saav

• 1 saav (mildisest ~ mildisess ~ mildisesta ~ mildisessa ~ mildiseksa ~ mildiseksi) ^[1]
  • 1.1 tunnus
    • 1.1.1 ks-lõpu asemel seestÜtleva st-lõpp [tuli siije nädäläst]
    • 1.1.2 ks-lõpu asemel võis varem olla tarvitusel ss-lõpp [lähvad appus]
    • 1.1.3 laulus on tarvitusel sta, st, ssa, ksa, ksi-lõpp [saab lõikus lõigetusta]
  • 1.2 tähendus
    • 1.2.1 öeldisTäiteMäärus [jäivad vanast piiast]
    • 1.2.2 olekuMäärus [õli seppast]
    • 1.2.3 da-tegevusNime saav kääne omastusLiitega
      • 1.2.3.1 keegi saab midagi millegi tegemiseks [andsid aned oidassenna]
      • 1.2.3.2 keegi võtab vastu midagi millegi tegemiseks [ei võtnud tundakseni]
    • 1.2.4 ma-tegevusNime saav kääne maksi [olid mäela mängimaksi]
      • 1.2.4.1 selleks, et teha
    • 1.2.5 ajaMääruslik lauseLühend
      • 1.2.5.1 saama + -nud, -tu keskSõna saav kääne Eesti keele -tud keskSõna nimetava käände asemel [midagi tehnest ei saa]
      • 1.2.5.2 sai + -nus, -tus [jutlus sai piettus]
  • 1.3 öeldise ühildumine sihitis-määrusega [*älgä panga pahasta]
• 2 viited ja märkused

saav (mildisest ~ mildisess ~ mildisesta ~ mildisessa ~ mildiseksa ~ mildiseksi) ^[1]

tunnus

Ida-Eestis (Viru KeskMurdest SetuMaani ^[2]) on tarvitusel

ks-lõpu asemel seestÜtleva st-lõpp [tuli siije nädäläst]

• Lüganuse:
  • [jäi] ahtrast, [kui] surrest [sai], [tegiväd] sõnast (leppisid kokku),
• Iisaku:
  • [läks] ullust,
• Vaivara:
  • [tuli siije] ühest nädäläst,

ks-lõpu asemel võis varem olla tarvitusel ss-lõpp [lähvad appus]

• Lüganuse:
  • viimast ~ viimäs,
  • 1982.a Rääsa: puruss, laijemass,
• Vaivara Udria:
  • [siened lähvad] appus,

laulus on tarvitusel sta, st, ssa, ksa, ksi-lõpp [saab lõikus lõigetusta]

tähendus

öeldisTäiteMäärus [jäivad vanast piiast]

olevas või saavas käändes öeldisTäiteMäärus ütleb milliseks muutus või muutub alus või sihitis (nagu ajaMääruslikus lauseLühendis)

• Viru-Nigula ^[3]:
  • jäivad vanast piiast
• Kuusalu:
  • olutt oli tarbeks
• Jõelähtme:
  • ei old lapsi enamaks kui sie kasulaps
• Soome:
  • hän teki sen valmiiksi - ta tegi selle valmis
  • se tulee valmiiksi - see saab valmis
  • tie tehtiin liian leveä - tee tehti (juba algul) liiga lai
  • tie tehtiin liian leveäksi - tee tehti (paranduse käigus) liiga laiaks
• seisund tõlgitakse omastava, nimetava või alaltÜtlevaga:
  • elävänä mä en antaudu vangiksenne - elusalt teie vangi ma end ei anna
• öeldisTäiteMäärus ei tarvitse ühilduda põhiSõna arvuga:
  • vie kengät korjattavaksi - vii kingad parandada

olekuMäärus [õli seppast]

