üellüs

• 1 öeldis ^{[1][2] [3]}
  • 1.1 -ma, -da tegevusNimed ^[4]
    • 1.1.1 sihita öeldise alus on ka tegevusNime teostaja [lähen magama]
    • 1.1.2 sihilise öeldise sihitis on tegevusNime teostaja [aja poiss niitma]
    • 1.1.3 sihilise öeldise sihitis on tegevusNime sihitis [too lambad mei(l)e näha]
    • 1.1.4 sihita öeldise alus on tegevusNime sihitis [hein kõlbab niita]
  • 1.2 da-tegevusNime käänded
    • 1.2.1 da-tegevusNime seesÜtlev
      • 1.2.1.1 ühe tegemise ajal juhtub teine [ei kadund magadessa]
      • 1.2.1.2 julgus midagi teha [mis mina hoolin üteldessa]
    • 1.2.2 da-tegevusNime seesÜtlev omastusLiitega
      • 1.2.2.1 ühe tegemise ajal juhtub teine [tõin rohud tullessani]
    • 1.2.3 da-tegevusNime alalÜtlev
      • 1.2.3.1 toimub selleks, et kellelgi oleks midagi teha [kõigun kubja käskiella]
      • 1.2.3.2 julgus midagi teha [mis mina kardan kaldudela]
      • 1.2.3.3 ühe tegemise ajal juhtub teine [oles magadella mõtelenud]
    • 1.2.4 da-tegevusNime olev
      • 1.2.4.1 ühe tegemise ajal juhtub teine [oles tukkudena tulnu meele]
    • 1.2.5 da-tegevusNime viisiÜtlev kääne
      • 1.2.5.1 üht tegevust kirjeldab teine teguSõna [mina karjuks kraksatelle]
    • 1.2.6 da-tegevusNime saav kääne omastusLiitega
      • 1.2.6.1 keegi saab midagi millegi tegemiseks [andsid aned oidassenna]
      • 1.2.6.2 keegi võtab vastu midagi millegi tegemiseks [ei võtnud tundakseni]
    • 1.2.7 käändeLõputa da-tegevusNimi omastusLiitega
      • 1.2.7.1 keegi saab midagi millegi tegemiseks [andsid aned hoidaje]
  • 1.3 ma-tegevusNime käänded
    • 1.3.1 viisiÜtlev (m)ma [tuiska kangasta kuduma]
      • 1.3.1.1 kirjeldab kohustust [sinun pitää lukeman]
    • 1.3.2 umbIsikuline viisiÜtlev tama
      • 1.3.2.1 kirjeldab kohustust [työ pitää tehtämän]
      • 1.3.2.2 seda, et tehakse [ootid Tuonelt tuldamaie]
    • 1.3.3 sisseÜtlev maije [kange üppämäije]
    • 1.3.4 seesÜtlev massa
      • 1.3.4.1 ollakse mingi tegevusega hõivatud [vallakund on vahtimassa]
      • 1.3.4.2 käib sääl mingi tegevuse pärast [käisin umaluida õstamassa]
    • 1.3.5 seestÜtlev masta
      • 1.3.5.1 hoiab mingi tegevuse eest [varjas keelta peksamaista]
      • 1.3.5.2 keelav liitÖeldis ^[29] [olga karjumast]
      • 1.3.5.3 tasu ^[32] [täname andi andamasta]
      • 1.3.5.4 tegemise lõpetamine [lõpeb päiv paistamasta]
    • 1.3.6 alaleÜtlev malle
      • 1.3.6.1 alustab tegevust [vald jäi vaiki saisemalle]
    • 1.3.7 alalÜtlev malla
      • 1.3.7.1 sooritab mingi tegevuse abil [vaadi juob juomalla]
    • 1.3.8 alaltÜtlev malda
      • 1.3.8.1 toimus ühe soorituse tagaJärjel [vaadi õlut jõi joomalta]
    • 1.3.9 ilmaÜtlev matta
      • 1.3.9.1 ilma, et tehtaks, oleks tehtud [kui on kukke laulamata]
      • 1.3.9.2 nii, et ei tehta [ole nauramatta]
      • 1.3.9.3 tegemise võimeta [kuulematta mies]
      • 1.3.9.4 matto(ma)-omadusSõna [jäi kuulemattomast]
    • 1.3.10 saav maksi
      • 1.3.10.1 selleks, et teha [kui olid mäela mängimaksi]
  • 1.4 ma-tegevusNimi täiendina
    • 1.4.1 kirjeldab tehtut [sepän takomilla kirveillä]
    • 1.4.2 tegemisega seotud [jooma vaiva]
  • 1.5 teoNimi: tegemine [ei sinne ole menemistä]
    • 1.5.1 ma+ine-teoNime mitmuse alalÜtlev omastusLiitega
      • 1.5.1.1 sündmus, mis on kohe toimumas [olimme lähtemäisillämme]
  • 1.6 tagaJärje ehk eesMärgiMäärus
    • 1.6.1 o, u, i-liitega teoNimetused Eesti keele ma-tegevusNime asemel ^[56] [akkab itku]
  • 1.7 liitÖeldis
    • 1.7.1 saama + -da tegevusNimi [sai kodo tulla, kui isal õlid juo lademed maas]
    • 1.7.2 saama + -ma tegevusNimi [ei saa tulema]
  • 1.8 ajaMääruslik lauseLühend
    • 1.8.1 saama + -nud, -tu keskSõna saav kääne Eesti keele -tud keskSõna nimetava käände asemel [midagi tehnest ei saa]
    • 1.8.2 sai + -nus, -tus [jutlus sai piettus]
      • 1.8.2.1 XX s AluTagusel -nud, -tu keskSõna nimetav kääne või -ma, -da tegevusnimi
  • 1.9 olema + -nud, -tu liitMinevik [en õle koolissa käinud]
  • 1.10 tu-keskSõna käänded [pean pääda piiratunda]
    • 1.10.1 tu-keskSõna osastav [vakk on täisi vaalituida]
    • 1.10.2 tu-keskSõna osastav omastusLiitega [kammerist tuldudasi]
    • 1.10.3 tu-keskSõna olev [on õtril oietuna]
    • 1.10.4 tu-keskSõna sisseÜtlev [valetuie vaaganuie]
  • 1.11 -(ta)v keskSõna Eesti keele kõrvalLause ja liitSõna asemel ^[82] [tehtav tüö õli]
    • 1.11.1 miski on kellegi asi teha, tehtavana ^[85] [sie on kälide käidavan]
  • 1.12 sihitislik lauseLühend
    • 1.12.1 oleviku -va, -vada, -vaie keskSõna Eesti keele vat-vormi asemel
      • 1.12.1.1 va-keskSõna omastav-sihitav [kuulus meneva]
      • 1.12.1.2 va-keskSõna osastav [kardab maha istuvada]
      • 1.12.1.3 va-keskSõna omastav omastusLiitega [kardan kandu puutuvaie]
    • 1.12.2 oleviku ma(ie)-tegevusNimi Eesti keele vat-vormi asemel [ütleb päevilise palju süöma]
      • 1.12.2.1 luulema + -ma tegevusNimi omastusLiitega [luulin asjaje ajaman]
    • 1.12.3 pidama + -ma tegevusNimi Eesti keele kaudse kõneViisi oleviku asemel ^{[29] [102]} [kägo pidi ühe muna kuus munema]
      • 1.12.3.1 -ma tegevusNimi Eesti keele kaudse kõneViisi oleviku asemel [kand elendämä vahest]
      • 1.12.3.2 -da tegevusNimi Eesti keele kaudse kõneViisi oleviku asemel [nävad puakkida õunappuid]
      • 1.12.3.3 -nud keskSõna Eesti keele kaudse kõneViisi mineviku asemel [ädalt jõudaned tulest välja]
  • 1.13 öeldise ühildumine sihitis-määrusega
    • 1.13.1 sisseÜtlevaga
    • 1.13.2 seestÜtlevaga
    • 1.13.3 alaleÜtlevaga
      • 1.13.3.1 aidatav
        • 1.13.3.1.1 võib olla alaleÜtlevas Eesti keele osastava asemel [aittab obosele vedada]
        • 1.13.3.1.2 võib olla ka osastavas [avittan sinuda]
    • 1.13.4 alaltÜtlevaga
    • 1.13.5 saavaga
• 2 viited ja märkused

