- 1 da-tegevusNimi (teha) [1]
- 1.1 da-tegevusNime tunnus oli enamasti kadunud
- 1.2 kaasHäälikuline tüvi [17]
- 1.3 astmeVaheldus
- 1.4 üheSilbine tüvi
- 1.5 da-tegevusNime käänded
- 2 viited ja märkused
da-tegevusNimi (teha) [1]
da-tegevusNime tunnus oli enamasti kadunud
(nii i, u tüvelised kui lühiVältelised sõnad on nüüd juba keskMurdelise da-lõpuga)
- tiedä, kirjutta, toimetta [2], luge, maga, pidä, elä, laula, maksa, istu, mängi, avitta, paranda [3], viska, mielitta [4]
- Lüganuse:
- Jõhvi:
- pidä, vedä
- Vaivara Udria:
- aja, elä, ime, kudo, lado, luge, pidä, segä, vajo
- Vaivara Kudruküla:
- aija, ellä, imme, küssü, lissa, lukke, luppa, makka, vaijo, lüpsa, maksa, peksa, maitse, audu, astu, etsi (otsida), lausu, liekku (kiikuda), puhki, rääkki, selgi, ulkku, arva, kiusa, korja, käändä, rüüppa, viska, alotta, armasta, jaotta, kuulutta, kummarda, mielitta, suitsetta
pika esiSilbiga a(ma), e(ma), ä(mä) sõnade lõpus oli ada, eda, ädä nii kui mujalgi põhjaRannal, lääneSaaril ja vanemas kirjaSõnas [8]:
- andada, jättädä, karttada, laulada, lüpsädä, maksada, murdada, niittada, oidada, peksada, saattada, tappada, üüdädä;
- Lüganuse:
- küll saan kurtada koduna
- itkeda elon aiga; [9]
- Jõhvi:
- laskeda;
- Viru-Nigula:
- juakseda, tundeda;
- JõeLähtme:
- touseda;
ka endiste at, ät ja tta, ttä-tüveliste sõnade puhul:
- akkada, arvada, kargada, lõikkada, lükkädä, paistada, puhkada, raiskada, ruttada, salgada, torkkada, valvada, vastada, viskada,
- Lüganuse:
- kieldädä ~ kielädä ~ kiel(l)ä, kierdädä ~ kierädä ~ kierä [10], püörädä,
- Jõhvi:
- kielädä ~ kiellä ~ kielä, kierädä ~ kierdädä, käänädä, nielädä, püöräda, väänada,
- Vaivara:
- käänädä ~ käändä, püörädä ~ püörä, väändä, kiela, kierädä ~ kierä
- Viru-Nigula:
- kierda, nielda ~ niela, väänada,
kaasRõhu järele on liidetud dä või ttä [11]
, sest AluTaguse kaasRõhulise silbi järel tavaliselt kaasHäälikud pikenevad [12] nagu regiVärsiMõõdule kohane
- Lüganuse Moldova, Aidu-Nõmme, Savala, Tagamaa, Oandu alal ttä:
- kinnidatta, levidatta, suurustatta (einestada)
- Jõhvi alal tta:
- ingastatta, (puhata), kussudatta, taganetta, javatata, virutata
- Iisaku alal valitseb tta nii kui Viru keskMurdes ja Põhja-Tartumaal
- Vaivara alal esineb harva dä. tavaliselt tunnust pole:
- kelisedä, liiguttada, mielittada
- Jõhvi Kohtla-Servaääre külas mõlemad:
- kasudatta, muretsetta, kirjuttada, praavittada
- Lüganuse Liimala, Kõrkküla, Uniküla, Koolma alal dä:
- ehittädä, erottada
- Lüganuse:
- Vaivara:
- lesk on paha lepidata
- naesemees meelidata; [15]
- Vaivara:
- kardavad vased vajuma
- hõbehelmed õigenema
- rahakannad katkenema
- las kuluda meie kullad
- las meie vased vajuda
- hõbehelmed õigenetta
- rahakannad katkenetta; [16]
kaasHäälikuline tüvi [17]
- *tehä, *nähä; lauludes: tehja, nähja (<*nähδäk) nagu Põhja-Eesti keskMurde ja Vadja murrakuis;