väljendab sagedasti võrdlust

• Lüganuse:
  • vend õli mõisas kärneripoisist = töötas kärneri poisi kombel
  • õli siin kuoli õppettajast
• Iisaku:
  • este õli seppapoisist ja siis pärast õli seppast
• Soome ^[4]:
  • sanokaa tämä sama suomeksi - Soomlase moodi, SoomePäraselt
  • ole, käyttäydy ihmisiksi - inimese moodi
  • näin varhaiseksi on tosi paljon väkeä - nii varase aja kohta on tõesti palju rahvast
  • poika on hyvin vahva ollaksena niin nuori - oma nooruse kohta
  • olet liian vanha voidaksesi matkustaa niin kauas - selle jaoks, et nii kaugele reisida
• Vadja ^[5]:
  • minu bratko meeb sõta-mehessi - läheb sõjaVäkke - мой брат пойдет в солдаты
  • minu bratko õli sõta-mehenn (minevikus) - oli sõjaVäes (sõjaMehena) - мой брат был солдатом
  • minu bratko on sõta-mees (olevikus) - on sõjaVäes (sõjaMees) - мой брат солдат
  • hüü õlti sõta-mehinn (mitmuses) = (tavaliselt) hüü õlti sõta-mehed

da-tegevusNime saav kääne omastusLiitega

on arvatud ka kaheKordse omastusLiitega k-lativiks ^[6]

keegi saab midagi millegi tegemiseks [andsid aned oidassenna]

• Jõhvi:
  • andsid aned oidassenna (Soome: annoit hanhet hoitaakseni)
  • luikeed lugedessenna
  • pardid paari pannessenna ^[7]
  • otsis maada munetessanna (Soome: etsi maata muniaksensa)
  • aset autellessanna
  • pesa poigi tehessanna ^[8]
• Kuusalu:
  • andsid aned oidaksegi
  • varvasjalad vaataksegi ^[9]
• Viru-Nigula:
  • ma sain mauku maitsetanna
  • veri vorsti vottaksanna ^[10]
• Haljala:
  • ei saa kuus kuulaksie
  • nädalas ei nähjaksie ^[11]
• Ambla:
  • põrisesid - põhja lauad
  • seda titte tehjeeksa -
  • vaga hinge vualineksa ^[12]

keegi võtab vastu midagi millegi tegemiseks [ei võtnud tundakseni]

• Kuusalu:
  • vend ei võtnud tundakseni
  • venna naine nähjäkseni ^[13]
• Põltsamaa:
  • võtta mo palved kuuldaaksi (~ kuuldavaks) ^[14]

ma-tegevusNime saav kääne maksi [olid mäela mängimaksi]

selleks, et teha

• Viru-Nigula:
  • Annuksaare saksa poega
  • Äivere ärra poega
  • millaks sa mind magasid?
  • kui olid mäela mängimaksi
  • siisap ma sinu magasin ^[15]
• Kuusalu:
  • ei mina sünni suurte sekka
  • korge ei korva istumaksi
  • valge vastu vaatamaie
  • sirge vastu seisumaie ^[16]

ajaMääruslik lauseLühend

saama + -nud, -tu keskSõna saav kääne Eesti keele -tud keskSõna nimetava käände asemel [midagi tehnest ei saa]

1. tehnest saamine tähendab (valmis) lõpetatust
2. tehtust saamine tähendab nii (kaelast ära) lõpetatust, minevikku kui umbIsikulisust

• Lüganuse:
  • ku õlut saab käinest, siis akketa juoma
  • tieb aga midagi tehnest ei saa
  • sie vana ei saa enämb lastki oietust
  • kui ise [karja] oietust ei saa, siis piat [abilise] palkkama
  • pulmalisi õli pali, saivat kõik juonest (jäid purju)
  • kui siep sai jahtunest
  • saad eina tehnest, siis on aiga mennä mõjale
  • kui einamaat saavat tehtust
• • kui saab kukke laulanesta
  • üö lindu üidanesta
  • kanane korutanesta ^[17]
• • sai see vene vestetusta
  • kaabitust sai laivakaasi ^[18]
• Jõhvi:
  • mies ei saand õiette rääkinest
• • las saab lõikus lõigetusta
  • ein aga kokku korjatusta
  • suve tüö saab tehtänesta ^[19]

nii kui Tartu, Võru ja Ida-Soome murdeis

• Vaivara:
  • sai oma asjad kerda aetust
  • sain tüö tehtüst
  • sain juttu räägitust
• 1975.a Viru-Nigula Männikküla:
  • müödas tuult sai merele mendust
  • nüöridega sai tommetust purjed ülesse
  • kivet sai [võrgule] alle pandust ku sai mere viedust
  • paat sai puhtast kraabittust sest kala sodist ja siis sai kummu pandust ja siis sai väljast torvattust enne ja siis sai kierattust

