astmeVaheldus ^[1]

g, b, d kaob esiSilbi järel [rägä(dä): rää]

sarnaselt kaob g Soome murdeis
sarnaselt kaob d Ida-Soome murdeis
KirdeRannikuMurrakute b võib kaduda lühikese esiSilbi järel o, u, ö, ü kõrvalt

Vaivara Kudruküla ja Lüganuse murrakus see silbi arvu ei tarvitse vähendada nagu Soome ja Isuri murdeiski

Vaivara Kudruküla:
- kägö: kä,öt, lagi: la,e, magu: ma,u, mägi: mää,ät, käsi: kää,ät, nägö: nää,öst, laadima: [sie] laa,it ~ lait, pidämä: pi,än,
Lüganuse:
- tugi: tu,ed, ma,attamma, si,ittamma, rägä: rää (võsa), tego: tio, kägo: käod, mägi: mää ~ mäe ~ mäje (nagu Kagu-Hämes), piiga: piija,
- kubu: kuu,
- kõda: kõad, kadu: kaod, rida: rias, (nim) siidi: (kaasaÜtlev) siiga, vedo: veo ~ vio [ärg],
Jõhvi:
- jago: jao, laug: lau, lagi: lae, nõgi: nõe, suga: sua (kanga reha), [pilli]ruog: ruod,
- kibu: kiuga,
- kude: kue, küdema: küeb, sõda: sõa,
Vaivara:
- liguma: lios, lugeda: luen, raaga: raa (toores),
- iuksed,
- kudoma: kuottu, käsi: käe, [püssi] luodi: lue (kiil), madu: maod, [selja] ruodo: ruo,
Viru-Nigula:
- [üht ja toist] taut (moodi, viisi <*taboit-),
Kuusalu:
- piijastama (ehal käima),

harva võib silbiVahet tähistada h

Iisaku:
- [tämä tahab arsti] tahuline (taoline <*tapoillinen) [õlla],
Lüganuse:
- [sedä] tahu ~tahutte, [üksi] tau ~ tavu (ühtPidi),
Vaivara:
- liguma: li,odeda ~ lihodeda, [üht] taho (ühtviisi, -pidi),

tavaliselt b > v [ribi(da): rivi]

nagu Viru KeskMurdes, Järvas, põhja ja ida-poolseis keelis

vavermud (vaarikad), savermu (saarmas),
Lüganuse:
- [rist]kaba: kava (hoone ristNurk), [kuuse] käbi: kävid, [sukka] laba: lavad, uba: uvad, lubama: luvattu,
Jõhvi:
- aab: aavad, koib: koived, [niiti] kävistamma (käbile ajama), obone: ovostega, [rie] seba: sevad,
Iisaku:
- avis, sava [õts],
Vaivara:
- kibo: kivo, krabu: kravu (vähk), kriba: kriva (seen), kubo: kuvo, livestümmä (libastuma), pabu: pavu (uba), riba: rivad (suvel kantavad naiste säärised), tuvapoiss, uobama: uovan (tagurPidi aerutama), äbü: ävestämmä, savermo,

tavaliselt (u, ü)+g, +b, +d > v [augi(da): auvi ~ avi]

nagu Lõuna-Eesti, Eesti IdaMurde, Vadja, Isuri, Ida-Soome, ja Ingeri murrakuis. TütarSaarel vaheldus isikuti uvv ~ uw, üvv ~üw

Lüganuse:
- avvi[kala], [silmä] laug: lauvud ~ lavvud, kauva ~ kavva,
- nõudama: nõvvan: (umbIsik) nõuvetta, jõud: jõuvu, jõuvuttu [tüö], põud: põuva, taud: tauvi ~ tavvi, sõvvu [paadiga], uvvesta, [kalja] uuvistamma,
- kuub: kuuvega ~ kuvvega,
- üüdämä: üüwäväd (KeskMurdeline: üüjäväd, püüdämä: püüjäb), rauwuttama ~ rauvuttama ~ ravvuttamma: rauwudatta,
Jõhvi:
- kauvemb, lõug: lõuvad ~ lõvvad, rüüd: rüüvid, juuva ~ juvva, tuuva ~ tuvva, avvuttatti, uuved,
Iisaku:
- jõuvan, tuuvasse,
Vaivara Sõtke:
- luuvaga, kuub: kuuved,
Vaivara Kudruküla:
- juvva ~ juva, tuvva ~ tuva, müvvä, käüvä, en lövvä, (umbIsik) avvudeda, liuguma: livvun, [lina] kiudu: kivvut, kuus: kuvvekkeste, riugu: rivvu (latt), tävveste, püüdämä: püvvän,

ut, üt > uve, üve ^[2] [õlutt(a): õluve]

nagu Ida-Soomes

Lüganuse:
- õlude [aŋkkur], lõuna ~ lõune (<*lõunat: *lõunaδen), õhta (õhtaγo),
Vaivara:
- lühüt: lühüve: lühüvi (<*lühüδeitä = lühikesi), louna ~ loune,
Põhja-Kuusalu:
- ehtut, luet: luode, koskut: koskuve ~ koskuttime ~ koskudi (kõvaksKülmunud riie, kuusekoor), lähüvis ~ lähüvel (lähedal), lähüvillä (lähedale),

jagavus (juukseLahk), segavus (eelTaigen), kuulavus(e) [pudel] (kosjaPudel),
Lüganuse:
- kogovuse [õhta] (pulma eelÕhtune sugulaste kogunemine), tikkavus (tikand),
Jõhvi:
- [võrgu] tabavus[e pulk] (võrguPaelutamise mõõt), [südäme] rabavus ~ rabadus (rabandus),
Vaivara:
- lubavus (lubadus), magavus (magamisPaik), [luomad on karja] maga,uksel, [haagi] vasta,us ~ vastus,
Jõelähtme:
- mardavus ~ mardajus ~ mardaus,
Viru-Nigula:
- [luomad on] sanavuses (nõiutud),
Kodavere:
- [luomad on] sõnavusen (nõiutud),

