Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu

• 1 vai
  • 1.1 side-sõna
    • 1.1.0 samastav
    • 1.1.1 võrdelev
      • 1.1.1.1 küsüv (kas vai)
      • 1.1.1.2 liialdav (kas vai)
      • 1.1.1.2 vastandav (kas vai)
      • 1.1.1.4 tõine lause-pool jääb ütelemätä
    • 1.1.2 põlastav (kas sie on mõni asi vai)
  • 1.2.0 õletav (ehk kui = äkki, võib õlla)
  • 1.2.1 eba-kindel (küsüv)

vai

side-sõna

samastav

Lüganuse
siis `ennevanast õli inimistel ikke `niske `jusku sie `nõidus vai vana`aigane `ennustus
tämä on ise `muodi inimine, vai ise tabane
meri käib vai `lainetab, `valges `kopros kõhe
lõng on sükkäräs vai `krüssis
(kõigest väest, innukalt) `kõigelt jõult vai `kõigelt ramult piad `tõstama
(pesu-pali) pesopesemise jäust õli - - `kolmajalg vai lahantka
(tõlkjas) `rakvere `raiped vai mei `kutsusimma `laiakad, jah, `kollased päält
punase lappiline vai pläkkiline on [ihu], kui on `lieted
tuttabe vai lipsabe, kel õli pisike abe siin `lõuva `õtsas
`lullima vai ikkema [öeldi] `laste `kõhta
(Alnus glutinosa) must lepp vai sanglepp, sie `kasvab `suurest, `sellest saab `palki ja `laudu `lõigati. (Alnus incana) `valge lepp ei `kasva sitt `kuigi `suurest, `kuivab `vällä
`värski `räimi `pannasse `leivä `sisse, sie on kala kakk vai `piirakas. kalajahu tehässe, kalad `kuivadetta ja javadetta
Jõhvi
`räägid vai ära `räägi, senel on `ninda kõva süda
kes ei saand `tüäga akkama, [öeldi] et kääd on `kompäras, `kohmus vai `kanged
kääd on `kömpäras (konksus), `kohmus vai `kanged
`lahjad õlid `kirstu sies, üäldi `pruudikirst vai `lahjakirst
põhja-Iisaku
`erne`aasa tońt (hernehirmutis) vai `ernetońt - - sie tońt pidi ka `lapsi `iemale peletama

võrdelev

Lüganuse
obone `ellitab `kaula vai `pihtu vai `turja pääl, kui `katki on
tuli kaks kuud vai kolm `ennemb
kas `vanker `rautada, `atrale sahk uus teha vai rie`rauvutus, iga `asja iest `andis ta (peremees) eritasu (eraldi tasu sepale iga uue töö eest aasta jooksul)
lähäb õts `katki vai `jätkäd, sis tuleb tehä `kangurisõlm
kirn päält õli `kitsamb, alt `laiemb - - kahe `kõrvaga, pääl tekkel vai kaas
sel (naisel) õli üks suur `riide vai `sielik ja sie õli `kõiki `saapa labu ja `kõiki kolokuid (kolusid) täis
`kougib õle`kõrrega vai tikkuga sedä `prahti `august `vällä
`kassi vai `kuera kröni `üeldi ka, kui `kondid `püsti
siis õli puu kiil, `kolme vai `neljä `sõrme `laius (laiune), `sellega sai lükkädä karv päält `vällä puha
õli ulk `aiga `tütrik, siis käis kõrd kuus vai kaks `linnas tagasi `laskemas (seks). lähäb laseb `preilida tagasi
suled vai `karbemed (ebemed) `pannasse `matratsi `sisse
(kindakiri) maonaha kiri tehti üläni valge vai värviline põhi parembpidi maonaha `silmad pahembpidi
Jõhvi
`erne `aasale vai `aasa `juure `pańdi `erne tońt
kahe pihu vahel `lüädi [vurrkann] `kieruma (pöörlema) siis käis `riŋgi `laual vai põrandal
kui `miski nüri asi `tõmmab vai livestad, `tõmmab naha `killendama
`leiti `undi vai karu `jäljäd - - [jahimehed] tegid lume `sisse `jäljäd, `kreisisid `sisse [looma]
kes alati juab, kas vai oma `püksid jalast `vällä, sie on lakkekrants
kel `naine vai mies õli `surrud, sie õli lesk, aga kes lahus elas, sie `üäldi suremata lesk
sua `einamitel on `niisikesi `aukusid ja `loismasid (madal, vesine koht) kas siis lageda pääl vai igavise rägä sies
pühäbä `õhta suvel õli siis lihaga supp kas `erne, vai ua vai `läätsä supp
majaka vitsad kasvavad niiskedel einamadel vai lodus neil on lillakad õied
põhja-Iisaku
äel akkab krõbisema kui inime `külmetab vai nuttab
lesänkal võis `istuda vai pikkali `olla. `külmaga on ia läsenkal lesida
`kummalgi `paslil oli kaks `kõrva (aas, silmus) kahel puol, `kõrvad olivad `nüörist vai `rihmast. `kamassi `kõrvad
(mängukäru) `mängukärr, `aaraklise keppi `otsa `kinnitati kettas vai rattas
`vankri `külled `võisivad `olla kas redelid vai `lauvad
kasinkad (kolmnurkne pitsiline või mustriline pearätt) `kantsime kas tanu vai pavoi·niku vai pot́t`mütsi pial. `siidine kasinka `maksis kolm `rupla

küsüv (kas vai)

Lüganuse
`juudas tädä tiab kas tuleb vai ei tule
sinä igävene jättis, kas `juomisega vai `muidu üle `eitand
ei tiä kas tuleb vai ei tule
kas kull vai `nummer
`lieri`kasti sies õlivad kas `riided vai `süögikraam, mul õli klatt`kaanega `lierikast
no küll õli `lehkimist, kas `einamaal vai rukki `leiku ajal
`leivatego on kääs mul, kas tõist viel saan vai en saa
igatahes pidi menemä `vuori, kas sadas `vihma vai tuli `lontso
(maa hindaja) maa mekkijä käis maa põhja pruovimas kas on ia maa vai alb katsus maa väärdust
kui `mardi`sandist sai käia siis panima masked silmide ette kas linapihust vai lambanahast
põhja-Iisaku
tia, kas ta `oiab ise neid siĺmi `ninda `kiśsis vai on ta `luodud kuhe nisukeste `kiśsis `silmadega

liialdav (kas vai)

Lüganuse
`tõmmas `süöki läkkäkõri (hingekõri), ajas läkkästama, kas vai sureb kõhe
kas vai rukki`leikuss, päiv palav, ing `ambas, oi küll sai `auvet
emä, isä kisuvad vai nahast `väljä, aga tüttart `tüöle ei pane
(kurt) [päris] `kõrvitu, kisenda vai kõri `lõhki
`aiguta vai `lõua luud `paigast `vällä
Jõhvi
ei sie kadekops `sulle `anna, `õlgu sul vai `surma ädä
sõnast `alle ei `anna, minuperast kas vai kõripite kokku
kui `muidu ei saa, siis `tiema vai käsidega `selgest (peksa andma)
põhja-Iisaku
`oia sina oma saladust - - kas vai `seitsme lukku taga
`katsus `aina vara kokku ajada, kuda aga sai, kas vai `luuva ja labidaga
`ahne_ku kurat `teine, `kraapaks igalt puolt omale kas vai `luuva ja labidaga
(lähetus g -e = ablas, täitmatu, ahnepäits ~ KuusSalo: lähüdü) `selle lähetuselle `anna vai `kümme `krunti kätte, tämal ikke vähe
lüö vai maha, `inge taga mul koppika `rohkemb ei ole
lüö kas vai maha vai `räegi `iaga täma tieb ikke oma`muodi
(sõrmedest) küll sai `kraabitud, kas vai `küüned verel, ei tüö `otsa lõppend
mitte ei `jõuva, kisu vai tükkidest (tööd rabades)
pane palit vai `kleidi`nõelaga (haaknõel) `kinni

vastandav (kas vai)

põhja-Iisaku
(kiviveovankri) klopprattad `leigati kas `plaagast välja vai enamast `tehti kõvast lehtpuu pakkust

tõine lause-pool jääb ütelemätä

Lüganuse


(kindakiri) lume`rätsäka sai tehä paremmad `kindad, kuhugi `mennä vai
Jõhvi
kadalad `silmäd, nied on `niiskesed kas `aiglased vai

põlastav (kas sie on mõni asi vai)