öeldis ^{[1][2] [3]}

-ma, -da tegevusNimed ^[4]

• mida ta teha tahab?
• mida ta tegema läheb?

tänaseks sihitisliku tähenduse saanud -da tegevusNime leiab Liivlasist Laplasteni. LääneMere-Soome keelis tõrjub teda kõrvale (koha)määruslik -ma tegevusNimi.

taoline vastandus aitab eristada alust täisSihitisest:

• see sobib müüa
• see sobib müüma

sihita öeldise alus on ka tegevusNime teostaja [lähen magama]

kõigis LääneMere-Soome keelis võidutseb -ma tegevusNimi.

• Vadja:
  • nõisi issumaa - tõusis istuli, hakkas istuma
• Soome murdeis:
  • lählem pellollel leikkaamaan - lähen põllule lõikama
• Hevaha Isuri:
  • käün makkaaman - lähen magama
• Karjala:
  • aššu kát́t́šomah - tule vaatama
• Vepsa:
  • tat túl otmaha tütart - taat tuli tütart võtma
• Liivi:
  • jemà tulàb vańtlõm - ema tuleb vaatama

-da tegevusNime kohtab veel vaid üksikuis väljendeis

• Soome :
  • meni maata - läks magama
• Karjala:
  • mänöü moata - läheb magama
• Vepsa:
  • túle magatta - tule magama

sihilise öeldise sihitis on tegevusNime teostaja [aja poiss niitma]

kõigis LääneMere-Soome keelis võidutseb -ma tegevusNimi.

• Vadja:
  • siis ku,tsutt̀i koko suku viinà juuma - siis kutsuti kogu suguVõsa viina jooma
• Eesti:
  • too poiss siia niitma
• Soome murdes:
  • nostettiim pellavapiot rannallep puukasam piellev valumaa - tõsteti linaPeod kaldale puuVirna pääle nõrguma
• Hevaha Isuri:
  • toìsia ei lastu rugoilommaa - teisi ei lastud palvetama
• Karjala:
  • elä opašša šeppeä tagomah - ära õpeta seppa taguma
• Vepsa:
  • a händast ́dä́t́tihe pä,́t́šíle tuhkat śeglõimaha - aga tema nad jätsid ahju pääle tuhka sõeluma
• Liivi:
  • tam' saatõn siedaa puoisõ ibiiži kaitsõm püvaanpäävan - ta on saatnud selle poisi pühaPäeval hobuseid karjatama

-da tegevusNime kohtab veel harva

• Vadja:
  • lahsiita eväd zerkkalassA annatA kattsoa - lapsi ei lubata peeglist vaadata
• Eesti:
  • käskis neid maha istuda
• Soome :
  • pane uuni lämmitä - pane ahi küdema
• Karjala:
  • se annettih siinä kuivuo - see lasti sääl kuivada
• Vepsa:
  • a ńe,tsen durakon käśkiibat kódhe mändä - aga seda lolli nad käskisid koju minna
• Liivi:
  • las minda eńtš juur tuulda - lase mind enda juurde tulla

• Soome ^[5]:
  • isä käski tyttären avata ikkunan
  • isä käski tytärtä avamaan ikkunan
  • tänä vuonna tulen saamaan parempaa palkkaa (tulevik)
  • paljonko se tulee maksamaan (tulevik)

sihilise öeldise sihitis on tegevusNime sihitis [too lambad mei(l)e näha]

kõigis LääneMere-Soome keelis võidutseb -ma tegevusNimi.

• Vadja:
  • hakka antõ siglaa vettä kantaa - eit andis sõela vett kanda
• Eesti:
  • aja lambad laudast välja mei(l)e näha
• Soome murdes:
  • anna leipää syödä - anna leiba süüa
• Karjala:
  • anna sia istuo - anna koht (, kuhu) istuda
• Vepsa:
  • mamš rinkale kanan vei möda - eit viis kana turule müüa
• Liivi:
  • koóra paint laskiis ne lammbõd suduudõn jera s̀üöd - karjane laskis need lambad huntidel ära süüa

sihita öeldise alus on tegevusNime sihitis [hein kõlbab niita]

kõigis LääneMere-Soome keelis võidutseb -da tegevusNimi.

• Vadja:
  • piäb antaa tütär mehelee - tuleb anda tütar mehele
• Eesti:
  • see hein kõlbab niita
• Soome :
  • talo pitää myydä - maja tuleb müüa
• Hevaha Isuri:
  • pittää aǹtaa muna - tuleb anda muna
• Karjala:
  • pidäü heinäd haravoi,a - tuleb heinad riisuda
• Vepsa:
  • ́gäret kala pidap puhtastada - suur kala tuleb puhastada
• Liivi:
  • eńtš siindis k̀iel äb lii järà u'nnõ - enda emaKeelt ei tohi ära unustada

da-tegevusNime käänded

da-tegevusNime seesÜtlev

ühe tegemise ajal juhtub teine [ei kadund magadessa]

• Vaivara:
  • ei kadund magadessa ^[6]

julgus midagi teha [mis mina hoolin üteldessa]

• Laiuse:
  • mis mina hoolin üteldessa
  • kardan välja kaldudela ~ kaljudessa ^[7]

da-tegevusNime seesÜtlev omastusLiitega

ühe tegemise ajal juhtub teine [tõin rohud tullessani]

• Lüganuse:
  • ma tõin rohud tullessani ^[8]

da-tegevusNime alalÜtlev

toimub selleks, et kellelgi oleks midagi teha [kõigun kubja käskiella]

• Ambla:
  • kõigun kubja käskiella (kupjale käskida) ^[9]

julgus midagi teha [mis mina kardan kaldudela]

• Laiuse:
  • mis mina hoolin üteldessa
  • kardan välja kaldudela ~ kaljudessa ^[7]

ühe tegemise ajal juhtub teine [oles magadella mõtelenud]

• Äksi:
  • oles sa unesgi nähnud
  • magadella mõtelenud ^[10]

da-tegevusNime olev

ühe tegemise ajal juhtub teine [oles tukkudena tulnu meele]

• Vaivara:
  • näie vaiva varasten ^[11]
• Äksi:
  • oles sa unesgi nähnud
  • tukkudena tulnu meele ^[10]

da-tegevusNime viisiÜtlev kääne

üht tegevust kirjeldab teine teguSõna [mina karjuks kraksatelle]

