Monday, August 18, 2014

sõnaVara

õtsinged:

sõna kihil-kunnad
Hiielasurnute asupaikLüg
Hiielaje~ Iielaie HiielasseLüg
Holland~ Olland HollandLüg
KarjalainekarjalaneLüg
Manala~ Mana surnute maa-alune asupaikLüg
PaulaPoolaLüg
PohlaPoolaLüg
Siul~ Siulik ~ Siulikas tähtkuju Sõel e. PlejaadidLüg
Taani-markTaanimaa; ka taanlaneLüg
Toonelasurnute maa-alune asupaik, allilmLüg
Tooni~ Tuone surm; surnute asupaiga valitseja (peremees, -naine); ka Toonela, surnute asupaik, allilmLüg
Turk(i)türklaneKuu VNg Lüg VJg Lei
Turklaine turklaine turklane türklane sõnakuulmatu lapsKuu VNg Jõh Vai VJg MMg
Vennak(u)~ venak(u) venelaneLüg
aabets aabitsLüg Jõh Vai Khn
aablane vaablaneLüg IisR Vai Muh LNg Kse Var Amb JMd Kad VJg Sim IisK Trm
aaderdama aadrit laskmaVNg Lüg Vai Pöi Hää
aagerdama ahnitsemaLüg
aagerdus toimekasLüg
aamsuurem puunõu, astjasLüg
aami-roho hundinuiLüg
aamine vuamine aamLüg Tõs Juu Kos Koe Hls
aaska puu, mida tarvitatakse kalapaadi purje seadmisel tuulde, purjepaadi poomLüg
aas-niied kangaspuudelVNg Lüg Jõh Mar Kul Mär Aud Tor Sim Kod Plt
aaspaul pastla ristpaelLüg
aat jõululaupäevKuu Hlj VNg Lüg Vai
aavlane vaablaneLüg Kse Tõs Ris Hag Koe Kod Ksi
aavuss avaLüg
aba jõekooldLüg
abi-naine armukeKuu Lüg Pöi Mar Kir Plt Krk Hel San Krl Har Plv Vas
abi-vaimnaisteoline, abitöötegija mõisasLüg
abinik abilineVNg Lüg Vai Trm Võn
adra-kuredadra käsipuud (taval. mitm.)Lüg
adra-maamaakasutus- ja maksustusühik teoorjuse lõpuniLüg
adra-penkadrapink, adraisteLüg
agankõlgas (see, mis rehepeksust pärast terade ja õlgede koristamist üle jääb)Lüg
aganikruum aganate hoidmiseks (rehetoa ja välisseina vahel, ukseavaga rehe alla)Lüg
agerik: -ukerge ehitus suurema hoone otsas; sealaut, peldik; must, tolmune ruumLüg
aguaga kuiLüg
ahas-niied kangaspuudelLüg Jõh
ahatama naermaVNg Lüg Jõh Vai Kad Iis
ahelema aelema; tegevuseta olema; ka kibelema, nihelemaVNg Lüg Jür HJn Iis Lai Plt Pil
ahelmeahelasseLüg
aher-vars ahervarss ahervare; kivihunnik; lagunenud kiviehitisJõe Kuu Lüg Jõh Vai Kul Hää JMd JJn Kad Sim Iis Trm Kod Pal Ksi Plt Pil Trv Krk Hel Urv
ahermik kivihunnikLüg
ahes aheLüg VMr
ahiajas (ains. 3. pööre sõnast ajama)Lüg
ahilaie~ ahilaije ahelatesseLüg
ahits kilkJõh
ahjuts kilkLüg
ahnestama ahnitsemaHlj VNg Lüg Vai Kod
ahnuma ahmimaLüg
ahnustama ahnitsemaLüg Jõh Vai KJn Hls Krk
ahnutsema ahnitsemaLüg
ahtaselt tihkeltJõh
ahtlane ahtavõituLüg Vll
ahtrasti ahtrast(e) Kuu VNg Lüg Jaa Muh Vig Tõs Juu Kos Amb VMr Iis Kod Lai Krk Nõo Har Rõu
ahtusselt ahtaltLüg
ahunes~ ahune ahvenLüg
ahus(s) aheHlj VNg Lüg Jõh Vai VMr VJg Sim Iis Trm Lai
ahve(s) ahvenIisR Khk Käi Kse Iis Trm Kod MMg Pal Ksi KJn Lei
ai: aia ~ aiuseeliku alumise ääre külge õmmeldud villane ja erivärviline riideriba, ääre kaunistuseks või tugevdamiseksLüg
aiatama aietamaVNg Lüg Khk Mar Ris Nõo Krl Har Rõu
aida-meesmõisa ametimees, kes valvas vilja säilimise ja väljaandmise järeleLüg
aidik aitLüg Krk
aidu Lüg sauna sõnad: autjuma aidu jumalalle tõeline; Som: aito, Georg Müller Tallinn 1600: aidLüg
aig-ajalt Kuu VNg Lüg Jäm Ans Emm Tor Juu Kos JõeK JMd Iis Trm Plt KJn Trv
aigamakaebama, kurtmaLüg
aigamast aeglaseltLüg
aigamiste aeglaseltLüg
aigamööde aegamöödaKuu Lüg
aigapite aegapidiLüg Kod Har
aigline aigaline aeglaneVNg Jõh Emm Hls Krk Vas
aigsamast aiksepest aiksabast aiksambast aegsaminiKuu Jõh Kod Krk Har Rõu Räp Se
aigukenelaulus: õigeaegne laps; ka peretütar, oma tütarLüg
aiguta aeguJõh
aigutase aeguLüg Iis
ail(i) räimHlj VNg Jõh Vai Sim
aine~ aineke ~ ainekene õnnetu, armetu, hale; ainus, üksik; kallis, armasLüg
ainik: -u~ aini ainus, üksik; kallis; ainus lapsLüg
ainike(ne) ainukeLüg IisR Jaa Iis
aisadka kiigeaisadLüg
aivas haivass haavass aevastusLüg Jõh Jäm Muh Rei Kir Tõs PJg Hää Kos Koe VJg Kod Trv Hls Krk Hel Ran Puh Nõo San Urv Krl Rõu Plv Vas Räp Se Lei
ajajajahikoer; laulus: inimene (halvustavalt)Lüg
ajal(l)ase ajaldasaLüg
ajaveede ajaviideKuu Lüg
ajost ajuks pahaks (panema)Kuu VNg Lüg Kad
ajotiline ajutineLüg Krk
ajutama ajotamma meenutamaLüg Vai
ajute ajote ajutiJõe Kuu Lüg Jõh Vai Kse Tor Kod Räp
akima harimalku panemaVNg Lüg
aknudeakendeLüg
akrima haaramaLüg
akseldama rabelemaVNg Lüg
akun(a)akenLüg
alajeallaLüg
alakuu vanakuuLüg
alaldine alatineLüg
alali alatiVNg Lüg Jõh Rak
alaliste alaliseltLüg
aledasti aledast(e) Lüg Vai Rid Han Tõs Aud PJg JMd Pee Kad Trm Kod Plt KJn
aledus aledos Hlj Lüg Vai Jäm Khk Muh Mar Mär Mih Tor Juu Kos Iis Trm Kod KJn Krk Nõo Kam Krl Rõu Plv Räp
alene alumine osaVNg Lüg Jõh
alenema alanemaVNg Lüg
alesi alumine osaLüg
alges alustatudKuu VNg Lüg
allatus kasteLüg Vän Hää
alle allaHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Rak VJg Iis