Soome:
- (nimetav) neitsyt (AluTaga: neitsi, Viru-Nigula: neitsit),
- kätkyt (Vaivara: kätkü ~ Aruküla:kätküt, Kuusalu omast: kätküve, Viru-Nigula omast: kätkii),
- olut (AluTaga: õlut, Vaivara & Kuusalu omast: oluve),
- kevät (AluTaga: kevät), veljyt (AluTaga: velvide+ni), immyt (AluTaga: imme), ohut, poiut (poju),
- kytkyt (Kudruküla:kütkü, Kuusalu omast: kütküve),
- lyhyt: lyhyttä: lyhyen (Vaivara: lühüt: lühüveld ~ lühü,eld ~ lühüld = lühike, lühidalt),

IdaMurdeline vaheldumatu d esiSilbi järel [kõda(da): kõa ~ kõda]

Lüganuse:
- kõda: kõas ~ kõdas, [võrgu] jadad, [üle] sada [aastat],
Jõhvi:
- mädaga, pidule, audutti, niedidega niedittud,
Iisaku:
- käbiga kudutasse [võrkku] (~ käbi: kävid, Vaivara:kudoma: kuottu: [ei] kuoda),
Vaivara:
- pada [kaan], laadin, praadin, (nim, om) uurde,

vaheldumatu eda teise silbi järel ^[3] [(om) kadeda: (os) kadeda]

Lüganuse:
- ligida(lle), [metsä] lagedikk, pimedikk (pimedus, pime aeg),
Jõhvi:
- [võrgu] tabavus[e pulk] (võrguPaelutamise mõõt), [südäme] rabavus ~ rabadus (rabandus),
Vaivara:
- obedaine, kadedus, vabadus,

Lüganuse ja Ida-Vaivara alal

Lüganuse:
- [tuli] lagele, koledast ~ kolest, [lüli puu on] tihe [süügä} ^[3],
Vaivara Kudruküla:
- elle [äänegä], kade: katte, kippe: kippet, koledal ~ kollel [kombel], lakke: (saav k) lakkest: lakkele, oppe: oppet, pimmemp,

d > j KeskMurde mõjul [(Vaivara) soda: soa ~ soja]

Lüganuse:
- luojusset (lojused), luesse [luom],
Vaivara:
- soda: soa ~ soja,

nd > nn (nsi: nδen) esimese silbi järel [küünd: küüne ~ künne]

kaas: kaane: kaand (Lüganuse: kaatt), kaasa, kaasas, põõsas, kõõs (millal; Vaivara: kuos, Kodavere: kõiss, Vadja: kõõs ~ kõns ~ kõnsa, Soome: konsa),
Lüganuse:
- küüs: küüned ~ künned: küütt, küüsitäm(m)ä (kirvendama, külmast valutama), länne [tuul], mantsikkas ~ mansikkas,
Jõhvi:
- küüs: küüne: küüntt, küüsitamma (küünistama), länne [puold], mantsikkas ~ mansikkas,
Iisaku:
- maasikkas,
Vaivara:
- kaans (Mustajõe kaan): kaane (Puhkova kanne): kaand (Auvere kaatt), kündsittama ~ künsittama (küünistama), küüsitäm(m)ä (kirvendama, külmast valutama), mantsikka ~ mansikka,
- piesas,
Vaivara Puhkova:
- küns: künned,
Vaivara Udria:
- küünss: küüned,
Vaivara Kudruküla:
- künds: küüned ~ künned: küünt,
Kuusalu:
- künsimä (küünistama),

kolmas, kümmes, sadames, perändus (ka kirumisSõna), pahandus, parandamma, [tuule] kierandane ~ kierandus, levendäne (kraasitud villa rull, Vaivara: levendäine), puissandane (pool õle kubu, Vaivara: puistendaine ~ puisandane) ^[4],

Lüganuse:
- tuhatt: tuhande, kolmanned, kolmandest - neljändest [põlvest], viijendäl - kümmendel [aastal], üöksas: üöksande,
- (KeskMurdeliselt) kolmegümmemal [augustil],
Jõhvi:
- kuuwendel, seitsendel, kaheksandel,
Vaivara:
- tuhanene [raha], kolmas: kolmanne ~ kolmande, kahekümmendel, suojendamma ~ suendamma: suojennetti ~ suenetti, [tegi] pahanust,
Vaivara Mustajõe:
- neljande, kuuvvende, viije sadannega,
Vaivara Kudruküla:
- (KeskMurdeliselt) kahegümme kolmandemal [martsil], viijendämmä [kohta], seitsemal ~ seitsendämäl [aprillil],
Kuusalu:
- [nenä] neljäneks [jalaks] (kõnnib küürus), küpsendämmä: küpsennettüd, [vergu] parannus (niit), [juuste] püöränüs (pööris),
Jõelähtme:
- tuhatt: tuhane, tuhanes,

osastav nd+ta

Lüganuse:
- neljätt [kõrda], viijett [päivä], üöksäs: üöksätt,
Jõhvi:
- kolmatt [aastat], [ma õlen] viiett kuud kaheksatkümmett (79a + 4k vana),
Vaivara:
- viijett [päivä],
Vaivara Riigiküla 1890:
- [miä olin kahäksa kuud raskä] kolmatta poiga,

sada: sadand: sadame, sadames (järgArv), (om) seitsme ~ seitse, seitses [aprill], kaheksma [jalaga], üheksama [aastane],