Lüganuse
sie maa vai asi siin, `puhta `liivasuss - - liiv kõhe suhises `atra ies
Jõhvi
(väikest kasvu mees) mies vai asi, üks `kirve`keitaja on
põhja-Iisaku
vahi ligundid, vai täma ka kippub `asjamehest
vahi `koiberdust (pikajalgne lodev inimene) vai täma valitseb viel tüöd
kuer vai asi - - `augu ei kedagi, sie ole kaht koppikagi väert
ah mies vai asi, on üks pisike `taadikribul
mis minust vanast `kuivand `kannust (vanast inimesest) enamb abi vai `asja

õletav (ehk kui = äkki, võib õlla: Vadja: vai = kas)

Jõhvi
vahest tuleb nagu suppi imu, vai tied (Eesti: tead), `suuta `kuivildi (kuiva toiduga) ka ei taha `õlla
põhja-Iisaku
`paĺju `lapsi peres vai sie kõhumure siis piavalu ei tie
`Liiva`annus jo `uatab, vai mina `ilma`sambast jäen
mina saa tast aru, on `jusku vähe `lollakas vai mis

eba-kindel

Lüganuse
`Tallina puol vai kus `räägivad sedä `kehvli, meil on ikke lietselg siin
tõi ia `korvilise `sieni vai `marju `metsäst
`Püssis õli `laua`vaprik, `veski vai kuda se tuleb `üöllä
Jõhvi
no siis õlin juo `aastat kakstõist vai nii
põhja-Iisaku
ega_s sie koppika pial (rahapalgast) elada kedagi väert ole, `olgu palk vai kui suur tahes, läbi läheb ikkegi

Eesti murrete sõnaraamat

• 1 ehk
  • 1.1 side-sõna
    • 1.1.1 võrreldavi lause-õsi sidov
      • 1.1.1.1 võrdelev (ehk kui = vai sell joholl kui)
      • 1.1.1.2 õletav (ehk kui = äkki)
      • 1.1.1.3 tõine lause-pool jääb ütelemätä
    • 1.1.2 möönnäb (kuigi, olgogi et)
  • 1.2 määrä-sõna
    • 1.2.1 hoolimato (ehk kui = üks-puha kui, joga-lailine)
    • 1.2.2 hoolimato (olkoo vai)

ehk

side-sõna

võrreldavi lause-õsi sidov

Lüganuse
`päivä ies on sapp ehk taga, `näidäb `ilma `muudost
(hammaste all) õun `krompsob, ehk `kaalikas, midä süöd
`poisid ehk `tütrikud `paaris `läksiväd, kesk `paigas vahestetti ja siis läks `jälle `tõine `tõise `puole, sie oli `katrella tants
`pannasse `kartulid `keldri ehk `kuopa
`keida suppi ehk `kartuli `leivale `kõrva ka
sel `õige ia `kessel [kõht], nii pali `kraami `lõikab `sisse, `õlgu tämä siis `süögi kraam ehk `juogi kraam
(kontvõõras) `kuerakäppämehed `vahtisivad ka `nurkides ehk `õuves
`tütrik - - sai `palga `kõrva naul ehk kaks `villu, `leisik linu ja `leisikase (leisika raskuse) `leivä
`kündäs tämä siis `aiga`müödä ehk tulist, aga oma `kellavahe (ajavahemik) pidi ikke `väljäl õlemaìe
(kõrrepõld) `kõrreväli - - kus rukki kõrs ehk `õtra kõrs
kui linad sai viest `vällä tua, siis levitatti (laotama) nad `lahti roho `pääle ehk `kõrre `pääle
`maltsapuu, kas kuusk ehk mänd kõrge maa pääl kasvand
`palgiparv, `raiuti `kaader`silma (palgiparve tegemisel palgi otsa raiutav auk) `augud `sisse ja `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi ja läks `vasta kive ehk kuhugi, siis ei õld `karta `katki `mennä
`kaula`künnepä õlid pajo puust ehk kase puust `tehtu
`silla kaas `laududest, kahe ehk `kolme `tollised
lakkitasse kappisi ehk `laudu
`nelja `kõrdane ehk `kolme `kõrdane maja
`uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks
`talvel `tehti `põtra `jahti ehk karu `jahti
sial ehk `luomal, klobinad siest `vällä, sisikonnad
(glaubrisool) `kluobersalts, sedä `luomale `annetasse, ku `luomal on sitt `kinni ehk kusi `kinni
sie läks lume `aŋŋele sie luom, `õlgu siis `tallekene ehk midä `tahtes, suri maha
sel on `leitse `välläs, `õlgu siis inimine ehk luom
üks inimine ehk luom `ühte `puhku komastub, `püiab maha kukkuda
klomakas kie (Eesti: kes) `õige tugev on obone ehk inimine
ku lehm ehk `naine on `raske, `üeltasse, sie on nüüd lahingus
sie on kuritüö, kie tõist varastab ehk tappab ehk põletab
sääl `kihmavad `lõikada ehk lüä (lüüa)
`mustlase mies ja `naine tuliväd ja noh lase kätt `katsuda ehk `kaardid `panna ka
`ühte `puhku kudiseb (kõdi tekitama) inimise `küljes, `ulgub edäsi tagasi, luttikas ehk `kirbud
kes paber ehk puu leht põleb ära, üks `lembe jääb järele
`kruonu `aidad õlivad kas `püssi `aidad ehk `kraami `aidad, kus `kruonu kraam `sõisas
kõvistan `luisuga `kirvest ehk nuga
kivi ligilähedale `pannasse `puomile `alla kas puud ehk `väiksemi kivi, `selle päält `painab [kivi üles]
lõimelõngad `kanga `lõimed on `villased ehk puom`villased
rabe `riide, on `sõisand ehk on `vaesest `kraamist `tehtod
võttan `seinast kisun ehk `kaŋŋutan `vällä, raud `naula `kaŋŋutan
`õlgu sant, ehk vigane, kui `vaide isäne (abiellun ilma valikuta)
kuhu saab `luste linast ehk põrn maost (nali)
kitse lihast `kiita ehk `lamba lihast `laita, ühesugused on näd mõlemad
pane kits `kärneriks ehk unt `lamba `karjaseks
Jõhvi
(kestendus) nahakettendusele tehasse - -`vasta `päivä võru, kie esimest `kõrda nääb, sie `augub ehk `sülgäb
`kuera `nästikud `akna igiga ehk kuu `valgel `pessasse käsi, tehasse `sõlmed, vajutatasse
obone lähäb `märjäst ehk igisest
obose igi pane `viele ehk `õllele `ulka, võttab siest `lahti
siis kui peremes sai `õtrad `külvätud, siis perenane `keitas sene [sea]savaga `erne suppi ehk uasuppi
luha ein paremb kui kaks ehk kolm üöd `kaste all, `pendis vähe `pehmemast
metsatukk on sie kus on oma `kümmä kakskümänd puud ehk `rohkembgi ühäs kobaras
viis ehk kuus pihu, ehk kui `paljo `kiegi tahab `panna, kokko `kierada, siis `ongi lina `nuustik
`kaŋŋass `panna lõppe puu `külge `nüöridega ehk `paeltega
`kanga `karbed, mis kukkuvad kudumise ajal linadest ehk `lõngadest maha
meil on vaja riet`kammi ehk `kanga reha (käärisuga)
`suuremb jago `niinist sai `kieratud `köisi ehk kanepist
mis `kiele`murre tämäl on, `iesti `kiele murre ehk saksa `kiele`murre
`erne`piima `tehti `värskest `piimast - - esimisest ehk `teisest ehk `kolmendast `lüpsist segati `teise `piimaga ja `kiedeti
no siis kui nädäla `päiväd jua õli seda `manti ette (varuks) `kõrjatud, `laupa siis `einaajal ehk tüäajal [tehti võid]
nisust `tehti leib `pärmäga ehk `juuritusega (leivajuuretis)
(oksteta peerupakk) `lõmmupuud õlid kasest ehk `männast, `oieti `kuivas kõhas
kui venet üless `vieta ja telasi all ei õle, siis võttab emapuu `liiva ehk `kruusi `sisse
kää alt `kinni ehk `kaentla alt `kinni
mis sa `naerad, `ambad `itsikille ehk ireville
sie on `rahva kogo, `seltsi majas ehk `kuski
sie on üks varas ehk kelm
põhja-Iisaku
paberit `kliisterdati (kleepima), `selle `tarvis oli jahu ehk `kartuli `kliister
`kliister `tehti rukki `püülist ehk `tambiti `kiedetud `kartulist
mis oli `pehmem krõmpskońt, `selle `sõivad `lapsed ehk `lõigeti `süĺdi `ulka
`lastele `tuodi puest ehk `laadalt mõne `kopka iest krõps`kauni
`üeldasse kas kahe ehk `kolme ehk `neljalattine aed `selle järele, `mitme lattiga aed `tehtud
(soolekorinast) kõht tühi ehk korrast ära, siis akkab kruokslattikas sies laulma
keda säel pimedikus näed ehk `tunned, üks aĺl kogu oli
kes seda `enne kuuld ehk näind ~ nähend et `mihklini tehasse `eina
obused ehk `lehmad - - olivad `köies (kinnitatud) raudkettiga
pidi olema `tiatud kanaval (Vene: коновал) ehk ia `veltser, kes `ruunada `mõistasid
Vaivaro
(vedela toidu söömisest) kui lapsed ehk keski piima ehk suppi ilma leivata sööväd, siis ööldä, need klebavad õige ilma leivätä

