Friday, January 10, 2014

asteme vahellus

astmeVaheldus [1]

g, b, d kaob esiSilbi järel [rägä(dä): rää]

  1. sarnaselt kaob g Soome murdeis
  2. sarnaselt kaob d Ida-Soome murdeis
  3. KirdeRannikuMurrakute b võib kaduda lühikese esiSilbi järel o, u, ö, ü kõrvalt

Vaivara Kudruküla ja Lüganuse murrakus see silbi arvu ei tarvitse vähendada nagu Soome ja Isuri murdeiski


  • Vaivara Kudruküla:
    • kägö: kä,öt, lagi: la,e, magu: ma,u, mägi: mää,ät, käsi: kää,ät, nägö: nää,öst, laadima: [sie] laa,it ~ lait, pidämä: pi,än,
  • Lüganuse:
    • tugi: tu,ed, ma,attamma, si,ittamma, rägä: rää (võsa), tego: tio, kägo: käod, mägi: mää ~ mäe ~ mäje (nagu Kagu-Hämes), piiga: piija,
    • kubu: kuu,
    • kõda: kõad, kadu: kaod, rida: rias, (nim) siidi: (kaasaÜtlev) siiga, vedo: veo ~ vio [ärg],
  • hvi:
    • jago: jao, laug: lau, lagi: lae, nõgi: nõe, suga: sua (kanga reha), [pilli]ruog: ruod,
    • kibu: kiuga,
    • kude: kue, küdema: küeb, sõda: sõa,
  • Vaivara:
    • liguma: lios, lugeda: luen, raaga: raa (toores),
    • iuksed,
    • kudoma: kuottu, käsi: käe, [püssi] luodi: lue (kiil), madu: maod, [selja] ruodo: ruo,
  • Viru-Nigula:
    • [üht ja toist] taut (moodi, viisi <*taboit-),
  • Kuusalu:
    • piijastama (ehal käima),


harva võib silbiVahet tähistada h

  • Iisaku:
    • [tämä tahab arsti] tahuline (taoline <*tapoillinen) [õlla],
  • Lüganuse:
    • [sedä] tahu ~tahutte, [üksi] tau ~ tavu (ühtPidi),
  • Vaivara:
    • liguma: li,odeda ~ lihodeda, [üht] taho (ühtviisi, -pidi),


tavaliselt b > v [ribi(da): rivi]

nagu Viru KeskMurdes, Järvas, põhja ja ida-poolseis keelis

  • vavermud (vaarikad), savermu (saarmas),
  • Lüganuse:
    • [rist]kaba: kava (hoone ristNurk), [kuuse] käbi: kävid, [sukka] laba: lavad, uba: uvad, lubama: luvattu,
  • hvi:
    • aab: aavad, koib: koived, [niiti] kävistamma (käbile ajama), obone: ovostega, [rie] seba: sevad,
  • Iisaku:
    • avis, sava [õts],
  • Vaivara:
    • kibo: kivo, krabu: kravu (vähk), kriba: kriva (seen), kubo: kuvo, livestümmä (libastuma), pabu: pavu (uba), riba: rivad (suvel kantavad naiste säärised), tuvapoiss, uobama: uovan (tagurPidi aerutama), äbü: ävestämmä, savermo,


tavaliselt (u, ü)+g, +b, +d > v [augi(da): auvi ~ avi]

nagu Lõuna-Eesti, Eesti IdaMurde, Vadja, Isuri, Ida-Soome, ja Ingeri murrakuis. TütarSaarel vaheldus isikuti uvv ~ uw, üvv ~üw

  • Lüganuse:
    • avvi[kala], [silmä] laug: lauvud ~ lavvud, kauva ~ kavva,
    • nõudama: nõvvan: (umbIsik) nõuvetta, jõud: jõuvu, jõuvuttu [tüö], põud: põuva, taud: tauvi ~ tavvi, sõvvu [paadiga], uvvesta, [kalja] uuvistamma,
    • kuub: kuuvega ~ kuvvega,
    • üüdämä: üüwäväd (KeskMurdeline: üüjäväd, püüdämä: püüjäb), rauwuttama ~ rauvuttama ~ ravvuttamma: rauwudatta,
  • hvi:
    • kauvemb, lõug: lõuvad ~ lõvvad, rüüd: rüüvid, juuva ~ juvva, tuuva ~ tuvva, avvuttatti, uuved,
  • Iisaku:
    • jõuvan, tuuvasse,
  • Vaivara Sõtke:
    • luuvaga, kuub: kuuved,
  • Vaivara Kudruküla:
    • juvva ~ juva, tuvva ~ tuva, müvvä, käüvä, en lövvä, (umbIsik) avvudeda, liuguma: livvun, [lina] kiudu: kivvut, kuus: kuvvekkeste, riugu: rivvu (latt), tävveste, püüdämä: püvvän,


ut, üt > uve, üve [2] [õlutt(a): õluve]

nagu Ida-Soomes

  • Lüganuse:
    • õlude [aŋkkur], lõuna ~ lõune (<*lõunat: *lõunaδen), õhta (õhtaγo),
  • Vaivara:
    • lühüt: lühüve: lühüvi (<*lühüδeitä = lühikesi), louna ~ loune,
  • Põhja-Kuusalu:
    • ehtut, luet: luode, koskut: koskuve ~ koskuttime ~ koskudi (kõvaksKülmunud riie, kuusekoor), lähüvis ~ lähüvel (lähedal), lähüvillä (lähedale),