- +le(ma) tüvel ellä: kuulla, (Jõhvi: kuulada ~ kuulda),
- pikaVältelise tüve aste nõrgeneb [18]: (riidlema ~) riijellä, vihellä, *kaubella; Vaivara: ommella, tabella, uodella (oodata), vaidella (vaielda)
- Viru keskMurdePärase mõella, üellä asemel võib kohata ka tüve t püsi: Jõhvi: üelda ~ üölda; Vaivara Udria: moella, kuolla; Vaivara Kudruküla: üdellä; Vaivara Reidepõllu: mottelda;
- Lüganuse:
- pisut saab ori ma'ata
- vähe aiga aigutella
- kuurukeise kurvastella; [19]
kse, ske, se tüvele võib liituda ssa nii kui Kodavere ja Vadja alal [20]: (juoksma ~): juossa ~juosses [21], kässä, lassa, pessä, kussa;
- Iisaku:
- tõussa
- Jõhvi:
- tõissa
- Lüganuse:
- tuissa
- Vaivara:
- toissa
- Viru-Nigula:
- toissa ~ toussa
- Kuusalu:
- päässä
- Tütarsaare ja Kuusalu:
- kohissa, nurissa, ümissä, ürissä;
ka sta, sa, su jm tüvele võib liituda ssa:
- Lüganuse:
- arvan senegi aseme
- kus saab sõissa keele kinni; [22]
- Iisaku:
- kossa
- Vaivara:
- seissa
- Jõhvi:
- laussa,
astmeVaheldus
tt on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt
, kui järgmist silpi alustas mõni t või d-ga kaasHäälikuÜhend [23]
- Lüganuse:
- Jõhvi:
- ütlema: üöllä: üöldi
- Vaivara Udria:
- moella
kk, pp, tt lühikese täisHääliku järel püsivad Viru-Nigula siseMaal ja Alutagusel enamasti tugevas astmes [23]
- Jõhvi:
- taplema: tappelda; [23]
+tta(da) liide [2]
võib nõrgeneda nii kui umbIsiku tunnuse eeski
- Lüganuse:
- kussutta ~ kussuttada ~ kussudatta, kirjutta ~ kirjuttada ~ kirjudatta, kuuluttada, nimettada, issuttatta, põlettatta, rapputtatta, levidatta, pauludatta, talludatta, vieredatta
- Jõhvi Toila, Võrnu, Kalina, Kahula, Atsalama:
- ehittatta, javattatta, toimittatta
- Jõhvi Valaste, Pühajõe, Kohtla-Servaääre:
- karjadatta, külmedatta, selidatta, äävidatta
- Vaivara:
- tarvideda, kuivadeda
üheSilbine tüvi
- jäädä, kiedä,
- Lüganuse (SoomePärane):
- jua ~ juva ~ juuwa, tua ~ tuuwa, viä ~ viija, lüä ~ lüüjä, müä ~ müüjä, süvä ~ süä ~ süüja, käija
- mis kesist küleje via?
- andsin süje, andsin juva
- andsin rasva ratast võida
- kehva meest ju kergitada; [27]
- Jõhvi:
- Iisaku:
- lüüja, süüja, müüjä,
- Vaivara:
- juva ~ juvva, luvva, puvva, tuva ~ tuvva ~ tuuwa, viijä, lüvvä, müvvä ~ müüwä, süvvä, käüvä ~ kävvä
- Vaivara Kudruküla (IngeriPärane):
- jäähha, saahha
da-tegevusNime käänded
da-tegevusNime seesÜtlev
d on pikaVältelistes a, ä tüvedes püsinud Kirde-Eestis
ühe tegemise ajal juhtub teine
- Lüganuse [30]:
- minu orja ulkudessa (minu s.o. orja - hulkumise ajal)
- vaise lapse vaarudessa
- palgapiia piiludessa
- Vaivara [31]:
- ei kadund magadessa
- kodus tööda tehjessa
- õmmeldes udulinada
- Vadja [32]:
- isää tullõsa kotoosõõ - siis, kui isa koju tuli
- Soome da-tegevusNime viisiÜtlev kääne kirjeldab tegevust [33]:
- tulivat laulaen - (kuidas?)
