enne 1890. a-t kogutud Lüganuse ja Jõhvi regivärsside keele vahelised erinevused

https://www.ester.ee/record=b1348158*est

http://www.ester.ee/record=b2468115*est

Jõhvi ja Lüganuse khk regivärsid

Kõige varasemad (1882. a) Jõhvi khk regivärsid puuduvad andmebaasis , kuid on “Vanas Kandles” avaldatud.

Jõhvi päriskoha omanik Aleksander Reiska on värsid üleskirjutanud eesti keele päraselt.

Lüganuse laulus on Leipzigi ül võrdleva-keeleteaduse doktorikraadiga keeleteadlane Mihkel Veske märkinud diftonge ja vokaalharmooniat (aga ebajärjekindlalt).

Kui hoida hiirt * kohal, siis saab näha sama värsi erinevaid üleskirjutusi samast kihelkonnast.

• Millised on erinevused enne 1890. a-t kogutud Lüganuse ja Jõhvi regivärsside keele vahel?

Jõhvi		Lüganuse
49. Haned kadunud (9. 163)		14. Haned kadunud + Suur tamm (1. 28)
Minu ella eidekene andas muile muuda tööda, sulasille suurta tööda – mulle tööda õ*lbukesta. 5 Andas aned oidaseni*, pardid paari pann*aseni, luiged ära lugeda.	Aean* ma aned vesile, kuldasiiva*d koppelije, 10 varvasjalad vainule. Tuli kulli, kurja lindu, tuli augi alta vetta – aeas* mu aned vesilta, kuldasiivad koppelista, 15 varvasjalad vainuja*lta.	Minu ella eidekene, Ansi muile muida tüödä: Sulaselle suurta tüödä, Palgulisele parempa; Mulle tüödä albukesta: Ansi aned oidassenna, Luiked lugedessenna, Pardid paari pannessenna.	Ain mina aned vesile, Lugin luiked laine'eie, Varvasjalad vainiulle, Kuldasiived koppelie. Tuli augi alta vettä, Pää musta muda siesta, Ai minu aned vesilta, Lugi luiked laine'esta, Varvasjalad vainiulta, Kuldasiivad koppelista.
Mina kodu ikk*edessa, aladessa alla õue. Küsiteleb eidekene, targuteleb taadikene: 20 "Mis sa iked, tütar noori, mis sa, ainuke, alatsed, mis sa, viimik, veeretelled?"	"Tuli kulli, kurja lindu, tuli augi alta vetta, 25 pea* musta muda seesta – aeas* mu aned vesilta, kuldasiivad koppelista, varvasjalad vainulta!"	Mina itkedes kodoje, Alevessa alle õuve. Vasta eite, vasta taati, Vasta nie vanad mõlemad: "Midäs itked poiga nuori?" Mina vasta vastajeli: Minu ella eidekene Ansid muile muuda tüödä Sulaselle suurta tüödä, Palgulisele parempa; Mulle tüödä albukesta: Ansid aned oidassenna, Luiked lugedessenna, Pardid paari pannessenna. Ain mina aned vesile, Lugin luiked laine'eie, Varvasjalad vainiulle, Kuldasiived koppelie.	Tuli augi alta vettä, Pää musta muda siesta, Ai minu aned vesilta, Lugi luiked laine'esta, Varvasjalad vainiulta, Kuldasiivad koppelista.
Eite muistis, taati kostis: 30 "Ära ike, tütar vaene, ära, ainuke, alatse! Eit saadab orjad otsimaie, lellepojad leidamaie, tädipojad täädamaie!" 35 Mina kuulin, kostin vasta: "Ei ori anije otsi! Ori otsib kirvesvarsi, tädipoeg nugipäida." Läksin ise, neitsikene. 40 Leitsin kümme kündajada, üheksa äästajada, viisi vitsaleikajada, kuusi karjakaitsejada. Ei see kündaja küsinud, 45 äästaja ei teinud äälta, vitsaleikaja vilistand, karjakaitseja kõnelend. Võtin kündajalt kübara, äästajalta obuse, 50 noa vitsaleikajalta, lehma karjakaitsejalta.	