  • jagavus (juukseLahk), segavus (eelTaigen), kuulavus(e) [pudel] (kosjaPudel),
  • Lüganuse:
    • kogovuse [õhta] (pulma eelÕhtune sugulaste kogunemine), tikkavus (tikand),
  • hvi:
    • [võrgu] tabavus[e pulk] (võrguPaelutamise mõõt), [südäme] rabavus ~ rabadus (rabandus),
  • Vaivara:
    • lubavus (lubadus), magavus (magamisPaik), [luomad on karja] maga,uksel, [haagi] vasta,us ~ vastus,
  • Jõelähtme:
    • mardavus ~ mardajus ~ mardaus,
  • Viru-Nigula:
    • [luomad on] sanavuses (nõiutud),
  • Kodavere:
    • [luomad on] sõnavusen (nõiutud),


  • Soome:
    • (nimetav) neitsyt (AluTaga: neitsi, Viru-Nigula: neitsit),
    • kätkyt (Vaivara: kätkü ~ Aruküla:kätküt, Kuusalu omast: kätküve, Viru-Nigula omast: kätkii),
    • olut (AluTaga: õlut, Vaivara & Kuusalu omast: oluve),
    • kevät (AluTaga: kevät), veljyt (AluTaga: velvide+ni), immyt (AluTaga: imme), ohut, poiut (poju),
    • kytkyt (Kudruküla:kütkü, Kuusalu omast: kütküve),
    • lyhyt: lyhyttä: lyhyen (Vaivara: lühüt: lühüveld ~ lühü,eld ~ lühüld = lühike, lühidalt),


IdaMurdeline vaheldumatu d esiSilbi järel [kõda(da): kõa ~ kõda]

  • Lüganuse:
    • kõda: kõas ~ kõdas, [võrgu] jadad, [üle] sada [aastat],
  • hvi:
    • mädaga, pidule, audutti, niedidega niedittud,
  • Iisaku:
    • käbiga kudutasse [võrkku] (~ käbi: kävid, Vaivara:kudoma: kuottu: [ei] kuoda),
  • Vaivara:
    • pada [kaan], laadin, praadin, (nim, om) uurde,


vaheldumatu eda teise silbi järel [3] [(om) kadeda: (os) kadeda]

  • Lüganuse:
    • ligida(lle), [metsä] lagedikk, pimedikk (pimedus, pime aeg),
  • hvi:
    • [võrgu] tabavus[e pulk] (võrguPaelutamise mõõt), [südäme] rabavus ~ rabadus (rabandus),
  • Vaivara:
    • obedaine, kadedus, vabadus,


Lüganuse ja Ida-Vaivara alal

  • Lüganuse:
    • [tuli] lagele, koledast ~ kolest, [lüli puu on] tihe [süügä} [3],
  • Vaivara Kudruküla:
    • elle [äänegä], kade: katte, kippe: kippet, koledal ~ kollel [kombel], lakke: (saav k) lakkest: lakkele, oppe: oppet, pimmemp,


d > j KeskMurde mõjul [(Vaivara) soda: soa ~ soja]

  • Lüganuse:
    • luojusset (lojused), luesse [luom],
  • Vaivara:
    • soda: soa ~ soja,


nd > nn (*nsi: *nδen) esimese silbi järel [küünd: küüne ~ künne]

  • kaas: kaane: kaand (Lüganuse: kaatt), kaasa, kaasas, põõsas, kõõs (millal; Vaivara: kuos, Kodavere: kõiss, Vadja: kõõs ~ kõns ~ kõnsa, Soome: konsa),
  • Lüganuse:
    • küüs: küüned ~ künned: küütt, küüsitäm(m)ä (kirvendama, külmast valutama), länne [tuul], mantsikkas ~ mansikkas,
  • hvi:
    • küüs: küüne: küüntt, küüsitamma (küünistama), länne [puold], mantsikkas ~ mansikkas,
  • Iisaku:
    • maasikkas,
  • Vaivara:
    • kaans (Mustajõe kaan): kaane (Puhkova kanne): kaand (Auvere kaatt), kündsittama ~ künsittama (küünistama), küüsitäm(m)ä (kirvendama, külmast valutama), mantsikka ~ mansikka,
    • piesas,
  • Vaivara Puhkova:
    • küns: künned,
  • Vaivara Udria:
    • küünss: küüned,
  • Vaivara Kudruküla:
    • künds: küüned ~ künned: küünt,
  • Kuusalu:
    • künsimä (küünistama),


kolmas, kümmes, sadames, perändus (ka kirumisSõna), pahandus, parandamma, [tuule] kierandane ~ kierandus, levendäne (kraasitud villa rull, Vaivara: levendäine), puissandane (pool õle kubu, Vaivara: puistendaine ~ puisandane) [4],