- seesÜtlev väjendab samaAegsust
- laulaessa kului aika - (millAl?)
- lauloimme työtä tehdessä(mme) - (millAl?)
- laulettaessa unohdetaan murheet - (umbIsik)
laulus võib värsiMõõdu mõjul a olla e-ga ühinemata [34]
- Lüganuse [35]:
- ütles mul ea õlema
- mõnus mõisas käijaessa
- Iisaku:
- kas sa nägid mu omada?
- turu peale tullessa
- uulitsalle hulkudessa
- mere peale minne'essa ; [36]
- Kuusalu:
üht tegevust kirjeldab teine teguSõna
nagu keskMurdes
- Iisaku:
- siis läksin koju nute'essa ; [39]
da-tegevusNime seesÜtlev omastusLiitega [40]
ühe tegemise ajal juhtub teine
- Lüganuse:
- ei mina pila põlletani,
- kasta kaula rättetani
- ma tõin rohud tullessani
- salvatimed saanissani [41]
- tõin tusani tullessanna
- tõin kibedad küljessanna [42]
- too käed tullessasa [43]
- too meile tullessasa
- tee meila õllessasa [44]
- mis sina tõrgud tullessasa
- mõtled meile käiessasa [45]
- õles sa teedand tuuessaga
- arvanud haridessasa
- määrand mähkme pannessasa [46]
- tuli metsasta koduje
- tõi tusad tullessasa
- hädäd ristid rinnassasa [47]
- Jõhvi:
- läks siis metsa hulkumaie
- vei siis tusad mennessana
- hädaristi rinnussana [44]
da-tegevusNime alalÜtlev [48]
levib rohkem Lõuna-Eesti ja Isuri keeles
toimub selleks, et kellelgi oleks midagi teha
- Ambla:
- kiigun kilteri iessa
- kõigun kubja käskiella (kupjale käskida) [49]
julgus midagi teha
- Laiuse:
- mis mina hoolin üteldessa
- kardan välja kaldudela ~ kaljudessa [50]
ühe tegemise ajal juhtub teine
- Äksi:
- oles sa unesgi nähnud
- magadella mõtelenud
- tukkudena tulnu meele [51]
- Koeru:
- nõela kadus nõeludessa
- õmeldes udu ameta
- pilutelel peio särki [52]
da-tegevusNime olev
levib rohkem Lõuna-Eestis [37]
ühe tegemise ajal juhtub teine
- Vaivara:
- näie vaiva varasten
- suure hooli hoitien [53]
- Jõhvi:
- sealt tuli ale armastanna (Soome: armastani)
- süda kurba kuulastenna (Soome: sydänsuru kullastani) [54]
- Äksi:
- oles sa unesgi nähnud
- magadella mõtelenud
- tukkudena tulnu meele [51]
da-tegevusNime viisiÜtlev kääne [55]
üht tegevust kirjeldab teine teguSõna
- Kose [56]:
- siis mina laulaks laksatelle
- siis mina karjuks kraksatelle
- Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Lääne-Vaivara: jõutte (tegevuseta, otsTarbeta)
- Jõhvi, Iisaku: jõuDe
- Vaivara, Jõelähtme, Kuusalu, Viru-Nigula: jõutte
- Vaivara, Lüganuse, Kuusalu, Haljala: kiuste
(Koeru, Simuna, Viru-Nigula, Haljala: kiusta )
- Lüganuse:
- leibä ehk liha ehk midä tahte
- kolme, midä, tõist tautte
(Viru-Nigula: kahe, kuidagi, molemi, seda tautte; tautta )
- Haljala [57]:
- jooksin jooste käisin käiste
- Soome da-tegevusNime viisiÜtlev kääne kirjeldab tegevust [33]:
- tulivat laulaen - (kuidas?)
- omastusLiite ees on tugev aste
- nähte/ni ~ nähden
- seesÜtlev väjendab samaAegsust
- laulaessa kului aika - (millAl?)
- lauloimme työtä tehdessä(mme) - (millAl?)
