ainumuse õmastav

• 1 ainsuse omastav (mildise) ^[1]
  • 1.1 käändKonnad
    • 1.1.1 ainsuse osastava lõpus pika esiSilbi järel d(a) [pääd(a): pää]
    • 1.1.2 ainsuse osastava lõpus rd(a), ld(a), nd(a) [nuord: nuore, küünd ~ küütt: küüne ~ künne]
      • 1.1.2.1 e, i > me-nimiSõnad (*n < *m) ^[2] [liigend: liikkme]
        • 1.1.2.1.1 algArv [sadand: sadame]
      • 1.1.2.2 tu-omadusSõnad [savattund: savattuma]
    • 1.1.3 ainsuse osastava lõpus tt(a) [kätt: käe, küütt: künne]
      • 1.1.3.1 järgArv [kolmatt: kolmanne ~ kolmande]
      • 1.1.3.2 us-omadused [aigutt: aigusse]
      • 1.1.3.3 (u)t-liide ^[7] [õlut: õlude]
      • 1.1.3.4 nud-keskSõna [ohtund = ohtunuda: ohtune]
      • 1.1.3.5 pika esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [valgett ~ (valgeetta): valge(e)]
      • 1.1.3.6 lühikese esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [(os) kadeda: (om) kadeda]
      • 1.1.3.7 *ek, *eh, *et > e-nimiSõnad [riijett: riide]
    • 1.1.4 ainsuse osastava lõpus st(a)
      • 1.1.4.1 ainsuse omastava lõpus on se
        • 1.1.4.1.1 *ks > ss-nimiSõnad [katust: katusse]
        • 1.1.4.1.2 us-omadused [aigutt: aigusse]
        • 1.1.4.1.3 ne-sõnad [ovost: obose]
      • 1.1.4.2 ainsuse omastava lõpus pole se ^[15] [kinnast: kinda]
    • 1.1.5 ainsuse osastava lõpus täisHäälik
      • 1.1.5.1 keskVõrre ^{[16] [17]} [(os) paremba: (om) parema]
      • 1.1.5.2 tüveTäisHääliku leidmine [rätt: rätte]
• 2 astmeVaheldus
• 3 viited ja märkused

ainsuse omastav (mildise) ^[1]

käändKonnad

ainsuse omastava käände lõppu on nüüd jäänud ainult täisHäälik. nii jääb mulje, et suurem osa teisi käändeLõppe lihtsalt liidetakse omastava otsa.

kunagine n käändelõpp on 16. sajandil kadunud ja püsinud ainult mõnes liitSõnas:

maandie, ninda (*niin taβoin), Kuusalu: sendä (siiski, Soome: sentään, sen tähden), senperäst ~ semperäst,

ainsuse osastava lõpus pika esiSilbi järel d(a) [pääd(a): pää]

• Lüganuse:
  • üä ~ üvä (hää),
• Ranna- ja Ida-Vaivara:
  • sää (ilm),

ainsuse osastava lõpus rd(a), ld(a), nd(a) [nuord: nuore, küünd ~ küütt: küüne ~ künne]

• nuord: nuore, saar, säär, ääl,
• kaas: kaane: kaand (Lüganuse: kaatt),
• Lüganuse:
  • küüs: küüned ~ künned: küütt, länne [tuul],
• Jõhvi:
  • küüs: küüne: küüntt, länne [puold],
• Iisaku Uhe:
  • säered, äel,
• Ranna ja Ida-Vaivara:
  • äerettu, kieli, ään,
• Vaivara:
  • kaans (Mustajõe kaan): kaane (Puhkova kanne): kaand (Auvere kaatt),
• Vaivara Puhkova:
  • küns: künned,
• Vaivara Udria:
  • küünss: küüned,
• Vaivara Kudruküla:
  • künds: küüned ~ künned: küünt,

e, i > me-nimiSõnad (*n < *m) ^[2] [liigend: liikkme]