  • Lüganuse:
    • tuhatt: tuhande, kolmanned, kolmandest - neljändest [põlvest], viijendäl - kümmendel [aastal], üöksas: üöksande,
    • (KeskMurdeliselt) kolmegümmemal [augustil],
  • hvi:
    • kuuwendel, seitsendel, kaheksandel,
  • Vaivara:
    • tuhanene [raha], kolmas: kolmanne ~ kolmande, kahekümmendel, suojendamma ~ suendamma: suojennetti ~ suenetti, [tegi] pahanust,
  • Vaivara Mustajõe:
    • neljande, kuuvvende, viije sadannega,
  • Vaivara Kudruküla:
    • (KeskMurdeliselt) kahegümme kolmandemal [martsil], viijendämmä [kohta], seitsemal ~ seitsendämäl [aprillil],
  • Kuusalu:
    • [nenä] neljäneks [jalaks] (kõnnib küürus), küpsendämmä: küpsennettüd, [vergu] parannus (niit), [juuste] püöränüs (pööris),
  • Jõelähtme:
    • tuhatt: tuhane, tuhanes,


osastav nd+ta

  • Lüganuse:
    • neljätt [kõrda], viijett [päivä], üöksäs: üöksätt,
  • hvi:
    • kolmatt [aastat], [ma õlen] viiett kuud kaheksatkümmett (79a + 4k vana),
  • Vaivara:
    • viijett [päivä],
  • Vaivara Riigiküla 1890:
    • [miä olin kahäksa kuud raskä] kolmatta poiga,


sada: sadand: sadame, sadames (järgArv), (om) seitsme ~ seitse, seitses [aprill], kaheksma [jalaga], üheksama [aastane],

  • Vaivara:
    • [kello] seitseni,


ld, rd > l, r pika esiSilbi järel [5] [kieldämä: kielä]

keelama, pöörama tüübis

  • Lüganuse:
    • kierdädä ~ kierä ~ kierädä, kieldädä ~ kielädä ~ kiellä ~ kielä, püörädä,
  • hvi:
    • kielada, käänada, nielädä, väänada,
  • Vaivara Kudruküla:
    • kieldämä: kieldägä, [tämä] kierdä, käändämä: käändä: käänän: käändägä, väändägä,
  • Vaivara:
    • kierdädä ~ kierä ~ kierädä, käänädä ~ käändä, püörädä, väändä,


lg, rg > l, r; lj, rj esiSilbi eesVokaali järel [külge: küle ~ külje]

Ida-Vaivara, Kuusalu Kolga-Kõnnu, Kagu-Häme, Tütarsaare, Ida-Soome, Ingeri ja Isuri murrakuis

  • Lüganuse, Viru-Nigula:
    • järestikku,
  • Ida-Vaivara:
    • jäled, külge: küles, selgä: seläs, nälgä: näläs, nälüttämmä, sülge: sülegä, [ratta] telge: tele, järestikko, säre [kala], (saav k) märäst,

mujal tavaliselt lj, rj nagu Edela-Soome ja Eesti keeles.


Vadja ja KeskMurdePärane lg, rg > ll, rr esiSilbi eesVokaali järel [6] [7] [külge: külle]

AluTaga: külles, selläs,

  • Iisaku:
    • küllegondid,
  • Vadja:
    • seltšä : sellässä, õltši : õlgõõ, kurtši : kurgõõ, särtši : särd́illä, ärtšä : ärjää (Ida-Vadja: ärtšä : ärdžää),


ŋg > ŋŋ esiSilbi järel [kaŋgast: kaŋŋad]

nagu Viru KeskMurde, Saarte, Savo, Kagu- ja Edela-Soome murrakuis.

Isuri, Vadja, Häme ja Ingeri murrakuis püsib g.


  • kaŋgas: kaŋŋad, mäŋgima: ei mäŋŋi, keŋg: keŋŋäd, lõŋg: lõŋŋad,
  • Lüganuse:
    • tüŋg: tüŋŋä: (os) tüŋgä (tüügas, [luua]konts), piŋŋuttamma, mõnikkane,
  • Vaivara:
    • paŋŋe saŋga, monikkaine, Puhkova: moniŋgune,
  • Viru-Nigula:
    • oŋga ~ oŋk: oŋŋad (põlisMännid),
  • Kuusalu:
    • peŋŋar: peŋkra (nõlvak [meres], kruusa või adru vall),

ka gi liite ees: oŋgi, jääŋgi, õleŋgi, annaŋgi, oŋ-güll


st> ss [8] [mõistama: mõissetti ~ mõisetti]

AluTaga, IdaMurde, Isuri ja Vadja murrakuis.

  • juossa: juossess, kässä, lassa ~ laskeda, pessä, kussa,
  • Lüganuse:
    • tuissa ~ tõissa, istuma: issuttamma, issandane (istik), paisettand, puistama: puisetti, puissendane (pool õle kubu), ruossettamma, rissatti, vassassutte ~ vassastikku ~ vassutte (vastakuti), kastama: kassetti, õstama: õssettu, tõstama: tõssetti, [õli] muissettu ~ muisettu, rissatti, äästamaije: ääsettud [9]
  • hvi:
    • tõissa, laussa, istuma: issutti, paissettus, rissittud, tõssettasse, vessettasse, ääsetti, mõistama: mõissetti ~ mõisetti [10],
    • sai see vene vessetusta
    • laiva kaas sai kaabitusta; [11]
    • sääl minu uvvest rissitie
    • nimi tõine tõssetie
    • remmelist minu rissitie
    • pajust minu pandanesi; [12]
  • Iisaku:
    • ruossettand, mõissettud, (KeskMurde: kissasse, ussasse, essest (esiteks), tõussa, kossa,
  • Vaivara:
    • issudamma ~ issuttamma, paisettumma, [kapsa] issundaine (istik), kussuttas, paisettumma, vassastikko, seissa,
  • Kirde-Vaivara:
    • istuttamma, ruostettamma, ristitti,
  • Viru-Nigula:
    • paisettama, paisettus, toussa ~ toissa,
  • Kuusalu, Tütarsaare:
    • päässä, kohissa, nurissa, ümissä, ürissä,


