1 mitmuse omastav (mildisi, mildiste) ^[1]
- 1.1 +de
  - 1.1.1 +te
  - 1.1.2 +tte
- 1.2 +i
2 astmeVaheldus
3 viited ja märkused

mitmuse omastav (mildisi, mildiste) ^[1]

+de

põhineb ainsuse osastaval.

see KeskMurde tunnus vallutab juba enne XX s Iisaku, Lääne-Haljala, Lääne-Kuusalu ja Jõelähtme ala

astmeVaheldus: aste on vastuPidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale Ida-Harjumaal, Järvas ja Viru KeskMurdes
tüvi: tunnus liitub helilisele häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele või kolmeSilbilisele ainsuse omastava tüvele
- einade, aisade, paelade, kuerade, Viru-Nigula: nuelade ^[2],
Lüganuse:
- tündride [viisi],
Jõhvi:
- tienijade, lahuttajade, valitse,ade, visplide, piendrade, kambride, mõisade,
- aste võib olla nõrk: põldude ~ põllude [ümbär], [paksust] lauwadest, pihadega [kleidid], ärjädel,
- oskasid üle orude
- määrasid üle magede ^[3]
Vaivara Põlendiku:
- vankride,

+te

astmeVaheldus: aste on alati nõrk
tüvi: tunnus liitub s häälikule, tinglikult - ainsuse osastava tüvele
Lüganuse:
- lammastel,
Jõhvi:
- nõgesettega ~ nõgestega,

+tte

astmeVaheldus: aste on vastuPidine ainsuse omastavale ja mitmuse nimetavale
tüvi: tunnus liitub (endisele) helitule häälikule (h, k, t), tinglikult - ainsuse osastava tüvele või kolmeSilbilisele ainsuse omastava tüvele
Lüganuse:
- ajajatte, kasukkatte, ankkuritte, mõisnikkutte, einamatte ~ einamitte,
Jõhvi:
- umalatte, paganatte, parematte ~ paremitte,
Vaivara Põlendiku:
- parunitte, moisnikkutte,

Viru KeskMurdePärane (Tormaski tuntud)

Iisaku:
- õltte, jaltte, rintte,
Lüganuse:
- toob siia tuhat linada
- saab siia sadamed patjad
- minu velje jalgte alla ^[4]

+i

i-mitmuse omastav levib laialt LääneMereSoome idaPoolseis murdeis ^[5]

vanema murde i-mitmuse omastav ühtis mitmuse osastavaga

Lüganuse:
- aisu [vahel], laivu [pääle], nurkki ~ nurkkide [pääl], põlvi [vahel], rindu ~ rindude [pääle], silmi [peso vann], poigi [juures], sõrmi [vahel], õlgi [pääle], liikkmi, onnettumi, jämädimmi [puijega],
Jõhvi:
- atru [sahad], arjassi [võttamine], silmirättikk,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- jogi ~ jogede, pehmi kalo [liha], sarvi [vahele], lehti, poissi, atro, nuijo ~ nuiji, aasto, porsi, küündli, liikkmi, toisi riidi [all], kässi [järele], mehi ja naisi [tüö], isändi, nädäli, uodavi, asemi, parembi, onnettomi, madalambi, veneläisi,
- orjo ~ orjasi, rohto ~ rohtosi ~ rohtode, uoni ~ uonesi, kaansi (kaante), oeli ~ oelasi inimesi [teod], varsi [unnikku], o,easi [vesi], onosi [jago], nahkasi kindo [sies], rede ~ redem: redemisi [pulgad], [oled olivad savi] permandusi [pääl], mesiläisi [emä],
Vene:
- "Не дай хлебов" (ära anna leibasid ), "В воздухе – запах хлебов" (õhus on leibade lõhn),
tüvi: enamasti asendab tüve viimase täisHääliku: (mokka: mokkide)
- a+i > u [jalga: > jalgu], kui eelmises silbis pole o, u, õ < *o
- u+i > u [piergu: > piergu]
- o+i > o [orgo: > orgo]
astmeVaheldus: aste on alati tugev

liitMitmus

i+de mitmus on XX s KirdeRannikuMurdes kõige tavalisem (pääle Kuusalu ja Vaivara)

+(i)de

~ Kagu-Häme põhjaOsa: maiten, puiten, molempiiten, punasiiten, lapsiten, lehmiten,

astmeVaheldus: aste on alati tugev
tüvi: enamasti asendab tüve viimase täisHääliku
Lüganuse:
- kangapuide, linude, pühüde [aeal], laudude, [läbi] metside, poisside,
Jõhvi:
- nugide, sõnude, leibide, randude, õuwide [pääl],