• Kose ^[12]:
  • siis mina karjuks kraksatelle

da-tegevusNime saav kääne omastusLiitega

keegi saab midagi millegi tegemiseks [andsid aned oidassenna]

• Jõhvi:
  • andsid aned oidassenna (Soome: annoit hanhet hoitaakseni) ^[13]

keegi võtab vastu midagi millegi tegemiseks [ei võtnud tundakseni]

• Kuusalu:
  • vend ei võtnud tundakseni ^[14]
• Põltsamaa:
  • võtta mo palved kuuldaaksi (~ kuuldavaks) ^[15]

käändeLõputa da-tegevusNimi omastusLiitega

keegi saab midagi millegi tegemiseks [andsid aned hoidaje]

• Jõhvi:
  • andsid aned hoidaje ^[16]
• Harju-Jaani:
  • üks on hiirte hüpataie ^[17]
• Viru-Nigula:
  • ma sain mauku maitsetanna ^[18]

ma-tegevusNime käänded

viisiÜtlev (m)ma [tuiska kangasta kuduma]

on enamasti siseÜtleva tähenduses

• Lüganuse:
  • tuiska kangasta kuduma ^[19]

kirjeldab kohustust [sinun pitää lukeman]

• Soome ^[20]:
  • sinun pitää lukeman ~ lukea (sa pead lugema)

umbIsikuline viisiÜtlev tama

kirjeldab kohustust [työ pitää tehtämän]

• Soome ^[20]:
  • tämä kirja pitää luettaman (seda raamatut peab lugema)
  • työ pitää tehtämän (töö tuleb teha)

seda, et tehakse [ootid Tuonelt tuldamaie]

• Jõhvi:
  • ootid Tuonelt tuldamaie
  • alta mulla astuvaia; ^[21]

sisseÜtlev maije [kange üppämäije]

on püsinud kõneski kaasRõhulisena ^[22] nagu regiVärsiMõõdu mõjul

• Lüganusel:
  • [kange] üppämäije ja kargamaije,

seesÜtlev massa

ollakse mingi tegevusega hõivatud [vallakund on vahtimassa]

• Lüganuse:
  • kihelkund on kuulamaies (seguneb laulus sisseÜtlevaga)
  • vallakund on vahtimaies ^[23]
• Jõhvi:
  • sinu ella ulkudesse
  • käimassa käskujalga ^[24]

käib sääl mingi tegevuse pärast [käisin umaluida õstamassa]

• Lüganuse:
  • käisin ma kalu külassa
  • umaluida õstamassa
  • villuja vahestamassa ^[25]
• Vaivara:
  • meie nurga mehed noored
  • tehke sillad soode peale
  • et ema saab tütaril käia
  • et tütar saab emala käia
  • söömassa sialihada
  • mekkimas mõdu magusa
  • katsumas kanamuneda
  • panemas pihta paksu piima ^[26]

võib olla mitmuses

• Jõhvi:
  • taat käis saajassä sajässä
  • tuhandassä tuadämissa
  • sadamissä saatemissä ^[27]

seestÜtlev masta

hoiab mingi tegevuse eest [varjas keelta peksamaista]

võib olla mitmuses

• Lüganuse:
  • oidus mind ju ooramaista
  • varjas keelta peksamaista ^[28]

keelav liitÖeldis ^[29] [olga karjumast]

• Lüganuse:
  • õlõ vait valestamasta
  • tühja juttu tõstamasta ^[30]
• Iisaku:
  • vaid vaski valestamasta
  • kelm ju kielta peksamasta ^[31]
• Kuusalu:
  • olga karjumast -ärge karjuge

tasu ^[32] [täname andi andamasta]

• Jõhvi:
  • Ole terve, ma tännan, auu hoidamast
  • Täide kasva kasvamast!
  • Paisomast parras rammoge ^[33]
• Narva:
  • aituma, me' täname
  • seda andi andamasta
  • Kirju Kaela käänamasta ^[34]
• Iisaku:
  • kiitus kiitus, üva ärra,
  • kiitus, kiitus üva proua
  • õbe pitsi preilikene
  • kulda nuppu noored ärrad!
  • üva andi andamasta
  • tõist paremat tõotamasta
  • andas priske riie lüöja
  • vägevama varta lüöja ^[35]

tegemise lõpetamine [lõpeb päiv paistamasta]

• Jõhvi:
  • lõpeb tuul tormamasta
  • lõpeb armu andamasta
  • lõpeb päiv paistamasta
  • lõpeb pia silitamasta ^[36]

alaleÜtlev malle

Lõuna-Eestis

alustab tegevust [vald jäi vaiki saisemalle]

• Põlva:
  • kui mina naksi laulemalle
  • vald jäi vaiki saisemalle ^[37]
• Rõuge:
  • panke͂ sõrme͂' sõudemalle͂
  • si͂s mie' tüö tegünes
  • maa kavvest kahane͂s ^[38]
• Rõuge:
  • üts oli vahale vaabatu
  • tõse võidet võidemalle (~ võie: võideme)
  • kolmas kullda kirjutet ^[39]

alalÜtlev malla

sooritab mingi tegevuse abil [vaadi juob juomalla]

• Jõhvi:
  • ärja süöb ta süömalla
  • vaadi juob ta juomalla ^[40]
• Soome ^[20]:
  • he hankkivat leipänsä kutomalla verkkoja ja tekemällä töitä rikkaiden pellolla
  • ja vaatimalla he yhäkin vaativat, että Olavin oli tultava heidän mukaansa (rõhutav: ja nad nõudsid pidevalt, et Olavi läheks nendega kaasa)

alaltÜtlev malda

Lõuna-Eestis

toimus ühe soorituse tagaJärjel [vaadi õlut jõi joomalta]

• Pärnu:
  • teo leiba sõi söömalta,
  • vaadi õlut jõi joomalta ^[41]

ilmaÜtlev matta

ilma, et tehtaks, oleks tehtud [kui on kukke laulamata]

• Vaivara:
  • mina poisi puutumata
  • käe karske katsumata
  • pugaluisse puutumata
  • sinisarve sattumata ^[42]
  • siis vastas Vana Jumala
  • tule külmäje tubäje
  • küttämatta huoneje ^[42]

• Lüganuse:
  • seni kurjad kuulemata
  • kui on kukke laulamata
  • kanene karutamata
  • öölindu üüdamata ^[43]

nii, et ei tehta [ole nauramatta]

Eesti keele et-kõrvalLause asemel

• Soome ^[44]:
  • minua neuvottiin olemaan luottamatta johtajaamme - anti nõu, et ma ei usaldaks meie juhatajat
  • saavuin sinne näkemättä teitä
  • asia on tinkimättä niin
  • on parasta olla lähtemättä (kõige parem on jätta minemata)
  • olla vai ollako olematta?
  • ole nauramatta viisaampiesi puheille (ära naera enesest targemate juttu)

tegemise võimeta [kuulematta mies]

• Vaivara:
  • kuulematta (halva kuulmiseGa ~ kuulmatu)

matto(ma)-omadusSõna [jäi kuulemattomast]

• Lüganuse:
  • jäi kuulemattomast ^[45]

saav maksi

selleks, et teha [kui olid mäela mängimaksi]

• Viru-Nigula:
  • Annuksaare saksa poega
  • Äivere ärra poega
  • millaks sa mind magasid?
  • kui olid mäela mängimaksi
  • siisap ma sinu magasin ^[46]
• Kuusalu:
  • ei mina sünni suurte sekka
  • korge ei korva istumaksi
  • valge vastu vaatamaie
  • sirge vastu seisumaie ^[47]

ma-tegevusNimi täiendina

kirjeldab tehtut [sepän takomilla kirveillä]