sk > s [13] [niiska(da): niisa]

nagu Viru KeskMurde, Karjala, Isuri, Ingeri- ja Kagu-Soome murrakuis.

  • õskama: õskada: õskattud (<*osaδama)
  • Lüganuse:
    • niisk: niisaga, uskuma: en usu,
    • aga: uskuttud, kassikkud (kase riisikad <*kasγikko)
  • Vaivara Kudruküla:
    • kiiski: kiisi, niska: nisa (kukal, turi), luiskama: (umbIsik) luiseta, viskama: visatti,
  • Kuusalu:
    • ruske: rusendama,


hk > h [13] [sahka(da): saha]

nagu Viru KeskMurde, Isuri ja lähemais Soome murrakuis.

  • [sia] viuhk(a): viuhkad (kihvad),
  • Lüganuse:
    • vähed: vähkidelle,
  • hvi:
    • puhkama: puhatasse, ähkima: ähib, puhkuma: puhus,
  • Vaivara:
    • [atra] sahka: sahad, vihko: viho,
    • aga: [kase] paahka: paahkast,


ht > h esiSilbi järel [14] [vahtima: vahi]

nagu Viru KeskMurde, Vadja, Isuri, Karjala, Ingeri ja Ida-Soome murrakuis.

  • [vilja] ahtama: ahtan: ahtatti (Viru-Nigula: ahetti, ei tohtittu), tiustad (ka IdaMurdes: kanga vaheliku varvad, Vaivara, Jõelähtme, Soome: tiuhtad, Kuusalu: tihvtad ~ tihvtid)
  • Lüganuse:
    • täht: tähe (taevas, tühi rukki pää), vahtima: vahin, trest: tresti (lehter),
  • hvi:
    • aher: ahtra, roht: roho, vihtlema: viheldud, treht: trehi (lehter),
  • Vaivara:
    • johtuma: ei johu [miele], (nim) toho ~ tohto: tohost (<*tohi: toh+ta: tohe+n), trehti: trehi (lehter),


ht > st järgSilbi järel [8] [vikkasti ~ vigasti]

nagu Viru KeskMurde, Vadja, Isuri, Karjala, Ingeri ja Ida-Soome murrakuis.

  • unestama, vikkasti ~ vigasti,
  • Lüganuse:
    • [lõnga] eijestämä, kärästäs, terestamma,
  • hvi:
    • köhästämmä, läppastand [einad], mälestan,
  • Iisaku:
    • [kuer] augastas, kiljastab, valestama.
  • Vaivara:
    • kubastamma (kupatama), paugastamma, vahestamma,
  • Viru-Nigula:
    • kuppastada,
  • Kuusalu:
    • nielestämä, purjestama,


kk, pp, tt > g, b, d pika silbi järel [riitta: riida]

  • Lüganuse:
    • särkk: särgid,
    • lõipp: lõibu (lõmm, pirruPuu),
    • aga ka: võrkkust [tehtu], [ei old] saappast, rantt: ranttid, torkketti, tõukketti, rääkkitti, süöttetti, luoppitti,
  • hvi:
    • koukk: kougoga, ulkka: ulgas,
    • riitta: riidas,
    • kriippima: kriibib,
    • aga ka: palkkid, puusärkkid, [saab] tarkkast, pilppas: pilppast,
  • Vaivara:
    • raukka: raugad (vaesekene), kirkko: kirgo, kirgas: kirkka, oikka: oiga (õhukene), reigäs: reikkä (latt, lauaServ),
    • lanttu: landu (kaalikas), soittada: (me) soidamo,
    • aga ka: urttad, [tie] viittad, (nim, om) vaippa, peide ~ peitte: (om) peitte (tekk),
  • Vaivara, Lüganuse, Soome:
    • sorkk ~ sorkka: sorga,
  • Jõelähtme:
    • riekk: riegu (jääPragu),


kk, pp, tt ei vaheldu lühikese täisHääliku järel [rikkast: rikka]

Viru-Nigula siseMaal ja AluTagusel enamasti Eesti õigeKeele poolPikka teist väldet matkides tugevas astmes [15]

  • Lüganuse:
    • kukkõttamma (õitsema), küttädä: küttän, rätt: rätted, rikkas: rikkad, takk: takkune,
  • hvi:
    • lükkämä: lükketti, pettas: pettettu, tapplema: tappelda, lapp: lappid, vikkasti,
  • Iisaku:
    • rapputtetti, vakk: vakka, jutt: juttu, kattel,
  • Vaivara Sõtke:
    • [tule] tukkid, mattuksed, (nim) seppä: seppä(le),
  • Vaivara Mustajõe:
    • pakkuma: pakkun, käkkit (väike viljahunnik),
  • Vaivara Auvere:
    • kottid, pottid, seppäle, tappan,
    • kukke: kuged, lukku: lugus,