Vaivara:
- [kello] seitseni,

ld, rd > l, r pika esiSilbi järel ^[5] [kieldämä: kielä]

keelama, pöörama tüübis

Lüganuse:
- kierdädä ~ kierä ~ kierädä, kieldädä ~ kielädä ~ kiellä ~ kielä, püörädä,
Jõhvi:
- kielada, käänada, nielädä, väänada,
Vaivara Kudruküla:
- kieldämä: kieldägä, [tämä] kierdä, käändämä: käändä: käänän: käändägä, väändägä,
Vaivara:
- kierdädä ~ kierä ~ kierädä, käänädä ~ käändä, püörädä, väändä,

lg, rg > l, r; lj, rj esiSilbi eesVokaali järel [külge: küle ~ külje]

Ida-Vaivara, Kuusalu Kolga-Kõnnu, Kagu-Häme, Tütarsaare, Ida-Soome, Ingeri ja Isuri murrakuis

Lüganuse, Viru-Nigula:
- järestikku,
Ida-Vaivara:
- jäled, külge: küles, selgä: seläs, nälgä: näläs, nälüttämmä, sülge: sülegä, [ratta] telge: tele, järestikko, säre [kala], (saav k) märäst,

mujal tavaliselt lj, rj nagu Edela-Soome ja Eesti keeles.

Vadja ja KeskMurdePärane lg, rg > ll, rr esiSilbi eesVokaali järel ^[6] ^[7] [külge: külle]

AluTaga: külles, selläs,

Iisaku:
- küllegondid,
Vadja:
- seltšä : sellässä, õltši : õlgõõ, kurtši : kurgõõ, särtši : särd́illä, ärtšä : ärjää (Ida-Vadja: ärtšä : ärdžää),

ŋg > ŋŋ esiSilbi järel [kaŋgast: kaŋŋad]

nagu Viru KeskMurde, Saarte, Savo, Kagu- ja Edela-Soome murrakuis.

Isuri, Vadja, Häme ja Ingeri murrakuis püsib g.

kaŋgas: kaŋŋad, mäŋgima: ei mäŋŋi, keŋg: keŋŋäd, lõŋg: lõŋŋad,
Lüganuse:
- tüŋg: tüŋŋä: (os) tüŋgä (tüügas, [luua]konts), piŋŋuttamma, mõnikkane,
Vaivara:
- paŋŋe saŋga, monikkaine, Puhkova: moniŋgune,
Viru-Nigula:
- oŋga ~ oŋk: oŋŋad (põlisMännid),
Kuusalu:
- peŋŋar: peŋkra (nõlvak [meres], kruusa või adru vall),

ka gi liite ees: oŋgi, jääŋgi, õleŋgi, annaŋgi, oŋ-güll

st> ss ^[8] [mõistama: mõissetti ~ mõisetti]

AluTaga, IdaMurde, Isuri ja Vadja murrakuis.

juossa: juossess, kässä, lassa ~ laskeda, pessä, kussa,
Lüganuse:
- tuissa ~ tõissa, istuma: issuttamma, issandane (istik), paisettand, puistama: puisetti, puissendane (pool õle kubu), ruossettamma, rissatti, vassassutte ~ vassastikku ~ vassutte (vastakuti), kastama: kassetti, õstama: õssettu, tõstama: tõssetti, [õli] muissettu ~ muisettu, rissatti, äästamaije: ääsettud ^[9]
Jõhvi:
- tõissa, laussa, istuma: issutti, paissettus, rissittud, tõssettasse, vessettasse, ääsetti, mõistama: mõissetti ~ mõisetti ^[10],
- sai see vene vessetusta
- laiva kaas sai kaabitusta; ^[11]
- sääl minu uvvest rissitie
- nimi tõine tõssetie
- remmelist minu rissitie
- pajust minu pandanesi; ^[12]
Iisaku:
- ruossettand, mõissettud, (KeskMurde: kissasse, ussasse, essest (esiteks), tõussa, kossa,
Vaivara:
- issudamma ~ issuttamma, paisettumma, [kapsa] issundaine (istik), kussuttas, paisettumma, vassastikko, seissa,
Kirde-Vaivara:
- istuttamma, ruostettamma, ristitti,
Viru-Nigula:
- paisettama, paisettus, toussa ~ toissa,
Kuusalu, Tütarsaare:
- päässä, kohissa, nurissa, ümissä, ürissä,

sk > s ^[13] [niiska(da): niisa]

nagu Viru KeskMurde, Karjala, Isuri, Ingeri- ja Kagu-Soome murrakuis.

õskama: õskada: õskattud (<*osaδama)
Lüganuse:
- niisk: niisaga, uskuma: en usu,
- aga: uskuttud, kassikkud (kase riisikad <*kasγikko)
Vaivara Kudruküla:
- kiiski: kiisi, niska: nisa (kukal, turi), luiskama: (umbIsik) luiseta, viskama: visatti,
Kuusalu:
- ruske: rusendama,

hk > h ^[13] [sahka(da): saha]

nagu Viru KeskMurde, Isuri ja lähemais Soome murrakuis.

[sia] viuhk(a): viuhkad (kihvad),
Lüganuse:
- vähed: vähkidelle,
Jõhvi:
- puhkama: puhatasse, ähkima: ähib, puhkuma: puhus,
Vaivara:
- [atra] sahka: sahad, vihko: viho,
- aga: [kase] paahka: paahkast,

ht > h esiSilbi järel ^[14] [vahtima: vahi]

nagu Viru KeskMurde, Vadja, Isuri, Karjala, Ingeri ja Ida-Soome murrakuis.