+(i)tte

astmeVaheldus: aste on alati tugev
tüvi: tunnus liitub kolmandale silbile nagu värsiMõõdu mõjul, enamasti asendab tüve viimase täisHääliku
Lüganuse:
- lusikkutte, nuoremitte, redemitte (redelite), rätseppitte,
Jõhvi:
- räbälitte,
Iisaku:
- puitte ~ puije,

+(i)je

on levinum Naissaare, Prangli, Kuusalu Kolga ja Kõnnu ning Lääne-Soome murrakuis: *jalkoiδen > jalkojen > jalgu,e

vanas laulus võib leida kõrvuti +(i)de ja +de tunnusiga

astmeVaheldus: aste on alati tugev
tüvi: enamasti asendab tüve viimase täisHääliku
Lüganuse:
- puije ~ puide, ristluije, nuorije ~ nuori ~ nuoride, lahju,e ~ lahjude (veimede), juurikuije, kõdaruije, paremije ~ paremitte, lademiije, vanemije ~ vanemitte, laskijuije [ette],
Jõhvi:
- redemije (redelite), nädälije, aganije [vesi], rumalije, kaduneije, nälgineije, munakkuije, tütrikkuije,

ainsuse osastava lõpus pika esiSilbi järel d(a) [puud > pui, puije, puide]

Lüganuse:
- puije ~ puide, ristluije ~ luide,
Iisaku:
- puitte ~ puije,
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- lui, päi ~ päide, pui ~ puije ~ puide, maije,

ainsuse osastava lõpus rd(a), ld(a), nd(a) [nuord > nuori, nuorije, nuoride]

Lüganuse:
- nuori ~ nuorije ~ nuoride,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- küündli,

AluTaga on tavaline liitMitmus

Lüganuse:
- kuoride, suolide, ääride,
Jõhvi:
- juuride, nuoride,
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- suuri silmigä [verkko], kieli,

n < m-nimiSõnad [liigend > liikkmi, *liikkemiije]

Lüganuse:
- liikkmi, lademiije,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- liikkmi, asemi,
- rede ~ redem: redemije (redelite) ~ redemisi [pulgad],

osastav jm

Lüganuse:
- [tule] asemittel, võtmi, abemi, [kuuse] karbemmi (ebemeid),
Jõhvi:
- rede: redend :redemi (redeleid),
Vaivara:
- liikkmi, igemi, südämi,

tu-omadusSõnad [savattund > savattumi]

(<*ttomi+te+n)

Lüganuse:
- onnettumi,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- onnettomi,

osastav

Lüganuse:
- [ajas suust vällä] üvitumi ja päivittumi (rääkis kõlvatut juttu),
Vaivara:
- onnettomi, armottummi,

ainsuse osastava lõpus tt(a) [kätt > *kätte, käsi(je)]

Ranna ja Ida-Vaivara:
- kässi [järele], kaansi (kaante), varsi [unnikku], puhti käsiga,

Lüganuse:
- [pada pandi] süsile, [pohla] varsist,
Jõhvi:
- [ilma] käsitta,
Iisaku:
- [võttas asja] käsile, [istub] parsil,

us-omadused [aigutt > aigussi, aigussitte, aigutte]

AluTaga on tavaline liitMitmus

Jõhvi:
- aigussitte,

(u)t-liide [lühütt > *lühüvi] ^[6]

(nimetav) Soome: neitsyt (AluTaga: neitsi, Viru-Nigula: neitsit), kätkyt (Vaivara: kätkü ~ Aruküla:kätküt, Kuusalu omast: kätküve, Viru-Nigula omast: kätkii), olut (AluTaga: õlut, Vaivara & Kuusalu omast: oluve), kevät (AluTaga: kevät), veljyt (AluTaga: velvide+ni), immyt (AluTaga: imme), ohut, poiut (poju), kytkyt (Kudruküla:kütkü, Kuusalu omast: kütküve), lyhyt: lyhyttä: lyhyen,

Vaivara:
- lühüt: lühüve: lühüvi (<*lühüδeitä = lühikesi), louna ~ loune,
Lüganuse:
- lõuna ~ lõune (<*lõunat: *lõunaδen), õhta (õhtaγo),
Põhja-Kuusalu:
- ehtut, luet: luode, koskut: koskuve ~ koskuttime ~ koskudi (kõvaksKülmunud riie, kuusekoor),

nud-keskSõna [ohtund = ohtunuda > *ohtuni, ohtuneije]

Jõhvi:
- kaduneije, nälgineije,

osastav

Lüganuse:
- surni (*surne'eile),
Vaivara:
- ussittani [erni],

pika esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [valgett > valgette, valgi]