Siis see kündaja küsis, äästaja tegi äälta, vitsaleikaja vilistas, 55 karjakaitseja kõneles: "Mis sa otsid, neitsikene?" "Minu ella eidekene andas muile muuda tööda, sulastelle suurta tööda, 60 mulle tööda õlbukesta – andas aned oidaseni, pardid paari pannaseni, luiged ära lugeda! Tuli kulli, kurja lindu, 65 tuli augi alta vetta, pea musta muda seesta – aeas mu aned vesilta, kuldasiivad koppelista, varvasjalad vainulta. 70 Mina kodu ikkedessa, aladessa alla õue. Küsiteli eidekene, targuteli taadikene."	Eite vasta vastajeli: "Äla itke poiga nuori! Tallid on tua tagaja. Latterid on lauda iessa, Tallis on tasased ruunad Latteris on laugud ruunad. Võtta alli allesa Võtta kõrbi kõrvajasa Musta muidu juoksemaie
"Sõida sinna alla õue, 75 kus see paistab pardisulge, anesulge aljandeleb, kuresulge kuu*maeli!"	Mulle juua toodaneksi – pääl oli vetta, all oli verda, omani* aneni verda. SKS, Simm 59/63 (73) Lehtepea k. – J. Simm < A. Reiska < Kadri Mägi 1882,	Sõida sinne mõisa'aie, Kus see paistub paavelsulgi, Anesulgi aljendeli, Kuresulgi kuumendeleb. Sõidin sinne mõisa'aie Kus see paistus paavelsulgi, Anesulgi aljandelli,	Tuoli alle tuodanesse, Patja pääle pandanesse Eneni ane-sulista; Tuvvi mulle süiessenna* Eneni ane lihake; Tuodi mulle juuessenna Eneni ane vereke. Vei mina vere vainiulle, Valin suure saare alle, Säält sie kasvi suuri tammi,
5.Suur tamm (1. 30)
Tamm oli suurta Tartumaal – tamm oli suuri, latv oli laia, tamm tahi tõus*ta taevaeie, oksad pilvese* pugeda. 5 Võtsin tamme raiujada, puu pitka lühendajada. Läksin linna, sain ma Narva – uue linna uulitsalle, vana linna vainule.	10 Leidsin oma vennakese õbedada õstemasta, vaskie vahetamasta, kuldie lunastamasta. “Minu veike vennakene, 15 kelle sa õbeda õstad, kelle sa vaske vahetad, kelle sa kulda lunastad?” “Kelle muile, mu õeke, kelle muile, kui sinule. 20 Poolest sulle, poolest mulle, poolest poolele õele, poolest minu vennale.”	Suuri tammi, laia latva Tamm õli suuri, tamm õli saari, Tamm oli üheksatahune, Kaheksama kandiline, Tamm tahi tuissa taiva'aie Õksad pilveje pugeda Õtsin tamme raiujuida Puu pitkä lühendajuida	Leisin velje linnastani Õbedida ostemasta Kuldija kulutamasta Vaskija vahestamasta
“Minu veike vennakene, tule tamme raiuma, 25 puud pitka lühendama! Tammest saad sina tarbepuida,	tüvist saad sina tünderida, õtsast õllepoolikuida, vahes*t viinavaatisida, 30 ladvast lapsekätkei*da.”	Mina velje palve'elle: Minu ella veljekene Tule tamme raiumaie Puud pitkä lühendamaie Tamm tahab tuissa taiva'aie Õksad pilveje pugeda Säält saab tuba viie velje Kammeri kahe kälisse	Tüvist saane*b tünderida Latvast lapsekätkisida Vahelt viinavaatisida Otsast õllepuolikuida Mis säält langeb liiga laastu Säält saab pappi laululauda Luukari luetuslauda Kerik-erra kirjalauda.
	SKS, Simm 45/6 (66) Lehtepäh. – A. Reiska < Kadri Mägi 1882, saadud 1903.		Veske kad., 61/2 (8) < Lüganuse khk., Püssi v., Kestla k. - Mihkel Weske (1875) K. Krohni ärakiri 1883.

