ~ semperäst,

(tahu ~ tavu ~ tautte)

• Lüganuse:
  • kolme, midä, tõist tautte (? <*tavoittain, ? <*tahuttain)
  • kierap tõisi tahu ~ tavu (teist pidi)
• Viru-Nigula:
  • kahe, kuidagi, molemi, seda tautte; tautta
  • toist tautte (teistPidi)

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 227
2. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 59-68, 73, 108-118
3. ↑ ^{3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 3,14 3,15 3,16 3,17 3,18 3,19 3,20 3,21} Eesti murrete sõnaraamat, Eesti Keele Instituut
4. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" , Andrus Saareste kaart 73, 74
5. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" , Andrus Saareste kaart 46
6. ↑ ^{6,0 6,1} Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.1. p.307 Itšäpäivä
7. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" , Andrus Saareste kaart 31-34
8. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" , Andrus Saareste kaart 9
9. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.1. p.307 Kattila
10. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.1. p.307 Lempola
11. ↑ Tsvetkov, Dmitri: Vadja keele grammatika. Tallinn, 2008. p.57
12. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" , Andrus Saareste kaart 77, 78
13. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 114
14. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.2. p.276
15. ↑ Potential-future : leeb
16. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.3. p.327
17. ↑ Vadja saav kääne: *mikse
18. ↑ E. Adler, M. Leppik: Vadja keele sõnaraamat. v. 3; p. 340
19. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.2. p.274
20. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.2. p.274
21. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.2. p.321
22. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.2. p.319
23. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.2. p.376
24. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.1. p.178 Pummala
25. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.2. p.341 Mati
26. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 46 ( I käändKond: ühe silbiline tüvi)
27. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 51 ( VIII käändKond: -e tüvi)
28. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 170
29. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.1. p.178 Pummala
30. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.2. p.341-342 Mati
31. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" , Andrus Saareste kaart 75
32. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.3. p.320 Luuditsa
33. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.3. p.319 Mati
34. ↑ Votian Genitive : kõikkõ+iten > kõikkii
35. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 47 ( I käändKond: ühe silbiline tüvi)
36. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.3. p.315 Mati
37. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.3. p.315 Pummala
38. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 51 ( VIII käändKond: -e tüvi)
39. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.3. p.319 migässäidsä puissa ("(made) of some trees" singular instead of plural elative ) Itšäpäivä
40. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.3. p.323 Kattila
41. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 54 ( XII käändKond: -nen tüvi)
42. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.5. p.197 Luuditsa
43. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.2. p.65 Kattila
44. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 51 ( XII käändKond: -a tüvi)
45. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.3. p.324 Mati
46. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.1. p.178 eb ̮ mi·llineid Pummala
47. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.3. p.324 mi·ltineid Kattila, Pummala, Mati etc.
48. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.2. p.344 Kattila, Itšäpäivä, Mati etc.
49. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" , Andrus Saareste kaart 7
50. ↑ E. Adler, M. Leppik: Vadja keele sõnaraamat. v. 2; p. 273
51. ↑ E 36997/8 (5) < Kadrina khk., Kõnnu - A. Seemann (1898) rl/mngl "Jõulu nali. Nõela mäng."
52. ↑ EÜS VII 267/8 (13) < Kadrina khk., Palmse v. - J. Sõster < Madli Sõster (1896) "Kiigelaul"
53. ↑ H II 34, 200/1 (173) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Turbanõmme k. - Jakob Walk < Anu Koolmann, u. 57 a.; Katri Silberberg, 67 a. (1892) "pulmalaul"
54. ↑ EÜS VIII 1609/10 (117) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Hauaneeme k. < Viinistu k. - K. Viljak & G. Vilberg < Anu Sandbank, 77 a. (1911)
55. ↑ H II 34, 196 (64) < Kuusalu khk., Turbanõmme k. < Pärispea k. - Jakob Walk < Katri Linhein, 80 a. (1892) "pulmalaul"
56. ↑ ^{56,0 56,1} E 57971 (21) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Pärispää k. - Helmi Sandbank < Anna Uutmann (1926) "Kaltsust kaasa"
57. ↑ ^{57,0 57,1} H IV 7, 546 (45) < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken < Ann Tootsel (1895 (kogutud), 1896 (saadetud)) "Poiste pilge"
58. ↑ H II 40, 703/4 (24) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga rand - Madis Odenberg < Els Migivor (1892) "Salme"
59. ↑ H II 51, 679/81 (2) < Kuusalu khk., Kolga r. - Madis Odenberg < Eewa Rooben-Reinberg (1894) "Maie laul"
60. ↑ EÜS VI 1093 (271) < Jõhvi khk., Järve v., Kukruse k. - A. Sildnik & P. Penna < Maarja Ots, 79 a. (1909) "Sulase söök"
61. ↑ H II 7, 136/7 (28) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889)
62. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.3. p.327, 374
63. ↑ Ariste, Paul Vadja keele grammatika. Tartu, 1948. p. 73
64. ↑ Numerals
65. ↑ Numerals
66. ↑ Словарь водского языка - Vadja keele sõnaraamat. v.2. p.376
67. ↑ H III 1, 685/6 (8) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889) pl
68. ↑ H II 1, 351/3 (504) < Jõhvi khk., Toila k. - M. Ostrow & O. Kallas < Jüri Adorf, 67 a. (1888) "Millal saan isale + Kasvatus asjata + Hiljuke"
69. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 98
70. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas", Andrus Saareste kaart 86,
71. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 141
72. ↑ Votian main cases
73. ↑ "Eesti keele seletav sõnaraamat"
74. ↑ EÜS X 94/5 (7) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - R. Wilmansen & A. Kingu < Mihkel Eljas (1885 (kirja pandud), 1913
75. ↑ H I 5, 21 (26) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Leenu Piispea (1892-1894) "Öösel üksi"
76. ↑ H II 1, 620/1 (802) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)
77. ↑ E 9094 (7) < Jõhvi khk. - Tõnu Wiedemann (1892) "Endine hääl - hääl ägane"
78. ↑ H II 37, 96/8 (3) < Vaivara khk. - Hermann Hendel (1892) "pulmalaul"