• Lüganuse:
  • liikkme, lademe, asemmed, kidemmed (kala rapped), vikastimmed,
• Jõhvi:
  • rede: redend :redeme, kõvasi: kõvasime (luisk), vidi: vidime (lina ropsi mõõk),
• Vaivara:
  • laudin: laudime (võrgu kudumise lauakene), [käsi]pidem: pidemet, raagem: raageme (kube),
• Viru-Nigula:
  • [atra] lippatti: lippatimme (adra lusikas),
• Haljala:
  • jäse: jäseme (liige, lüli, reis),
• Kuusalu:
  • lavasi: lavasime (riiul), [kugu] leguttimmed (lokutid), rajasimed (kubemed),
• Jõelähtme:
  • alasi: alasimme, uherdi: uherdimme,

mitmus

• Lüganuse:
  • [tule] asemittel, võtmi, abemi, [kuuse] karbemmi (ebemeid),
• Vaivara:
  • liikkmi, igemi, südämi,

algArv [sadand: sadame]

(om) seitsme ~ seitse, seitses [aprill], kaheksma [jalaga], üheksama [aastane], sada: sadand: sadame, sadames (järgArv),

• Vaivara:
  • [kello] seitseni,

tu-omadusSõnad [savattund: savattuma]

(<*ttoma+n)

• Lüganuse:
  • onnettuma, kielettomad, [jäi] kuulemattomast, tohottumald, uolettu: uolettumma,
• Iisaku:
  • näuttumad, üle annettumad,
• Vaivara:
  • onnetto: onnettoma, armottumma, äbemättö: äbemättömät,
• Kuusalu:
  • kummadu: kummattuma (tohutu), suuttumaks,

IdaMurdes ja Lõuna-Eestis: õnnetu(le)

osastav

• Lüganuse:
  • [ajas suust vällä] üvitumi ja päivittumi (rääkis kõlvatut juttu),

ainsuse osastava lõpus tt(a) [kätt: käe, küütt: künne]

• vartt, kõrtt, partt, õrtt,

Vaivara Kudruküla ja Lüganuse murrakus tüve t kadu silbi arvu ei tarvitse vähendada

• Lüganuse:
  • käed,
• Vaivara Kudruküla:
  • kää,ät,

ühte silpi sattunud täisHäälikud enneVanasti (Eesti keelest erinevalt) ei muutunud ^[3] nagu Viru KeskMurdes ja IdaMurdeski:

• süsi: süe,

KeskMurdeliselt

• käsi: kääd,

• kaas: kaane: kaand (Lüganuse: kaatt),
• Lüganuse:
  • küüs: küüned ~ künned: küütt, länne [tuul],
• Jõhvi:
  • küüs: küüne: küüntt, länne [puold],
• Vaivara:
  • kaans (Mustajõe kaan): kaane (Puhkova kanne): kaand (Auvere kaatt),
• Vaivara Puhkova:
  • küns: künned,
• Vaivara Udria:
  • küünss: küüned,
• Vaivara Kudruküla:
  • künds: küüned ~ künned: küünt,

järgArv [kolmatt: kolmanne ~ kolmande]

kolmas, kümmes, sadames,

• Lüganuse:
  • tuhatt: tuhande, kolmanned, kolmandest - neljändest [põlvest], viijendäl - kümmendel [aastal], üöksas: üöksande, pahandus,
  • (KeskMurdeliselt) kolmegümmemal [augustil],
• Jõhvi:
  • kuuwendel, seitsendel, kaheksandel,
• Vaivara:
  • tuhanene [raha], kolmas: kolmanne ~ kolmande, kahekümmendel,
• Vaivara Mustajõe:
  • neljande, kuuvvende, viije sadannega,
• Vaivara Kudruküla:
  • (KeskMurdeliselt) kahegümme kolmandemal [martsil], viijendämmä [kohta], seitsemal ~ seitsendämäl [aprillil],
• Jõelähtme:
  • tuhatt: tuhane, tuhanes,

osastav nd+ta

• Lüganuse:
  • neljätt [kõrda], viijett [päivä], üöksäs: üöksätt,
• Jõhvi:
  • kolmatt [aastat], [ma õlen] viiett kuud kaheksatkümmett (79a + 4k vana),
• Vaivara:
  • viijett [päivä],
• Vaivara Riigiküla 1890:
  • [miä olin kahäksa kuud raskä] kolmatta poiga,

us-omadused [aigutt: aigusse]