võrdelev (ehk kui = vai sell joholl kui)

põhja-Iisaku
kas `jõuvame tüö `valmis? `ehku ei `jõvva, siis ei `maksa `ninda rabadagi

tõine lause-pool jääb ütelemätä

Jõhvi
pelotas, kui `tõine `tõisele äkkitse midägi `ütleb ehk

möönnäb (kuigi, olgogi et)

HallJala
ehk sa viel [jõu poolest] lähed ja tied `eina aga - - `miska sa tuod ära `selle `eina

määrä-sõna

õletav (ehk kui = äkki, võib õlla)

Lüganuse
tä sel suvel õli vähäne `eina kasv, kasinast sain `saatu `kümme ehk
kana `küügistab (kössitama) `põõsa all, `vihmaga, on `märjäst saand, ehk kui on `aige
ehk on üks tiereis ies, südä kippitäb `mennä
lähän `jõele, vahest kogastub (näkkama, õnnestuma), ehk saab kala
`teie käso `pääle ehk lähäb. kui ei lähä siis `ongi nisuke `juurika kõrv (sõnakuulmatu, tõrkuja)
sa õled `ninda laisk et `tahtuses (tahaks) `tõrvasse `suitsu `perse `lassa, siis ehk `erkad
KuusSalo
sie (asi) jäi `ehku `pääle

hoolimato (ehk kui = üks-puha kui, joga-lailine)

Lüganuse
säält `massinate alt `juoksep ehk kui pient `lõnga
kivi `lennäb ehk kui `kaugele, kui paned kivi `nuora `õtsa ja `kieritad

hoolimato (olkoo vai)

Lüganuse
mies saab ikke `naise, ehk `õlgu `perse `niinega `niulutud. `naine `õlgu ehk üle `kullatud ei saa noh
iest õli rind `paljas `õlgu ehk kui külm `tahte
rehavars on `katki, `õlgu_hk `katki, ei õle mul `aiga parandada

Lüganuse

(vana vilets) puru `lahja luom, ehk krönist `üeldi ka

aja `luomad `kuomalle ehk kokko

(`kürliline = kürniline) kroboline ehk `kürliline jää, ei õle sile

jäätükkid ehk kalikad. `lapsed kui `kuolist tulevad kodo, emä `ütleb: nüüd õleta jääs ja kalikas (külmast kohmas). külm paab `riided kilika ja kalika

`länne tuul [ehk] `vesti tuul

`ommiku ehk ida - meri`miestel on ida

(meritint) `kurvi kalad ehk `norsid, `vaalakad, ei õle `suomussi, `arjassi ei õle

suokased on käristänned ehk `kraavistanned (kängunud) lühikene vähäse `lehtidega, pisikese kasuga

`kaŋŋast kehitässe ehk ajab kehäle

kasuka niul on nisuke `sulgiline, `niulal on suled ehk `kandid, `kolme sulega ehk `neljä

`ullas ehk `jändas `tõisega

(hobusekamm) opose kars, `menga (~ `mingä) ovost `kammita ehk `karsita (umb-isik)

taipamatu inimene õled üks `kaalika pää ehk kabusta pää

(endasse tõmbunud, uhkest või pahasest inimesest) ta on `ennast täis, ehk ise eneses, ei `räägi kenegagi

`naiste `rahval alumine õts kihub tahab sügeldädä `saada, ehk `jälle mõni `ütleb `jöngätä

kui kahel`puolised on ehk kurk on `aige, sie on `kaula tõbi

`ellitseb ehk `ellitab kui vahest palavaga võttab `kuskilt nahata `lastel vahest `kieru kõhad (hellaks ja põletikuliseks muutuma, hauduma)

`vatsuli on maas ehk `maokalli

`ärgä `vieldaga ehk lovitaga (vedelema jätma) maas, `kõrjaga `nurka

`kriskad ehk `ahju`peltisi keristavad

kogerik, üks kuok, `piened jahud `õtra jahud ja rukki jahud segamiste, `tehti `suured `kuogid ehk kogerikkud

(paistekakk) kui tieb `leibä ja võttab `astjast `taigina, siis paneb `ahju `suule `paistuma sene `kuogi ehk kogarikku

klaas silm ehk jää silm, neid `taotab ovostel `õlla

(himurast poisist) kodo täkk ehk tuba täkk - - mõned `poisid on `kanged kodo täkkod

(räpasest habemikust) kuradi `piimaabe ehk `kördiabe

`jönni punn ehk `kiuste punn

akkavad `kanneld `lüöma ehk ajama

kava ehk `kopkas (puumaja nurkade tegemiseks)

(leevike) punase kubuga on puna`linnud ehk krüüks`linnud, kui nied lagel on, siis tuleb pakkast

kuus kaardimängus kuus `silma ehk `kuuik

(? maiakas, maavits) majaka`vitsad ehk `kuisa`vitsad, neid `keidetasse `luomidelle

sie midä kulutab sie on `juokso raha ehk kuluraha

Jõhvi

vana kröni obone ehk vana `lehma kröni

`õksad `onvad `alle`puole `löŋŋäs ehk `kallukalli

sie laud on `serviti ehk `kallukalli (kaldu, längu)

jala rättikud ehk jala `nartsud

mehed `piavad jala rättikuid ehk jala `nartsusi

jala narts `panna jala `ümbär, `paljalt ehk sukka `pääle

[juukse]kähäräd on põletettud ehk `jele·krega (elektriga) `tehtud

(lokkis, krussis) kähäräs `juuksed, `säkräs kõik ehk kähäräs

kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi ehk sükkara

lõng on sükkaras ehk `kruksus ehk `kronksus (keerdus, krussis)

kruks on `lõnga sies, sükkäräd ehk `kruksud

ku `värtän ei `tõmma iast `niiti `pääle, siis niit kisub `kierdu ehk `kaela

[kangaspuude] `kõrva puud ehk `kanga jalad, kus `küljes `kanga `värgid `käiväd

(koe|lõng kangasse sissekootud põiklõng) kue lõng ehk kude on laug, aga `lõime lõng on kierd

ma akkan `kaŋŋast maha kuduma ehk `kaŋŋast lõppetamma

käär puud ehk `luoma puud, `nende `pääle `käärita `kangass

kui `kuutasse siis `surnuka sies on kääv ehk puol, `niidi `kääväd

arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti

paneb `kruoke ehk `krousi, sie on kui paneb `kruoked `sisse

krooktanu ehk teravtanu oli naiste igapäine pääkate

sukkad `lähväd lodo ehk sukkad `lähväd `alle, kui `paelu pääl ei õle

(aluspesu) iho peso ehk `selja peso, nied on särk ja `püksid

(menstruatsioon) kuu puhastuse ehk kuu `riiete ajal ei tõhi `külmetata

nied `kelmed on kõik `niiskesed õhukesed, `kelme nahk ehk `kelme

sie `ongi kettutab, kettutab ehk `kelmetab (kestendama)

`kohmik ehk `kohmija, kie on pikkaldane (inimene)

kui `mahku sai ehk `aiga, `istus aga `lapsega ja `leikas `laulu

kui ei tule `miele, siis `tõine johutab (juhatab) ehk `ütleb

liha `kärssäb `panni pääl ehk `kõrbeb, kõik kõhad `kärssä `aisu täis

laud `vanker ehk pikk `vanker

põld on kelus ehk `süätis

`kapsa `kuulme, senest akkabki pääd `kierama ehk `luoma

(~ künärine) on `künnätud maa ehk kust `kartul noppitud ja tuleb külm - - sie on `jällä könärlik maa

sadula jalu `rauvad ehk jalustid

sies kivistab (valutama) ehk sies `aigetab

vedel liha ehk vedel ihu

kirp üppib ehk `keksib

põhja-Iisaku

`kõrrepill põrises ehk umises nigu paarm

et

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu


mõned sõnad kuulunesse sama-sugused õlevada aga õmmete onvad eräd sõnad


Lüganuse
lähäd `silma järele kõhe, võid `õtse kõhe `käia, et (Eesti: sa ei) `kierä kuhugi `puole
[te] että `muuda oma emä`sündind (Eesti: loomulikku, kaasasündinud) ihu , että `värvi , ei kedägi
küll ma õppetan, aga sa mitte et akka tegemäie
põhja-Iisaku
ise et näe `külla `otsas elada
Kõdavere
`külla sa et õle nähnudki
mes‿sa vahid, egä sa tigeda‿t õle
kas‿sa et sua rahulik `õlla
KuusSalo (ka: eit, eid)
midäs siel sühüdäd, et eit saa ega `saaki tulema
sa oled viel `ninda kräbe, ega‿t sa vanemaks `jääki
tänäuon on nii külm et [sa] et `kerda saand ujumass `käüä
Viro-Nigula
`ennevanast oli [toidud] keik iad aga, nüüd et taha midagi




Kõdavere
(rõhutavalt) või (siis), ometi (Tarto-maa kirja-keele: eeta ,Vene: это)

üks vahe itk, etä ku võtavad `riided ja kruami käess ärä
jah etä siis kõik one `õige, mes kõneldasse
etä inimesed tiäväd, muku kõnelevad
aga eta põle minijid, kas tämä ei või `minnä
etä kõhe rot́t ep sua

et (laadusass jutuss: t)

• I. põime-lausess
  • 1. aluss-lausess
    põhja-Iisaku
    tüdruk kui tulesüsi, näha et eluvaim sies
    
    
  • 2. üellüss-täite-lausess
    Lüganuse
    `kassi `augule `pandi puu ette kui `aidas õli midägi `niisikest, et kass paha tegi
    `niisike `laadus mies, et lase `käia
    sie õli tehnd `sinne tua `õtsa `niisikese `metsä, et iga puu `liiki õli üks
    Jõhvi
    aga `niisike kare (käsk, sundus) õli kättä `antud, et `võõra poludile ka `menna ei `tõhtind
    `viienda `aasta `mässu ajal õli `niisike isik `mõisnikkudel ülesse `õstetud, et `rahvast `kembeldada (rahustada, vaigistada)
    `poisid `sõitasivad nisikese `kuudiga (Eesti: hoog, rutt) `õvve, et tuli õli `rummus
    põhja-Iisaku
    jahu piad piimaga segama, et jääb niisuke paras jouk, siis selle lased potti
    sie oli nisuke kusipukk, et ei saand `kuoliski suurt `käia
    on nisuke laps, et ei ole viel üht `laksugi saand
    
    
  • 3. täiende-lausess
    Lüganuse
    lubati `tiedos `anda et `milla tulevad Lüg;
    Jõhvi
    [härral] tuli `jällä tuur et `peksada [kedagi] Jõh;
    
    
  • 4. sihidüss-lausess
    Lüganuse
    kie siin nüüd surd on, et ei `kuulund juo küläs `aigeidki õlema
    õlin `lapsukene, lähän emä `seljä taha `kuulamaie, et midä näd `räägiväd
    `astu ligi, et ma `kuulen, midä `räägid
    nüüd `kuulub küll, et on `lille`kapsad ja tehässe `lille`kapsa suppi
    
    
  • 5. kaudusess vai siirdo-jutuss
    • a. tavallisest ütlemise vai mõtlemise tego-sõnaga
      Lüganuse
      isä ütel ikke oma pojale - et no poig et, et nüüd akka siis naist võttama et meil on ikke inimist vaja ka, et kas on sul `pruuti ka vahitud
      inimised `ütleväd, et `Püssi krahv on üks kuri saks ja inimise `süöjä
      minä ei usu [jumalat], siis vanamor `ütleb, et sa õled jumala`salgaja
      minu vanaisa `ütles, et juo kali on `kaivus, enämb ei `kõlba
      `üellasse, et kali lähäb `kaivo, kui ei õle enamb `kalja `maitset, on joba `viega ühesugune (vee pidev lisamine astjasse lahjendab)
      pajo sugidest (?koorest) tegima `ninda `nelja`kantilisi, siis `ütlesima, et sie õli `kassi märs
      lesk mies üttel lesele `naisele, et akkama `ühte elama, siis ma `katsun `kauna (naise elund)
      kui kuub on `nõnda `trammile `tehtud, siis `ütlema, et no sie kuub on `täiest keha kuub (liiga kitsas)
      minu vanaisa `ütles, et `kärbane pureb
      küsisin `poisilt, et kas `õskad ka seda tüöd teha, poiss `ütleb: küll, küll ma jo `õskan (Eesti: jah, kindlasti)
      mies üttäl, et `kanna sa `eini, küll ma `laamin (Eesti: riisun)
      (pilvedest) kui `taivas on `jusku `lamba`rasvas - siis `ütlevad, et sie on ia `külvi päiv
      (sõim) emäl õli pali `lapsi, `kaeksa last, isäle üttäl äi, et `lapsemärä võttid `naisest
      `poisid `ütlid, et lehtsabad tulevad, kari lehtsabasi õli kuos külä vahel
      tahi suppi `keita, aga üttel, et `miska ma `keidän, kui ei õle libedikku (rasvainet)
      üks mies akkas `rääkima, et tämal õlid mokkad `ninda taga`puole, siis `üeldi, et tämal on kobara mokk, tämal siis kuol `tilkus suust
      eks `lapselt saand ikke `üella, et küla ono (võõras mees, külaline) tuleb `meile `käima
      (lävestämä = valetama) noh, `üeldi küll, et tämä lävestäb ehk valestab
      (kuupuhastus) kuu`särki enämb ei õld, sis `üöldigi, et `naine akkab vanast `jäämä
      ku kenegil kõverad jalad sis `üöldi, et kõversäär lähäb
      `tissid `üöldi, et on `sündimättä liha, nied `kasvavad perä `juurde
      keegi no `meile siis `ennevanast `üöldi ikke, et näkk on kive all ja, `tõhtind siis `sinne kenegi `mennä
      `teine poiss `kiidab `tõisele, et tänä `üöse sain `krõksi (sugu)
      kesk `üöse mõni vahib `kriiska vai `juuska `august `sisse, et kuda elu lähäb
      ku on `kõrvaline isik vai laps ja ei taheta minegist `asjast `rääkidä, sis `tõine `annab `märko `tõisele, et liig palk `seinäs (soovimata isik)
      `meie `arvama oma `miele `kaudu, et sie asi ei õlegi `ninda kuda kohos `arvab
      `kärbälane `lendäb suhu, sis kõhe, et ei tia midä `värsket mina saan, kala midägi
      kui `teäti `kaugemal ka, et `kuskil õlid lina `talgud, siis `poisid kogonesivad ka `sinne, `pillid `kaindlas
      noh `tehti `kindlast ikke et nägiväd, et ta `peksas poissi
      `tütrigu puold õli `kinnitus õld, et ei saand viel [mehele] `mennä
      tämä `rääkis `lahkunetest (Eesti: surnuist), et noh et, vanemad on `lapse `mulda pand ja
      vanaisä `rääkis `piima püttist, et jaak viib pütti, `jaagup viib `tõise, `laurits lakkub `põhja (lehmade piimaanni vähenemisest)
      senest ei õle juttugi, et ka `eina`malle `mennä (ei tule kõne allagi, pole üldse võimalik v mõeldav)
      juo juttud `välläs inimiste suus, et ädägä läheb mehele
      Jõhvi
      no näväd `mõeldi, et kust sie isand `ilmus `siie `tiele, et `uatama
      `nalja peräst ikke `üeldä, et inimisel `kihvad suus
      `oia oma `ketrat, `üelda kui paha tehend `miski, sie on sie sama, et `oia oma nahk
      nuar mies, nuar `tütrik, `neie `kõhta `üäldi, et on juba `lapse `kiŋŋadest `välläs
      keha must ja `korpane, `üäldi, et ema`tuadud `nahka ei `paistagi enamb
      kes nagu `püüdäs `pilkada sene`kõhta `üäldi, et ajas oma `ambad irevile
      kui `ennevanast `tütrik sai kõhe pera `lierimist mehele, siis `üäldi, et sie sai kõhe `kõrre`võimalt mehele - vai `lieri`särgi siest
      vana`rahvas suvel liha suurd ei `süändki, `üäldi, et unt süäb liha
      `ennemast kui `ammas tuli suust `vällä, siis viseti `ahju `õtsile, ise `üäldi viel, et kilk, säh luu`ammas [piimahammas], `anna `mulle raud`ammas, siis pidi uus `ammas `kasvama ja kõba
      `neljändel `augustil akkas rukki tegu, kes päält `kümmendat tegi, sie `üöldi, et sie on logart `põllumies
      mõned `ütleväd, et madala `kannaga `kingaga on paremb `uopis
      `ütläsin küll, et `õlga nüüd, mis te kipperdata, ega sie kodu põlema lähä
      vahest `istuvad ja kuub jääb üless ja tagumik `paistab, siis `ütleväd, et `kitsed `lähväd õrasselle
      `kartasid, et `kiegi nääb vai, tulid `ninda `küämäkali (Eesti: kõveras, küürus)
      `koigutasivad ülä rakkede, irm, et kukkuvad `kaivu piap̀ide
      vanapoiss õli `kiitand, et tämä kääst saab
      ma `kinnitasin tämäle, et sie on `õige
      olen `kärkind ikke mittu kord `menna, et lähän ja tuan ära, aga ei_sa siekord ega `teinekord
      `keski `jälle `nuiaga koppis `vasta `seina et, et nüüd `pulmalised `vällä
      tämä mõttel, et `milla nüüd `vankri rattad kokku `käiväd
      põhja-Iisaku
      `ütlevad, et kui kodu`käija tuleb, siis tämal `kondid klõbisevad
      `lastele `üeldi, et `erne`irmutus ei luba `kellegil `erne `kaunade `kallale `menna
      [kui keegi suure leivatüki korraga ära sõi] öeldi, et tõesti sa igistasid (Eesti: vaeva nägema, pingutama) selle korraga nahka
      kui [saapa] vana säärte otsa lasti krope õmmelda, öeldi, et viisin seared kingsepale pöitada
      mammi `kurtas, et kärt (kärp) õli `murdand kana, aga tämal õli `tuhkur vist käind
      eks ta tüdrukulle `kinnitand `muidugi, et võttab ära
      minu `veike vend nuttas, et tämal ei ole kure`saapaid, tämal `saapad ei valuta, jalad valutavad
      `arvas, et `uuves kuhas `keski täma tegudest kedagi ei tia, a näe, `väĺja `koukisid kõik puha
      
      
    • b. ütlemise vai mõtlemise järellüssega
      Lüganuse
      siis läks et `mõisi ikke võttab minuda
      isä tuli kodo, et kus poiss on
      
      
    • c. ütlemise vai mõtlemise tego-sõna on arvetav
      Jõhvi
      no mehed `estest ei tõhi enamb `vankri ligigi `menna, a `kirjaja, et `menga aga `julgest, et ei nied mehed tie `teile midagi paha
      
      
  • 6. sõltuvuss-määrüss-lausess
    KuusSalo
    no eks vanames saand aru et oma poig oli
    
    
  • 7. määrä-lausess
    Lüganuse
    `kuigutasin `akna `juures, et `kaelakont `aigetab
    ma vihastasin kõhe `ninda, et `karvad `kerkisid `püsti
    `terve `päivä pidid sa tegemä ja `küüristämä (Eesti: küürutama) `mõisa `väljäl `ninda, et selg õli `kange
    `tõine `joodik on `ninda `viinaga ligund, et ei saa tämägä kudagi asu
    Jõhvi
    `larbib `ninda, et `kannad `käiväd `kukla taha
    `niisikest tuleb ikke `ninda `vemmeldata, et liha `lõhki ja luu sies pügäl
    `panklik kivine maa `juhtus õlema, `kraabi nii, et `sõrme `küünäd kahe`kõrrute (Eesti: kahekorra)
    põhja-Iisaku
    õlut läind `ninda `käima, et kohutab üleäre `väĺja
    `rüögite `ninda, et ei `kuule kaht `kõrva pias
    peseb kurikaga pesu, `ninda kõvast taub, et `lopsud `kuulda `seie `saadik
    kasuka`törka `ninda ära `kuivand, et `aina krobiseb
    Vaivaro
    küll säl oli `laulu `ninda't `linna kajas
    
    
  • 8. taba-lausess
    Lüganuse
    midä `uoletumad `muodi sinä `läksid et kukkusid
    
    
  • 9. määrä- ja taba-lausete raja-maill
    Lüganuse
    õhu rattas on mõnedes majades `korstna sies, käib et kõrin taga
    sie `juokseb juo `ninda‿t nenä `augud on `laiali
    
    
  • 10. vastandavass võrdeluss-lausess
    KuusSalo
    sen asemel et [halva] `lapse `valmis tegid, tehnd parem kubu agu
    