[vilja] ahtama: ahtan: ahtatti (Viru-Nigula: ahetti, ei tohtittu), tiustad (ka IdaMurdes: kanga vaheliku varvad, Vaivara, Jõelähtme, Soome: tiuhtad, Kuusalu: tihvtad ~ tihvtid)
Lüganuse:
- täht: tähe (taevas, tühi rukki pää), vahtima: vahin, trest: tresti (lehter),
Jõhvi:
- aher: ahtra, roht: roho, vihtlema: viheldud, treht: trehi (lehter),
Vaivara:
- johtuma: ei johu [miele], (nim) toho ~ tohto: tohost (<*tohi: toh+ta: tohe+n), trehti: trehi (lehter),

ht > st järgSilbi järel ^[8] [vikkasti ~ vigasti]

nagu Viru KeskMurde, Vadja, Isuri, Karjala, Ingeri ja Ida-Soome murrakuis.

unestama, vikkasti ~ vigasti,
Lüganuse:
- [lõnga] eijestämä, kärästäs, terestamma,
Jõhvi:
- köhästämmä, läppastand [einad], mälestan,
Iisaku:
- [kuer] augastas, kiljastab, valestama.
Vaivara:
- kubastamma (kupatama), paugastamma, vahestamma,
Viru-Nigula:
- kuppastada,
Kuusalu:
- nielestämä, purjestama,

kk, pp, tt > g, b, d pika silbi järel [riitta: riida]

Lüganuse:
- särkk: särgid,
- lõipp: lõibu (lõmm, pirruPuu),
- aga ka: võrkkust [tehtu], [ei old] saappast, rantt: ranttid, torkketti, tõukketti, rääkkitti, süöttetti, luoppitti,
Jõhvi:
- koukk: kougoga, ulkka: ulgas,
- riitta: riidas,
- kriippima: kriibib,
- aga ka: palkkid, puusärkkid, [saab] tarkkast, pilppas: pilppast,
Vaivara:
- raukka: raugad (vaesekene), kirkko: kirgo, kirgas: kirkka, oikka: oiga (õhukene), reigäs: reikkä (latt, lauaServ),
- lanttu: landu (kaalikas), soittada: (me) soidamo,
- aga ka: urttad, [tie] viittad, (nim, om) vaippa, peide ~ peitte: (om) peitte (tekk),

Vaivara, Lüganuse, Soome:
- sorkk ~ sorkka: sorga,
Jõelähtme:
- riekk: riegu (jääPragu),

kk, pp, tt ei vaheldu lühikese täisHääliku järel [rikkast: rikka]

Viru-Nigula siseMaal ja AluTagusel enamasti Eesti õigeKeele poolPikka teist väldet matkides tugevas astmes ^[15]

Lüganuse:
- kukkõttamma (õitsema), küttädä: küttän, rätt: rätted, rikkas: rikkad, takk: takkune,
Jõhvi:
- lükkämä: lükketti, pettas: pettettu, tapplema: tappelda, lapp: lappid, vikkasti,
Iisaku:
- rapputtetti, vakk: vakka, jutt: juttu, kattel,
Vaivara Sõtke:
- [tule] tukkid, mattuksed, (nim) seppä: seppä(le),
Vaivara Mustajõe:
- pakkuma: pakkun, käkkit (väike viljahunnik),
Vaivara Auvere:
- kottid, pottid, seppäle, tappan,
- kukke: kuged, lukku: lugus,

Vaivara Puhkova:
- (os) sukka: sugad, kattada: [me] kadamo, kotti: kodi, subi podid,
Vaivara Udria:
- laga [otsil], [uks] lugus,
Vaivara Kudruküla:
- kokki: kogile, tükkü: tügüt, rotta: roda (rott: roti), pappi: pabiga,
Viru-Nigula:
- vigasti, rabuttasima, [kaks] kobikka, kueranäbikkud (soolatüügas),

tt > on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt, kui teguSõna järgmist silpi alustas mõni t või d-ga kaasHäälikuÜhend ^[15] [küttama: küöttu]

Lüganuse:
- [tei] kirjudatta, lõppedatta,
- kaettu, maettu, jäätti, võetti, mõella: mõeldi, üöllä: üöldu, laulattamma: lauladetti, vaeodetti, issudettu, lahudettu
- javadetta, kuivadetta, selidetta (seletatakse)
Jõhvi:
- jäättud: jäätti, küttama: küöttud, mattama: maettud : maetta(sse), ütlema: üöllä: üöldi, raudetti, juoksedetti, kuivadetti, loppodetti
- aga ka: kasvattetti, liiguttetti, painuttettud, kussuttettud,
- mattama: maettud : maetta(sse), mõeldasse: õlen mõeld,
Iisaku Imatu:
- jäetti, küetti: küettasse, maetti: maettasse
Vaivara:
- kuuludetti, kaodetti,
- tarvideda, kuivadeda,
Vaivara Mustajõe:
- küetti, maetti, üeldi
Vaivara Udria:
- kaettu, köettü: küeda (köetakse), maetti, voettago, moella