*ks > ss mõjul

• Lüganuse:
  • aiguss: aigusse, kurjuss: kurjusse, kõrguss: kõrgusse, laijuss: laijusse, [minu] nuorusses, [iuksed] vanussis (salkus, sassis),
• Jõhvi:
  • rikkussest,
• Iisaku:
  • õiguss: õigusse,

• Lüganuse:
  • kaŋŋutt [täis], [ärgä tehkä] kuerutt ~ kuerust, [omajagu] uhkutt,
  • lähate lakkaje magama
  • oma tervit rikkumaie ^[4]
  • mina laulan ullutani
  • loetan rumalutani
  • peksan kielta pienutani ^[5]

• Vaivara:
  • tegevus: lubavus (lubadus), magavus (magamisPaik), [luomad on karja] maga,uksel, [haagi] vasta,us ~ vastus,
  • aga omadus: kadedus, vabadus ^[6],

(u)t-liide ^[7] [õlut: õlude]

• Lüganuse:
  • õlude [aŋkkur], lõuna ~ lõune (<*lõunat: *lõunaδen), õhta (õhtaγo),
• Vaivara:
  • lühüt: lühüve: lühüvi (<*lühüδeitä = lühikesi), louna ~ loune,
• Põhja-Kuusalu:
  • ehtut, luet: luode, koskut: koskuve ~ koskuttime ~ koskudi (kõvaksKülmunud riie, kuusekoor),

• Soome:
  • (nimetav) neitsyt (AluTaga: neitsi, Viru-Nigula: neitsit),
  • kätkyt (Vaivara: kätkü ~ Aruküla:kätküt, Kuusalu omast: kätküve, Viru-Nigula omast: kätkii),
  • olut (AluTaga: õlut, Vaivara & Kuusalu omast: oluve),
  • kevät (AluTaga: kevät), veljyt (AluTaga: velvide+ni), immyt (AluTaga: imme), ohut, poiut (poju),
  • kytkyt (Kudruküla:kütkü, Kuusalu omast: kütküve),
  • lyhyt: lyhyttä: lyhyen (Vaivara: lühüt: lühüveld ~ lühü,eld ~ lühüld = lühike, lühidalt),

nud-keskSõna [ohtund = ohtunuda: ohtune]

käändeLõpu või mitmuse tunnuse ees on (*-nüδe) tunnus

1. kaasRõhu järel nne
2. muidu - ne

• Lüganuse osastavas ^[8] - nd või ne
• Lüganuse:
  • [neli] surrund ~ surne, akkane (maast hakanud tõve) [rohi], jäättanelt [päilt] (külmunult), [sien kasvab] mädänes [maas],
  • [vanasti pandi] põlenelle [munavalgett päälä], [ein tõmmas] räittinest (pooleldi niiskeks), [saab] surne [sõnumi],
  • [sao iel tiep inimise] väsinest, kärsittund [inimine], [läks] kärsittunnest, [riista uurded on vällä] kuluned ja mädänenned,
  • [poiss tõi neid] kuivani [õunappu õksi], [õppettaea rääkkis] lahkunettest, [kondid on aiged ja] rambined, [innad on] alanenned, jahtunned [vorstid],
  • ruossettanned [kahvlid], [üks] põlene (nimetava asemel omastav) [kie põlep paljast],
  • annad sa lesele suuda
  • suud kui surnele seale; ^[9]
  • viel on surne riideeida
  • tõise kalli kangaaida; ^[10]

pika esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [valgett ~ (valgeetta): valge(e)]

• uhke, kerge, valge,
• Vaivara Auvere:
  • pehme,

lühikese esiSilbiga e(da)-omadusSõnad [(os) kadeda: (om) kadeda]

• Lüganuse:
  • ligida(lle), [metsä] lagedikk, pimedikk (pimedus, pime aeg),
• Vaivara:
  • obedaine, kadedus, vabadus,