• Soome ^[20]:
  • itse kutomani kangas on tuolilla
  • nämä tuolit ovat koulupoikien tekemiä
  • sepän takomilla kirveillä emme ole vielä hakanneet puita

Mihkel Veske on leidnud taolisi jälgi regiVärsist

• Lüganuse:
  • kui ülgen Luoja luodu
  • Maria tegevä lasta (Soome: Marian tekemää lasta)
• Kadrina:
  • minno tö, minno teggevä (Soome: minun tekemä)
  • minno se omma ollekse ^[48]

taolisi väärTuletisi leiab Isureilt laenatust "Mareta lapse" laulust veelgi ^[49]

• Haljala:
  • tulge, neiud, tunnistage:
  • kelle töö, kelle tegedus (Soome: kenen tekemä)
  • kelle au, kelle äbedus? ^[50]

tegemisega seotud [jooma vaiva]

• Jõhvi:
  • särjad sööma aegadesta ^[51]
  • teine vaiva jooma vaiva ^[52]

teoNimi: tegemine [ei sinne ole menemistä]

• Soome ^[53]:
  • jokaisen on tekeminen työtä (igaÜks peab töötama)
  • onko meidän jääminen yöksi tälle saarelle (kas me oleme sunnitud jääma ööseks sellele saarele)
  • ei sinne ole menemistä (sinna ei kõlba minna)
  • ei ole koiraa karvoihin katsomista (koera ei maksa karva järgi hinnata)
  • siihen ei ole sanomista kellään (kellelgi pole põhjust, asja öelda)
  • käykö näin selittäminen? (kas taoline selgitus sobib)
  • heidän ei enää käy viivytteleminen (neil ei sobi enam viivitada)
  • huusin huutamistani kunnes ääni oli käheä (hüüdsin lakkamata, kuni hääl läks kähedaks)

ma+ine-teoNime mitmuse alalÜtlev omastusLiitega

sündmus, mis on kohe toimumas [olimme lähtemäisillämme]

• Soome ^[54]:
  • olimme lähtemäisillämme, kun puhelin soi (olime just minemas, kui telefon helises)
  • olin saamaisillani työn valmiiksi, kun sairastuin
• Vadja ^[55]:
  • staruxa on koolõmiizõllaa (vanaEit on suremas)
  • õlin tulõmiizõllaa teilee võõrazii, kui poika tuli läsivässi (olin tulemas teile külla, kui poeg jäi haigeks)

tagaJärje ehk eesMärgiMäärus

o, u, i-liitega teoNimetused Eesti keele ma-tegevusNime asemel ^[56] [akkab itku]

• Lüganuse:
  • läks ekso (nurja, untsu, segi)
  • akkab itku (=itkemäie) (nutma)
  • jalg akkas verd juoksu
  • ädä ajab ärjagi juoksu
  • läks meno (minema)
  • karu läks menoje metsä
  • kuer ajas meno
  • ähelä menoga [obone], äheleb (kibeleb) ühte puhku menemäije
  • tämä on kohevil, ühte puhku menos (minekuValmis, minemas)
  • läks tisleri juure õppi
  • õlin õmblust õppis kaks talve
  • jago, vedo, elos, [vällä] menokk, [viskab] meno, jätk: jätko, mängos, [sai] juokso, naur,
• Jõhvi:
  • kell jääb seisu
  • tego, toidod, käsk: käso: käsko, jahu, madu,
  • ia menuga obune
• Iisaku:
  • poiss tuleb ametiõppi panna
  • nägo,

nii kui mujalgi Eesti murdeis

• Vaivara:
  • tama pisti juoksu
  • toitto: toidod, jutto,

liitÖeldis

saama + -da tegevusNimi [sai kodo tulla, kui isal õlid juo lademed maas]

tegevuse kohta, mida tuleb või tuli ette

• Lüganuse:
  • no eks sa õle sedä tüöd saand tehä küll
  • [vattel] sai märjäst kastada ja puu ümber kierdädä, kierittada ja siis sai rullida
  • sai kõikk käsitsi lõikka, iast sai saed jutti panna
  • sai kodo tulla (= kui koju tulin), isal olid lademed maas
  • karjapoiss kui sai õlla, siis sai leidada ikke tetre pesä
• Jõhvi:
  • lõimed saavat kierot teha, kued laumad

XX s. nii kui mujalgi Põhja-Eestis

• Vaivaras:
  • merel on saand käija kalo püüdamas

arvamus

• Kuusalu:
  • midägi viga sai kalal olla, seisus poolpuikki vies ;[pidi midagi viga olema]

saama + -ma tegevusNimi [ei saa tulema]

arvatava (tulevase) sündmuse kohta

• Lüganuse:
  • tie viittat pannasse talvel, et ei saa eksimäije
  • õlutt panna kõva riista sisse, kuss tämä ei saa liistumaije
  • köhnäb ja köhnäb, ei saa kodont tulema
  • ei saa ia suvi õlemaije, [kuna on pööripäeval] tuul pahas kõhas
• Jõhvi:
  • ega siis obused ei saanetki põllule saama, nied õlivad vuari jaust (voori jaoks)

(XX s. nii kui Ida- ja Lõuna-Eestis ja mujal Põhjarannal

• Äksi: ta sai papp olema ;
• Nõo: ta sai veneläne olema, kannge keelega kõnel ;
• Kuusalu:
  • pisukkane paat, no ega sie suur saand olema
  • ühel mihel old lugu sidävisi, no sie sai üks lollukkane olema
  • ega riista voi maha pillada, sais menemä puruks, mess siis )

ajaMääruslik lauseLühend

saama + -nud, -tu keskSõna saav kääne Eesti keele -tud keskSõna nimetava käände asemel [midagi tehnest ei saa]

1. tehnest saamine tähendab (valmis) lõpetatust
2. tehtust saamine tähendab nii (kaelast ära) lõpetatust, minevikku kui umbIsikulisust

• Lüganuse:
  • ku õlut saab käinest, siis akketa juoma
  • tieb aga midagi tehnest ei saa
  • sie vana ei saa enämb lastki oietust
  • kui ise [karja] oietust ei saa, siis piat [abilise] palkkama
  • pulmalisi õli pali, saivat kõik juonest (jäid purju)
  • kui siep sai jahtunest
  • saad eina tehnest, siis on aiga mennä mõjale
  • kui einamaat saavat tehtust
• • kui saab kukke laulanesta
  • üö lindu üidanesta
  • kanane korutanesta ^[57]
• • sai see vene vestetusta
  • kaabitust sai laivakaasi ^[58]
• Jõhvi:
  • mies ei saand õiette rääkinest
• • las saab lõikus lõigetusta
  • ein aga kokku korjatusta
  • suve tüö saab tehtänesta ^[59]

nii kui Tartu, Võru ja Ida-Soome murdeis

• Vaivara:
  • sai oma asjad kerda aetust
  • sain tüö tehtüst
  • sain juttu räägitust
• 1975.a Viru-Nigula Männikküla:
  • müödas tuult sai merele mendust
  • nüöridega sai tommetust purjed ülesse
  • kivet sai [võrgule] alle pandust ku sai mere viedust
  • paat sai puhtast kraabittust sest kala sodist ja siis sai kummu pandust ja siis sai väljast torvattust enne ja siis sai kierattust