+tta(da) liide ^[16] võib da-tegevusNime ja umbIsiku tunnuse ees

Lüganuse:
- kussutta ~ kussuttada ~ kussudatta, kirjutta ~ kirjuttada ~ kirjudatta, kuuluttada, nimettada, issuttatta, põlettatta, rapputtatta, levidatta, pauludatta, talludatta, vieredatta
Jõhvi Toila, Võrnu, Kalina, Kahula, Atsalama:
- ehittatta, javattatta, toimittatta
Jõhvi Valaste, Pühajõe, Kohtla-Servaääre:
- karjadatta, külmedatta, selidatta, äävidatta
Vaivara:
- tarvideda, kuivadeda

kk, pp, tt > g, b, d rõhutu silbi järel [unnikku: unnigu]

ainult vanemas murdes

sõnnikk,
Lüganuse:
- kaksigud [lapsed], [käisin] mustiges,
- ligidikku, perädikku (järjest),
- rättsepp: rättsebi: rättseppi,
Jõhvi:
- unnikk: unnigus, üksigud, lännikk,
Iisaku:
- maasigad, mustiga [mets],
Vaivara:
- arakka: araga, isäkkö: isägö (võõrasIsa), elogas: elokkat, pattrikk: pattrigust, ommigol, pistligod (kibuvits), (nim) kannikka, sonnikk,
- arvudus (mõistatus), lobedus, soldatt: soldadille, obettama: obedan, uottama: uodan: uodeda, kasvadetti: kasvadin,
- umbIsik: kuoda, piedä, taoda, ahteda ~ aheda, kutsuda, kuivadeda,
Viru-Nigula:
- jovikk: joviged, kaasigud (pruutTüdrukud),
- [lina] lahudus (väljale pleekima laotatud linad)
- kadabikku [koht],
Kuusalu:
- sormigas (sõrmKinnas), ummigas: ummikkad (laugjas tormiJärgne laine), [jäimme] vesilusigalle (ilma kalaSaagita), küpsiged (ahjus kuivatatud kalad), [kaul] kuigagilla (õieli), rüödägällä (röötsakile),
- ramudu: ramuttumad: ramudundu (jõuetu, väeti),

+kke, +kko, +kkas, +gas, +ŋga-liited on läinud segamini [tuomikk(as): tuomikkad ~ tuomikked]

nagu Ida- ja Lõuna-Eestis

ieriŋŋed ~ ieriŋged,
Lüganuse:
- [lähän] katsikkulle ~ katsikkelle, jõvikked, [käisin] mustiges & mantsikkas, mustikked, kaasikket (pruutTüdrukud), küürikk: küürikke (küürakas), tuomikk(as): tuomikkad ~ tuomikked,
- lahiŋged, [jää] rüsiŋg: rüsiŋge (jääkuhjatis merel), püöniŋgu,
- mõnikkane,
- eit minu kandis kaasaassa
- pidi põlle paulusassa
- joot minu joodike kiusta
- luetaja peekerista
- sest sai laulika minusta
- luetaja lemmiguine ^[17]
Jõhvi:
- jõvikked, mustikked,
- tuomiŋge, laheŋgid,
Iisaku:
- mustiga [mets],
Vaivara:
- joviged ~ jovikkad, (nim) tuomikko ~ tuomikka ~ tuomekka: tuomega ^[18],
- kuniŋŋas: kuniŋga,
- monikkaine, Puhkova: monigune,
Haljala [Selja]:
- jovigad,
- söötis söödike kibussa
- jootis joodike kabassa
- sest sai laulike minusta ^[19]
- [külma] võidiŋgis (külma võimuses, külmast kange),
Viru-Nigula:
- katsigulle, jovikk: joviged, mustikka ~ mustiged, [käisin] mustigas, Tuomikku küla,
Kuusalu:
- hüüdiŋg: hüüdiŋŋe(s) (õhuke jääKirme merel), lammiŋg: lammiŋge (loik), [jää] on laudiŋgess (tükkis, enne jääMinekut), näädiŋg: näädiŋge (koha pääl tekkinud noor jää), [surmaga] voidiŋŋess (võitlemas), rüüsiŋg: rüüsiŋge (torm, segadus, möll), püöniŋge,

kk, pp, tt ei vaheldu kolmanda ehk kaasRõhulise silbi järel [(om) põledikku: (os) põledikku]

Viru-Nigula siseMaal ja AluTagusel enamasti Eesti õigeKeele poolPikka teist väldet matkides tugevas astmes ^[15]

Lüganuse:
- ämärikk: ämärikkul, pimedikk: pimedikkul,
Jõhvi:
- asunikk: asunikku, põledikk: põledikkus,
Iisaku:
- rapputtetti,
Vaivara:
- uolimatto, äbemättö, tänamattus,
- vanas murdes - aavastikko: aavastigo, närestikko: närestigos, vajovikko: vajovigot (laugas, mädaMülgas), eitligod [ilmad], ämärigo [aeal],
Viru-Nigula:
- vabadikk: vabadigud, videlikk: [käisin] videligul, tüttrikk: tüttrigud,
Kuusalu:
- kada,ikk: kada,igus, huolimadu: huolimattumald,
Jõelähtme Prangli:
- muistamadu, uolimadu,

lääne pool kk ~ j ^[20] nagu Lõuna-Eestis ja Soomes.

Kuusalu Kõnnu:
- kadajas: kadaja, pihlajas: pihlaja, ka,ea,eas: ka,ea,ea, pedäjäs: pedäjä,
Lüganuse:
- kadajane [laud],
Vaivara Kudruküla:
- pedäjä,

tk püsib [pitk: pitkemb]

pitk: pitkemb, pitki [maad], katki, sitke, sikkandased (külvi rinna vahe jooned), sõtkuma, tutkamed ~ tutkad (kanga lõpu narmad, peeru söed, Jõhvi, Iisaku: tutmed)
Lüganuse:
- pitkämiste, itkemäije ~ ikkemä, muutkui ~ mutku ~ mukku,
Vaivara:
- [leibä] sotkema, pitkemiste, sikkandaised (külvi rinna vahe jooned),
Vaivara Kudruküla:
- pitki [tied], pitkitte, [süüli] pitkune, pitkerguine, itkemä, itku (nutt), sitkendaised (külvi rinna vahe jooned),
Vaivara Udria:
- pikkerikkune, pikkune (pikne), ikkemä, ikko,
Viru-Nigula:
- [kää, jala] pätkä (päkk),
Kuusalu:
- [hing huule] tutkamess ~ tukkamess (põdur),