*uhkette, *kergette, *valgette,

üldistuv +d-lõputa +i

värski,
Vaivara:
- kergi, sirgi, ahni,

e-nimiSõnad [riijett > riijette, riidi]

kunagised *ek, *eh, *et-lõpulised ja koondelised tüved

häälikuSääduslik

uonette, riijette, tervette, venette,
Lüganuse:
- riijeste, õhtatte, [piale] lõunette ~ lõuntte (ainsuse tähenduses),
Jõhvi:
- uonede,
Iisaku:
- lõunde [aeal],
Vaivara Auvere:
- uonede,

üldistuv +d-lõputa +i

Vaivara:
- riidi,
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- pehmi ~ tümi sormiga, uoni ~ uonesi, toisi riidi [all],

ainsuse osastava lõpus st(a)

ainsuse omastava lõpus on se

AluTaga on tavaline liitMitmus nagu Kodaveres: varessitte

s-nimiSõnad [katust > katussi, katussitte, katuste]

juuksi ^[7],

Jõhvi:
- arjassi [võttamine],

AluTaga on tavaline liitMitmus

Lüganuse:
- jänessitte, käissitte, katussitte [pääle], linnassitte, mattussitte [puhul],
Jõhvi:
- nõgessette ~ nõgeste,

jagavus (juukseLahk), segavus (eelTaigen), kuulavus(e) [pudel] (kosjaPudel),

Lüganuse:
- kogovuse [õhta] (pulma eelÕhtune sugulaste kogunemine), rabavus (rabandus), tikkavus (tikand),
Jõhvi:
- [võrgu] tabavus[e pulk] (võrguPaelutamise mõõt) ^[8],
Vaivara:
- lubavus (lubadus), magavus (magamisPaik), [luomad on karja] maga,uksel, [haagi] vasta,us ~ vastus,
Jõelähtme:
- mardavus ~ mardajus ~ mardaus,
Viru-Nigula:
- [luomad on] sanavuses (nõiutud),
Kodavere:
- [luomad on] sõnavusen (nõiutud),

us-omadused [aigutt > aigussi, aigussitte, aigutte]

*julgussi, *tervissi, *rumalusi,

AluTaga on tavaline liitMitmus

Jõhvi:
- aigussitte,

Lüganuse:
- kaŋŋutt [täis], [ärgä tehkä] kuerutt ~ kuerust, [omajagu] uhkutt,
- lähate lakkaje magama
- oma tervit rikkumaie ^[9]
- mina laulan ullutani
- loetan rumalutani
- peksan kielta pienutani ^[10]

ne-sõnad [ovost > *obosi, ovoste, obosette,] ^[7]

Jõhvi:
- inimisede ~ inimiste, obosette ~ ovoste ~ uoste,
- tinasite tõldadega
- raudasite rattastega
- vaskisitte valjadega ^[11]
Iisaku:
- kärbane: kärpsede,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- toisi riidi [all], veneläisi, mesiläisi [emä], mehi ja naisi [tüö],

osastav

naisi, vaisi, inimisi, obusi, sulasi, linasi, punasi, villasi, suolasi, ennevanasi, vanu,aigasi,
Lüganuse:
- obosi, tõsi (teisi), verisi, [mõne] sugusi juhtumisi, [peigome] puolisi pulmalisi, piergosi ja juurisi [korvisi], esimesi ~ esimeisi,
Jõhvi:
- [jala] alusi, labasi, [sõda] aeksi, ruuttulisi, karjatsi, omaksi, [lina] talgusi,
Iisaku:
- vigasi, kuldasi,
Vaivara:
- esimisi, veneläisi,

ainsuse omastava lõpus pole se [kinnast: kinda > kinnaste, kindade, kindi] ^[12]

häälikuSääduslik

lammaste, kirveste,

üldistuv ainsuse omastav+de

Lüganuse:
- kapsade, mättäde, vargade, ernede,
Jõhvi:
- rattade ~ rattaste, roikkade, teibade,
Iisaku:
- mättade, rõngade, saappade,
Vaivara:
- lambade, rattade,

Vadja, Isuri ja Ida-Soome murdeis tuletetakse niiSugune mitmuse omastav mitmuse tüvest.