  • Vaivara Puhkova:
    • (os) sukka: sugad, kattada: [me] kadamo, kotti: kodi, subi podid,
  • Vaivara Udria:
    • laga [otsil], [uks] lugus,
  • Vaivara Kudruküla:
    • kokki: kogile, tükkü: tügüt, rotta: roda (rott: roti), pappi: pabiga,
  • Viru-Nigula:
    • vigasti, rabuttasima, [kaks] kobikka, kueranäbikkud (soolatüügas),


tt > on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt, kui teguSõna järgmist silpi alustas mõni t või d-ga kaasHäälikuÜhend [15] [küttama: küöttu]

  • Lüganuse:
    • [tei] kirjudatta, lõppedatta,
    • kaettu, maettu, jäätti, võetti, mõella: mõeldi, üöllä: üöldu, laulattamma: lauladetti, vaeodetti, issudettu, lahudettu
    • javadetta, kuivadetta, selidetta (seletatakse)
  • hvi:
    • jäättud: jäätti, küttama: küöttud, mattama: maettud : maetta(sse), ütlema: üöllä: üöldi, raudetti, juoksedetti, kuivadetti, loppodetti
    • aga ka: kasvattetti, liiguttetti, painuttettud, kussuttettud,
    • mattama: maettud : maetta(sse), mõeldasse: õlen mõeld,
  • Iisaku Imatu:
    • jäetti, küetti: küettasse, maetti: maettasse
  • Vaivara:
    • kuuludetti, kaodetti,
    • tarvideda, kuivadeda,
  • Vaivara Mustajõe:
    • küetti, maetti, üeldi
  • Vaivara Udria:
    • kaettu, köettü: küeda (köetakse), maetti, voettago, moella


+tta(da) liide [16] võib da-tegevusNime ja umbIsiku tunnuse ees

  • Lüganuse:
    • kussutta ~ kussuttada ~ kussudatta, kirjutta ~ kirjuttada ~ kirjudatta, kuuluttada, nimettada, issuttatta, põlettatta, rapputtatta, levidatta, pauludatta, talludatta, vieredatta
  • hvi Toila, Võrnu, Kalina, Kahula, Atsalama:
    • ehittatta, javattatta, toimittatta
  • hvi Valaste, Pühajõe, Kohtla-Servaääre:
    • karjadatta, külmedatta, selidatta, äävidatta
  • Vaivara:
    • tarvideda, kuivadeda

kk, pp, tt > g, b, d rõhutu silbi järel [unnikku: unnigu]

ainult vanemas murdes

  • sõnnikk,
  • Lüganuse:
    • kaksigud [lapsed], [käisin] mustiges,
    • ligidikku, perädikku (järjest),
    • rättsepp: rättsebi: rättseppi,
  • hvi:
    • unnikk: unnigus, üksigud, lännikk,
  • Iisaku:
    • maasigad, mustiga [mets],
  • Vaivara:
    • arakka: araga, isäkkö: isägö (võõrasIsa), elogas: elokkat, pattrikk: pattrigust, ommigol, pistligod (kibuvits), (nim) kannikka, sonnikk,
    • arvudus (mõistatus), lobedus, soldatt: soldadille, obettama: obedan, uottama: uodan: uodeda, kasvadetti: kasvadin,
    • umbIsik: kuoda, piedä, taoda, ahteda ~ aheda, kutsuda, kuivadeda,
  • Viru-Nigula:
    • jovikk: joviged, kaasigud (pruutTüdrukud),
    • [lina] lahudus (väljale pleekima laotatud linad)
    • kadabikku [koht],
  • Kuusalu:
    • sormigas (sõrmKinnas), ummigas: ummikkad (laugjas tormiJärgne laine), [jäimme] vesilusigalle (ilma kalaSaagita), küpsiged (ahjus kuivatatud kalad), [kaul] kuigagilla (õieli), rüödägällä (röötsakile),
    • ramudu: ramuttumad: ramudundu (jõuetu, väeti),

+kke, +kko, +kkas, +gas, +ŋga-liited on läinud segamini [tuomikk(as): tuomikkad ~ tuomikked]

