Tuesday, July 15, 2014

Kristjan Jaak Peterson "Kuu" 1818

eks laulu hallikas
külmäss põhja tuuless
minu rahva meele
õma kastet kalla?

ehk küll siin lumitsess põhjalass
ilosa haisuga lõuna-ma heinäd
vilutsess kaljo oross
eväd saa kuketa kauniste

eks siis meie maa keel,
mi tasaise õjana,
õma ilo tundemata,
heinä-mad pite, sinitse
taiva kuldaisess tuless,
rauhuga on jookselemass,
eks tämä joo toree häälegä,
õma ramu tundemata,
taiva mürinäll,
mere maruna õle hüüdämäss:

eks sene maa keel,
laulu tuuless, tõhi,
taivas-saate tõissess üläs,
i'ätomut henellesä õtsi?

siis mnä tahon teid,
selgee sinitse taiva
tähed, maa pääld
kõrge isä-maa poolle
rõõmuga valate laulada:
siis mnä laulan sind,
öine kuningas Kuu,

kee pilvi süülistä,
nii kui pungasta õilekeine -
lõbosa valgee palgeline,
üläs tõised taiva all,
kuss tulitsed tähed
maha on langemass
sinu eest musta
pimee udu sise,
niinda, inimiste meel,

õled sä u'us ujomass,
kui su uid one õtsimass
jumalada, tähti alda!

Kristjan Jaak Peterson

"Kuu"

No comments:

Post a Comment