• Soome saav kääne väljendab lõpuleViidavat või juhuslikku tegevust ^{[60] [61]}:
  • en saanut nukutuksi - ma ei saanud magada
  • en ole tullut ajatelleeksi - ma ei ole sellele mõtelnud
  • tulin sanoneeksi liian pahasti - juhtusin ütlema liiga halvasti
  • kun tämä tulee juoduksi, niin keitetään lisää - kui see juuakse ära, siis keedetakse juurde
  • tuli mennyksi - mindi

sai + -nus, -tus [jutlus sai piettus]

• Lüganuse:
  • kui jutlus sai piettus

siin võib -s olla -st kõrval saava käände lõpp, nii kui

• Vaivara Udria:
  • ko maa ei saa arittus, ei kasvada kaa
  • no ärä teil oliks saand einä koristettus, ku oliks old kuiva
  • saad kuvo (kubu) viisi maksettus
  • kui ei saand tema käsko täidettus

kuid mitte Jõelähtmel ja Haljalas, kus saava käände lõpp on alati ks

• Jõelähtme Prangli: kui viel paadimihed sai oldus
• Haljala Eisma: kui ei saand kuottuss

XX s AluTagusel -nud, -tu keskSõna nimetav kääne või -ma, -da tegevusnimi

väljendab tegevuse lõpetatust, minevikku, umbisikulisust, kahtlust, tõeNäosust ja harva tulevikkugi

• Lüganuse:
  • ei saa ia suvi õlemaije, [kuna on pööripäeval] tuul pahas kõhas
  • siis kui sai kardulid noppitud, siis sai akkada tuulama
  • linad said kolgittud, siis sai möllada ja tantsida
  • puu nui, sellega saab kõvast piale lüödud, nij-et nie pulgat sisse lähvad
  • kui said sene lademiije jägu rabattud, siis vardastega nuudi viel riij-alas
  • labidaga sai ahju viskada, ahju põhjas sai tehtud leivad

kui tehtud ei saa, siis tähendab see tegevuse võimatust nii kui Viru-Harju-Järva KeskMurdes.

• Lüganuse:
  • ei saa sõnagi suust vällä üeldud
  • mütsi plokk lakkas sääl sõisab, eij-õle saand pliitta alle tuodud
• Vaivara:
  • uotlivad nii kavva kui pappi sai jutlus luetu ;

salvestusilt kuuleb ka s lõpulisi lauseLühendeid

olema + -nud, -tu liitMinevik [en õle koolissa käinud]

• Lüganuse:
  • tulen mina töölta õlen tüdinud
  • tulen mina väljalt õlen väsinud ^[62]
  • kui et õle tehnud heinusida
  • en pane palakujani ^[63]
  • õles mu ema elanud
  • ei õles hulknud orjanagi ^[64]
• Jõhvi:
  • üeldi mu õbissa õlnud
  • en õle õbissa õlnud
  • en õle koolissa käinud
  • sõisand sepade pajassa ^[65]
  • ega neid põle neido teinud ^[66]
  • ei õld obo väsinud ^[67]
  • pillipuhi sai puale paela
  • siegi õli puiesta punutud ^[68]

tu-keskSõna käänded [pean pääda piiratunda]

lauludes leiab tu-keskSõna osastava käände lõpus tu(ma)-omadusSõnade osastava käände lõppu tunda ja muude lõppude ees tuma

• Lüganuse:
  • kas pean pääda piiratunda
  • või siis raua raisatunda ^[69]
  • kahe kuke künnatunda
  • araka äestetunda ^[70]

isegi keskVõrde sarnane

• Haljala:
  • ärge keelge kihlatumba
  • ärge hoidge ostetumba ^[71]

• Jõhvi:
  • säält too naine naurituma (vanaPärase omadusSõna matkimine ~ *keelettoma > *keelettomi > *keelettoim > *keelettoin > *kieleton > kielettu naine)
  • inimeste irvituma (eneseKohane: irvittuda ~ inimestele irvitada; või inimeste irvitatud) ^[72]

tu-keskSõna osastav [vakk on täisi vaalituida]

• Vaivara:
  • ors on täisi ommeltuida
  • vakk on täisi vaalituida. ^[73]

tu-keskSõna osastav omastusLiitega [kammerist tuldudasi]

• Jõhvi:
  • õle terve tehtudassa
  • vaine vaeva nähtusassa ^[74]
• Lüganuse:
  • tere, tere minja
  • maga-kammerist tuldud asi ^[75]
• Kuusalu:
  • söödudamme joodudamme
  • kõik üästi peedudamme
  • tänäme tänateleme
  • oleme oleteleme ^[76]
  • mis mina emäle suoban
  • minu sulle müödüdäsi
  • kahe kauba tehtudasi ^[77]

tu-keskSõna olev [on õtril oietuna]

• Lüganuse:
  • siis saad näha ja valata
  • kas on poisi puudutuna
  • käe kalli katsutuna
  • suu arma annetuna ^[78]
  • see on õtril oietuna,
  • see on kaurul kasvatetu ^[79]

tu-keskSõna sisseÜtlev [valetuie vaaganuie]

• Vaivara:
  • tere nüüd tuttuje tubaje
  • enne nähtuje elule ^[80]
  • valetuie vaaganuie ^[81]

-(ta)v keskSõna Eesti keele kõrvalLause ja liitSõna asemel ^[82] [tehtav tüö õli]

• Lüganuse:
  • langev aigus (langeTõbi)
  • pääle käidav (inimene)
  • tehtav tüö õli (seda oli tarvis teha)
• ^[83]
  • mõtlid päiväst pandavaie (mõtlesid, et pannakse üheks päevaks)
  • aasta ajast annetava
  • kuu kavvast kingitava
  • ei sedä päiväst pandanessa
  • nädalist ei näidätessa
  • kuu kavvast kingitasse
  • aasta aast ei annetasse

(nii kui Soome: se (työ) on tehtäva )

• Jõhvi:
  • tulava keväde
  • tulev põlv
• Iisaku:
  • vai sie maa vana inimesel niisama tuldavast ongi

(nii kui

• Vaivara:
  • aisva tuge -sõimuSõna
  • vesi on kievä
  • langeva tauvis - langeTõves
  • naurettava asja - naeruVäärne
  • ärkkaval - ärkvel ^[84],
• Jõelähtme:
  • pidav solm
• Põhja-Kuusalu:
  • elettävä ilm -ilus ilm
  • liugev silm -libisev võrguSilm
  • on toiste avidettav
  • langes eläväks-kuolevaks -poolSurnuks
• Haljala:
  • lendav liiv -tuiskLiiv
• Viru-Nigula:
  • menev(a) sügise
  • tulev pühal
  • ei sest enamb ole elettava inimest, sell one surma aigus
  • sie ei ole mitte räägittav, vaid kohe sündind lugu )

miski on kellegi asi teha, tehtavana ^[85] [sie on kälide käidavan]