Vadja ^[13]:
- ratas: rattajee ~ rattai, seiväs: seipäd́d́ee,

üldistuv +i [kinnas: kinda > kindi]

erni,
Lüganuse:
- tuori,
Vaivara:
- kirvi,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- porsi, mehi ja naisi [tüö], roikkist [aida], puhti käsiga,
- u: nahkasi kindo [sies],

Lüganuse:
- ja kõnnin üheksa pääva
- nugije terije mööda
- niuluje nenije mööda
- kirvesteie silma mööda ^[14]

ainsuse osastava lõpus täisHäälik

keskVõrre [paremba > paremi, paremije, paremitte]

Lüganuse:
- jämädimmi [puijega], paremije ~ paremitte, vanemije ~ vanemitte,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- parembi, madalambi,

Lüganuse:
- [ilma] vanemitta,
Jõhvi:
- mõlemil [õhta], suuremil [pühadel],
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- suuremist aganost,

osastav

Kadrina:
- kollasembi,
Lüganuse:
- mustemi, paremi, jämedambi,
Jõhvi:
- vaisemi, jämädimmi,
Vaivara:
- pienembi, üvimbi (paremaid), madalambi,

ä, e, i, ü tüve puhul +i [leibä(dä) > *leibi, leibide]

Lüganuse:
- põlvi [vahel], silmi [peso vann], sõrmi [vahel], [läbi] metside, poisside, pühüde [aeal],
Jõhvi:
- silmirättikk, leibide, õuwide [pääl],
Ranna ja Ida-Vaivara:
- jogi ~ jogede, sarvi [vahele], lehti, poissi,

osastav

ä: pesi, metsi, lehmi, ärgi, päivi, leibi, eini, pikki, silmi,
e: kivi, lehti, sulgi, taimi, räimi, kitsi, kaski, tähti,
i: kotti, palkki,
ü: Kuusalu: [nuoda] peri, käbü, hüvi, tükkü; Haljala Selja: mändi, pütti, sängi,

Lüganuse:
- siibi (tiibu), jälgi, [tõisi] partti, lipl: liple: lipli,
Iisaku:
- küpsi,
Vaivara:
- augi, [omi] pöksü,
Vaivara Kudruküla:
- rüssi, anni (hanesid), jokke (jõgesid),
Viru-Nigula:
- kengi, kehvi, ivi,
Kuusalu:
- [nuoda] peri,

AluTaga on tavaline liitMitmus

Lüganuse:
- einide ~ eintte, seinide [külge],
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- pehmi ~ tümi sormiga, eini [sisse],

kolmanda silbi järel [kibe(dä): > kibedi, kibedije]

Jõhvi:
- nädälije,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- isändi, nädäli,

osastav

Lüganuse:
- eläji, kibedi, mädäni,
Jõhvi:
- pimedi,
Vaivara:
- verävi,
Vaivara +jä-liide:
- u: tienijö,

Lüganuse:
- küll on vaisel lüöjuida
- lüöjuida lükkajuida
- tõukajuida tõmmajuida ^[15]

a tüved

eelmises silbis on **o, u, õ < *o** [jõge(da): > jõgi, jõgede]

Lüganuse:
- poigi [juures], õlgi [pääle],
Jõhvi:
- nugide,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- koeri, o,easi [vesi],

osastav

muni, nugi, ubi, poigi, luomi, kuivi, pulkki, sukki, musti, pulmi, kuormi,
Lüganuse:
- õksi, kõrvi, kõvi, pohli, lubi, õuni,
Jõhvi:
- õtri ~ õdri, õksi, mokki,
Iisaku:
- kõrvi,
Vaivara:
- omi, sorsi (parte), rotad: rotti,
Viru-Nigula:
- servi,

aga ka

Vaivara:
- vendi, orjo,
Vaivara Kudruküla:
- munni,
Lüganuse:
- lõngi, põtri,
Jõhvi:
- lõugi,

AluTaga on tavaline liitMitmus

Lüganuse:
- nurkki ~ nurkkide [pääl],

eelmises silbis pole **o, u, õ < *o** [rinda(da): > rindu, rinduje, rindude]

Lüganuse:
- aisu [vahel], laivu [pääle], rindu ~ rindude [pääle], lahju,e ~ lahjude (veimede), linude, laudude,
Jõhvi:
- atru [sahad], sõnude, randude,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- pehmi kalo [liha], atro, nuijo ~ nuiji, aasto,
- orjo ~ orjasi,

Jõhvi:
- [tuomikka] vitsust, paksust laudust, raudutta, juurikkuist,
Iisaku:
- [jäi] jalgu, jalgust [vigane], [valu lei] rindu,
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- linnost [kieretti kuonal], [sai] velgost [lahti], suuremist aganost, pahhost ihmisist,

osastav

kalu, vanu, sigu, linu, nahku, villu, asju, jalgu, marju, patju, latvu, laudu, kaulu, piigu, raudu,
Iisaku:
- sõpru, põtru, sõnu,
Vaivara:
- laudo, atro, piigo, ilmo, tilkko, aabo ~ aabu, rihmo, naulu, kalo, paho,
Vaivara Kudruküla:
- kallo, pahho, pihho (? õuesid), vanno,
Kuusalu:
- vendu,
Viru-Nigula:
- piirdu (kanga sugasid),

aga ka

Lüganuse:
- õtsu, õhju,

Vaivara < Viru-Nigula:
- tuul tal viigu terviksida
- suitsu soojuda sõnuda ^[16]

