Eesti murrete sõnaraamat
ehk
side-sõna
võrreldavi lause-õsi sidov
Lüganuse
`päivä ies on sapp ehk taga, `näidäb `ilma `muudost
(hammaste all) õun `krompsob, ehk `kaalikas, midä süöd
`poisid ehk `tütrikud `paaris `läksiväd, kesk `paigas vahestetti ja siis läks `jälle `tõine `tõise `puole, sie oli `katrella tants
`pannasse `kartulid `keldri ehk `kuopa
`keida suppi ehk `kartuli `leivale `kõrva ka
sel `õige ia `kessel [kõht], nii pali `kraami `lõikab `sisse, `õlgu tämä siis `süögi kraam ehk `juogi kraam
(kontvõõras) `kuerakäppämehed `vahtisivad ka `nurkides ehk `õuves
`tütrik - - sai `palga `kõrva naul ehk kaks `villu, `leisik linu ja `leisikase (leisika raskuse) `leivä
`kündäs tämä siis `aiga`müödä ehk tulist, aga oma `kellavahe (ajavahemik) pidi ikke `väljäl õlemaìe
(kõrrepõld) `kõrreväli - - kus rukki kõrs ehk `õtra kõrs
kui linad sai viest `vällä tua, siis levitatti (laotama) nad `lahti roho `pääle ehk `kõrre `pääle
`maltsapuu, kas kuusk ehk mänd kõrge maa pääl kasvand
`palgiparv, `raiuti `kaader`silma (palgiparve tegemisel palgi otsa raiutav auk) `augud `sisse ja `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi ja läks `vasta kive ehk kuhugi, siis ei õld `karta `katki `mennä
`kaula`künnepä õlid pajo puust ehk kase puust `tehtu
`silla kaas `laududest, kahe ehk `kolme `tollised
lakkitasse kappisi ehk `laudu
`nelja `kõrdane ehk `kolme `kõrdane maja
`uuvve `võima regi, kas on ühe `talve juost ehk kaks
`talvel `tehti `põtra `jahti ehk karu `jahti
sial ehk `luomal, klobinad siest `vällä, sisikonnad
(glaubrisool) `kluobersalts, sedä `luomale `annetasse, ku `luomal on sitt `kinni ehk kusi `kinni
sie läks lume `aŋŋele sie luom, `õlgu siis `tallekene ehk midä `tahtes, suri maha
sel on `leitse `välläs, `õlgu siis inimine ehk luom
üks inimine ehk luom `ühte `puhku komastub, `püiab maha kukkuda
klomakas kie (Eesti: kes) `õige tugev on obone ehk inimine
ku lehm ehk `naine on `raske, `üeltasse, sie on nüüd lahingus
sie on kuritüö, kie tõist varastab ehk tappab ehk põletab
sääl `kihmavad `lõikada ehk lüä (lüüa)
`mustlase mies ja `naine tuliväd ja noh lase kätt `katsuda ehk `kaardid `panna ka
`ühte `puhku kudiseb (kõdi tekitama) inimise `küljes, `ulgub edäsi tagasi, luttikas ehk `kirbud
kes paber ehk puu leht põleb ära, üks `lembe jääb järele
`kruonu `aidad õlivad kas `püssi `aidad ehk `kraami `aidad, kus `kruonu kraam `sõisas
kõvistan `luisuga `kirvest ehk nuga
kivi ligilähedale `pannasse `puomile `alla kas puud ehk `väiksemi kivi, `selle päält `painab [kivi üles]
lõimelõngad `kanga `lõimed on `villased ehk puom`villased
rabe `riide, on `sõisand ehk on `vaesest `kraamist `tehtod
võttan `seinast kisun ehk `kaŋŋutan `vällä, raud `naula `kaŋŋutan
`õlgu sant, ehk vigane, kui `vaide isäne (abiellun ilma valikuta)
kuhu saab `luste linast ehk põrn maost (nali)
kitse lihast `kiita ehk `lamba lihast `laita, ühesugused on näd mõlemad
pane kits `kärneriks ehk unt `lamba `karjaseks
Jõhvi
(kestendus) nahakettendusele tehasse - -`vasta `päivä võru, kie esimest `kõrda nääb, sie `augub ehk `sülgäb
`kuera `nästikud `akna igiga ehk kuu `valgel `pessasse käsi, tehasse `sõlmed, vajutatasse
obone lähäb `märjäst ehk igisest
obose igi pane `viele ehk `õllele `ulka, võttab siest `lahti
siis kui peremes sai `õtrad `külvätud, siis perenane `keitas sene [sea]savaga `erne suppi ehk uasuppi
luha ein paremb kui kaks ehk kolm üöd `kaste all, `pendis vähe `pehmemast
metsatukk on sie kus on oma `kümmä kakskümänd puud ehk `rohkembgi ühäs kobaras
viis ehk kuus pihu, ehk kui `paljo `kiegi tahab `panna, kokko `kierada, siis `ongi lina `nuustik
`kaŋŋass `panna lõppe puu `külge `nüöridega ehk `paeltega