- laulettaessa unohdetaan murheet - (umbIsik)
ühe tegemise ajal juhtub teine
- Lüganuse [58]:
- sie sunnib sulaste kuulle (kas nõnda, et sulased kuulevad või sellAl, kui sulased kuulevad )
- nõub nuorde mieste kuulle
- õpeteleb orja kuulle
da-tegevusNime nimetav kääne omastusLiitega
keegi saab midagi millegi tegemiseks
- Jõhvi:
- andsid aned hoidaje
- luiged ära lugedaje [59]
- Harju-Jaani:
- üks on hiirte hüpataie
- teine kasside karata
- kolmas mutil muisku lüia [60]
- Tarvastu:
- üits oli hiirede elada
- tõine rottel roomataije
- kolmas kassele karata [61]
da-tegevusNime saav kääne omastusLiitega
on arvatud ka kaheKordse omastusLiitega k-lativiks [62]
keegi saab midagi millegi tegemiseks
- Jõhvi:
- Kuusalu:
- andsid aned oidaksegi
- varvasjalad vaataksegi [65]
- Viru-Nigula:
- ma sain mauku maitsetanna
- veri vorsti vottaksanna [66]
- Haljala:
- ei saa kuus kuulaksie
- nädalas ei nähjaksie [67]
- Ambla:
- põrisesid - põhja lauad
- seda titte tehjeeksa -
- vaga hinge vualineksa [68]
keegi võtab vastu midagi millegi tegemiseks
- Kuusalu:
- vend ei võtnud tundakseni
- venna naine nähjäkseni [69]
- Põltsamaa:
- võtta mo palved kuuldaaksi (~ kuuldavaks) [70]
viited ja märkused
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 269
- ↑ 2,0 2,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 83
- ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 37
- ↑ M Must "Ida-Virumaa murdelisest taustast" (1992.a "Ida-Virumaa rahvakultuuri" kogumikus) lk 18
- ↑ Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kogu (1869-1912) Tartu Kirjandusmuuseumis: Haho, 45
- ↑ Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kogu (1869-1912) Tartu Kirjandusmuuseumis: Haho, 58
- ↑ H III 12, 132 (12) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1893) "Meie ja teise valla poisid"
- ↑ "Wanradt-Kõlli katekismuse katked a. 1535" välja andnud A. Saareste, Tartu, 1931
- ↑ H II 3, 614 (173) < Lüganuse khk., Aidunõmme k . - H. Prants < Tõnu Liisu (1890) "Öösel üksi"
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 57
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 275
- ↑ Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 14
- ↑ H II 3, 653 (272) < Lüganuse khk., Purtse k. - H. Prants < Mari Aherma (1890) "Jätid vara vaeseks"
- ↑ H III 1, 675/6 (1) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889) "Arg laulik + Kus laul õpitud"
- ↑ H II 1, 157 (226) < Vaivara khk., Türsava v., Sõtküla - M. Ostrow & O. Kallas < Leenu Borman, 65 a. (1888) "Hoiatus leskmehe eest"
- ↑ H III 2, 175 (7) < Haljala khk., Vihula v. - Leena Lepp-Wiikmann (1889) "Kulla sepad"
- ↑ Votian consonant stem
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 270
- ↑ H II 1, 614 (793) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 67
- ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 17
- ↑ H III 12, 100 (1) < Lüganuse khk., Püssi m. - J. Thomson < saatja isa (1892) "Laula"
- ↑ 23,0 23,1 23,2 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 77, 82
- ↑ H II 1, 608 (786) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Öösel üksi"
- ↑ H IV 4, 40/1 (4) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1892) "Mees sauna ja sipelga pessa"
- ↑ H II 1, 629 (815) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Palju püütud neiu"
- ↑ H II 7, 897 (11) < Lüganuse khk. - A. Tõnorist (1890) "Üteldakse liigasööjaks"
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 55
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 54
- ↑ H II 1, 614 (793) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)
- ↑ H II 7, 263 (143) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889) "Nõelamäng"
- ↑ Votian main cases
- ↑ 33,0 33,1 Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 137
- ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 148
- ↑ H II 7, 899/900 (13) < Lüganuse khk. - A. Tõnorist (1890)
- ↑ H III 1, 476 (5) < Iisaku khk., Oonurme k. - A. Walter (1888) "Kosjasõit"
- ↑ 37,0 37,1 Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 149
- ↑ EÜS VIII 2070/2 (368) < Kuusalu khk., Kolga v., Juminda k., Pärtli t. - K. Viljak & G. Vilberg < Miina Kempmann, 66 a. (1910) "Salme"
- ↑ H III 1, 440 (5) < Iisaku khk., Oonurme k. - A. Walter (1888) "Kaugelt toodud naine sureb teel"
- ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 153
- ↑ H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl "Pulmadest."