AluTaga on tavaline liitMitmus

Lüganuse:
- niulude (nõelte), paulude,

kolmanda silbi järel

(+sa, +la, +va, +eda ... >) i [lattikka: > lattikki, lattikkije]

Jõhvi:
- aganije [vesi], rumalije,
Ranna- ja Ida-Vaivara:
- uodavi (odavate), oeli ~ oelasi inimesi [teod],
Lüganuse:
- mustikkist,

osastav

ilusi, jumali, madali, sibuli,
Lüganuse:
- viletsi [päivi], jõvikki, mustikki,
Jõhvi:
- agani,
Vaivara:
- ilosi, kadedi [inimisi], uodavi, ohakki, ausi, armsi, oeli (õelaid),

(+ja, +kka, +la ... >) ui, ai, ei [lattikka: > lattikkuije]

nagu värsiMõõdu mõjul

Lüganuse:
- kõdaruije, laskijuije [ette], tegijuile,

u, o tüve puhul u, o [rohto(da): > rohto, rohtode]

Lüganuse:
- juurikuije,
Jõhvi:
- munakkuije, tütrikkuije,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- rohto ~ rohtosi ~ rohtode, onosi [jago], [oled olivad savi] permandusi [pääl],

osastav

jahu, lindu, laulu, võrkku,
Lüganuse:
- [kapsa] lohko, paarmu (parme), [aava] pakku, [jõe] silmu, virsu (viiske), kõikkis kaivos [ei õle vali vesi],
Jõhvi:
- luisku, paksust laudust,
- üksikku [tükküsi],
Vaivara:
- aro (rehasid), kirppu, tütrikko,
Vaivara Kudruküla:
- krappo (vähke), matto, pappu (ube),

astmeVaheldus

mitmuse osastav on alati tugevas astmes.
mitmuse nimetava ja ainsuse omastava aste on vastuPidine ainsuse osastavale.

Monday, January 6, 2014

mitomuse õmastav

mitmuse omastav (mildisi, mildiste) [1]

+de

+te

+tte

+i

liitMitmus

+(i)de

+(i)tte

+(i)je

ainsuse osastava lõpus pika esiSilbi järel d(a) [puud > pui, puije, puide]

ainsuse osastava lõpus rd(a), ld(a), nd(a) [nuord > nuori, nuorije, nuoride]

*n < *m-nimiSõnad [liigend > liikkmi, *liikkemiije]

tu-omadusSõnad [savattund > savattumi]

ainsuse osastava lõpus tt(a) [kätt > *kätte, käsi(je)]

us-omadused [aigutt > *aigussi, aigussitte, *aigutte]

(u)t-liide [lühütt > *lühüvi] [6]

nud-keskSõna [ohtund = ohtunuda > *ohtuni, ohtuneije]

pika esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [valgett > *valgette, *valgi]

e-nimiSõnad [riijett > riijette, riidi]

ainsuse osastava lõpus st(a)

ainsuse omastava lõpus on se

s-nimiSõnad [katust > katussi, katussitte, katuste]

us-omadused [aigutt > *aigussi, aigussitte, *aigutte]

ne-sõnad [ovost > *obosi, ovoste, obosette,] [7]

ainsuse omastava lõpus pole se [kinnast: kinda > kinnaste, kindade, kindi] [12]

ainsuse osastava lõpus täisHäälik

keskVõrre [paremba > paremi, paremije, paremitte]

ä, e, i, ü tüve puhul +i [leibä(dä) > *leibi, leibide]

kolmanda silbi järel [kibe(dä): > kibedi, kibedije]

a tüved

eelmises silbis on o, u, õ < *o [jõge(da): > jõgi, jõgede]

eelmises silbis pole o, u, õ < *o [rinda(da): > rindu, rinduje, rindude]

kolmanda silbi järel

(+sa, +la, +va, +eda ... >) i [lattikka: > *lattikki, *lattikkije]

(+ja, +kka, +la ... >) ui, ai, ei [lattikka: > lattikkuije]

u, o tüve puhul u, o [rohto(da): > rohto, rohtode]

astmeVaheldus

viited ja märkused

No comments: