alaleÜtelev

• 1 alaleÜtlev (mildiselle, mildisille) ^[1]
  • 1.1 tunnus on liitunud omastava sarnasele tüvele [võõralle, paremalle]
  • 1.2 lle > le pika või rõhutu silbi järel ^[2] [lambale, õhtale]
  • 1.3 tuletab määrSõnu ^[3]
    • 1.3.1 gille, kkalle [laijakkille, uurdekkille]
    • 1.3.2 ville [kuheville, ribeville]
    • 1.3.3 sille [karvussille, ]
    • 1.3.4 põhjus [aga neid lehmi punaselle suri]
    • 1.3.5 külastus [läks seppale]
    • 1.3.6 aidatav [aittab obosele vedada]
    • 1.3.7 alalÜtleva asemel
    • 1.3.8 mõõt
    • 1.3.9 ma-tegevusNime alaleÜtlev malle
      • 1.3.9.1 alustab tegevust [vald jäi vaiki saisemalle]
  • 1.4 ühildumine ^{[7] [8]}
  • 1.5 öeldise ühildumine sihitis-määrusega
• 2 viited ja märkused

alaleÜtlev (mildiselle, mildisille) ^[1]

tunnus on liitunud omastava sarnasele tüvele [võõralle, paremalle]

lle > le pika või rõhutu silbi järel ^[2] [lambale, õhtale]

nagu Eesti Kesk, Ida ja Võru murdes

• Lüganuse:
  • mulle, sulle, kelle (kellele), õhtaselle (õhtusöögile), [lapset tehnet tuoli] mustikkalle (mustikaseks), [püksi rihm lähäb] vedelälle, einamalle, isamelle,
• Jõhvi:
  • lõunelle, vargalle, võõralle,
  • paremalle, tigedalle,
  • jalgudelle,
• Iisaku:
  • lambale, tütrele, õhtale,
  • kuradille, madalalle, pimedalle, ennemalle (vanasti, varem),
  • sigadelle, tütardelle, vargadelle, vabadikkudelle,
• Vaivara:
  • riidelle, tüttärelle, vihaselle, karjustelle,

Edela ja Kagu-Soomes on kadunud ka tüvelõpu e

tuletab määrSõnu ^[3]

gille, kkalle [laijakkille, uurdekkille]

• Iisaku:
  • rippakkille, uppakkille, uurdekkille,
• Vaivara:
  • [istub] kummargille, käppakkille, laijakkille (laiali),

ville [kuheville, ribeville]

• Iisaku:
  • kuheville,
• Viru-Nigula:
  • ribeville (lohakil),
• Soome:
  • seisoville, näkyville,

sille [karvussille, ]

Eesti keele pidi tagaSõna asemel

• Lüganuse:
  • karvussill (karvuPidi koos)
  • läksimä karvussille
  • lähväd sõnussille (sõnelema)
  • akkama peitusile (peitust mängima)
  • rindusille
• Vaivara:
  • rindosille - rinnutsi, rinduPidi kokku; käppäsille - kätega kinni,

põhjus [aga neid lehmi punaselle suri]

Eesti keele kaasSõna asemel

• Viru-Nigula:
  • aga neid lehmi punaselle suri, nüüd ei sure enamb punase aiguselle [haiguse kätte]
• Soome ^[4]:
  • ei pelto kurjen sonnalta kasva - ega põld kure sõnniku pärast kasva
  • en uskalla isältäni - ma ei julge oma isa pärast
  • laiva pääsee tulemaan jäiltä, jos uskaltaa lähteä sumulta - jää poolest võib laev tulla, kui söandab udust hoolimata tulema hakata

külastus [läks seppale]

• kellegi pool, kellegi juures käimisest-viibimisest kõneldes

tarvitati alaleÜtlevat Eesti keele kaasSõna asemel

• Lüganuse:
  • läks arstile
  • läks lehmaga pullile
  • tõisetki käisid meije täkkul ühte lugu
  • tienisin tädil
  • sääl Lüganuses õlin oma lennasel (lelleNaise pool)
  • ku ma tädimel käisin
  • tä pidas minu ikke sugulasest ja käis siin minul
• Jõhvi:
  • tahin menna arstidelle
  • lähän Madisselle ehk lähän Mardi rahvalle
• Iisaku:
  • mina vein obusega mehe arstile
  • talu peremestel ka tienisin
  • käisin õppetta,eal karjas
  • läks seppale vankri rauttama

aidatav [aittab obosele vedada]

võib olla alaleÜtlevas Eesti keele osastava asemel

• Lüganuse:
  • aittab aisa kõrvast obosele vedada (aitab hobusel vedada)
• Iisaku:
  • tema aittas emale tuba pühkida
  • talvel siis aittasime emale kedrada

(nii kui Vene keele: Помоги ему )

• Vaivara:
  • nämät avittot miule tüöt tehä
  • ale ja kahju on kohe tädä
• Jõelähtme:
  • käis talle aittamas verkku vedada (tema juures)
• Vadja ^[5]:
  • nõisi tämä sõsarailõõ niittämää - hakkas õdede hääks niitma

alalÜtleva asemel

väljendab korduvat tegevust

• Vadja ^[5]:
  • ühs naisikko cäüs niittämää põllolõõ - üks naine käis pidevalt põllul niitmas
  • kuttsõ pulmõilõõsõõ - kutsus pidevalt pulma

mõõt

• Vadja ^[5]:
  • kui mõnõlt virstalt tuli? - kui mitme versta tagant ta tuli

ma-tegevusNime alaleÜtlev malle

Lõuna-Eestis

alustab tegevust [vald jäi vaiki saisemalle]

• Põlva:
  • kui mina naksi laulemalle
  • vald jäi vaiki saisemalle ^[6]

ühildumine ^{[7] [8]}

LääneMere-Soome täiend ühildub põhiSõna käände ja arvuga - tavaliselt

öeldise ühildumine sihitis-määrusega

• Soome ^[9]:
  • sellaiselle asialle vihellettiin, naurettiin - taolise asja pääle vilistati, naerdi

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 203
2. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas" , Andrus Saareste kaart 27
3. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 204
4. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid / Paul Alvre 1969 lk 208
5. ↑ ^{5,0 5,1 5,2} Votian external locative cases
6. ↑ H III 11, 593/4 (5) < Põlva khk., Timo v. - Joosep Tobre (1890) "Laulu võim + Palju sõnu + Neli neidu + Vahelt vaene."
7. ↑ Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse, Tallinn 1975. lk.203
8. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987 lk 208, 211
9. ↑ Soome keeleõpetuse reeglid , Paul Alvre 1969 lk 206