kk levib Lõuna-Eestis
tk > kk vaheldub Vadja murdeis
tk > t vaheldub Isuri ja Karjala murdeis

ttv, ttr, ppr, ppl, ttj, ppj ei vaheldu (omastav ja osastav ühtivad) ^[21] [puttr ~ puttru: (om, os) puttru]

latv ~ (Vaivara) latva: (om, os) latva, ritv ~ (Vaivara) ritva: (om, os) ritva, lötv: (om, os) lötva,
Jõhvi:
- lötvale (lõdvalt),

attr ~ attra: (om, os) attra, puttr ~ puttru: (om, os) puttru, põttr ~ põttra: (om, os) põttra, õttra (<*ostra): (om, os) õttra, tettr ~ tettre: (om, os) tettre, nõder: (om, os) nõttra, tuttra (rohtTaim), mattrus, Kattrina,
Lüganuse:
- tettred kuttruttavad, [vokki] kettr, ketträskontt ~ ketträ(s)luu, kettrama,
Vaivara:
- [paju] pattrikko, mattrassi vettrod, vettru (ämber) [viina], Uttria, Kuttru külä,
Haljala:
- attru: (om, os) attru, [jää] sottru (jääSupp),
Viru-Nigula:
- Attrikka küla,

appras: (om, os) appra, sõppra: (om, os) sõppra, koppro (vaht), [koppru] leht, (Ida-Soomeline nimetav k) kopra ~ kopr ~ kopras (kämmal, käsi, kartuli- ja sõnnikukonks), (Iisaku: kobra) kopra[täis] - kamalu täis), tõura rüögentane ~ rüögättus (sammasPool, ohattis, Torma: tõurarüögattus) ^[22],
Lüganuse:
- kopprottamma (vahutama), [villa] peppremed, (Lääne-Soomeline nimetav k) kourad (käbarad, Kuusalu: mere kivide tõstmise pihid, koura[täis] - kamalu täis), tõpras: tõpra, tõuras: tõura (veis, lojus),
Iisaku:
- [suured] kobrad,
Vaivara:
- [aja] kopprolle (hakkab vahutama), [eina] pöppre,

lipple ~ (Lüganuse) lippl: (om, os) lipple, applas: (om, os) appla, oppligas ~ opplikkas, sipplima, ruppla, tuppli,
Vaivara:
- lipplikka,
Haljala:
- [paadi] sapplun-kaared (šabloon-),
Kuusalu:
- hepplakk (kerglane), kopplugas (vana räbal asi), [lind] koppluttab (soputab liivas),

padi ~ (Vaivara) pattja: (om, os) pattja, sudi (pintsel): (om, os) sudi, sudima (pintseldama), ruttjuma: ruttjun (muljuma, mudima),
Vaivara:
- lottja: (om, os) lottja,
Haljala:
- lottja: (om, os) lottja, sudi (pintsel): (om, os) suttja, suttjama (pintseldama), Ruttja rand,
Kuusalu:
- lottjus (lohakas, ropp inimene),

kabi ~ (Vaivara) kappja: (om, os) kappja, kuppjas ~ (Vaivara) kuppja: (om, os) kuppja(d), lubi: (om, os) luppja, luppjama: luppjattu,
Lüganuse:
- loppjakkas,
Vaivara:
- lappja (labidas),
Viru-Nigula:
- Uppja küla,

rs ei vaheldu [(os) varsa: (om) varsa]

Lüganuse:
- kõrs: (mit os) kõrsi, kars: (mit os) karsi (heina märss), virs: (mit os) virsu (viiske), kärsämaije
Jõhvi:
- kärsämä,
Vaivara Kudruküla:
- porsas: porsa, (om, os) varsa, kärsa,
Viru-Nigula:
- [vesi on mere] perses (madal),

ainult Iisakus ja Vaivara Mustajõel leiti KeskMurdelist: varss, kõrss, [sia] kärss, parss, persses,

(r)ss > (r)s esimese silbi järel [norss: norssid ~ norsid]

Kuusalust ida pool

norss: norssid ~ norsid (mere tint), kauss: kausid, poiss: poisid, märss: märsid (Kuusalu: merssid), marssima: marssin, kiissel: kiisli ("kaera kile" toit), tiissel: tiissli,
Vaivara Kudruküla:
- marssima: marsin, porssima: porsin, tiisel: tiisli,

ts on kadunud ne-sõnadest [varast > vara(t)se]

ts on püsinud teise silbi järel - enam laulus kui kõnes

karjatsed, varatseld,
naise, vaise, inimise, obuse, sulase, linase, punase, villase, suolase, ennevanase, vanu,aigase,
Lüganuse:
- perätsed (järelSünnitus): perätsest (pärastiseks), iljane: iljatsest,
- obose, tõse (teise), verise, [mõne] suguse juhtumise, [peigome] puolise pulmalise, piergose ja juurise [korvi?],
Jõhvi:
- [selle] samatse, inimisede ~ inimiste, obosette ~ ovoste ~ uoste,
- [jala] aluse, labase, [sõda] aekse, ruuttulise, karjatse, omakse, [lina] talguse,
- jätta kodo kotti sõrmed
- too meile meritsed sormed ^[23]
- süsised on sepa lapsed
- tahmatsed taguja lapsed ^[24]
- vihud on vihmaga vietu
- udutsel on aita pandu ^[25]
- iljatsest saab ilmi rikkas,
- aeatsest saab aiva tarka
- minust saab mõne sugune ^[26]
Iisaku:
- kärbane: kärpsede,
- vigase, kuldase,
Vaivara Mustajõe:
- [niet] sinatset,
Vaivara:
- obedaine ^[3],
- esimise, veneläise,
Ranna ja Ida-Vaivara:
- toisi riidi [all], veneläisi, mesiläisi [emä], mehi ja naisi [tüö],