nagu Ida- ja Lõuna-Eestis

  • ieriŋŋed ~ ieriŋged,
  • Lüganuse:
    • [lähän] katsikkulle ~ katsikkelle, jõvikked, [käisin] mustiges & mantsikkas, mustikked, kaasikket (pruutTüdrukud), küürikk: küürikke (küürakas), tuomikk(as): tuomikkad ~ tuomikked,
    • lahiŋged, [jää] rüsiŋg: rüsiŋge (jääkuhjatis merel), püöniŋgu,
    • mõnikkane,
    • eit minu kandis kaasaassa
    • pidi põlle paulusassa
    • joot minu joodike kiusta
    • luetaja peekerista
    • sest sai laulika minusta
    • luetaja lemmiguine [17]
  • hvi:
    • jõvikked, mustikked,
    • tuomiŋge, laheŋgid,
  • Iisaku:
    • mustiga [mets],
  • Vaivara:
    • joviged ~ jovikkad, (nim) tuomikko ~ tuomikka ~ tuomekka: tuomega [18],
    • kuniŋŋas: kuniŋga,
    • monikkaine, Puhkova: monigune,
  • Haljala [Selja]:
    • jovigad,
    • söötis söödike kibussa
    • jootis joodike kabassa
    • sest sai laulike minusta [19]
    • [külma] võidiŋgis (külma võimuses, külmast kange),
  • Viru-Nigula:
    • katsigulle, jovikk: joviged, mustikka ~ mustiged, [käisin] mustigas, Tuomikku küla,
  • Kuusalu:
    • hüüdiŋg: hüüdiŋŋe(s) (õhuke jääKirme merel), lammiŋg: lammiŋge (loik), [jää] on laudiŋgess (tükkis, enne jääMinekut), näädiŋg: näädiŋge (koha pääl tekkinud noor jää), [surmaga] voidiŋŋess (võitlemas), rüüsiŋg: rüüsiŋge (torm, segadus, möll), püöniŋge,


kk, pp, tt ei vaheldu kolmanda ehk kaasRõhulise silbi järel [(om) põledikku: (os) põledikku]

Viru-Nigula siseMaal ja AluTagusel enamasti Eesti õigeKeele poolPikka teist väldet matkides tugevas astmes [15]

  • Lüganuse:
    • ämärikk: ämärikkul, pimedikk: pimedikkul,
  • hvi:
    • asunikk: asunikku, põledikk: põledikkus,
  • Iisaku:
    • rapputtetti,
  • Vaivara:
    • uolimatto, äbemättö, tänamattus,
    • vanas murdes - aavastikko: aavastigo, närestikko: närestigos, vajovikko: vajovigot (laugas, mädaMülgas), eitligod [ilmad], ämärigo [aeal],
  • Viru-Nigula:
    • vabadikk: vabadigud, videlikk: [käisin] videligul, tüttrikk: tüttrigud,
  • Kuusalu:
    • kada,ikk: kada,igus, huolimadu: huolimattumald,
  • Jõelähtme Prangli:
    • muistamadu, uolimadu,


lääne pool kk ~ j [20] nagu Lõuna-Eestis ja Soomes.

  • Kuusalu Kõnnu:
    • kadajas: kadaja, pihlajas: pihlaja, ka,ea,eas: ka,ea,ea, pedäjäs: pedäjä,
  • Lüganuse:
    • kadajane [laud],
  • Vaivara Kudruküla:
    • pedäjä,


tk püsib [pitk: pitkemb]

  • pitk: pitkemb, pitki [maad], katki, sitke, sikkandased (külvi rinna vahe jooned), sõtkuma, tutkamed ~ tutkad (kanga lõpu narmad, peeru söed, Jõhvi, Iisaku: tutmed)
  • Lüganuse:
    • pitkämiste, itkemäije ~ ikkemä, muutkui ~ mutku ~ mukku,
  • Vaivara:
    • [leibä] sotkema, pitkemiste, sikkandaised (külvi rinna vahe jooned),
  • Vaivara Kudruküla:
    • pitki [tied], pitkitte, [süüli] pitkune, pitkerguine, itkemä, itku (nutt), sitkendaised (külvi rinna vahe jooned),
  • Vaivara Udria:
    • pikkerikkune, pikkune (pikne), ikkemä, ikko,
  • Viru-Nigula:
    • [kää, jala] pätkä (päkk),
  • Kuusalu:
    • [hing huule] tutkamess ~ tukkamess (põdur),
  1. kk levib Lõuna-Eestis
  2. tk > kk vaheldub Vadja murdeis
  3. tk > t vaheldub Isuri ja Karjala murdeis


ttv, ttr, ppr, ppl, ttj, ppj ei vaheldu (omastav ja osastav ühtivad) [21] [puttr ~ puttru: (om, os) puttru]

  • latv ~ (Vaivara) latva: (om, os) latva, ritv ~ (Vaivara) ritva: (om, os) ritva, lötv: (om, os) lötva,
  • hvi:
    • lötvale (lõdvalt),


  • attr ~ attra: (om, os) attra, puttr ~ puttru: (om, os) puttru, põttr ~ põttra: (om, os) põttra, õttra (<*ostra): (om, os) õttra, tettr ~ tettre: (om, os) tettre, nõder: (om, os) nõttra, tuttra (rohtTaim), mattrus, Kattrina,
  • Lüganuse:
    • tettred kuttruttavad, [vokki] kettr, ketträskontt ~ ketträ(s)luu, kettrama,
  • Vaivara:
    • [paju] pattrikko, mattrassi vettrod, vettru (ämber) [viina], Uttria, Kuttru külä,
  • Haljala:
    • attru: (om, os) attru, [jää] sottru (jääSupp),
  • Viru-Nigula:
    • Attrikka küla,