Ära veeri tähti! Loe sõnu!

seal mul juua tuodanesse

H II 1, 390/4 (548) Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. < Pagari v., Jõetaguse k. – M. Ostrov, O. Kallas < Mari Räbin 1888

juua mulle toodanesi

H II 37, 346/7 (13) Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. – T. Wiedemann < Mari Rebin 1892

juua mulle toodanessi

E 8735/8 (25) Jõhvi khk. – J. Seland 1893.

Mulle juua toodaneksi

SKS, Simm 59/63 (73) Jõhvi khk. Lehtepea k. – J. Simm < A. Reiska < Kadri Mägi 1882

toodi mulle juuessanna

H II 8, 744 (4) Jõhvi khk. – J. Petrowitsch 1889

Niisiis:

Tuleb taas tõdeda, et ei saa regivärssi paberilt maha lugeda ilma kohalikku keelt ega laulupärimust oskamata. See ei ole kaasasündinud oskus. Me saame ainult oletada, mida rahvaluulekogujatele tegelikult lauldi.

Vanimate Lüganuse ja Jõhvi kihelkonna värsside vaheline keeleline erinevus on väiksem kui Jõhvi kihelkonnast kogutud sama värsi erinevate üleskirjutuste vaheline erinevus.

1. Üleskirjutatu täpsust ei saa usaldada.
2. Keelepiir ei ühti kirikukihelkonna piiriga.

Jõhvi viisid

Lüganuse viisid

Jõhvi kihelkonnast üles kirjutatud värsside laulmine

"Vana kannel VIII. Jõhvi ja Iisaku regilaulud"

(Tartu : Eesti Keele Instituut, 1999)

https://www.ester.ee/record=b1348158*est

Kõige hilisemad regivärsid (1940)

• Milliseid kohaliku keele jälgi on säilinud?

ERA II 279, 171 (12) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Hilda Veski, snd. 1925, Pagari algk. VI kl. õp. (1940)

Tuleb see õnnis õhtukene,

vilets videvikukene,

kui lähen mina magama,

igaüks (läheb) omaga,

iga koos oma kanaga.

Isa läks minu emaga.

Õde läks õemehega,

vend läks noore noorikuga,

teopoiss läks tüdrukuga.

Kellega mina vaene?

ERA II 279, 170 (11) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Hilda Veski, snd. 1925, Pagari algk. VI kl. õp. (1940)

Kirp oli kõrki ei kõnelnud,

lutik laia ei löönu lõõri.

Mina võtin ja vihastin.

Riide sülle ja minema,

läksin lakkaje magama,

põhku alla, põhku pääle.

Säsi ümber sääreluie.

ERA II 279, 169 (7) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Atsalama k. - Hilda Veski, snd. 1925, Pagari algk. VI kl. õp. (1940)

Minu tütar neitsikene

rukkivälja roosike,

odravälja õieke,

kaeravälja kasuke.

Kuidas tohtsid meile tulla

meie õue ja osata,

meie aiale angusse,

(meie) suure(je) su'use.

NB! välted ja vokaalharmoonia!

Kõige varasemad regivärsid andmebaasis (1885)

• Milliseid kohaliku keele jälgi on säilinud?

EÜS X 74 < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - R. Wilmansen & A. Kingu < Mihkel Eljas (1885 (kirja pandud); 1913 (ärakiri))

kiri:

Eessõna.

“Vana vara on kuldne vara”

Vanast rahva mälestusest.

Meie peaks hoolega

Seda kokko kogoma."

Mull on korda läinud mõned vanad rahva luuletused üleskirjutada, oleks küll kalles asi neid enam kokko korjata aga aeg on väga kasin, sellepärast jääb minust palju laulusid üles kirjutamatta. - Neli esimest lugu olen ma püüdanud vana rahva keele murdes üles kirjutada, on küll juba see keele murre rahva suus kaduma läinud, sest kooliõpetusega ühes on ka nõnda öölda peenem keelemurde asemelle tulnud aga minu arvamise järel oleks vana keele murde loomulisem, aga mis senna võib parata, mis on läinud on läinud, tagasi meelitada on mull võimata. - Teised laulud olen ma püidnud nüüdse kirja keele järel kirjutada, nii palju - kui mull võimalik on olnud, on küll puudulik, aga senna ei või parata, sest ma ei ole palju kooli pingil istunud. Selle pärast need - kes seda raamatu loevad lepigu sellegagi sest mull ei ole paremad pakkuda.