alle--poole allapooleHlj Lüg Jõh
allealine alaealineLüg Khk Ran Krl
allepidi allapidiHlj Lüg Kad
allerkuuti uperkuutiLüg Kse
alukas söögialuneLüg
alune(alus)seelikLüg
alune-toojalaulus: emaLüg
alus(purje)paat, laevLüg
alus-laudkiigelaud, kus istutakse või seistakse; laulus: kiikLüg
alus-palakasaluslinaLüg
alus-puukiigelaud, laulus: kiikLüg
alusvili Lüg Trm Kod Plt KJn Puh Rõn Krl
alutama alotamma alustamaKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai VMr VJg Sim Iis
alutus alustusKuu Lüg Jõh IisR Vai Iis
alvetu alvatu põlatudVNg Lüg
amara-jalglaulus: põllutööl oskamatu, saamatuLüg
ambvibupüssLüg
ambutu Lüg KJn
ammukalli ammukalle ammuliVNg Lüg Jõh
ammumaambuma, laskma (ammuga, püssiga)Lüg
ammus(s) ammuksIisR Khk Mar Mih Tõs Vil Trv Nõo Rõn Har Rõu Vas Räp
ammusuu inimeneLüg KJn Vas Räp
anar soonLüg Trm
andamaandmaLüg
ande-vak~ annivak veimevakk, mõrsja kinkide (veimede, andide) vakk (pärnakoorest punutud või puulaastust painutatud ümmarguse, harvem pikliku kerega)Lüg
anded~ annid pruudiannid, veimedLüg
andest andeksVNg Lüg Vai VMr VJg Iis Trm
andresse-päiv andreksepä andres(epäev) 30.novLüg Jäm Kei Kos JMd VJg Iis Kod Lai Plt Hel Ran Nõo
angaid aedLüg
angar tingijaLüg
angas aedLüg Sim IisK Iis Trm
angasaid Lüg IisK Trm
anger angerjasVNg Lüg Jõh Vai Khk Emm Käi Rei Phl Var Ris Har
angerdamavingerdamaLüg
angervaaks angervaksKuu VNg Lüg Jõh Vai IisK Iis
anisianus, palus (ains. 3. pööre sõnast anuma)Lüg
antskop anskop rakmete osaVNg Lüg Jõh Jäm Vll Pöi Mar Vig Kse Mih Tõs Kei Juu Jür JõeK Kad VJg Trm Kod Lai Plt Pil KJn Hel
apa appa hapa lstk jookJõe Hlj Lüg Kaa Vll Emm Rei Phl Mär Amb JMd Ann VJg Trm Ksi Plt KJn Hel
apama lstk tõstmaLüg
aplast aplaltJõh
apluss kalaJõh
arbumateatud esemega ennustama, ravima, nõiduma; liisku heitmaLüg
ariargipäev; pühadele järgnev päev, pühadejärgne aegLüg
ari-päiv argipäevJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Kos Jür JõeK KuuK VMr Kad Rak VJg Sim Iis Trm Kod MMg Pal Äks Ksi Lai Plt KJn Vil Krl Lut
arin koldekiviVNg Lüg Jõh Iis
arkana(s) arken kütkeLüg Vai
arm: -isälk; ristpuu; ka teat. musterLüg
armetumasti armetumast(e) armetultLüg PJg Jür
armutumalt armutultIisR Mar
arnak haaknõelLüg
arnik(as) ravimtaimJõe Lüg Vai Jäm Khk Kär Vll Muh Emm Käi Rei Rid Mar Mär Kir Kse Tõs Vän Tor Hää Ris Juu Kos Koe Kad VJg IisK Iis Kod Äks Plt KJn Kõp Trv Hls Krk Nõo Har Plv Lei
aro~ aru reha; kõvem, kuivem maa; heinamaaLüg
arssinane Lüg Kod
arssinapak höövelLüg
arst~ arstija ka nõid, ravitsejaLüg
aruldane arudlane Lüg IisR Kär Kaa Vll Pöi Muh Emm Mar Kul Mär Vig Lih Kse Han Var Khn Aud Vän Hää Juu Kos JõeK JMd JJn Tür Koe HljK Rak VJg Trm Kod Äks Lai KJn
aruma aroma riisumaJõh Vai
arume’edarumehed (s.o. mehed, kes teevad rehaga tööd)Lüg
arusaamata arvo- arusaamatuKuu Hlj Lüg Vai Jäm Khk Pha Muh Emm Rei Mär Var Tõs Aud Juu VJg Trm Lai Krk
arvaru, ka auLüg
arvatama mõistatamaJõh
arvatus mõistatusHlj VNg Lüg Jõh Vai Hel
arvutamamõistma, üles arvamaLüg
asjanik asjameesLüg Jõh
aske: ask(e)me~ askel askeldus, talitus; samm, aste  Uurali tüvi:askel - sammLüg
askelik: -utegev, töökas; vrd. astelikLüg
astask astak ataski ostatski saapadJõh Kad Iis Trm Kod Lai Ran Võn Plv Vas Räp Se Lut
asti astja Jõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Käi Rei Mar Kul Lih Mih Tõs Khn PJg Vän Ris HMd Kei Hag Juu Kos Jür HJn KuuK Amb JMd JJn Ann Tür Pai Koe Kad Rak VJg Sim Iis Trm Kod MMg Pal Äks Ksi KJn
astjaline astja täisLüg
atjama peksmaLüg
atra-pulk~ adrapulk adra käsipuu; adraaisasid ühendav põikpuuLüg
auduja audja isamesilaneLüg Phl Har
augujärg pinkJõe Lüg Jõh VJg
auhta tuhkjasLüg
aukuline augulineJõe Kuu VNg Lüg Jõh Vai
aunviljakuhilas, umbrõuk; redelita viljarõukLüg
avandik jääaukVNg Lüg Jõh Iis
avistaabiksLüg
avitamaabistama, aitamaLüg
ebendämmä ebenda- lund sadamaLüg Trm
ederperi eespidiLüg
ederpidi eespidiLüg Jõh IisR Vai
edesi etessi edasiKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Ans Pöi Phl LNg Rid Mar Vig Kir Var Mih Tõs Aud Pär PJg Vän Tor Hää Saa VJg Trm Kod MMg Äks KJn SJn Vil Trv Pst Hls Krk Hel Ran Puh Nõo TMr Võn Kam Ote Rõn San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lut
edespidi etespidi edaspidiLüg IisR VMr Kod Pal
edevkärsituLüg
edimine esimeneJõe Hlj VNg Lüg IisR Hag Juu JõeK Amb Pai Koe Kad Trm Kod Pal
edimäne esimeneJõh Ran Puh Nõo TMr Kam Kan Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut Kra
edine edüne esikKuu Hlj VNg Jõh IisR Vai Pär Iis Trm KJn SJn Kõp Vil Trv Hls Krk Ran Puh Nõo TMr Kam Rõn San Krl Rõu Vas Se
eerung jerung nurkHlj Lüg Jõh Sim
eespä eispa iisebe iispäiv esmaspäevLüg Kod MMg Äks Trv Pst Krk Hel Puh Nõo TMr KodT Kam Ote Rõn San Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut Kra