  • appras: (om, os) appra, sõppra: (om, os) sõppra, koppro (vaht), [koppru] leht, (Ida-Soomeline nimetav k) kopra ~ kopr ~ kopras (kämmal, käsi, kartuli- ja sõnnikukonks), (Iisaku: kobra) kopra[täis] - kamalu täis), tõura rüögentane ~ rüögättus (sammasPool, ohattis, Torma: tõurarüögattus) [22],
  • Lüganuse:
    • kopprottamma (vahutama), [villa] peppremed, (Lääne-Soomeline nimetav k) kourad (käbarad, Kuusalu: mere kivide tõstmise pihid, koura[täis] - kamalu täis), tõpras: tõpra, tõuras: tõura (veis, lojus),
  • Iisaku:
    • [suured] kobrad,
  • Vaivara:
    • [aja] kopprolle (hakkab vahutama), [eina] pöppre,


  • lipple ~ (Lüganuse) lippl: (om, os) lipple, applas: (om, os) appla, oppligas ~ opplikkas, sipplima, ruppla, tuppli,
  • Vaivara:
    • lipplikka,
  • Haljala:
    • [paadi] sapplun-kaared (šabloon-),
  • Kuusalu:
    • hepplakk (kerglane), kopplugas (vana räbal asi), [lind] koppluttab (soputab liivas),


  • padi ~ (Vaivara) pattja: (om, os) pattja, sudi (pintsel): (om, os) sudi, sudima (pintseldama), ruttjuma: ruttjun (muljuma, mudima),
  • Vaivara:
    • lottja: (om, os) lottja,
  • Haljala:
    • lottja: (om, os) lottja, sudi (pintsel): (om, os) suttja, suttjama (pintseldama), Ruttja rand,
  • Kuusalu:
    • lottjus (lohakas, ropp inimene),


  • kabi ~ (Vaivara) kappja: (om, os) kappja, kuppjas ~ (Vaivara) kuppja: (om, os) kuppja(d), lubi: (om, os) luppja, luppjama: luppjattu,
  • Lüganuse:
    • loppjakkas,
  • Vaivara:
    • lappja (labidas),
  • Viru-Nigula:
    • Uppja küla,


rs ei vaheldu [(os) varsa: (om) varsa]

  • Lüganuse:
    • kõrs: (mit os) kõrsi, kars: (mit os) karsi (heina märss), virs: (mit os) virsu (viiske), kärsämaije
  • hvi:
    • kärsämä,
  • Vaivara Kudruküla:
    • porsas: porsa, (om, os) varsa, kärsa,
  • Viru-Nigula:
    • [vesi on mere] perses (madal),

ainult Iisakus ja Vaivara Mustajõel leiti KeskMurdelist: varss, kõrss, [sia] kärss, parss, persses,


(r)ss > (r)s esimese silbi järel [norss: norssid ~ norsid]

Kuusalust ida pool

  • norss: norssid ~ norsid (mere tint), kauss: kausid, poiss: poisid, märss: märsid (Kuusalu: merssid), marssima: marssin, kiissel: kiisli ("kaera kile" toit), tiissel: tiissli,
  • Vaivara Kudruküla:
    • marssima: marsin, porssima: porsin, tiisel: tiisli,


ts on kadunud ne-sõnadest [varast > vara(t)se]

ts on püsinud teise silbi järel - enam laulus kui kõnes

  • karjatsed, varatseld,
  • naise, vaise, inimise, obuse, sulase, linase, punase, villase, suolase, ennevanase, vanu,aigase,
  • Lüganuse:
    • perätsed (järelSünnitus): perätsest (pärastiseks), iljane: iljatsest,
    • obose, tõse (teise), verise, [mõne] suguse juhtumise, [peigome] puolise pulmalise, piergose ja juurise [korvi?],
  • hvi:
    • [selle] samatse, inimisede ~ inimiste, obosette ~ ovoste ~ uoste,
    • [jala] aluse, labase, [sõda] aekse, ruuttulise, karjatse, omakse, [lina] talguse,
    • jätta kodo kotti sõrmed
    • too meile meritsed sormed [23]
    • süsised on sepa lapsed
    • tahmatsed taguja lapsed [24]
    • vihud on vihmaga vietu
    • udutsel on aita pandu [25]
    • iljatsest saab ilmi rikkas,
    • aeatsest saab aiva tarka
    • minust saab mõne sugune [26]
  • Iisaku:
    • kärbane: kärpsede,
    • vigase, kuldase,
  • Vaivara Mustajõe:
    • [niet] sinatset,
  • Vaivara:
    • obedaine [3],
    • esimise, veneläise,
  • Ranna ja Ida-Vaivara:
    • toisi riidi [all], veneläisi, mesiläisi [emä], mehi ja naisi [tüö],


*ks > ss järgSilbis [kauluss: kaulussed] [22] [27]

nagu Kodavere ja (Lääne-)Soome murrakuis.