`kanga `karbed, mis kukkuvad kudumise ajal linadest ehk `lõngadest maha
meil on vaja riet`kammi ehk `kanga reha (käärisuga)
`suuremb jago `niinist sai `kieratud `köisi ehk kanepist
mis `kiele`murre tämäl on, `iesti `kiele murre ehk saksa `kiele`murre
`erne`piima `tehti `värskest `piimast - - esimisest ehk `teisest ehk `kolmendast `lüpsist segati `teise `piimaga ja `kiedeti
no siis kui nädäla `päiväd jua õli seda `manti ette (varuks) `kõrjatud, `laupa siis `einaajal ehk tüäajal [tehti võid]
nisust `tehti leib `pärmäga ehk `juuritusega (leivajuuretis)
(oksteta peerupakk) `lõmmupuud õlid kasest ehk `männast, `oieti `kuivas kõhas
kui venet üless `vieta ja telasi all ei õle, siis võttab emapuu `liiva ehk `kruusi `sisse
kää alt `kinni ehk `kaentla alt `kinni
mis sa `naerad, `ambad `itsikille ehk ireville
sie on `rahva kogo, `seltsi majas ehk `kuski
sie on üks varas ehk kelm
põhja-Iisaku
paberit `kliisterdati (kleepima), `selle `tarvis oli jahu ehk `kartuli `kliister
`kliister `tehti rukki `püülist ehk `tambiti `kiedetud `kartulist
mis oli `pehmem krõmpskońt, `selle `sõivad `lapsed ehk `lõigeti `süĺdi `ulka
`lastele `tuodi puest ehk `laadalt mõne `kopka iest krõps`kauni
`üeldasse kas kahe ehk `kolme ehk `neljalattine aed `selle järele, `mitme lattiga aed `tehtud
(soolekorinast) kõht tühi ehk korrast ära, siis akkab kruokslattikas sies laulma
keda säel pimedikus näed ehk `tunned, üks aĺl kogu oli
kes seda `enne kuuld ehk näind ~ nähend et `mihklini tehasse `eina
obused ehk `lehmad - - olivad `köies (kinnitatud) raudkettiga
pidi olema `tiatud kanaval (Vene: коновал) ehk ia `veltser, kes `ruunada `mõistasid
Vaivaro
(vedela toidu söömisest) kui lapsed ehk keski piima ehk suppi ilma leivata sööväd, siis ööldä, need klebavad õige ilma leivätä
võrdelev (ehk kui = vai sell joholl kui)
põhja-Iisaku
kas `jõuvame tüö `valmis? `ehku ei `jõvva, siis ei `maksa `ninda rabadagi
tõine lause-pool jääb ütelemätä
Jõhvi
pelotas, kui `tõine `tõisele äkkitse midägi `ütleb ehk
möönnäb (kuigi, olgogi et)
HallJala
ehk sa viel [jõu poolest] lähed ja tied `eina aga - - `miska sa tuod ära `selle `eina
määrä-sõna
õletav (ehk kui = äkki, võib õlla)
Lüganuse
tä sel suvel õli vähäne `eina kasv, kasinast sain `saatu `kümme ehk
kana `küügistab (kössitama) `põõsa all, `vihmaga, on `märjäst saand, ehk kui on `aige
ehk on üks tiereis ies, südä kippitäb `mennä
lähän `jõele, vahest kogastub (näkkama, õnnestuma), ehk saab kala
`teie käso `pääle ehk lähäb. kui ei lähä siis `ongi nisuke `juurika kõrv (sõnakuulmatu, tõrkuja)
sa õled `ninda laisk et `tahtuses (tahaks) `tõrvasse `suitsu `perse `lassa, siis ehk `erkad
KuusSalo
sie (asi) jäi `ehku `pääle
hoolimato (ehk kui = üks-puha kui, joga-lailine)
Lüganuse
säält `massinate alt `juoksep ehk kui pient `lõnga
kivi `lennäb ehk kui `kaugele, kui paned kivi `nuora `õtsa ja `kieritad
hoolimato (olkoo vai)
Lüganuse
mies saab ikke `naise, ehk `õlgu `perse `niinega `niulutud. `naine `õlgu ehk üle `kullatud ei saa noh
iest õli rind `paljas `õlgu ehk kui külm `tahte
rehavars on `katki, `õlgu_hk `katki, ei õle mul `aiga parandada
Lüganuse
(vana vilets) puru `lahja luom, ehk krönist `üeldi kaaja `luomad `kuomalle ehk kokko
(`kürliline = kürniline) kroboline ehk `kürliline jää, ei õle sile
jäätükkid ehk kalikad. `lapsed kui `kuolist tulevad kodo, emä `ütleb: nüüd õleta jääs ja kalikas (külmast kohmas). külm paab `riided kilika ja kalika
`länne tuul [ehk] `vesti tuul
`ommiku ehk ida - meri`miestel on ida
(meritint) `kurvi kalad ehk `norsid, `vaalakad, ei õle `suomussi, `arjassi ei õle
suokased on käristänned ehk `kraavistanned (kängunud) lühikene vähäse `lehtidega, pisikese kasuga
`kaŋŋast kehitässe ehk ajab kehäle