Lüganuse ja Ida-Vaivara alal

• Lüganuse:
  • [tuli] lagele, koledast ~ kolest, [lüli puu on] tihe [süügä} ^[6],
• Vaivara Kudruküla:
  • elle [äänegä], kade: katte, kippe: kippet, koledal ~ kollel [kombel], lakke: (saav k) lakkest: lakkele, oppe: oppet, pimmemp,

*ek, *eh, *et > e-nimiSõnad [riijett: riide]

kunagised *ek, *eh, *et-lõpulised ja koondelised tüved

• uone, riide, terve, vene,
• Lüganuse:
  • õhta, lõune ~ lõuna,
• Jõhvi:
  • uone,
• Iisaku:
  • lõune [aeal],
• Vaivara Auvere:
  • uone, käärme (madu),

ainsuse osastava lõpus st(a)

ainsuse omastava lõpus on se

*ks > ss-nimiSõnad [katust: katusse]

nagu Kodavere ja (Lääne-)Soome murrakuis.

• varess, jäness, käiss, katuss, linnass, mattuss, arjass,
• Lüganuse:
  • kauluss: kaulusse, künniss: künnisse, luojusse ~ luesse [luom] (lojus), metsisse,
• Jõhvi:
  • kaitussed (nõmmLiivaTee), nõgessed, tärkklisse [vabrikk]
• Iisaku:
  • [sia] arjassed, [rie] jalassed, kiedusse,
• Lääne-Vaivara:
  • käiss: käisset, mattuss: mattusset, ilvess: ilvesse ~ ilvekse,
• Viru-Nigula:
  • jänesse [nahast], sõrmuksed ~ sõrmussed,

• vaid Ida-Vaivaras püsib ks:
  • [kala] kiukset (lõpused), käliksed (vendade naised), pettiksed, vammuksed, [kahe] veljekse,

• jagavus (juukseLahk), segavus (eelTaigen), kuulavus(e) [pudel] (kosjaPudel),
• Lüganuse:
  • kogovuse [õhta] (pulma eelÕhtune sugulaste kogunemine), tikkavus (tikand),
• Jõhvi:
  • [võrgu] tabavus[e pulk] (võrguPaelutamise mõõt), [südäme] rabavus ~ rabadus (rabandus),
• Jõelähtme:
  • mardavus ~ mardajus ~ mardaus,
• Viru-Nigula:
  • [luomad on] sanavuses (nõiutud),
• Kodavere:
  • [luomad on] sõnavusen (nõiutud),

• Vaivara:
  • tegevus: lubavus (lubadus), magavus (magamisPaik), [luomad on karja] maga,uksel, [haagi] vasta,us ~ vastus,
  • aga omadus: kadedus, vabadus ^[6],

us-omadused [aigutt: aigusse]

vaata ut-omadusi

ne-sõnad [ovost: obose]

ts on püsinud teise silbi järel - enam laulus kui kõnes

• karjatsed, varatseld,
• naise, vaise, inimise, sulase, linase, punase, villase, suolase, ennevanase, vanu,aigase,
• Lüganuse:
  • perätsed (järelSünnitus): perätsest (pärastiseks), iljane: iljatsest,
  • obose, tõse (teise), verise, [mõne] suguse juhtumise, [peigome] puolise pulmalise, piergose ja juurise [korvi?],
• Jõhvi:
  • [selle] samatse,
  • [jala] aluse, labase, [sõda] aekse, ruuttulise, karjatse, omakse, [lina] talguse,
  • jätta kodo kotti sõrmed
  • too meile meritsed sormed ^[11]
  • süsised on sepa lapsed
  • tahmatsed taguja lapsed ^[12]
  • vihud on vihmaga vietu
  • udutsel on aita pandu ^[13]
  • iljatsest saab ilmi rikkas,
  • aeatsest saab aiva tarka
  • minust saab mõne sugune ^[14]
• Iisaku:
  • kärbane: kärppse,
  • vigase, kuldase,
• Vaivara Mustajõe:
  • [niet] sinatset,
• Vaivara:
  • obedaine ^[6],
  • esimise, veneläise,

osastav

• Jõhvi:
  • omaksi,

ainsuse omastava lõpus pole se ^[15] [kinnast: kinda]