    
  • 11. põhjuss-lausess
    Lüganuse
    tühi ei anna äbenedä. [öeld] kui on `vaene et äbeneb oma `vaesusse perä
    ei `täidind `müiä [kartuleid], et‿ku `lähväd `kallimast
    Jõhvi
    sie õli senest paha, et sepp ei saand `ääsi `juures `lõõtsa ise `tõmbada
    
    
  • 12. õts-tarbe-lausess
    Vaivaro
    kui kuningas `lasko `panna kaik joed ja ojad `kinni , et üht `tilkagi [vett] pääle ei tule
    
    
  • 13. möönde-lausess
    Lüganuse
    ega siis kana iga kõrd mune, et kakkutab
    ega kana igakõrd mune, et kaagatab (alati ei täideta lubadust)
    Jõhvi
    et näväd (esiisad ) ei õld `kuolis käind aga näväd õlid `muidu `targad mehed
    
    
  • 14. taga-järe-lausess
    Lüganuse
    pime kui kott ei nää et `torka `silmä
    mis siin nüüd `lahti on , et `nõnda `vaikisest ja tõsisest `istuta
    
    
  • 15. tinqimüss-lausess
    Järvä-Jaani
    oleks et `järsku istud, siis on aeg pikk
    ma jätaksin ta (siili) `siia, kui et koer ei võtaks (murraks) teda
    siis akkabki kudumine `piale. et [kangas] on niies ja suas ja sõĺmitud ära
    
    
• II. aluttab sõltumatomi, sagedaste ka lühennetü sõnamisi
  • a. tõdemuss, kahetsuss, ete-heide, imestüss
    KuusSalo
    et‿se käsi ka `ninda hüppiss [kirjutamisel]
    HallJala
    piim `aeti läbi masinast ja `sellest `tehti vast suppi. et sa said `roesast `piimast! [seda ei olnud]
    Viro-Nigula
    pani minu `kuondla ka polema, et ei pand tuba polema
    põhja-Iisaku
    `naised on `irmus kädistajad nigu arakad. Et seda vada neil ka `jätkub
    
    
  • b. soov, käsko
    lõune-Iisaku
    et sa menema saad siit
    Kõdavere
    et tule ette, poiss
    Hargla
    et kae sa poiśs, mine sa ruttu
    Käinä
    oh, et mette södasid tule εnd
    Reigi
    et anna `aega
    Kihnu
    et lasõ kui tahad
    
    
  • c. keeldo, ähvärdüss, saajatuss
    KuusSalo
    et sa kaud siit, et ma sinu enämb siit ei nää
    Jämäjä
    et seda teist `korda änam ede‿p tule
    Martina
    et sa εnäm eese nägo ei `näita
    Juuru
    tooge ta ää tuppa, et mitte ei lase küĺmetada ega küĺma kää `olla
    PõltsaMaa
    et‿sa mul `jälle `aigeks ei jää
    Kolga-Jaani
    et sa mul siin jälle ei võĺsi
    Tarvastu
    et sa ei naarass [teise inimese teguviisi]
    Lutsi
    et sinno `maakõnõ kannu‿s inäp
    
    
• III. ütlemätä jäävä lausega mõnd sõna rõhutade
  KuusSalo
  ja siis vask`ussid, nied olid old viel nii `irmus `mürgised et
  KihilKunna
  nda kena veel `istuda‿t
  Saare-Jaani
  se moa on `söukse parga all et
  Muhu
  seal `öetse nii riieldavad ja raageldavad et
  Martina
  vahest oo ruki [rukkililli] nii täis et
  Kirbla
  ja nii ilus kollane lõng sai naa et [kaselehtedega värvides]
  Hageri
  kis ikka `vahva `leikaja on, `leikab ikka nii paĺlu kohe et et
  Ambla
  täna lõõna sõi nii vähä et
  Järvä-Jaani
  pala rehetuba nii et
  Tõrma
  villad [värvi] `sisse, sai nii kõva sinine et
  PilistVere
  `rahkle nendega (lastega) nõnna et
  Suure-Jaani
  pühavase pääva ollin nii `voodis et
  VastseLiina
  siäl um nii illoś liin et
  Kõdavere
  mõni kõrd oo naĺjajutt. siis naaravad et kas
  
  
• IV. enämmiste võisi lisä-sõnana jäädä lausest väljägi
  • a. lause-õsa sise-juhatava abi-sõnana
    Karja
    et kui see vana Rotsi Jaen oli ää surn, et siis `iilased varastan selle aidast ää, `mötlen sea olavad
    et sa parakust arm jah, kui poleks neid va `ussisi olavad mis siis oleks sui viga `metsas `käia
    Järvä-Jaani
    [taibates, millest on jutt] ahsoo·, jah et kurat lõi lappi lauaga `vasta `seĺga kubjale
    Kolga-Jaani
    [mis peigmehe emale anti] ja nii et tekk ja säŕk kõik siukst `väŕki
    Suure-Jaani
    nii et kaśsil on neli `jalga
    Põlva
    tu̬u̬d su̬u̬lvett keedä et sõ̭ss, panõ˽su̬u̬l `sisse jah
    Seto
    et siss lehm ḱulʔ oĺl üülnüʔ, et elo ḱul om hää
    
    
  • b. aluttab lause-õsa, mi piirab vai täpsüstäb eelmist väidet
    Kõdavere
    minä, vana inimene, muku‿t õlen; muku‿t kohe tämä aśja paneb, siäl `seisku
    põhja-Rakvere
    ega sis sie koht - - `toitand jo, `ainult et, et kolud olid maas, et ei old `tarvis `ühte`puhku neid `kaasas `kanda
    Simuna
    kasteein on `süödav ein, niipaĺlu et noorelt ära `niita
    Martina
    `muudku et sööb ja lakob
    MärjaMaa
    ei tea, mis‿se tähendab, niipaĺlu et ma kuulnd olen
    Urvaste
    ainult et sinnäʔ vaja minnäʔ
    
    
  • c. väljennäb ebä-määräsüst vai õletust
    lõune-Rakvere
    [turba] labidas oli‿s nii pikk - - nii et ta lõi et iga kord `turba `laiuse
    Peeteri
    nüid nad ei viitsigi kududa, et mis sial `viitsida on ta käib [tööl]
    Äksi
    no nüid on mul, oma `arvamise järele et põline koht; mõni akkas [heinale] `enne `jaani, mõni tegi et jaani `eina
    Karja
    vanasti oli neid `vargusi et ösna pailu
    nuudid olid ka `nääripoistel kää, kes `kuskil `pöhkus et magas sellele `anti `nuuti
    neid pardi `poegi‿s saa et `nalja käde `öhti
    
    
  • d. rõhutab vastandava siost
    Vaivaro
    `aukud[e] [jäässe] `raiumine ei ole midägi tüö - - aga et se `külmä
    Kõdavere
    mine magama aga et te minu ei erätä
    Veike-Maarja
    ega ta (poolivokk) `teistmodi ei old aga‿t nesuke vanemb [vokk]
    Koiru
    sial (jutustatud loos) `miski `tähtis ei ole, aga et nisukesi `juhtumisi on
    Türi
    muedu jõuaks ära `käia veel, aga et jalad `aiged
    
    

Lüganuse

kuda sa `räägid, et eks sa's `räägi ka ikke vähä ilusammast (ilusamini)

no mehed `estest ei tõhi enamb `vankri ligigi `menna, a `kirjaja, et `menga aga `julgest, et ei nied mehed tie `teile midagi paha (ütlemist või mõtlemist märkiv saatesõna on juurdemõeldav)

neid pidi vist keriku `posti `pandama, ke `mõisas `peksa `saivad, et pidi siis `terve kihelkond nägema (häbi- ja peksupost kiriku juures)

kui `seinä `palki varatasse, siis `lüässe `kahle (õnarus) `sisse, et palk `paigal `sõisab

tuleb `liini (sise-ütelev, Eesti: otseks) `panna, et `luodis on

`kuhjalaba (Eesti: lava) tehasse `nõnda: jämedämmäd puud `vasta maad ja `pienemäd `pääle, et tuul käib üväst läbi

tahid `kraasisi `õstada, siis tuli `vahtida, et õlivad `nõrga `piidega, mitte `kanged

siis on nied `konna`vaiad - `puole `mietri pikkussed (tikud kuhjalava ümber), et siis `kuhja `serväd ei `lange `laiali