kasuka niul on nisuke `sulgiline, `niulal on suled ehk `kandid, `kolme sulega ehk `neljä
`ullas ehk `jändas `tõisega
(hobusekamm) opose kars, `menga (~ `mingä) ovost `kammita ehk `karsita (umb-isik)
taipamatu inimene õled üks `kaalika pää ehk kabusta pää
(endasse tõmbunud, uhkest või pahasest inimesest) ta on `ennast täis, ehk ise eneses, ei `räägi kenegagi
`naiste `rahval alumine õts kihub tahab sügeldädä `saada, ehk `jälle mõni `ütleb `jöngätä
kui kahel`puolised on ehk kurk on `aige, sie on `kaula tõbi
`ellitseb ehk `ellitab kui vahest palavaga võttab `kuskilt nahata `lastel vahest `kieru kõhad (hellaks ja põletikuliseks muutuma, hauduma)
`vatsuli on maas ehk `maokalli
`ärgä `vieldaga ehk lovitaga (vedelema jätma) maas, `kõrjaga `nurka
`kriskad ehk `ahju`peltisi keristavad
kogerik, üks kuok, `piened jahud `õtra jahud ja rukki jahud segamiste, `tehti `suured `kuogid ehk kogerikkud
(paistekakk) kui tieb `leibä ja võttab `astjast `taigina, siis paneb `ahju `suule `paistuma sene `kuogi ehk kogarikku
klaas silm ehk jää silm, neid `taotab ovostel `õlla
(himurast poisist) kodo täkk ehk tuba täkk - - mõned `poisid on `kanged kodo täkkod
(räpasest habemikust) kuradi `piimaabe ehk `kördiabe
`jönni punn ehk `kiuste punn
akkavad `kanneld `lüöma ehk ajama
kava ehk `kopkas (puumaja nurkade tegemiseks)
(leevike) punase kubuga on puna`linnud ehk krüüks`linnud, kui nied lagel on, siis tuleb pakkast
kuus kaardimängus kuus `silma ehk `kuuik
(? maiakas, maavits) majaka`vitsad ehk `kuisa`vitsad, neid `keidetasse `luomidelle
sie midä kulutab sie on `juokso raha ehk kuluraha
Jõhvi
vana kröni obone ehk vana `lehma kröni`õksad `onvad `alle`puole `löŋŋäs ehk `kallukalli
sie laud on `serviti ehk `kallukalli (kaldu, längu)
jala rättikud ehk jala `nartsud
mehed `piavad jala rättikuid ehk jala `nartsusi
jala narts `panna jala `ümbär, `paljalt ehk sukka `pääle
[juukse]kähäräd on põletettud ehk `jele·krega (elektriga) `tehtud
(lokkis, krussis) kähäräs `juuksed, `säkräs kõik ehk kähäräs
kui lõng on `liiga kierd, siis lähäb `krussi ehk sükkara
lõng on sükkaras ehk `kruksus ehk `kronksus (keerdus, krussis)
kruks on `lõnga sies, sükkäräd ehk `kruksud
ku `värtän ei `tõmma iast `niiti `pääle, siis niit kisub `kierdu ehk `kaela
[kangaspuude] `kõrva puud ehk `kanga jalad, kus `küljes `kanga `värgid `käiväd
(koe|lõng kangasse sissekootud põiklõng) kue lõng ehk kude on laug, aga `lõime lõng on kierd
ma akkan `kaŋŋast maha kuduma ehk `kaŋŋast lõppetamma
käär puud ehk `luoma puud, `nende `pääle `käärita `kangass
kui `kuutasse siis `surnuka sies on kääv ehk puol, `niidi `kääväd
arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti
paneb `kruoke ehk `krousi, sie on kui paneb `kruoked `sisse
krooktanu ehk teravtanu oli naiste igapäine pääkate
sukkad `lähväd lodo ehk sukkad `lähväd `alle, kui `paelu pääl ei õle
(aluspesu) iho peso ehk `selja peso, nied on särk ja `püksid
(menstruatsioon) kuu puhastuse ehk kuu `riiete ajal ei tõhi `külmetata
nied `kelmed on kõik `niiskesed õhukesed, `kelme nahk ehk `kelme
sie `ongi kettutab, kettutab ehk `kelmetab (kestendama)
`kohmik ehk `kohmija, kie on pikkaldane (inimene)
kui `mahku sai ehk `aiga, `istus aga `lapsega ja `leikas `laulu
kui ei tule `miele, siis `tõine johutab (juhatab) ehk `ütleb
liha `kärssäb `panni pääl ehk `kõrbeb, kõik kõhad `kärssä `aisu täis
laud `vanker ehk pikk `vanker
põld on kelus ehk `süätis
`kapsa `kuulme, senest akkabki pääd `kierama ehk `luoma
(~ künärine) on `künnätud maa ehk kust `kartul noppitud ja tuleb külm - - sie on `jällä könärlik maa
sadula jalu `rauvad ehk jalustid
sies kivistab (valutama) ehk sies `aigetab
vedel liha ehk vedel ihu
kirp üppib ehk `keksib
No comments:
Post a Comment