eespäne eesepine iispäiväne esmaspäevaneLüg Kod Trv Krk Nõo Kam Ote Rõu Plv Se Lut
eestotsa algusesLüg Tõs Vän Hää KJn Kõp Trv Pst Krk
ehendämä ehtimaLüg
ehitama~ ehitlema ka ehtima, kaunistamaLüg
eidik nöörLüg Jõh KuuK VMr Sim
eietama õitsemaLüg
eiline eilene eilneKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Emm Rei Mar Tõs Ris KuuK Amb JJn VJg
eineke(ne) einekäne natukeKuu Hlj VNg Lüg
einikene einikäne natukeKuu Lüg
einustama ennustamaJõe Kuu Lüg Vai
ekutama ekotama kokutamaJõh Emm Mär Sim Iis Kod
elatand elätänu elatanudKuu Lüg Jõh Jäm Ans Muh Emm Mar Tõs Tor Ris Juu JõeK JMd VJg Iis Trm Kod Lai Plt KJn Trv Krk Hel Puh Nõo Plv Vas
elbak~ elbakas edevLüg
eleviliLüg
elejed ain: ele viliVNg Lüg Trm Kod Lai Trv Pst Hls Krk TMr
elendaja peotäis õsututLüg
elendäne peotäis õsututLüg
elgutama elgotamma uhkeldamaLüg Emm Käi Rei Kod Rõn
ellikult hellikLüg Hää
eluka maja, eluase, elumaja, elamu; majapidamine; ka lust, rõõm Lüg
elävik kärmasLüg
emaauk jääaukVNg Lüg Jõh Iis
emak võõrasemaHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Iis Trm Kod Ksi Lai KJn Trv Pst Hls Hel Ran Puh Võn Kam Ote San Kan Krl Har Rõu Vas Räp Se
ematundaematutLüg
emik emisLüg
en(mina) eiLüg
enamiste änamesti inämbiste inäbest änäpest enamastiJõe Kuu Hlj VNg Jõh
endaniminu endaLüg
endu egaJõh
enelenimulle endaleLüg
eneni(minu) enda, (minu) omaLüg
enge-lantinglaneLüg
enkalad riidehilbudJõh
enneaigusa enneaeguLüg
ennema inne(m)bä enneKuu Lüg Khn KuuK Ann Hel Ran Võn Kam Rõn Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut Kra
ennemalle ennemaltIisR
ennemasti ennemast(e) enne(m)äst ennemaltJõe Hlj Lüg Jõh Vai Jäm Pöi Phl Rid Mar Mär Vig Lih Saa Hag Juu HJn JõeK Amb JMd Ann Tür VMr Kad VJg Sim IisK Iis Trm Kod MMg Pal Äks Lai Plt Pil Pst Krk Võn Räp
ennemite ennemitte enneminiLüg Vai Kod
ennemuistane ennemuistneLüg Jõh
ennemuistene ennemuistneKuu VNg Lüg Vai
ennemuistine ennemuistneJõh Vai Jäm Khk Vll Rid Ris Krk San Krl Vas Se
ennevanane ennemuistneKuu VNg Lüg Jõh Vai Pal Se
ennutama edvistamaLüg
erakult eraldiLüg Rõu Plv Vas Räp
erale eraldiJõh Vai Kam Ote Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lut Kra
erali äräli eraldiLüg Jõh IisR Ote San
erelorelLüg
erguma virgumaHlj VNg Lüg HJn JJn VMr Kad VJg Sim Iis Lai SJn Hel
ergus erkos ergasVNg Lüg Jõh Vai Kod
erile erili eraldiVNg Lüg Vai
erite eraldiJõe Kuu VNg Jõh Vai KuuK JJn
erkama ärkamaKuu VNg Lüg Jõh Vai Trm Kod Pal
erkavil erkvile elevilKuu Lüg Rõn
erkos kikkisLüg
erku erksaltLüg Aud Pär PJg Vil Trv Krk
erkvel erkuvil herkavil(la) ärkvelKuu Lüg Juu Amb Koe VMr Iis Trm Kod MMg
esi: eelõigatava vilja rinne põllul; töörinneLüg
esik: -usee, kes teise eest midagi teeb, toimetab; abiline; ka pulmategelane, pruudipoolsete pulmaliste juhtLüg
esiluk tabalukkVNg Lüg IisR Vai Trm
esimiktorupilli sõrmiline; kuue sõrmeauguga mängutoru torupillil; esipoolLüg
esirperi edaspidiLüg
esispä esmaspäevLüg Jõh
esite eesite este esitiKuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Khk Pha Vll Jaa Pöi Rei Rid Kul Vig Kir Lih Kse Han Tõs Aud PJg Tor Rap Juu Kos Jür JMd JJn VMr Kad Rak VJg Iis Trm Kod Lai SJn San
esivaaks pikkusmõõtVNg Lüg Trm
esmine esmas-Lüg
esmispä esmaspäevLüg Jõh IisR Vai
eso esimeneJõh
esotab ain: 3 p seab etteJõh
espä esmaspäevKuu Lüg
esseldama edvistamaLüg Sim Kod
estemb esitiLüg
estest estist Lüg Jõh IisR VMr Kad VJg Iis Trm Kod
et(sina) eiLüg
etkitk, nuttLüg
etsimaotsimaLüg
eva näeIisR
evaasto evaastu vaat misJõh
haabane aaban haabneKuu VNg Lüg Vai
haagama haaramaKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai
haagilinerõivas, mis kaunistatud haakidega või vastava kirjaga; laulus: sellise rõiva kandjaLüg
haam kahv (vähi- ja kalapüügiriist)Jõe Kuu Jõh Jäm Khk Mus Pöi Muh Rid Mar Var Tõs Khn Aud Pär Hää
haan: -i aen vuan suure puunõu (vaat, aam, tõrs) põhjas asuvat ava sulgev puukraanHlj VNg Lüg Jäm Khk Mus Krj Emm Rei Mär Kse Tõs Khn Aud PJg Tor Hää Saa Ris Juu HJn JMd Ann Koe VJg Kod Äks Plt KJn Vil Trv Hls Krk Ran Puh Nõo Rõn San Urv Krl Har Plv Räp Se
haanik: -uhaanist lastav jook (õlu, kali)Lüg
haara-pard(a)haraline habe; laulus: (habemik) meesLüg
haarakalli haraliLüg
haarakiriharuline kiri, teat. musterLüg
haarali haraliLüg
haaraline harulineKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai HJn Amb VMr Rak
haarduk aalduk oaldruk aardükk pesulappJõe Kuu VNg Lüg Jõh Vai Jäm Emm Phl Mar Tõs Aud Hää Nis Juu HJn Amb JMd Koe VMr Kad VJg Ksi
haarikalli haraliJõh
haarikane aarikaine harulineHlj VNg Jõh Vai Sim
haariklane harulineLüg Jõh Vai Trm
haaru rehaLüg
haarukalli harali, harkisLüg
haaruklane harulineLüg
haaruma riisumaLüg