• Soome saav kääne väljendab lõpuleViidavat või juhuslikku tegevust ^{[20] [21]}:
  • en saanut nukutuksi - ma ei saanud magada
  • en ole tullut ajatelleeksi - ma ei ole sellele mõtelnud
  • tulin sanoneeksi liian pahasti - juhtusin ütlema liiga halvasti
  • kun tämä tulee juoduksi, niin keitetään lisää - kui see juuakse ära, siis keedetakse juurde
  • tuli mennyksi - mindi

sai + -nus, -tus [jutlus sai piettus]

• Lüganuse:
  • kui jutlus sai piettus

siin võib -s olla -st kõrval saava käände lõpp, nii kui

• Vaivara Udria:
  • ko maa ei saa arittus, ei kasvada kaa
  • no ärä teil oliks saand einä koristettus, ku oliks old kuiva
  • saad kuvo (kubu) viisi maksettus
  • kui ei saand tema käsko täidettus

kuid mitte Jõelähtmel ja Haljalas, kus saava käände lõpp on alati ks

• Jõelähtme Prangli: kui viel paadimihed sai oldus
• Haljala Eisma: kui ei saand kuottuss

öeldise ühildumine sihitis-määrusega [*älgä panga pahasta]

• Soome ^[21]:
  • panitko pahaksi
  • työläisten tila oli käynyt sietämättömäksi - tööliste oluKord oli muutunud talumatuks
  • väitän sitä valheeksi - väidan, et see on vale
  • tiedän hänet kunnon mieheksi - tean, et ta on korralik mees
  • ei lapsesta ole laulajaksi - laps ei kõlba lauljaks
  • kyllä hän sopii johtajaksi - sobib juhatajaks
  • epäilen heitä rikollisiksi - mul on kahtlus, et nad on kurjaTegijad

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 209
2. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens, Väike eesti murdeatlas" / Andrus Saareste kaart 22
3. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 208-211
4. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 209
5. ↑ Елена Борисовна Маркус, Федор Иванович Рожанский "Современный водский язык" Тексты и грамматический очерк. Том 2. lk.245
6. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 156
7. ↑ H II 1, 325/8 (486) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a., Kiikla mõisa moonaka majas elamas. (1888) "Haned kadunud"
8. ↑ H II 1, 406/7 (565) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888) "Loomine"
9. ↑ EÜS VIII 1805/7 (22) < Kuusalu khk., Kolga v., Pedaspää k. < Kõnnu v., Suurpää k. - K. Viljak & G. Vilberg < Mari Walk, 76 a. (1911) "Haned kadunud"
10. ↑ H II 34, 59 (62) < Viru-Nigula khk., Pada k. - Jakob Walk < Jaan Treiof, 61 a. (1892) "Rikka ja vaese söök + Suur härg"
11. ↑ H IV 1, 64/5 (16) < Haljala khk., Kandle v. - K. Leetberg < Leena Akker (1888) "Kaasa kaugel"
12. ↑ H II 46, 782/3 (10) < Ambla khk. - G. Klemmer (1894) "Kandli tegemine"
13. ↑ H IV 8, 907/9 (27) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken < Eewa Migiwoor (1897) "Noorik isakodus käimas + Suur härg"
14. ↑ H II 26, 978 (11) < Põltsamaa khk. - Ida Wöhrmann (1889) "Ehalkäija"
15. ↑ H II 34, 324/6 (26) < Viru-Nigula khk., Samma v. < Harju-Jaani khk., Anija v. - Hans Lohk < Mari Koort, 71 a. (1892) "Mareta"
16. ↑ H II 34, 324/6 (26) < Viru-Nigula khk., Samma v. < Harju-Jaani khk., Anija v. - Hans Lohk < Mari Koort, 71 a. (1892) "Mareta"
17. ↑ H II 3, 640/1 (247) < Lüganuse khk., Aa rand - H. Prants < Kure eit (1890) "Öised orjad + Ei kuule oma nime"
18. ↑ H III 1, 729/32 (7) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Laevategemine + Laevasõit + Kalaluust kannel"
19. ↑ H II 1, 301/2 (448) < Jõhvi khk., Atsalama k. - M. Ostrow & O. Kallas < Jaakob Saks, 87 a., (1888) "Sügisel"
20. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 190
21. ↑ ^{21,0 21,1} Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 210