• Jõhvi:
  • sie menija mendavan - sinna tohib minia minna
  • sie kälide käidavan ^[86]
• Soome:
  • se on miniän tehtävanä - see on minia (töö) teha
• Kodavere:
  • ei õle näiju pussil püida
  • pussil püida võrgul võtta ^[87]
• Haljala:
  • ei ole püssi püüedava
  • ega võrgu võetava ^[88]
  • oleks härjast tappemine (kui oleks härjaks, et saaks tappa)
  • hobust äre andemine
  • lehmasta vahetamine ^[89]
• Viru-Jaagupi:
  • see on poiste püüdemine
  • noorte meeste noppimine
  • poisikeste põimimine ^[90]

sihitislik lauseLühend

oleviku -va, -vada, -vaie keskSõna Eesti keele vat-vormi asemel

nii kui Tartu murdes, ja Kodavere murrakus, vanas Eesti kirjaKeeles, Soome murdeis -van, -va

va-keskSõna omastav-sihitav [kuulus meneva]

• Lüganuse:
  • kuulus meneva, nään tuleva
  • küla mul ütles külli sööva
  • külla sööva külli joova
  • palju paigale panema ^[91],
  • luulin linnaje menevä
  • saksa asjuje ajava
  • erra killa kiigutavva ^[92],
• Iisaku:
  • kuulsin kiigel kiigetava
  • õunapuussa õisetava
  • tamme ladvas lauletava ^[93],

va-keskSõna osastav [kardab maha istuvada]

• Jõhvi:
  • kardab maha istuvada
  • kardab lienta liigutava ^[94],
  • nägid minu vennakesta
  • mere päälla sõudevada ^[95],

va-keskSõna omastav omastusLiitega [kardan kandu puutuvaie]

• Lüganuse:
  • motlin poisid puodavaie
  • mehed võlla viedavaie
  • endani vanasta jääva ^[96],
• Jõhvi:
  • pidaksin mina pitka mõeka
  • kardan kandu puutuvaie
  • uksije ulatuvaie
  • sagaruie sattuvaie ^[97],
  • ütled puije puutuvaije
  • lakkast maha langevaije ^[98]
• Iisaku:
  • kardan kandu puutuvaie
  • uksije ulatuvaie
  • sagaruie sattuvaie ^[99],

oleviku ma(ie)-tegevusNimi Eesti keele vat-vormi asemel [ütleb päevilise palju süöma]

on tavaline XX s AluTagusel nagu Põhja-Eesti KeskMurdes, vanas Eesti kirjaKeeles, Ingeri ja Vadja laulus

• Lüganuse:
  • unt üellässe üksluine õlemaie
  • vikkergari õts ei õle maas, aga ta näitab ninda samasugune õlemaije, kui õles maas õlemaije
  • perenaine naisukene
  • kuuleb mind kodu tulema
  • välja õtsassa õlema
  • taga laane laulemaie
  • võtab järi põrmandalta
  • kardab maha istuvada
  • võtab kulbi katelasta
  • kardab lienta liigutava ^[100],
• Jõhvi:
  • tämä kiitas käima läbi kõik nied külad
  • juoksva rohud üeldasse sõnajalad õlema
• Iisaku:
  • peremes ütleb päevilise palju silku süöma
  • sedasi kõmppides paistab tie pikk olema

(nii kui Viru maamurde Väike-Maarja: pik̆kaD [juuksed] näh̀ti olèma; vanamest näh̀ti om̆mik̆ku ük̆si minèma ; Kadrina: Arukülas üölDi kak̆sik̆kuD olèma Viru-Jaagupi: uottavaD omà peremest tulèma ;)

luulema + -ma tegevusNimi omastusLiitega [luulin asjaje ajaman]

• Lüganuse:
  • luulin linnaje menevan
  • saksa asjaje ajaman
  • ärra kasku kuulutama ^[101]

pidama + -ma tegevusNimi Eesti keele kaudse kõneViisi oleviku asemel ^{[29] [102]} [kägo pidi ühe muna kuus munema]

• Lüganuse:
  • kuera ambad pidäväd ellad õlemaije
  • kägo pidi ühe muna kuus munema
  • kuusebuu piäb tegemä uuvel kuul ja kasebuu vanal kuul, siis ei piä mädänemma
• Jõhvi:
  • maarjabe ei tõhittud perenased piad kammida, siis ussid pidivad kapsad nahka süömä suvel
  • taevamenemise pühä, sie õli ninda suur pühä, et rohi ei pidand kasvama ega lind ei pidand pesa tegema
  • seda räägivad, et kess vaenu köitt on lahuttand, et selle kääd piavad õlema arstlikkud kääd
  • seda ma kuulsin, et lapsi on pidattud kaa suitsettamma
• Iisaku:
  • sie piäb rikkas mies olema
  • lapsed piavad jo lugeda oskama
• Vaivara Põlendiku:
  • Vaivaru moisas piatti kündama ärgadega, aga ilusast pidivad menema ;

-ma tegevusNimi Eesti keele kaudse kõneViisi oleviku asemel [kand elendämä vahest]

nii kui mujalgi Põhja-Eestis

• Kuusalu:
  • lahu (pehkinud) lebä kand elendämä vahest

-da tegevusNimi Eesti keele kaudse kõneViisi oleviku asemel [nävad puakkida õunappuid]

• Iisaku:
  • nävad puakkida õunappuid

-nud keskSõna Eesti keele kaudse kõneViisi mineviku asemel [ädalt jõudaned tulest välja]

• Iisaku:
  • Kaarel võtt eile jälle nina täis
  • ädalt jõudaned luomad tulest välja tuuva

öeldise ühildumine sihitis-määrusega

sisseÜtlevaga

• Soome ^{[103] [104]}:
  • harjaantuu työhön - harjub tööga
  • innostuu asiaan - innustub asjast
  • katsoo häneen - vaatab tema pääle
  • kelpaa asiaan - kõlbab selle asja jaoks
  • kyllästyä asiaan - küllastub sest asjast
  • loppuu siihen - lõpeb sellega
  • luottaa minuun - loodab minu pääle
  • ottaa osaa kokoukseen - võtab koosOlekust osa
  • suuttuu minuun - vihastab mu pääle
  • vaihtaa sinuun - vahetab sinu vastu
  • valmistautuu asiaan - valmistub selle asja jaoks
  • vastaa siihen - vastab sellele
  • vertaa sinuun - võrdleb sinuga
  • viittaa sinuun - viitab sinule
  • sai tarpeensa - sai küllalt
  • kerro omaan tapaasi - jutusta oma sõnadega
  • lue ääneen - loe kõva häälega

• • syy siihen - selle põhjus
  • tavalliseen tapaan - tavalisel kombel
  • kelpaa, sopii, kuluttaa siihen tehtävään - selle töö pääle, jaoks
  • on sopimaton siihen tehtävään
  • on edellytyksiä siihen tehtävään - on eeldusi

seestÜtlevaga

• Soome ^[105]:
  • syyttävät varkaudesta - süüdistavad varguses
  • epäilemme heitä raiskauksesta - kahtlustame neid vägistamises
  • tästä ei kannata väitellä - selle üle ei tasu vaielda
• Vadja ^[106]:
  • sõrmuhsõõ cäjess võtan - võtan sõrmuse käest
  • Lempola: i võtti tütärt cäjess ciin - ja võttis tütre käest kinni
  • jäi ännässä ciini - jäi saba pidi kinni

alaleÜtlevaga

• Soome ^[107]:
  • sellaiselle asialle vihellettiin, naurettiin - taolise asja pääle vilistati, naerdi

aidatav

aitamisest kõneldes

võib olla alaleÜtlevas Eesti keele osastava asemel [aittab obosele vedada]