haaval(l)i haavalLüg Jõh
haavaldi haavalLüg Vai
haavas-kändhaavapuu kändLüg
haavastik haavikLüg Vai Kod Har
haavikseen haavaseenVNg Lüg VJg IisK Iis Lai Rõn
habelema ahmimaIisR Hel Võn Ote Kan Urv Har
haga~ hagu hõre tuulepilv; puuoks, millega kaitstakse heinakuhja tormi, tuule eest; kuhjamalk; lehtpuu latv; haguLüg
hagakida, kisk (ahingul)Lüg
hagumaharaiutud oks; kaerapöörisLüg
hagu-luudluud ahju põhja pühkimiseksLüg
haguline~ aguline haralineLüg Muh
hagune sorakilKuu Lüg Var Vil Pst
haibak(as) Kuu Lüg Jõh Khk Amb Kad Sim IisK Trm Lai
haigevalus, haige; ka haigus, valuLüg
haigetama valutamaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Vän Jür HJn JõeK Kad
haigutama~ haigetama valutamaLüg
haisutamanuusutamaLüg
hak-jalg~ hak viljavihkudest moodustatud koonusetaoline kuhil põllulLüg
hakama~ hakatama raiuma, lõhkumaLüg
halatsema haletsemahalama, kaebama, kurtmaJõh IisR Vai
halemahalama, halisema, kurtma, kaebamaLüg
halgamalõhkuma, katki lööma, lõhestama, ka lõhenemaLüg
hall: -ilaulus: hallivärviline hobuneLüg
hall: -aöökülm, härmatisLüg
halli-pardahallhabe, laulus: vana meesLüg
hallinend hallitanudLüg
hallituma Lüg Vai Khn Urv Krl Har Se
haltama halvamaVNg Lüg Jõh IisR
haltus halvatusLüg
halusoov, tahtmineLüg
halumasoovima, tahtmaLüg
halvanehalb; halvakspeetu, põlatuLüg
halvuke halvakeLüg Koe
hambaline ammaline hambulineJõe Kuu VNg Lüg Jõh Vai Juu JõeK
hambaratas amma- hammasratasLüg Juu Krk Urv Har Räp Se
hambatu hambutuLüg Jõh Rid
hamesärk; ka rätikLüg
hammas-raha hambarahaLüg Vai
hammaskouku vedama tülitsemaKuu Lüg
hammaspuu klamberJõe Kuu VNg Lüg Jõh Khk Rei Tor Hää Koe Kad VJg Trm Kod Ksi Lai Plt
hampsama ampsamaIisR Kan Har Rõu Räp
hanenat vetikasLüg
hanepaju Jõe VNg Lüg Vai Khk Pöi Emm Käi Vig Tor Ris Hag Juu Kos Amb JMd Pee Koe VJg Sim IisK Iis
hanesilm kõõrsilmLüg Mar
hanguma hanguga tõstmaJõe VNg Lüg Jõh IisR Vai Kär Kaa Pha Vll Jaa Muh Emm Rei Mar Mär Kse Ris Juu Kos HJn JõeK Amb JMd Koe VMr Kad Rak VJg Sim Iis
hani-jalgsaadLüg
hapandama hapendamaJõe Kuu VNg Lüg IisR Jür HJn JMd VJg KJn
hapandus hapatisVNg Lüg Vai Ris JõeK Iis Kod
hapatus hapendatud segatishapendatav või hapnev aine; hapendatud või hapuks läinud toit; juuretisKuu VNg Lüg Jõh Vai Khn Hää Juu Trm Trv Hel Nõo Ote Rõn San Urv Krl Har Rõu Plv Vas Se Lei Lut
hapendus hapatisLüg LNg Juu
hapurok kaerakileJõh Pöi Muh Rid Mar Kul Mär Vig Kir Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud PJg Kei Lai Hls
harakaliha kabjalKuu Hlj VNg Jõh Vai Rid Tõs Hag Juu Jür JMd Kad VJg Sim KJn Vas Räp
harakaoblikas taimIisR
harakie~ arakije harakateLüg
harakliha kabjalJõh Äks
harassine arjassine harjaselineJõe Hlj Lüg Jõh IisR Vig Pär Hää Kei Kos Jür Pee Kad MMg Plt Pil Trv Hls Krk Hel Võn Rõu Vas Räp Se
hargnema hargnemaJõh Hää Trm Plt KJn Ran Nõo Ote San Kan Urv Krl Rõu Plv Vas Räp Se Lei
hari-malkkatusemalk (õlgkatusel)Lüg
harima harjumapuhastama, kasima; harjama; haarama, kahmama; üles töötama; kasvatamaLüg Jõh Muh Kõp
harinema harjumaIisR Vig Var Hää VMr VJg Trm Kod MMg Ksi Lai Plt KJn Trv Hls Ran Puh Nõo TMr KodT Võn Kam Ote Rõn San Kan Krl Har Plv Vas Räp Se Lei Lut Kra
haripuu harimalkJõh Pöi Muh Noa Kul Mär Vig Tõs Aud Saa Ris Nis Kei Juu Ann Tür Koe SJn Trv Krk Hel Kam Har Räp Se
harjakas harjusk, rändkaupmees (ka seaharjaseid ostev või vahetav); Harjumaa elanikVNg Lüg Jäm Khk Jaa Emm Käi Rei Vig Kse Han Mih Tõs Aud Ris Nis Kei Juu Kos Jür HJn JõeK Amb JMd Ann Tür Koe VMr Kad HljK VJg Iis Plt KJn SJn
harjakasotsiktanu, otsaesisel kantav väike tanu; argitanu abielunaisel; laulus: tanukandjaLüg
harjamakatuse harja tegema; pead sugemaLüg
harjamalk harimalkLüg Pst
harjapuu harimalkLüg Tõs Plt Trv Se Lut
harjasnik harjuskJõh
harjutanu; hariLüg
harjuskrändkaupmeesLüg
harjusti harjusJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Käi Mär Ris Kad VJg
harpama astumaKuu Lüg Vai
harukord harvaLüg Mar Juu Kos Koe VMr KJn Vil Trv Pst Krk Hel
harvemast arvõmbast harveminiLüg Jõh Har
harvetu haruldaneLüg
harviti harvaLüg Rei
harvokeine arvokeine arvokaine arvukene harvLüg Jõh Vai
hatik(as) hadik räbalJõe Kuu Hlj Lüg Jõh Rid Kei Kad
haudka merehaud, sügav koht meresLüg
haude haudjasKuu Lüg Jõh Vai
hauded haudõ: ains haue aude aade havvõ hautisKuu VNg Lüg Vai
haudene audane haudjasLüg
haudik haudujaIisR
haudline audaline haudIisR Lai KJn Nõo Krl Vas Räp
haudujalaulus: emaLüg
haugastama haugatamaLüg Jõh Vai
haukamahammustamaLüg
hauvutama auvutama audutama avvutama hautamaLüg Trm Kod Lai Trv Hel Ran Puh Nõo Kam Ote Rõn San Urv Krl Rõu Plv Vas Räp Se Lut
heenukane ienokaine peenikeKuu Jõh Vai
heibe helvesLüg
heieeelkedrus, vähe keerunud lõng; lõngatupsLüg
heiestama heiestämä heietamaKuu VNg Lüg VMr