• Sama mees on sama laulu kirja pannud kaht moodi. Millised on erinevused?

EÜS X 74/5 (1) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - R. Wilmansen & A. Kingu < Mihkel Eljas (1885 (kirja pandud); 1913 (ärakiri)) Vt. lisaandmeid leheküljel 74.	ERM 5, 55/6 (1) < Jõhvi khk., Voka v. - Mihkel Elias (1885?) Vt. lisaandmeid leheküljel H III 1, 188/9.
Kui mina hakkan luulemäijä, Luulemäijä, laulemäijä. Mõni mies jääb mõtlemäijä, Mõni naine nauramäijä. Poiss jääb puole kuulämäijä, Tütrik tiele sõisämäijä. - Kuulämä minu sõnujä, Lapse ullu laulueidä. Ei see tütär teinud tüödä, Linnike ei lüönud heinä, Kabu ei kangastä kudunud. Sie on õllud õpimässä Virus viisi võttämässä Järväs sõnu jätkämässä Harjus sõnu arvämässä. - Mina kuulin, kostin vasta: "Tahad ma juhatan paigä Asemed pia annan tiädä." Kus ma õppisin sõnuja Panin kokko palve'eidä, Lahotasin laulueidä. Kodo kangastä kududes Kodo sängi säädätessä Peeni patju peksätessä Palaka lahutadessä. - Kääd mul kangasta kudusid, Jalad talsid tallerpuidä, Suu mul säädis sõnujä Lahotelles laulueidä.	Kui mina hakkan luulemaie Luulemaie laulamaie Mõni mies jääb mõtlemaie Mõni naine nauramaie Poiss jääb puale kuulamaie Tütrik tiele sõisamaie Kuulama minu sõnuja Lapse ullu laulueida. Ei sie tütar teinud tüädä Linnuke ei lüänud heinä Kabu kangast ei kudunud Sie on õllud õppimassa Virus viisi võttamassa Järväs sõnu jätkämässä Harjus sõnu arvamassa Minä kuulin kostin vasta Tahad nee juhatan paiga Asemed jua annan tiädä Kus ma õppisin sõnuja Panin kokko palve'eida Lahotasin laulueida Kodo kangasta kududes Kodo sängi säädädessä Peeni patju peksädessä Palaka lahotadessa Kääd mul kangasta kudusid Jalad talsid tallerpuida Suu mul säädäs sõnuja Lahoteles laulueida
Minä laulan, miks ei laulä, Mina lauliku su'ustä, Luetäjä tütäristä. - Isa laulab, ema laulab, Laulab veike vennäkene, Eit käis pulmassa mõnessä, Taat käis saajossä sajässä Tuhantessä tuatämissä Sadamissa saatevissä. Juatäs loijästa küiustä, Pitka kaulä piekäristä. Sest'äp sai lauliku minustä Luetäja tütärista. - Mina laulan, miks ei laula, Laulan laudäd õue päälä, Tallid pia tua tahajä, Talli jo sõdihobone, Selgäjä sõdisadulä. Saduläijä saksa poigä Kuljulä kuningä poigä. Kuhu minu hääli kuulunessä. Sinna metsa murdunessä, - Sääl kasvasid kased kõveräd Suured kuused küiräd seljäs. - Sääl mina raiun rattäispuidä, Kõlgutan kodärapuidä, Emä lehmä lüpsikuidä, Vennäle verävä puidä Isä härjä ikkepuidä, Õele õletuspuidä.	Mina laulan miks ei laula Mina lauliku su'usta Luetaja tüttäristä Isa laulab emä laulab Laulab veike vennäkene Eit käis pulmassa mõnessa Taat käis saajassa sajassa Tuhandessa tuadamissa Sadamissa saatevissa Juatas laiasta kiusta Pikkäkaula peekeristä Sestap sai lauliku minusta Luetaja tüttäristä Minä laulan miks ei laula Laulan laudad õue päälä Tallid jo tua tahaja Tallije sõdihobone Selgaje sõdisadula Sadulaje saksa poiga Kuljula kuningapoiga Kuhu minu hääli kuulunessa Sinnä metsä murdunessa Sääl kasvasid kased kõverad. Suured kuused küüräd seljäs Sääl mina raiun rataspuida Kõlgutan kõdarapuida Isa härjä ikkepuida Ema lehmä lüpsikuida Vennale veräväpuida Õele õletuspuida.