`kuera`kaula nurk, `ümmargusest `vesseti, et siis palk akkas `sinne `sisse

`lambil on kuppel pääl, et `kupliga `näitab pali paremast `valgust kui `ilma `kuplita

`kierän `püksid `kaksi`kõrrute (kahekorra), et ei lähe `märjäst

`tsaarivalitsuse ajal `anti `kruonos `augustikuus sialiha, et ei tule `soldatitel kanapimedust (halb nägemisvõime hämaras ja pimedas)

paneb keri`lauad `sinne `kannu `pääle, et pikkali ei kukku

(riideaugu äärt paiga külge õmblema, üle ääre õmblema) `kõrvustab `vällä, et ei `purgu, `õmbleb `kanga `ääred sedäsi üle `ääre kokko

ei `julgend `rahva `kuulu (kuuldes, teades = avalikult) sedä tehä, et õles poja `vällä kihutand

sie on juo vana kõri`lõikaja ise, tõist `kiusab, ei taha, et `tõisel iast midägi lähäb

kui saks nägi, et inimine akkas üväst elämä, lisas `renti

luisutasku sie õli ikke `pruutide mure, et `eina aast `luisu kott pidi õlema, ikke `ruosid `õmmeldi `pääle

`luotasin juo `surma `pääle, et egä mina elo ei jää

kas lähäd isämest, et `püksi`nüöbid `lahti

kas lei kusi pähä, et tegi `lollite (Eesti: lollisti)

`kartuli kört õli sie, et pani `kartulid `katla, `tampis `pienest, pani vett ja siis pani `tirtsukese `piimä ka's jäi `niisukene vedelik

laud`atra (puuader) õli sie, et ei oold `sahka, `paljas laud `vaide õli ja senegä siis ka `künnetti

`ninda `kõrge, et `kaindla `aukudest `saate

tänä on `ninda külm, et paap (paneb) kääd `kohmo (külmast kangeks, tuimaks)

mõni on küll `ninda ia `kuhja`meister, et tieb kõhe nii ilusa `kuhja

`tõised `remlid `õitsevad kevade, mesilasi `ninda täis, et kõliseb kõhe (võrdlustes intensiivsussõnana)

`nindapali neid tekkisi, et külg `külje kõhast kõik põranda ei nägindki, siis õli tekk tekki `külles `kinni

kurk on `nõnda `kinni, et ei tia mis `seie on `kasvand et `kurgu `lammestab (Eesti: lämmatab) `kinni, et ei saa `õiete `eŋŋatagi

s'õlin kaks vai kolm `päivä ja üöd `ninda, et midägi en `tiedänd maast ega `taivast (midagi)

tämä (metsis) nii tasa `laulab, et sa piad `õige `targu `kuulama - tämä on nii kuradi `kerge `lauluga

siul (Eesti: sõel) on nii `tihtine, et ei lase lina `siemet läbi

sügisene ilm on nii lirts ja lörts, et ei saa `väljä

kui pihelgad `õitsevad, et `valged üleni, siis [on] ia `kartulisaak sügise

kui mul ei õle mitte koppikagi raha, siis `ütlema, et mul ei õle mitte `krossigi raha

õlen `nõnda `vaine, et mitte koppika `krossi mul ei õle

mina õlen küll `nõnda `vaine, et mitte puold `kopka rahagi mul ei õle

mina õlen `nõnda kuiv mies, et minul ei õle raha`kopka ei midagi

tia, mida `asja sie kumab `nõnda `kaugeld, et `kõrvad `aina kumisevad

kuru on `nõnda `kitsas, et ei saa kahe inimese `rinnagi `menna `ühtä, üks`aaval peradikku `luomad `pääsevad kurust läbi

sie luom on `õige `nõnda `tõprast läind, et `kuski puol tema ei `seisa

(keretäiest, peksust) isa `andas `õige `poisi kere `nõnda `kuumast, et `vältab mõne aja

(ehmumisest) mu süda on `nõnda `külmast mend, et ei tia, mida `asja sie `sünnib

liha on nüüd `nõnda küps, et on üva `pehme `süia

õli külm `nõnda kõva, et puud ja `seinad `praksusivad, `leivad `nõnda ku `püssi `paugid

mõni `solgotas `nindä `süiä tehä, et ajas inutamma (tülgastust või iiveldust tekitama või tundma)

`aiseb `ninda, et paneb inutamma

`paasi `kuumendetti `ninda taga, et ta pidi `lupjast menema

mõni `kardab kudina (Eesti: kõdi), et akkab kisendamma kõhe

`viskad puud `auku, panid põlema, et kõhe `lausa `lõõmas, sis `lõikad `mullamättäd `päälä, sääl tämä kidunes (miilama, umbselt põlema)

(lugu|haspel , mis lõngu pasmaks loendab) lugu `aspel ja, tämä piab lugus sene kõhe, et saab täis jago

Jõhvi

`vahtisin, et tia kie sie isand tuleb

pera siis `kaasik`tütrikud tulivad `pruudile appi kui ei `jõudand, et läks pera `lieri kõhe mehele

`kaitussed `korjati, `suitsetatti, et kui `tõine sõnab midagist, et siis piab sie `aitama

kui `kaŋŋas sai `niide, siis õli sie muad siis, et `keideti `lapsele muna

aga jutt ja õlemine, vahi, et ikke üks `kehkats

se `kierandane pidi olema `ümmargune nii kohe kui rattass, et siis ku akkati `saatu tegema, siis oli siald ia võtta siis `keskele kokku

akketi `kammima, et pia kihub, pera on elukuid pias

`anneti `kilgile `ammas, et kilk pidi `andama raud`amba, mis ei valuta

mis sul on, et `ninda `kimbur nägu pias

`kiskus viha, et `tõine õles akkand `vasta

panevad vahel [angerja] kivikulle, et vahest lähäb `ranna `puole

[ta] tuleb `meie `juure, siis `lähmä `seltsis, et kuas paremb `menna

kurul õli senepera aid kahelpual `vastas, et `luomad ei `pääsind `välja

`kangad `pliegideti nii, et nad pidid õlema lahk`valged

sie tahab üvast lagistatta (Eesti: kurku loputada), et saaks üvast `puhtast

(jagu-) jägusöömaaeg tehti, mõisas ja külas tehti, kutsuti kokku, kes seal peres olivad tööl käind, et egaüks peab saama sellest vähemalt üks kõhutäis süüa

aganik õli senest ia, et aganad ei jäänd kuhugi lovisema (Eesti: vedelema)

suur pomm õli säl `ukse `külles `köiega, sis vahi, et sa `sinne `ukse vahele aga'i jää, kui `pressisid [ukse] `lahti ja sis pidid `kiire õlema sääld vaheld `lipsama

lant`puomi (Eesti: keelikas) õts on lant`puomi varu, sene varu taga pulk, et `vankri tagumine õts ei lähe kaduma

`õhta `õldi `kärmäd, et `kiegi ei tahand `õhta `viimasest `jääda `väljälä

vikkasti `kanna kiil `lüia vahele, et vikkasti ei `liigu `õtses

kui ma suren, siis `õmmelga minu jala `kandude `alle `ristid, et siis ma ei akka kodu `käimä

ema karistas, et sa ei unestaks

`nuared, `niisikesed kese`kasvajad ei `tõhtind lõppukannika `süiä, et siis jääb kasv `kinni

kus vesi `juaksi, `sinne lina [likku] ei `pandud, et `jäävad `kalsked ja `karmed linad