• Lüganuse:
  • aittab aisa kõrvast obosele vedada (aitab hobusel vedada)
• Iisaku:
  • tema aittas emale tuba pühkida
  • talvel siis aittasime emale kedrada

(nii kui Vene keele: Помоги ему )

• Vaivara:
  • nämät avittot miule tüöt tehä
  • ale ja kahju on kohe tädä
• Jõelähtme:
  • käis talle aittamas verkku vedada (tema juures)
• Vadja ^[108]:
  • nõisi tämä sõsarailõõ niittämää - hakkas õdede hääks niitma

võib olla ka osastavas [avittan sinuda]

• Lüganuse: senestki vähäsest avittan sinuda

(nii kui Eesti keele)

• Vaivara: mina avittasin tada
• Soome: auta minut pääsemään sisään

alaltÜtlevaga

• Soome ^[109]:
  • en kiellä, salaa, kätke sinulta mitään
  • minulta puuttuu rahoja
  • heiltä kuoli koira
  • mieheltä katkesi jalka
  • mieheltä alkaa kuulo jo olla vähissä
  • mieheltä hukkui kukkaro - kadus
  • keneltä putosi kukkaro? - kukkus
  • keneltä jäi sinne kukkaro?

saavaga

• Soome ^[61]:
  • panitko pahaksi
  • työläisten tila oli käynyt sietämättömäksi - tööliste oluKord oli muutunud talumatuks
  • väitän sitä valheeksi - väidan, et see on vale
  • tiedän hänet kunnon mieheksi - tean, et ta on korralik mees
  • ei lapsesta ole laulajaksi - laps ei kõlba lauljaks
  • kyllä hän sopii johtajaksi - sobib juhatajaks
  • epäilen heitä rikollisiksi - mul on kahtlus, et nad on kurjaTegijad