*ks > ss järgSilbis [kauluss: kaulussed] ^[22] ^[27]

nagu Kodavere ja (Lääne-)Soome murrakuis.

varess, jäness, käiss, katuss, linnass, mattuss, arjass,
Lüganuse:
- kauluss: kaulusse, künniss: künnisse, luojusse ~ luesse [luom] (lojus), metsisse, iuksed [vanussis] (salkus, sassis),
Jõhvi:
- kaitussed (nõmmLiivaTee), nõgessed, tärkklisse,
Iisaku:
- [sia] arjassed, [rie] jalassed, kiedusse,
Lääne-Vaivara:
- käiss: käisset, mattuss: mattusset, ilvess: ilvesse ~ ilvekse,
Viru-Nigula:
- jänesse [nahast], sõrmuksed ~ sõrmussed,

vaid Ida-Vaivaras püsib ks:
- [kala] kiukset (lõpused), käliksed (vendade naised), pettiksed, vammuksed, [kahe] veljekse,

*ut > ss us-omadusSõnades [aiguss: aigutt: aigusse]

*ks > ss mõjul

Lüganuse:
- aiguss: aigusse, kurjuss: kurjusse, kõrguss: kõrgusse, laijuss: laijusse, [minu] nuorusses, [iuksed] vanussis (salkus, sassis),
Jõhvi:
- rikkussest,
Iisaku:
- õiguss: õigusse,
Vaivara:
- kadedus, vabadus ^[3],

Lüganuse:
- kaŋŋutt [täis], [ärgä tehkä] kuerutt ~ kuerust, [omajagu] uhkutt,
- lähate lakkaje magama
- oma tervit rikkumaie ^[28]
- mina laulan ullutani
- loetan rumalutani
- peksan kielta pienutani ^[29]

kl, kr > ul, ur [siula(da): siula] ^[22] ^[27]

nagu Kodavere ja (Lääne-)Soome murrakuis.

kaul(a), kaulus, naul(a), paul(a), taul(a), niul(a), siul(a), mäur(ä) (mäger), kaur(a), naur(i) (naeris), niuluma, siuluma, Siulik (Sõela tähtKuju), naurama,
Iisaku:
- mäur ~ möur, vaul (kiini tõuk, muhk naha all, Kodavere: vual ~ vuul: vualu, Lõuna-Eesti: vakl, Lüganuse: vaun: vauna),
Vaivara:
- (Isuri) süklä (soola tüügas),

KeskMurdePärane vaheldumatu aste [(os) tõge(d): tõge]

ülge (<*hülγe'), peigal (pöial <*peigala), (nim, om, os) rukki (Kuusalu, Viru-Nigula jm - (nim, om, os) rugi), (nim, om, os) ige: ige: igett, äge: äge: ägett (Kuusalu Kolga ja Kõnnu - ies: ikke: ikkett, ääs: äkke: ääst),
Lüganuse:
- (mit nim) nagid, tigud, (nim, om) õga: (os) õgad, (nim, om) tõge: (Jõhvi:os) tõged ~ tõkked,
- (nim) rukk (rukis),
- kibu: kiud ~ kibud,
Jõhvi:
- tibad, luban (~ lubama: luvattu), rebin (~ rebima: [sa] revid), õkkas: õkkad,
Iisaku:
- käbiga kudutasse [võrkku] (~ käbi: kävid, Vaivara:kudoma: kuottu: [ei] kuoda),
Vaivara:
- [miu] igaline, (mit nim) lugut, pugut, raagud, [suurest] sugust, (tagutti): tagun,
- aukubut, tõbe[vuodes], vibud, turvas: turvad ~ turbas: turbad, [tie on] umbes ~ ummes,
Vaivara Udria:
- (nim, om, os) oga,
Vaivara Kudruküla:
- (nim, om, os) rukki, okkat, tokke: (os) tokke ~ tokket,

Alu taga

Friday, January 10, 2014

asteme vahellus

astmeVaheldus ^[1]

g, b, d kaob esiSilbi järel [rägä(dä): rää]

tavaliselt b > v [ribi(da): rivi]

tavaliselt (u, ü)+g, +b, +d > v [augi(da): auvi ~ avi]

ut, üt > uve, üve ^[2] [õlutt(a): õluve]

IdaMurdeline vaheldumatu d esiSilbi järel [kõda(da): kõa ~ kõda]

vaheldumatu eda teise silbi järel ^[3] [(om) kadeda: (os) kadeda]

d > j KeskMurde mõjul [(Vaivara) soda: soa ~ soja]

nd > nn (nsi: nδen) esimese silbi järel [küünd: küüne ~ künne]

ld, rd > l, r pika esiSilbi järel ^[5] [kieldämä: kielä]

lg, rg > l, r; lj, rj esiSilbi eesVokaali järel [külge: küle ~ külje]

Vadja ja KeskMurdePärane lg, rg > ll, rr esiSilbi eesVokaali järel ^[6] ^[7] [külge: külle]

ŋg > ŋŋ esiSilbi järel [kaŋgast: kaŋŋad]

st> ss ^[8] [mõistama: mõissetti ~ mõisetti]

sk > s ^[13] [niiska(da): niisa]

hk > h ^[13] [sahka(da): saha]

ht > h esiSilbi järel ^[14] [vahtima: vahi]

ht > st järgSilbi järel ^[8] [vikkasti ~ vigasti]

kk, pp, tt > g, b, d pika silbi järel [riitta: riida]

kk, pp, tt ei vaheldu lühikese täisHääliku järel [rikkast: rikka]

tt > on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt, kui teguSõna järgmist silpi alustas mõni t või d-ga kaasHäälikuÜhend ^[15] [küttama: küöttu]

kk, pp, tt > g, b, d rõhutu silbi järel [unnikku: unnigu]