heietama eetama heietamakoonlast ketramiseks taku- või linakiusid tõmbamaJõh Jäm Khk Vll Jaa Pöi Muh Emm Mar Mär Vig Kse Tõs Aud PJg Ris Hag Juu Kos Jür HJn JõeK Amb JMd JJn Tür Koe Rak VJg Trm Kod MMg Plt Pil KJn
heietis eietes heieJõh Mar Vig Han Juu Jür HJn JõeK Amb Tür Plt KJn
helamakõlama, kajamaLüg
helastamakõlistama; kajamaLüg
helbendama helbes olemaLüg Tor Hää Koe Kod Plt KJn
heledasti helejäste eledast(e) Kuu Lüg Mar Han Juu Kos JMd Ann VJg Kod Lai KJn SJn Nõo Kam
helgäss helgäss elgas heleKuu VNg Lüg Vai
helisemakajama, kõlama; ka laulmaLüg
helistajakajaja, kõlistaja; laulus: lauljaLüg
helk~ helt mõõgapea, laulus: mõõk; metallehe; kaja, kõlaLüg
helkima helkmä kõlama, kajama; heledasti laulmaLüg Khk Vll Pöi Muh Mär Kse Han Tõs Hää Saa Juu Kos Koe Trm Kod Lai Plt KJn Trv Hls Krk Ran San Kan
hellikhellitatu, õrn; vrd. ainikLüg
hellitsema hellaks muutumaLüg
hellitumma hellaks muutumaLüg
helme-kaulhelmekael; laulus: neiuLüg
helve(s) helvesHlj VNg Lüg Vai Jäm Khk Vll Jaa Muh Emm Rei LNg Kse Var Mih Tõs Khn Aud Tor Juu Kos HJn Amb JMd Koe Kad VJg Sim Trm Kod Pal Äks Lai Plt KJn SJn Rõn Rõu
helvet elvat hölvet ervet kuratVNg Jõh Vai Emm Rei Phl Kod
helvet(i)põrguLüg
henestäs(ä) henestäs iseenesestKuu Lüg
heng~ eng hingLüg
heng-puhkes ingpuhkes hingetunaLüg Jõh IisR
hengama~ engama ~ ingama hingama; ka puhkamaLüg
hengastama~ engastama hingetuks muutuma, väsimaLüg
herelane herilaneJõh LNg Vig Hää Saa Kõp Trv
herne-palg hernekaunLüg
hernepiim ternespiimLüg Jõh Vai
herra~ erra härraLüg
hiilamahiilgavaks tegema; puhastama; hiilgamaLüg
hiiluma hõõgumaKuu Hlj Jõh Vai
hiire-näk hiirehernesHlj VNg Lüg Jõh Vai IisK Iis
hiirekõrval: -e Lüg Jõh Urv
hiiro~ hiiru ~ hiireva hiirekarva; hall hobuneLüg
hiispüha mets; ohverduspaikLüg
hiiskuma iitsatamaKuu VNg Jõh IisR
hiiv(a)pärmLüg
hiiva(k)nuut kolmekuningajärgne päevJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kaa Krj Emm Aud HMd JõeK KuuK VJg Trm Hls Võn Har Rõu Räp
hilbak~ hilbakas peenutsev, edvistav, kenitlev; tuttidega ~ narmastega kaunistatud rõivas    (hilp)Lüg
hilgama hiilgamaKuu Lüg Vai Kod
hiljane~ hiljakane illane aeglane, vagane; hiline, hilja tulnu ~ saabunu ~ sündinuLüg Jõh Vai Lai
hiljast hiljaksVNg Lüg Vai Kad Iis Trm Pal Ksi Lai
hiljatane hiljutineLüg
hiljate hiljutiLüg IisR KuuK
hiljati illati hiljutiVNg IisR Muh Mar HMd Amb Lai
hiljuke~ hilluke vaikne, tagasihoidlik; aeglaneLüg
hiljute illute hiljutiKuu VNg Lüg Vai
hingastamapuhkama, hinge tagasi tõmbama; lahtuma; ahnelt, korraga ära joomaLüg
hinguma hinkumaLüg Vig Kse Sim Lai Pil
hingusttäkkLüg
hirtama poomaKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai
hiuksedjuuksedLüg
hiusjuus, juuksetukkLüg
hiussed~ iuksed hiused iu(k)sed hius(s)õ hiuksed m juuksedjuuksedKuu VNg Lüg Jõh Vai Jäm Ans Khk Kan Urv Krl Rõu Plv Vas Räp Se Lut Kra
hiussiannaoma juukseidLüg
hiussije~ iussie juustesseLüg
hoborästäs hoburäästäs hoborästäs oburästas kuldnokkJõe Kuu VNg Lüg IisR Pha Pöi Muh Noa Rid Mar Mär Vig Kse Var Tõs Khn Aud PJg Vän Hää Saa Juu Pee VJg IisK Iis Kod Plt Pil Krk Se
hobose-oblik(as) taimIisR Jäm Khk Krj VMr Trm
hobu-oblikashobuoblikas, teat. taimLüg
hoburikhobusekarjus, õitsilineLüg
hoiatus hoiatusLüg Jäm Khk Kod
hoiguke(ne)nõrk, õbluke, õhuke; kasvuealine (veel mitte täiskasvanu)Lüg
hoik(a)~ hoigas nõrk, õbluke; kasvuealine (veel mitte täiskasvanu)Lüg
hoimuss hoimuss oimus uim(a)VNg Lüg Käi Vig Aud Saa Ris Juu Kos KJn Trv Krk Plv Räp
hollander~ ollander piimarentnik, meier, või- ja juustumeister mõisasLüg
hommenest hummõnist homseksLüg Jõh Se Lut
hommenesta~ ommenesta homseksLüg
hommiku omiku umiku omigu ummigu (h)umigo hommikulJõe Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Ans Khk Kär Kaa Pha Pöi Emm Käi Rei Phl Noa Kul Mär Vig Kir Lih Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud PJg Vän Tor Hää Ris HMd Nis Kei Hag Rap Juu Kos Jür HJn JõeK Amb Ann Tür VMr Kad Rak Iis Pal Äks Lai Pil Kõp Vil
hommiku-poolne omikupuoline hommikupoolneVNg Lüg Mar Tõs Aud Ris Koe Plt
hommikune umigune omikone hommikune hommikusöökJõe Lüg IisR Vai Jäm Khk Kaa Pöi Rei LNg Mar Mär Vig Kse Mih Tõs Khn Aud PJg Vän Tor Hää Ris Kei Hag Juu Kos HJn JõeK JMd JJn Ann Tür Koe VMr VJg Sim Iis Pal Lai Plt SJn
hommikute omikute hommikutiJõe Lüg IisR Vai Mär Tor Amb JMd VMr Sim Iis Äks Lai Plt
hommuku omuku om(m)ogu hummogu hommikul hommeJõh Trm Kod Äks Ksi Lai KJn SJn Vil Trv Hls Krk Hel Ran Puh Nõo TMr Võn Kam Ote Rõn San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei
hong ongas Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai VMr VJg Sim IisK Iis Trm Lai