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 232, 284
2. ↑ M Must "Ida-Virumaa murdelisest taustast" (1992.a "Ida-Virumaa rahvakultuuri" kogumikus) lk ??
3. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 34
4. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.204, 160
5. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 226
6. ↑ H II 7, 263 (143) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889) "Nõelamäng"
7. ↑ ^{7,0 7,1} H III 9, 153 (1) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v. - Gustaw Iwask Saar (1890)
8. ↑ H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl "Pulmadest."
9. ↑ H III 4, 252/3 (1) < Ambla khk. - A. Redlich (1890) "Õhtu ja hommik + Ema nutab, et tütar mõisas"
10. ↑ ^{10,0 10,1} H II 56, 418/9 (105) < Äksi khk., Elistvere vaestemaja - J. Tammemägi < Mari Valge, 68 a. (1895) "Kasvatus asjata"
11. ↑ H II 1, 91 (123) < Vaivara khk. < Tartu poolt - M. Ostrow & O. Kallas < Eduard Türk (1888) "Varga kartus"
12. ↑ H II 16, 113/4 (133) < Kose khk., Pikva v. - J. M. Sommer < Leena Varsamäe, 30 a. (1887)
13. ↑ H II 1, 325/8 (486) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a., Kiikla mõisa moonaka majas elamas. (1888) "Haned kadunud"
14. ↑ H IV 8, 907/9 (27) < Simititsa < Kuusalu khk., Kolga rand - Johannes Esken < Eewa Migiwoor (1897) "Noorik isakodus käimas + Suur härg"
15. ↑ H II 26, 978 (11) < Põltsamaa khk. - Ida Wöhrmann (1889) "Ehalkäija"
16. ↑ H II 37, 346/7 (13) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. - Tõnu Wiedemann < Mari Rebin (1891) "Haned kadunud"
17. ↑ H II 15, 612 (122) < Harju-Jaani khk., Anija v. - M. Neumann (1889) "pulmalaul"
18. ↑ H II 34, 59 (62) < Viru-Nigula khk., Pada k. - Jakob Walk < Jaan Treiof, 61 a. (1892) "Rikka ja vaese söök + Suur härg"
19. ↑ H III 1, 700/2 (4) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889)
20. ↑ ^{20,0 20,1 20,2 20,3} Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 138
21. ↑ H II 1, 209/10 (312) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Wihmann, 47 a. (1888) "Mõõk meres"
22. ↑ Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 14
23. ↑ H II 3, 623/4 (207) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Laulu võim"
24. ↑ H II 1, 394/5 (549) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888)
25. ↑ H II 3, 644/5 (256) < Lüganuse khk., Aa rand - H. Prants < Kure eit (1890) "Sõlest sõda + Sõjalaul"
26. ↑ H II 7, 199/202 (82) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889)
27. ↑ H III 1, 195/8 (1) < Jõhvi khk., Voka v. - M. Eljas < ?, 65 a. (1888) "Laulu võim + Laulu õppimine"
28. ↑ H II 7, 897 (11) < Lüganuse khk. - A. Tõnorist (1890) "Üteldakse liigasööjaks"
29. ↑ ^{29,0 29,1} M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 257
30. ↑ H II 3, 602 (139) < Lüganuse khk., Lüganuse k. - H. Prants < Warese Maarja (1890) "Miks ei mullu tulnud + Kaevul kosija"
31. ↑ H II 1, 550/2 (720) < Iisaku khk., Kurtna v., Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Põdram, 72 a. (1888)
32. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 140
33. ↑ H I 7, 304 (2) < Kodavere khk. < Jõhvi khk., Kohtla v. - I. W. Everth (koguja) & Anton Suurkask (ümberkirjutaja) (1895) pulmalaul (Poesien der Ehsten. Vier ehstnischen, aus der Kochtelschen Gegend. Eingesand von dem Herrn Pastor I. W. Everth zu Koddafer.) "Prudi ja peio laul."
34. ↑ H I 3, 13/5 (6) < Narva l., Kreenholm < Viljandi khk. - P. Heek (1888) "Kadri laul"
35. ↑ H II 1, 581 (761) < Iisaku khk., Kurtna v., Kaidma k. - M. Ostrow & O. Kallas < Kadri Tillmann, 55 a. (1888)
36. ↑ EÜS VI 1004/5 (162) < Jõhvi khk., Illuka v., Lähtepea k. < Jõhvi khk., Jõhvi m. - A. Sildnik & P. Penna < Juhan Porkun, 55 a. (1909) "Vaeslapse laul"
37. ↑ H III 11, 593/4 (5) < Põlva khk., Timo v. - Joosep Tobre (1890) "Laulu võim + Palju sõnu + Neli neidu + Vahelt vaene."
38. ↑ H II 5, 455/6 (26) < Sangaste khk. - Joosep Hurt < Kadri Susi, u. 60 a. (1877)
39. ↑ H II 71, 547 (49) < Rõuge khk., Nursi v. - Heinrich Uuk < Anna Marana, 80 a. (1903) "Pikk tee + Õunapuu"
40. ↑ H II 1, 246 (357) < Jõhvi khk., Kalina k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mihkel Mill, 76 a. (1888) "Perenaine ootab koju"
41. ↑ E 56359 < Pärnu - K. Veismann < Tiiu Otmann (1925) Pl
42. ↑ ^{42,0 42,1} H II 1, 87 (114) < Vaivara khk., Udria k. - M. Ostrow & O. Kallas < Vommi Mari Kontsa (1888) "Puhas neiu"
43. ↑ H II 1, 53/5 (69) < Vaivara khk., Puhkova k. - M. Ostrow & O. Kallas < Kuppari Ann Kontsa, 60 a. (1888)
44. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 213, 226
45. ↑ Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 13
46. ↑ H II 34, 324/6 (26) < Viru-Nigula khk., Samma v. < Harju-Jaani khk., Anija v. - Hans Lohk < Mari Koort, 71 a. (1892) "Mareta"
47. ↑ H II 34, 324/6 (26) < Viru-Nigula khk., Samma v. < Harju-Jaani khk., Anija v. - Hans Lohk < Mari Koort, 71 a. (1892) "Mareta"
48. ↑ ER I 117(Vi 10) Kadrina khk.
49. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 146
50. ↑ H II 46, 317/8 (19) Haljala khk., Essu v.
51. ↑ H III 1, 274/5 (4) Jõhvi khk., Voka v.
52. ↑ H II 1, 220/1 (324) Jõhvi khk., Kohtla k.
53. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 139, 227
54. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 139
55. ↑ Votian miine' - gerund
56. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 298
57. ↑ H II 3, 640/1 (247) < Lüganuse khk., Aa rand - H. Prants < Kure eit (1890) "Öised orjad + Ei kuule oma nime"
58. ↑ H III 1, 729/32 (7) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Laevategemine + Laevasõit + Kalaluust kannel"
59. ↑ H II 1, 301/2 (448) < Jõhvi khk., Atsalama k. - M. Ostrow & O. Kallas < Jaakob Saks, 87 a., (1888) "Sügisel"
60. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 190
61. ↑ ^{61,0 61,1} Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 210
62. ↑ H III 23, 7/11 (1) < Lüganuse khk. - J. Thomson < Mai Lambur (1896) Laisk peretütar ja orjatüdruk + Haned kadunud + Õllest saar "Peretüttar ja orjalapsi"
63. ↑ H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl "Pulmadest."
64. ↑ H III 12, 115 (6) < Lüganuse khk., Püssi m. - J. Thomson (1892) "Pisut saab ori magada"
65. ↑ H II 1, 510/1 (677) < Jõhvi khk., Kurtna v., Lehtepea k. < Jõhvi v., Puru k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Augas (Porkuli ema), 58 a. (1888) "Laulu võim"
66. ↑ H II 8, 268/9 (2) < Jõhvi khk., Päite v. - Paulus Paurmann < Mari Paurman (1889) pulmalaul "Pulmas, lahjade jagamise aeal lauldud"
67. ↑ H II 8, 146/63 < Jõhvi khk., Päite v. - Paulus Paurmann < Leeno Uppus, 65 a. (1889) pulmalaul uk/rl
68. ↑ HH III 1, 231/3 (29) < Jõhvi khk., Voka v. - M. Eljas (1888) "Laisk naine"
69. ↑ H II 1, 612/3 (792) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Venepuu + Peapiiraja"
70. ↑ H II 1, 373 (331) < Jõhvi khk. < Lüganuse khk., Aa m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mai Kesler, 70 a. (1888) "pulmalaul"
71. ↑ H IV 1, 165/6 (106) < Haljala khk., Kandle v. - K. Leetberg (1888) pl
72. ↑ H II 1, 373 (331) < Jõhvi khk. < Lüganuse khk., Aa m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mai Kesler, 70 a. (1888) "pulmalaul"
73. ↑ H III 1, 69/70 (5) < Vaivara khk., Väike-Soldina v. - Helene Kasikow (1888)
74. ↑ H II 1, 171 (239) < Jõhvi khk., Päite v. < Lüganuse khk. - M. Ostrow & O. Kallas < Katri Kriisa, 75 a. (1888) pulmalaul "Lapuliste laul toas"
75. ↑ H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl "Pulmadest"
76. ↑ H II 34, 667/71 (344) < Kuusalu khk., Leesi k., Suugu t. - Hans Lohk < Johannes Esken, u. 24 a. (1892) "Mardilaul"
77. ↑ H II 34, 211/4 (90) < Kuusalu khk., Kõnnu v., Turbanõmme k. - Jakob Walk < Anu Koolmann, u. 57 a.; Katri Silberberg, 67 a. (1892) "Neiu palub maad + Sepp, tee sirp + Müüdud neiu"
78. ↑ H II 3, 625/6 (213) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890)
79. ↑ H II 8, 769/90 < Lüganuse khk. - Johann Petrowitsch (1889) uk/rl "Pulmadest"
80. ↑ H II 7, 221/2 (96) < Vaivara khk., Samokrassi k. < Viru-Nigula khk., Lontova k. - H. Masing < Marie Liisabet Wälja, s. 1819. a. (1889) "Noorik kodu käimas"
81. ↑ H II 7, 56/7 (18) < Vaivara khk. - M. Treuberg (1890) pulmalaul
82. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 275
83. ↑ H III 1, 687/9 (10) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889) "Isa ja mehe kodus"
84. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 25
85. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel , Juhan Peegel 2006 lk 238
86. ↑ H II 1, 394/5 (549) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mari Räbin (Nõmme Mari, Mihkel Niine tütar), 60 a. (1888)
87. ↑ H II 4, 658/9 (25) < Kodavere khk., Alatskivi v., Lahepera k. - M. Koik & J. Härms < Elias Pärn (1887) "Arg kosilane + Joodik mees"
88. ↑ E 36296/7 (6) < Haljala khk., Sagadi - Danel Pruhl < Mai Jürmann, 74 a. (1898) "Arg kosilane"
89. ↑ H III 2, 267 (1) < Haljala khk., Vihula v. - Leena Lepp-Wiikmann (1890) "Nõu naist võtta"
90. ↑ H II 10, 349 (74) < Viru-Jaagupi khk. - J. Ustallo (1889) "Arg kosilane"
91. ↑ H II 7, 897 (11) < Lüganuse khk. - A. Tõnorist (1890) "Üteldakse liigasööjaks"
92. ↑ H III 1, 700/2 (4) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1889)
93. ↑ H II 1, 562/3 (736) < Iisaku khk., Kurtna v., Kivinõmme k. - M. Ostrow & O. Kallas < Kai Ambus, 65 a. (1888) "Kiik halval kohal"
94. ↑ H II 1, 372 (530) < Jõhvi khk., Ädise v., Vasavere k. < Lüganuse khk., Aa m. - M. Ostrow & O. Kallas < Leen Pors, 55 a. (1888) "Peremees ootab koju"
95. ↑ H II 1, 335/6 (493) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888) "Venna otsimine"
96. ↑ H III 17, 21/2 (10) < Lüganuse khk. - J. Thomson (1894) "Vanale mehele"
97. ↑ H II 1, 334 (492) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888)
98. ↑ H II 7, 823 (4) < Jõhvi khk., Toila k. - N. Otto (1890) "Isa ja mehe kodus"
99. ↑ H II 1, 334 (492) < Jõhvi khk., Kiikla m. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Nurk, 63 a. (1888)
100. ↑ H II 1, 372 (530) < Jõhvi khk., Ädise v., Vasavere k. < Lüganuse khk., Aa m. - M. Ostrow & O. Kallas < Leen Pors, 55 a. (1888) "Peremees ootab koju"
101. ↑ H II 3, 621/2 (203) < Lüganuse khk., Uuemõisa k. - H. Prants < Juula Kaabur (1890) "Tütarde tapja"
102. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" , Andrus Saareste kaart 44
103. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 200,
104. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 199,
105. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 204
106. ↑ Internal locative cases
107. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 206
108. ↑ Votian external locative cases
109. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 207