- ↑ H II 1, 607 (785) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Noorik kodu käimas"
- ↑ H III 17, 37/9 (19) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1894) "Petis peiu + Tule mulle + Tunnen tuima"
- ↑ 44,0 44,1 H II 8, 753/4 (10) < Jõhvi khk. - Johann Petrowitsch (1889) "Nurganaine"
- ↑ H II 34, 71/73 (85) < Viru-Nigula khk., Härjapää k. < Lüganuse khk., Püssi v., Soonurme k. - Jakob Walk < Jaagub Müür, 64 a. (1892) "Kaevul kosija"
- ↑ H III 23, 12/5 (2) < Lüganuse khk. - J. Thomson < Mai Lambur (1896) "Kasvatus asjata + Vennale võõrsile"
- ↑ H IV 4, 43/5 (5) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1892) "Nurganaine"
- ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 155
- ↑ H III 4, 252/3 (1) < Ambla khk. - A. Redlich (1890) "Õhtu ja hommik + Ema nutab, et tütar mõisas"
- ↑ H III 9, 153 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Gustaw Iwask Saar (1890)
- ↑ 51,0 51,1 H II 56, 418/9 (105) < Äksi khk., Elistvere vaestemaja - J. Tammemägi < Mari Valge, 68 a. (1895) "Kasvatus asjata"
- ↑ H II 13, 143/5 (35) < Koeru khk. - Willem Wiitmann (1888) Nõelamäng rl/mng
- ↑ H II 1, 91 (123) < Vaivara khk. < Tartu poolt - M. Ostrow & O. Kallas < Eduard Türk (1888) "Varga kartus"
- ↑ H II 1, 494/5 (656) < Jõhvi khk., Kurtna v., Lehtepea k. < Jõhvi v., Puru k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Augas (Porkuli ema), 58 a. (1888) "Kehva naise tapmine"
- ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 219
- ↑ H II 16, 113/4 (133) < Kose khk., Pikva v. - J. M. Sommer < Leena Varsamäe, 30 a. (1887)
- ↑ H I 5, 70/1 (179) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Mari Ormann (1892-1894) "3 metsa"
- ↑ H II 1, 639 (834) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Oma ja võõrasema äratamas"
- ↑ H II 37, 346/7 (13) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. - Tõnu Wiedemann < Mari Rebin (1891) "Haned kadunud"
- ↑ H II 15, 612 (122) < Harju-Jaani khk., Anija v. - M. Neumann (1889) "pulmalaul"
- ↑ H II 55, 542/3 (16) < Tarvastu khk. - J... (1896) "Tule mulle"
- ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 156
- ↑ H II 1, 325/8 (486) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a., Kiikla mõisa moonaka majas elamas. (1888) "Haned kadunud"
- ↑ H II 1, 406/7 (565) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Loomine"
- ↑ EÜS VIII 1805/7 (22) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspää k. < Kõnnu v., Suurpää k. - K. Viljak & G. Vilberg < Mari Walk, 76 a. (1911) "Haned kadunud"
- ↑ H II 34, 59 (62) < Viru-Nigula khk., Pada k. - Jakob Walk < Jaan Treiof, 61 a. (1892) "Rikka ja vaese söök + Suur härg"
- ↑ H IV 1, 64/5 (16) < Haljala khk., Kandle v. - K. Leetberg < Leena Akker (1888) "Kaasa kaugel"
- ↑ H II 46, 782/3 (10) < Ambla khk. - G. Klemmer (1894) "Kandli tegemine"
- ↑ H IV 8, 907/9 (27) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken < Eewa Migiwoor (1897) "Noorik isakodus käimas + Suur härg"
- ↑ H II 26, 978 (11) < Põltsamaa khk. - Ida Wöhrmann (1889) "Ehalkäija"
No comments:
Post a Comment