hoob (h)uov (h)oov oob hoobJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Khk Mus Kaa Vll Phl Mar Mär Lih Han PJg Ris Nis Juu Kos Jür HJn Amb JJn Koe Rak VJg Iis Lai
hoogamapuhkama; hingeldama, ähkima, lõõtsutama; ägama, oigama, kurtmaLüg
hoogute hootiVNg Lüg
hoogutelema~ hoogaelema korduvalt peatuma; hinge tõmbama; puhkama; ka hingama; hingeldamaLüg
hooksamine hoogsaminiLüg
hooletummald uoletummalt uoletummald hooletultKuu Lüg IisR PJg Ris Kos Kad Sim Iis
hoolikalt hoolikaltLüg Rid
hoolimata oolmada hoolimatuJõe Lüg Jõh Jäm Khk Mus Vll Muh Rid Tõs Khn Tor Hää Ris Kei Juu JMd Koe Sim Iis Kod Pal Lai Plt KJn Trv Krk Hel Ran Nõo Rõn San Kan
hooni~ uoni hoone, ehitusLüg
hoonik väike hooneLüg
hoono huon uono oonu halb viletsJõe Kuu Hlj VNg Jõh
hoonu~ huonu halb, nõrk, vilets, kehvLüg
hoonuke~ huonuke kehvake, nõrgakeLüg
hoonuke(ne) huonukene uonokäine vilets kõhnJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Muh Han HMd Kad Iis Trm Lai
hoop-kaup oopkauba töö tükitöö ühine tööHlj Jõh Vai Vll Pöi Muh Mar Tõs Ris
hoopkaupa Kuu Hlj Lüg Jõh Vai Jäm Khk Kaa Krj Muh Rei Mar Mär Han Aud Tor Ris Juu Jür JõeK JMd Tür Koe Lai
hooplik VNg Lüg Khk Muh Mär Tõs Juu JMd Iis Kod KJn Trv Krk Võn Rõu
hoorasõlm ~ -solm sõlmKuu VNg Jõh Pöi Muh Emm Rei Kul Mär Khn Jür Kad Trm Kod Puh Nõo Võn Ote Kan Urv Plv
hoosihobuseidLüg
hoost~ hoostakest hobust, hobusekestLüg
hoosta hooleksLüg Jõh
horm: -aaas, tärge pastla servas nööri läbitõmbamiseksLüg
housu-jalgalaulus: poiss, nooruk (püksikandja)Lüg
housudpüksidLüg
housutim(m)ed säärsaapadLüg
hovostes iness hobusekarjasJõh
hubane hubaneKuu IisR Khk Muh Käi Khn Hää Ris Kei Kõp Hel
hudisema hudisõmma tudisema värisemaKuu VNg Lüg IisR Khk Kaa Vll Pöi Mär Kse Han Mih Tõs Vän Tor Juu Plv Vas Räp Se
hudjam hudjakasJõh Trm Kod KJn
huigutama uegot- huikamaIisR Kod
huilama uitama luusima otsimaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai KuuK Kad
huiskama huikamaLüg Pal Lai Plt Pil KJn Ran
huiskuma kõikuma õõtsumaJõe Kuu Hlj VNg Jõh
huisutama kõigutama õõtsutamaKuu VNg Lüg Jõh Emm Käi Rei Phl Kad
hukas hukasLüg IisR Vai Jäm Khk Mus Kaa Vll Muh Emm Käi Rei Phl Mar Kul Mär Kse Var Mih Tõs Aud Tor Hää Ris Kei Juu JMd Pee
huku andma (halba nõu andma)VNg Jõh Iis
hulgakeiste hulgageste ulgakeiste ulgakesti ulgakeste hulgakesiKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Khk Muh Tor Hää Ris JMd Ann VJg Iis Trm Plt
hulkuma~ ulkuma ka kõndimaLüg
hullemast hulleminiJõh Vai HMd
hulluste ulluste hullustõ ullusti hullustiKuu Lüg Jäm Khk Pha Vll Jaa Pöi Muh Emm Käi Mar Kse Hää Hag KuuK Koe Kad Kod KJn Kam Plv Räp
humalteat. taim, kasutatakse õlletegemiselLüg
humul humalLüg
humur ummur taimJõe Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk Käi Rei JMd Kad IisK Iis
hundi-jumm hundinuiLüg
hundi-kurikas hundinuiIisR Vll Mar Kir Kse Var Tõs Aud Tor JMd Trm
hundi-marja-puu paakspuuIisR
hundi-nui hundinuiKuu VNg Lüg IisR Khk Pöi Kul Hää Saa Ris Juu Tür Koe IisK Plt SJn Trv Krk
hundi-pujukas taimLüg
hundi-purikas ~ -purik hundinuiLüg Jõh IisR Vai Kul Vig Lih Kse Han Mih Vän Tor Ris Tür Kad Sim IisK Iis Äks Ksi
hundi-uba taimLüg Tõs
hunditama hundiga villu kohestamaLüg Jõh Trm
huntima hundiga villu kohestamaLüg Jõh IisR Khk Aud MMg
hurjoh hurjuoh urjuhh urruhh urjuuh urjohh hurjohKuu VNg Jõh Vai Khk Muh Rei Mar JMd VMr Kod Plt Hls Urv
hurm~ urm haav; laulus: veriLüg
husar~ usar husaar, ratsaväelaneLüg
huusarie~ uusariie husaarideLüg
huusass huusass uusas tegevuses ametis elevilKuu Lüg Jõh IisR
huvitama (h)uuvitama uhvitama huvitamaKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk Vll Jaa Muh Rei LNg Rid Kul Mär Lih Kse Mih Tõs Khn Tor Hää Ris Juu Kos KuuK Amb JMd Tür VJg Äks Plt KJn Trv Ran San Se
häbemata äbematta äbemädä häbematuJõe Hlj VNg Lüg IisR Hag Juu JõeK Amb Pai Koe Kad Trm Kod Pal
häbenema hävinemaLüg Kod Äks
häbi-pink ~ -penk VNg Lüg Vll Mär Hää Ris Juu Kos Koe Kod Trv Hls Krk Ran
hädä-ohtu ~ -ohto, ädaohtu hädaliselt hädapärastLüg Khk Kaa Vll
hädä-vaivalt hädävaevald -vaivalt hädavaevaltKuu VNg Lüg Jäm Khk Krj Mar Tõs Juu JMd Tür VJg Iis Trm Kod Plt Vil Trv Hls
hädä-vaivuhädavaevuHlj IisR
hädäkas hädalineLüg
hädält hädasti vaevaltJõh IisR Phl Kod KJn Krk
hädändama ädändamma hädaldamaLüg
hädäne haiglane hädalineVNg Lüg Jõh Vai Hää Koe Trm Plt KJn Trv Krk Puh San
hädäsest kiirestiLüg
hädätsema hädaldamaVNg Lüg Muh Mär Iis Trm Kod MMg
häga ving leitse pilvJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kaa Krj Emm Aud HMd JõeK KuuK VJg Trm Hls Võn Har Rõu Räp
häibak äibakas haibakasLüg Jõh IisR Khk JMd Iis Lai
häilima~ äilima hõljuma äigamaläikima, helkimaKuu VNg Lüg Jõh Vai KJn
häk äkke kanapuur kanakuutJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai KuuK