+kke, +kko, +kkas, +gas, +ŋga-liited on läinud segamini [tuomikk(as): tuomikkad ~ tuomikked]

kk, pp, tt ei vaheldu kolmanda ehk kaasRõhulise silbi järel [(om) põledikku: (os) põledikku]

tk püsib [pitk: pitkemb]

ttv, ttr, ppr, ppl, ttj, ppj ei vaheldu (omastav ja osastav ühtivad) ^[21] [puttr ~ puttru: (om, os) puttru]

rs ei vaheldu [(os) varsa: (om) varsa]

(r)ss > (r)s esimese silbi järel [norss: norssid ~ norsid]

ts on kadunud ne-sõnadest [varast > vara(t)se]

*ks > ss järgSilbis [kauluss: kaulussed] ^[22] ^[27]

*ut > ss us-omadusSõnades [aiguss: aigutt: aigusse]

kl, kr > ul, ur [siula(da): siula] ^[22] ^[27]

KeskMurdePärane vaheldumatu aste [(os) tõge(d): tõge]

viited ja märkused

No comments:

Post a Comment

kirjot

Friday, January 10, 2014

asteme vahellus

astmeVaheldus [1]

g, b, d kaob esiSilbi järel [rägä(dä): rää]

tavaliselt b > v [ribi(da): rivi]

tavaliselt (u, ü)+g, +b, +d > v [augi(da): auvi ~ avi]

ut, üt > uve, üve [2] [õlutt(a): õluve]

IdaMurdeline vaheldumatu d esiSilbi järel [kõda(da): kõa ~ kõda]

vaheldumatu eda teise silbi järel [3] [(om) kadeda: (os) kadeda]

d > j KeskMurde mõjul [(Vaivara) soda: soa ~ soja]

nd > nn (*nsi: *nδen) esimese silbi järel [küünd: küüne ~ künne]

ld, rd > l, r pika esiSilbi järel [5] [kieldämä: kielä]

lg, rg > l, r; lj, rj esiSilbi eesVokaali järel [külge: küle ~ külje]

Vadja ja KeskMurdePärane lg, rg > ll, rr esiSilbi eesVokaali järel [6] [7] [külge: külle]

ŋg > ŋŋ esiSilbi järel [kaŋgast: kaŋŋad]

st> ss [8] [mõistama: mõissetti ~ mõisetti]

sk > s [13] [niiska(da): niisa]

hk > h [13] [sahka(da): saha]

ht > h esiSilbi järel [14] [vahtima: vahi]

ht > st järgSilbi järel [8] [vikkasti ~ vigasti]

kk, pp, tt > g, b, d pika silbi järel [riitta: riida]

kk, pp, tt ei vaheldu lühikese täisHääliku järel [rikkast: rikka]

tt > on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt, kui teguSõna järgmist silpi alustas mõni t või d-ga kaasHäälikuÜhend [15] [küttama: küöttu]

kk, pp, tt > g, b, d rõhutu silbi järel [unnikku: unnigu]

+kke, +kko, +kkas, +gas, +ŋga-liited on läinud segamini [tuomikk(as): tuomikkad ~ tuomikked]

kk, pp, tt ei vaheldu kolmanda ehk kaasRõhulise silbi järel [(om) põledikku: (os) põledikku]

tk püsib [pitk: pitkemb]

ttv, ttr, ppr, ppl, ttj, ppj ei vaheldu (omastav ja osastav ühtivad) [21] [puttr ~ puttru: (om, os) puttru]

rs ei vaheldu [(os) varsa: (om) varsa]

(r)ss > (r)s esimese silbi järel [norss: norssid ~ norsid]

ts on kadunud ne-sõnadest [varast > vara(t)se]

*ks > ss järgSilbis [kauluss: kaulussed] [22] [27]

*ut > ss us-omadusSõnades [aiguss: aigutt: aigusse]

*kl, *kr > ul, ur [siula(da): siula] [22] [27]

KeskMurdePärane vaheldumatu aste [(os) tõge(d): tõge]

viited ja märkused

No comments:

Post a Comment

kirjot

astmeVaheldus ^[1]

ut, üt > uve, üve ^[2] [õlutt(a): õluve]

vaheldumatu eda teise silbi järel ^[3] [(om) kadeda: (os) kadeda]

nd > nn (nsi: nδen) esimese silbi järel [küünd: küüne ~ künne]

ld, rd > l, r pika esiSilbi järel ^[5] [kieldämä: kielä]

Vadja ja KeskMurdePärane lg, rg > ll, rr esiSilbi eesVokaali järel ^[6] ^[7] [külge: külle]

st> ss ^[8] [mõistama: mõissetti ~ mõisetti]

sk > s ^[13] [niiska(da): niisa]

hk > h ^[13] [sahka(da): saha]

ht > h esiSilbi järel ^[14] [vahtima: vahi]

ht > st järgSilbi järel ^[8] [vikkasti ~ vigasti]

tt > on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt, kui teguSõna järgmist silpi alustas mõni t või d-ga kaasHäälikuÜhend ^[15] [küttama: küöttu]

ttv, ttr, ppr, ppl, ttj, ppj ei vaheldu (omastav ja osastav ühtivad) ^[21] [puttr ~ puttru: (om, os) puttru]

*ks > ss järgSilbis [kauluss: kaulussed] ^[22] ^[27]

kl, kr > ul, ur [siula(da): siula] ^[22] ^[27]