• kaŋgas: kaŋŋa, appras: (om, os) appra, tõppras: tõppra, tõuras: tõura (veis, lojus), applas: (om, os) appla,
• Lüganuse:
  • kapsa, mättä, varga, ernes ~ ern: erne, rikkas: rikka,
• Jõhvi:
  • ratta, roikka, teiba, pilppas: pilppa, õkkas: õkka,
• Iisaku:
  • mätta, rõŋga, saappa,
• Vaivara:
  • lamba, ratta, kirgas: kirkka, reigäs: reikkä (latt, lauaServ), kuniŋŋas: kuniŋga, porsas: porsa, turvas: turvad ~ turbas: turbad,

ainsuse osastava lõpus täisHäälik

keskVõrre ^{[16] [17]} [(os) paremba: (om) parema]

keskVõrde tunnus on kogu Virumaal ja Ida-Amblas:

1. lahtises silbis: mba, (mitmuses) mbi, (ain nimetavas) mb,
2. kinnises
   1. rõhutus silbis: ma, (mitmuses) mi,
   2. kaasRõhulises silbis: mma, (mitmuses) mmi,

• Vaivara:
  • (a n) madalamb: (a om) madalamma: (a os) madalamba: (m os) madalambi,
• aga: Lüganuse:
  • [ise] vanemmast, [tõbi] nuoremmast, [sai] targemmast,

keskVõrde m(ba)-tunnuse ees a ja ä on asendunud e-ga.

• alb: alvemb, lai: laijemb, must: mustemb, pitk: pitkemb, enämb,
• Vaivara Kudruküla:
  • pimmemp: [lähtö] pimmemmäst,
• Lüganuse:
  • aga: iljamb, kueramb, [jääb] kõhnamast,

tüveTäisHääliku leidmine [rätt: rätte]

1. tüve täisHäälik püsis nimetava käände lõpus veel üsna hiljuti.
   1. Lüganuse: alli, [ussi] kesta, ääsi, üskä (köha), võimalikku, kolmijalad, peigomes ~ peigmes, talvimüts,
   2. Jõhvi: alla, jutta, mõisi, vänttä, lendava, lindu,
   3. Vaivara: leski, laiska tütrukku, pehku, madala, külmä ilma, liiga tarkka kuera, kokki, lebikko, tähti, kukko, mütsü, [oige] tulusa [tüö], [mitte üks] raasu,
2. tüve täisHäälik võib erineda nimetavas käändes: kivi: kive, savi: save,
3. tüve täisHäälik võib erineda murrakuti: mustige ~ mustikka

astmeVaheldus

• ainsuse omastava ja mitmuse nimetava aste on vastuPidine ainsuse osastavale.

jalga(da):jala, kaŋgast:kaŋga

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 170
2. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 60
3. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 134
4. ↑ H II 3, 630/2 (220) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Ema haual"
5. ↑ H II 3, 637 (238) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Laulu võim"
6. ↑ ^{6,0 6,1 6,2 6,3} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 63
7. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 84, 62, 63
8. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 183
9. ↑ EÜS XII 1515/7 (91) < Lüganuse khk., Maidla v., Piilse k. - O. Köster & W. Rosenstrauch < Liina Brund (1915) "Lesk mees"
10. ↑ H II 1, 626 (809) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) pulmalaul "Lesele minnes."
11. ↑ EÜS X 49/50 (39) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - Mihkel Elias (1885) "Pulmalaul"
12. ↑ H II 1, 402 (558) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Neiu tahab talupojale"
13. ↑ H II 1, 345/6 (499) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888) "Saunamees Ants"
14. ↑ H II 1, 351/3 (504) < Jõhvi khk., Toila k. - M. Ostrow & O. Kallas < Jüri Adorf, 67 a. (1888) "Millal saan isale + Kasvatus asjata + Hiljuke"
15. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 48, 91, 93
16. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 144, 224
17. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 51-54,