[ahjust võetud leiba] ei `tõhtind põrudata, et siis `jäävad era`kuarised

`päike on `kaunis madalal, et akkab `varsti `luaja menema

alest kui `tehti `põldu, siis sie käis seda`muadi, et nuar leppa võsa `raiuti maha, siis `lasti üks nädäl lehed `kuivada, siis `pandi põlema, siis `kõrjeti raad `vällä, `ääseti sie maa üläs ja `tehti `õtra `päälä

(krookima) paneb `krousi, sie `ongi, et `krousib

ühä`kõrra võib omalgi `tulla `kõrrukene [(häda)olukord, (abi)vajadus] `kõhta, et õled `ninda sama `tõiste `armu pääl

eks ma pia `andama, aga tuleb omal `kõrruke kättä, ei ole `kustki võttada

`vahtin, et `kurgulagi on must, et sie ei õle ia obone, et sie on pero`võitu

no aga akketi `üäsä kodu tulema, evaasto (Eesti: ennäe, Vene: эва столько), `kuulled, et mis krabin ja plagin taga on

ühe`kõrra `kuulema, et akkavad `püssi `paugud `metsast `kuuluma

[mul] `ninda õli külm, et `ambad `plaksusivad suus

lehm `äilis savaga, ei last `lüpsädä, vai `piaga - [siis] pia `siuti `ninda lühükesele, et ei saand `äilida

(maitsvast toidust) `ninda ia, et vieb `kiele `alle

(määrdunud, halvasti riietatud inimesest) aga kui [vana inimesena] jua `ninda jääd, et välimust ka enamb ei õle, õled nagu vana `erne tont

mene jua `ninda abeme, et ei `julge enamb inimiste `menna

tänä õli `ninda `kiire, et ei saand `jalga `paigale

`ninda pime, et ei nää jala ette (lähedale)

`ninda `kange, et kedagi appi ei mend `kutsuma

maa on `ninda kõvast jää `kiilind, et ei saa `mulda kättä

kui inimesel on `kõigest `nindapali `kraami, et kää `õtsas saab `viia ühäst kõhast `tõise, siis nied on kodilad

ei saa ka `nindapali, et saaks omale paremad `enkalad (Eesti: hilbud, närud) `ümbär

`putru õli `nindapali mure, et `langes lusikast `vällä

`luomad õlivad `ninda `rammusad, et `aiva liha lottutas

inime on jäänd `ninda `lahjast, et `riided lottotavad `seljas

`sielik on jäänd `laiast, sie on `ninda `lötvest (Eesti: lõdvalt) `ümbär, et kukkub maha

nii `kõksis`mõksis (Eesti: pingutatult korralik, traksis), et inimesed `aina `vahtisivad

pikk [inimene], et saab `õtsa `vahtida, `pualest teha, saab kaks `karja `poissi

mies õli kole `kange `juama, et `irmus

(kallukalli) regi `viitas nii `kallukile, et kukku vai `ümber

`juaksiva `ninda ristluus, et jää `viimast viel `jalgutust (Eesti: jalutuks)

põhja-Iisaku

küll muretsesin - arm jäeb näu `piale, aga `ninda kasvatas iluste siledast, äda kedagi

`kausi`kaupmes `klõmmis `vasta üht ja teist `kaussi, et pere`naine `kuule, mis ilus äel `kausil

vist on sellel kiigus rebasenahk külje all olnud, et nii punapealiseks rebasejömmiks kasvanud (punajuukselisest inimesest)

nu `uatagu aga, `luotku, et ma `talle naha `täie `kingin

kas sul on seened seljas või täid särgis, et end nii tihti ja kõvasti `kihnad ja `kosnad

tia mis sel viga, et ühest kuhast kisub `kruokesse (Eesti: kortsu)

kas sa kodu `köies oled, et `millaski külas ei käi

süö `kähku, ega sie pole `tohtri rohi, et sedasi `lirpsid

süö `kähku, ega supp ole `tohtri rohi, et sedasi lusika `otsaga `lürpsid

lase jah lämakille - ei tüö ole jänes, et iest ära `juokseb

(nõiduskomme koguda jaaniööl võõra lehma jälgedest mulda jm, millega loodetakse tema piimaand oma lehmale üle kanda) `luoma `jäĺjed ei tia kuda `korjasivad, et sis `saivad `rohkem võid

`annaks jumal, et `meie poiss võttab `kaugelt `liisku, et jäeks kodu

ema kohe `kripsti pada tulele ja `erku varitama, et `ennem `valmis `jõuaks kui suur pere kodu tuleb

eks ned öblakad `tütrukud kilistaned (Eesti: edvistades naerma), et siis `poisid paremast `kuuleks

`krüünspann, seda `osseti puest, `pandi padasse `värvile `ulka, et värv iast `piale akkaks

näed krappikail (Eesti: latatara) tuli taga, et saaks aga külasse `latrama

akka aga siis `aeksast `kompsima, et `iĺjast ei jäe

`tõmma `ühtlaselt `trammi, et `konna`seĺga ei jää [lõng]

akkas oma nariga (haigus) krudistama, et siis ehk saab ruttemb `tervest

`lõŋŋatükkis oli `paasmanüör sies, et tiaks tükki `suurust ja sasisse ei lähe

`ainult koer `hoidis, et [püsimatu loom] ei `läinud `lõõtsitama (Eesti: hulkuma, luurima)

pane manerga tekkel iast `lihti `piale, et `piima maha ei `loksuks

aga `õlga `kärmed, `teie `krapsaga minu üless [tuliste tukkide seest], et ma pali ei põle

(laiast olendist või asjast) `piimatulejat `lehma `vaadati, et igavene laatsik teine

kui n räsajas ja masajas (Eesti: lühijalgne, töntsakas), siis `vaata, et [nagu] silgu tünnil jalad all

`ninda `irmul, et `silmad pialuust `välja tulemas

sie `ninda `kangust täis, et `kuula `kellegi juttu

mis sa `kardad, et käsi ukkas ja mädaneb, `uota, küll `kasvatab `ninda `kinni, et ei saa arugi

Vene `saapa `säered `jäened `ninda `kuivast ja kõvast, et kobisevad

leib `ninda vana ja `kuivand, et ära tulega ligi mene

ase `ninda libas, et kukku vai `vuodist maha

`piibu lurin `ninda kõva, et `irmutab tie pial obused ära

`maśsina vile `kuulub täna `ninda `selgest, et käib luust ja lihast läbi

ta on `ninda `suure abemega, et ega ta `saagi suppi `ilma lörinata `süüa

`jõhvikaid `tõime suost nii `palju, et lükka `teisi kodu kas vai labidaga

siin on nii `kampline moa, et `kurgid siin küll ei `kasva

arvab, et teised ka nii kegad (Eesti: söögiga peenutseja) on kui ta ise

nii sügäv, et tahi minu `kellatki kõik jättäda vette (Kalevipoeg öelnud Peipsi kohta)

(vedeliku voolamisel tekkiv heli) nii ia `juomaaeg, et klugin taga läheb `alle

`tieme täna `leiva`kiisli, `rõesa `kuare ja `võiga on nii ia `süüa, et viib `kiele `alle

kere ele, et eliseb (väga tühi)

ei enamb või `süüa, kõht kõva, et piab kolm `päeva `vasta

((koos eitusega) sõnatuks, nõutuks jäämisest) ta `klähvab sulle `ninda, et sa'i mõista `kolme lugeda

puuriit `ninda `lauditud, et vares `lennab läbi (suurte vahedega)

lina `nuustakusse `pańdi `kümme `nuuśti, sä´ttiti nii, et `ańdis `väĺja ühe `leisika