hämar (h)ämmär hämarVNg Lüg Mus Pha Rei Mar Mär Vig Hää Tür Koe VJg Lai Plt KJn Trv Hls Hel Ran Puh Nõo Võn Kam Rõn San Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut
hämara-jalgsõimusõnaLüg
hämarikaeg enne pimeduse tulekut: tuld veel ei süüdatud, tehti neid töid, mida sai teha vähese valgusegaLüg
hämbläne ämläne ämblikJõh Ran Puh Nõo Võn Kam Ote Rõn San Kan
hämelik ämmelik ämblikJõh IisR VMr Kad VJg Sim IisK Iis Trm
hämeläne ämelaine ämmelane ämblikKuu VNg Lüg Jõh Vai Kad Rak Iis
hämune hämonõ ämmune hämuneVNg Jõh Vai Emm LNg Mih KuuK Amb JMd Pee Koe Kad Rak VJg Sim Iis Trm Lai Se
hämäläne ämmala(i)ne ämäläine ämblikJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai HljK Rõu
hämäräne ämblikLüg
hängastama (h)ängästämä ahnitsema kägistamaKuu Hlj Jõh IisR Jäm Muh Mar Kul Han Var Tõs Tor Hää Nis Juu Kad VJg Sim Iis Lai Trv
härghöövel ~ -höövli Kuu VNg Lüg IisR Vai Jäm Ans Khk Mus Kaa Vll Pöi Muh Emm Käi Rei Mar Mär Var Mih Tõs Aud PJg Tor Ris Kei Juu Jür Koe Iis Trm Kod Lai Plt KJn Pst Krk Ran Võn Kam Ote Har Rõu Plv Vas Se
härik~ härrik härgvasikasLüg
härilinehärjakarjus; õitsilineLüg
härisema Kuu Lüg Khk Käi Rei Puh San Krl Rõu Vas Räp Se Lut
häristämä häristämä äristäm(m)ä ärristama äristama õrritama tõrelemaKuu VNg Lüg Jõh IisR Khk Kaa Vll Jaa Pöi Muh Kad Iis Trm Krk Ran Puh Urv Krl Vas
härja-kara nuutHlj Lüg Khk Pöi Muh Emm Käi Rei Mär Vig Kse Han Mih Pär Vän Nis Hag HljK Trm Kod MMg Lai Pil KJn Pst Hls Krk Ran Nõo TMr Võn Krl
härja-põlvelane härjapõlvlaneIisR Tõs Koe Pal Trv Har
härja-või soustIisR Juu IisK
härjä-krõnt kalaLüg
härmatus härmatisJõe VNg Lüg Jõh Khn VJg Iis Lai Trv Krk Ran Nõo
härmetis ärmetes härmatisLüg Khk Rid Nis Trm
härmäk armako üleriieJõh Vai Pee Trm MMg Ksi Lai Plt Ran Puh Võn Kam Vas Se
härras äras härrasKuu Hlj VNg IisR Vai Jäm Khk Krj Mär Tõs Khn Tor Kos JMd Koe VJg Trm Kod Pal Plt KJn Trv
härskümä härskümä ärskima riidlemaKuu Lüg
härsätämä härsätämä ärsatama käratamaKuu IisR
hävima hävimä äävima häävümä hävimaKuu VNg Lüg Jõh Vai Jäm Pha HMd JJn Koe Plv Räp
hävistama häbistamaJõe Jõh
hävitama äävitama hävitämä äävüteme häävitämmä hävitamaKuu VNg Lüg Jõh Vai Jäm Khk Krj Pha Vll Muh Rei LNg Rid Mar Kul Mär Vig Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud Vän Tor Hää Ris HMd Kei Rap Juu Kos Jür HJn JõeK Amb JMd JJn Ann Tür Koe VMr Kad VJg Sim Iis Trm Kod Äks Lai Plt KJn Trv Hls Krk Ran Puh Nõo Võn Rõn San Rä
hääletama ialetama jaaletama jääletama hääletamaVNg Lüg Vai Jäm Khk Pöi Muh Emm Mar Ris Juu Kos JMd Koe VJg Iis Kod Plt KJn Hls Krk Nõo Krl Har Rõu Vas Räp Se
häälimahäält tegema, häälitsema; ka kiikumaLüg
häälitsema ialitsema jaalitsema jäälitsema häälitsemaVNg Lüg Jõh Jäm Khk Vll Pöi Muh Emm Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Ris Juu Kos Amb JMd JJn Koe VJg Sim Iis Trm Plt KJn
hõbe-helm~ õbeelm hõbepärlLüg
hõiluma hoiluma õiluma heljumaKuu Lüg
hõilutama~ õelutama ~ õilutama hõljuma; laulus: minema, käimaLüg
hõis-puu hõispuu õispuu lodjapuuVNg Lüg IisR Hää Koe Kod Krk
hõlbutama (h)elbutama kergendamaKuu Lüg IisR Juu JMd Iis Trm
hõljuma oljuma õlluma (h)õlma hõllumma hõloma hõljumaJõh Vai Khk Pha Vll Kse Koe Trm Plt Trv Ran Nõo TMr Kam Ote San Kan Urv Har Rõu Plv Vas Se
hõlpsalt õlpusalt hõlpsaltLüg Vil Trv
hõlpsamalt helpusamald õlpsepelt õlpusammalt hõlpsamaltKuu Lüg Pal SJn Krk
hõlpsasti õlpsast(e) helpusast hõlpsastiKuu Lüg Jõh Khk Amb Kad Sim IisK Trm Lai
hõre ore õrre hõrrõ hõreVNg Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Emm Mar Mär Vig Tõs PJg Vän Tor JMd Koe VJg Sim Trm Ksi Lai Plt KJn SJn Ran Puh Nõo Võn Kam Ote San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lut
hõur aurLüg
hõõguma hõõgumaLüg Khk Pöi Muh Mär Kse Han Tõs Vän Tor Hää Tür VMr Sim Iis Kod Pal Äks KJn SJn Vil Trv Hls Puh Nõo
hörileine (h)örileine örelaine hörüläne örilane Jõe Kuu VNg Lüg IisR Jür HJn JMd VJg KJn
höür öürü öur aurVNg Lüg Jõh Vai
höüritamma öüritämmä aurutamaVNg Lüg
höürämä auramaLüg Vai
hübütämä hübitämä hüpütämmä üpitama hüpitamaKuu VNg Lüg IisR Vai Khk Kse PJg Juu Kos JMd Koe Sim Iis Lai Plt KJn Trv Vas
hüdisema värisemaKuu Lüg Vas
hühm hühmJõe Kuu VNg Lüg Jõh Vai Vll Muh Phl Rid Kul Mär Vig Tõs Khn Aud Tor Hää Ris Rap Juu Sim Iis Trm Kod Ksi SJn Puh Nõo Kam Rõn
hüjäb~ üjeb hüüabLüg
hülgama ülgema hülj- ülgama hülgamaKuu VNg Lüg IisR Vai
hülgema~ ülgema hülgamaLüg
hüll: -italvemütsLüg
hüpe hüpeLüg Jäm Emm Rei Aud Tor Hää Juu JMd Plt KJn
hüpimä üppima hüppama hüplemaKuu Lüg Jõh Muh
hüvast hüäst(e) hästiKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Saa Kad Trm Kod MMg Hel Rõu Vas Räp Se Lut Kra
hüvidüss hüvtüss üvidus headusKuu VNg Lüg Se