• Sama mees on järgmise laulu kirja pannud “peenemas kooliõpetuse keeles”. Katsume seda kohaliku “vana rahva keele murde järele” laulda!

EÜS X 76 (5) < Jõhvi khk., Voka v., Toila k. - R. Wilmansen & A. Kingu < Mihkel Eljas (1885 (kirja pandud); 1913 (ärakiri))

Vt. lisaandmeid leheküljel 74.

Jumal hoidko, Maarja kaitsko,

Seda lasta sündimista,

Marja maale tõusemasta. -

Kes lääb noorelta mehele

Keset kasvu kaasa'alle -

Kaas ei pane kasvamaie,

Mees ei meelta võtamaie,

Kaasa küsib kanga'aida,

Mees jo meeli riide'eidä

Peigo peeni särkisida. -

Kui ei ole särkisiidi

Kui ole särki selga mööda,

Õlalap' õlade mööda,

Vikel viisi säärta mööda,

Siis ju tuigub toomikane,

Siis ju paugub pihlakane,

Ja siis vaarub vahterane,

Sinu peenta pihta mööda,

Hoikode õlade mööda. -

Niisiis:

1. Nagu ei saa prantsuse chanson-i hakata noodist maha lugema ilma prantsuse keelt ega prantsuse laulutraditsiooni õppimata – nii ei saa ka regivärssi paberilt maha lugeda ilma kohalikku keelt ega laulupärimust oskamata. See ei ole kaasasündinud oskus. Me saame ainult oletada, mida Mihkel Elijasele ja tema kaasaegsetele tegelikult lauldi.

2. Lühike Mari Musta koostatud tutvustus Jõhvi ja Iisaku kihelkonna murrakutest algab Vana-Kandle VIII köite 11. lk-l.

3. Kuna kohaliku keele hääldus oli eesti keelest väga erinev, siis ei saa seda õppida ainult raamatutest, vaid selleks tuleb hoolega harjutada salvestusi kuulates. Sama moodi kui soome keelt õppides. (EKI fonoteek https://www.eki.ee/murded/fonoteek/index.php?khk=J%F5h&leht=1&s=&r1=0)

Viisid:

1) https://www.youtube.com/watch?v=HMp_JSLS7h0 DO-RE-DO-RE RE-DO-DO-RE MI-RE-MI-RE RE-DO-DO-DO Collage “Käokiri” (1978) A3. “Loomine” (Jõhvi) (andmebaasis puudub)

2) https://www.youtube.com/watch?v=VTXnW4Ljeao DO-DO-FA-DO RE-DO-DO-DO FA/MI-DO-MI/RE-DO RE/DO-DO-DO-DO Veljo Tormis “13 Eesti Lüürilist Rahvalaulu Segakoorile” (1972) 6. “Härjad Ootavad Pühi” (Jõhvi) EÜS VI 1078 (246) < Jõhvi khk., Järve v., Käva k. - A. Sildnik & P. Penna < Kristjan Villmann, 83 a. (1909) VIII Vana-Kannel lk 314

Märkused:

H III 1, 188/9 < Jõhvi khk., Voka v. - M. Eljas (1888) andmed

Paar aastat tagasi antsin ma dr. Hermanni kätte 40 vana rahva laulu, selle sooviga et need Eesti Kirjameeste seltsi kätte toimetaks, aga nagu kuulda, ei ole tänani veel soovitud kohale jõudnud, mis tõttu Herra Dr. Hermann neid ei ole ära annud, on mull praegu tiadmata.-

Auupaklikult

Kaupm. M. M. Eljas.Vokas 6/6 1888.