  • varess, jäness, käiss, katuss, linnass, mattuss, arjass,
  • Lüganuse:
    • kauluss: kaulusse, künniss: künnisse, luojusse ~ luesse [luom] (lojus), metsisse, iuksed [vanussis] (salkus, sassis),
  • hvi:
    • kaitussed (nõmmLiivaTee), nõgessed, tärkklisse,
  • Iisaku:
    • [sia] arjassed, [rie] jalassed, kiedusse,
  • Lääne-Vaivara:
    • käiss: käisset, mattuss: mattusset, ilvess: ilvesse ~ ilvekse,
  • Viru-Nigula:
    • jänesse [nahast], sõrmuksed ~ sõrmussed,


  • vaid Ida-Vaivaras püsib ks:
    • [kala] kiukset (lõpused), käliksed (vendade naised), pettiksed, vammuksed, [kahe] veljekse,


*ut > ss us-omadusSõnades [aiguss: aigutt: aigusse]

*ks > ss mõjul

  • Lüganuse:
    • aiguss: aigusse, kurjuss: kurjusse, kõrguss: kõrgusse, laijuss: laijusse, [minu] nuorusses, [iuksed] vanussis (salkus, sassis),
  • hvi:
    • rikkussest,
  • Iisaku:
    • õiguss: õigusse,
  • Vaivara:
    • kadedus, vabadus [3],


  • Lüganuse:
    • kaŋŋutt [täis], [ärgä tehkä] kuerutt ~ kuerust, [omajagu] uhkutt,
    • lähate lakkaje magama
    • oma tervit rikkumaie [28]
    • mina laulan ullutani
    • loetan rumalutani
    • peksan kielta pienutani [29]


*kl, *kr > ul, ur [siula(da): siula] [22] [27]

nagu Kodavere ja (Lääne-)Soome murrakuis.

  • kaul(a), kaulus, naul(a), paul(a), taul(a), niul(a), siul(a), mäur(ä) (mäger), kaur(a), naur(i) (naeris), niuluma, siuluma, Siulik (Sõela tähtKuju), naurama,
  • Iisaku:
    • mäur ~ möur, vaul (kiini tõuk, muhk naha all, Kodavere: vual ~ vuul: vualu, Lõuna-Eesti: vakl, Lüganuse: vaun: vauna),
  • Vaivara:
    • (Isuri) süklä (soola tüügas),


KeskMurdePärane vaheldumatu aste [(os) tõge(d): tõge]

  • ülge (<*hülγe'), peigal (pöial <*peigala), (nim, om, os) rukki (Kuusalu, Viru-Nigula jm - (nim, om, os) rugi), (nim, om, os) ige: ige: igett, äge: äge: ägett (Kuusalu Kolga ja Kõnnu - ies: ikke: ikkett, ääs: äkke: ääst),
  • Lüganuse:
    • (mit nim) nagid, tigud, (nim, om) õga: (os) õgad, (nim, om) tõge: (Jõhvi:os) tõged ~ tõkked,
    • (nim) rukk (rukis),
    • kibu: kiud ~ kibud,
  • hvi:
    • tibad, luban (~ lubama: luvattu), rebin (~ rebima: [sa] revid), õkkas: õkkad,
  • Iisaku:
    • käbiga kudutasse [võrkku] (~ käbi: kävid, Vaivara:kudoma: kuottu: [ei] kuoda),
  • Vaivara:
    • [miu] igaline, (mit nim) lugut, pugut, raagud, [suurest] sugust, (tagutti): tagun,
    • aukubut, tõbe[vuodes], vibud, turvas: turvad ~ turbas: turbad, [tie on] umbes ~ ummes,
  • Vaivara Udria:
    • (nim, om, os) oga,
  • Vaivara Kudruküla:
    • (nim, om, os) rukki, okkat, tokke: (os) tokke ~ tokket,


viited ja märkused

  1. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 46
  2. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 62
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 63
  4. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 64
  5. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 274
  6. "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 58
  7. Votian consonant gradation
  8. 8,0 8,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 67
  9. Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 12
  10. Vana Kannel VIII "Jõhvi ja Iisaku regilaulud" Eesti Rahvaluule Arhiiv; toimetaja Ülo Tedre, 1999 lk 11
  11. H II 8, 742/4 (3) < Jõhvi khk. - Johann Petrowitsch (1889) "Surmasõnum + Laevasõit"
  12. H II 1, 555/7 (726) < Iisaku khk., Kurtna v., Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Põdram, 72 a. (1888) "Isa ja mehe kodus"
  13. 13,0 13,1 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 65
  14. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 66
  15. 15,0 15,1 15,2 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 77
  16. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 83
  17. H II 9, 21/2 (2) < Lüganuse khk. - A. Leithammel & J. Nahkur (1890) "Laulu võim"
  18. "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 91,
  19. H I 5, 14/5 (2) < Haljala khk., Selja v. - A. A. Langei & A. I. Langei & J. Einmann < Eeva Kasik (1892-1894) "Kust laul õpitud"
  20. M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 60
  21. "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 97
  22. 22,0 22,1 22,2 M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 72
  23. EÜS X 49/50 (39) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - Mihkel Elias (1885) "Pulmalaul"
  24. H II 1, 402 (558) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Neiu tahab talupojale"
  25. H II 1, 345/6 (499) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888) "Saunamees Ants"
  26. H II 1, 351/3 (504) < Jõhvi khk., Toila k. - M. Ostrow & O. Kallas < Jüri Adorf, 67 a. (1888) "Millal saan isale + Kasvatus asjata + Hiljuke"
  27. 27,0 27,1 "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 8, 41
  28. H II 3, 630/2 (220) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Ema haual"
  29. H II 3, 637 (238) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Laulu võim"

No comments:

Post a Comment