hüvindüss üvindus headus heateguLüg Jõh Vai
hüvitumi jutte Lüg
hüvä hü(v)ä höä üva heaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Jäm Khk Rei Tor Saa Juu Trm Kod MMg Pal KJn Trv Hls Krk Hel Puh KodT Krl Har Rõu Vas Räp Se Lei Lut Kra
hüä hü(v)ä höä üva heaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Jäm Khk Rei Tor Saa Juu Trm Kod MMg Pal KJn Trv Hls Krk Hel Puh KodT Krl Har Rõu Vas Räp Se Lei Lut Kra
hüübilane hiilijaJõh
hüüdämä hüüdämä üid(a)ma üüdma hüüdmaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Jäm Khk Kär Mus Kaa Krj Pha Vll Jaa Pöi Muh Emm Käi Rei Phl Noa LNg Rid Mar Kul Mär Vig Kir Lih Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud Pär PJg Vän Tor Hää Saa Ris HMd Nis Kei Hag Rap Juu Kos Jür HJn JõeK KuuK Amb JMd Ann Tür Pee Koe VMr K
hüüdümä hüüdümä üidüme hüüdima tarretama hangumaJõe Kuu VNg Lüg Jõh Vai Krk Rõu
hüüshüüdisLüg
iakesest rohkestiIisR Lai
ide iduKuu Lüg Jäm Khk Kaa Pha Vll Pöi Emm Käi Rei Phl Tõs Juu
idendama idutamaKuu Lüg
idundama idutamaLüg Jõh Iis
igate egate igade igate- Jõe Kuu Hlj VNg Jõh
igavine igaveneVNg Lüg Jõh Vai
ige~ ike sarvede külge köidetav puu või laudenamasti oli kahel härjal ühine ike, rakendati paarina; laulus: orjuses olekLüg
ihema kudemaLüg Jõh
ihmama tüssamaIisR Iis Trm Kod Lai
ihu-tasandased m nahahaigusLüg
ihu-tasauksed m nahahaigusJõh
ihundased m nahahaigusLüg
ihus: ihukse ~ ihussejuusLüg
ihusistajuustestLüg
ihutased ihutasad m nahahaigusVNg Lüg
iialeski iga: eal ~ iialLüg Han KuuK Amb Koe VJg Trm
iibik kõhnLüg
iibiss pikakoivalineLüg
iibits liikvaLüg
iigama nälga tundmaLüg
iiksuma iitsatamaLüg
iiluma piilumaLüg Jõh Vai Ksi Lai Plt Pil
iirama luusimaLüg
iisima piilumaLüg Jäm Khk
iivama käimaJõh IisR Vai
iivendama piilumaVNg Lüg
iivendus iiveldusVNg Lüg
ik: -uitk, nuttLüg
ikulinenutune, nutma kalduvLüg
ilama puhastamapuhatama, korrastama; kaunistama; peenutsema, edvistamaVNg Lüg Jõh Vai
ilda õhtuKuu IisR Vai
ildane õhtusöökLüg Vai Kad
ilgeinetuLüg
ilgealasti Lüg Kad VJg Sim
ilgelane ilgilane halbHlj IisR
ilgest ilgeKuu Lüg Vai VMr
ilgu täiestiLüg Jõh
ilisema pilli ajamaLüg
iljem illem Lüg Jäm Khk Kaa Muh Rid Vig Han Var Mih Ris HMd Rap Kos JõeK Pee VMr Trm Kod Lai Plt Vil
iljuke(ne) illuke aeglaneVNg Lüg Jõh Jäm Khk Rei Mar Mär Vig Kse JMd Koe VJg Pil
iljukesi illuksi hillokõisi Jõh Mar Mär Ris Rap Kos Koe Trm Kod MMg Lai Trv Krk Hel
iljukesti illukest(e)) hillokõistõ Lüg Jõh Jäm Ans Khk Jaa Muh Emm Rei Kse Tõs Tor JMd Koe Kad Lai Plt KJn Trv Ran Puh Nõo Plv Räp Se
iljuti illoti Lüg Jõh VJg IisK
ilmailmatu paljuLüg
ilma-aigune ~ -aegune asjatuKuu VNg Lüg Jäm Tõs Ris
ilma-karvavesihall (hobune)Lüg
ilmi ilmsiksJõh KuuK
ilmi vägaLüg
ilmsist ilmsiksJõh VJg Iis Trm
iluka rõõm, lust, juubeldusLüg
ilumalaulma, lõbutsemaLüg
ilusamast ilosa(m)bast ilusaminiLüg VMr Kan Vas
ilätämäilastamaLüg
imbneid, neiu, neitsiLüg
imbima immima imalaks tõmbumaKuu Hlj VNg Jõh Muh Vig Kse Han Tõs Aud Nis Rap Juu HJn JMd JJn Ann Pee Koe VMr Kad VJg Sim Trm Kod Pal Äks Ksi Lai Plt Pil KJn SJn Hel Ote Vas
imeldama idanemaKuu Hlj Jõh
imelduma imbumaKuu Lüg Jõh Vai
imune innukasLüg
ingastama puhkamaJõh Vai Khk Käi Rei Jür JMd JJn Koe VMr Kad VJg Iis Trm Ksi Lai KJn Hls
inkur enkur hinkumaVNg Lüg Sim Trm Kod Plt
inutama innutama inotamma rikkumaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Kad Iis
irisk(u) irisejaVNg Lüg Jõh IisR
irvakalli irvakilLüg
irvikalli irvikälli irvakil(e)Lüg
irvili: -e Lüg Muh Kod
isa-meespulmas peigmehe ja saajarahva (s.t. peigmehepoolsete) esindajaLüg
isak isäkö esäk võõrasisaVNg Lüg Jõh Vai Iis Trm Kod Ksi Lai KJn Trv Pst Hls Krk Hel Ran Puh Võn Kam Ote San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
ise-henestas(a) iseenestas(a) iseenesestHlj VNg Lüg Jõh
ise-keskes isekeskisVNg Lüg IisR Vai Jäm Vig Han Ris Hag VJg KJn
ise-päini isepäinisHlj Lüg Vai Jäm Khk Kaa Vll Emm Rei Var Aud PJg Ris Amb JMd Koe VMr Kad Trm
issunda(i)ne taimLüg Vai
istandane issandane seemnetaimLüg Jõh
istukalli: -lle Lüg
isuklas himukasLüg
itikas idik(as) putukasJõe Kuu VNg Lüg IisR Vai Phl Kad
itketaganututage, pange nutmaLüg
itkur ikkur viripillLüg Vai Krk Rõn
itsakili irevilIisR
itsihammas irvhammasKuu Lüg
itsis kikkisLüg Jõh Jäm Khk Mus Muh Emm Käi Rei Phl Mar Han Var Tõs PJg Tor Hää Kei Ksi
iugama korisemaLüg
iuhka sogaLüg
ivitamma kõdritsemaLüg
jaani-läll taimVNg Lüg Vai VMr VJg IisK
jaanillajaanipäevalLüg
jablak(as) jablik joblak jõblak õunJõh Kul Hää Kos JõeK Kod MMg Ksi Plt Pil Kõp Trv Pst Hls Puh Võn San Urv Krl
jagadus jaka(v)us juukselahkJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Kad
jagunik jägunik osanikLüg Emm VJg Trm Kod Lai KJn Puh Nõo Rõu Vas Räp Se
jagupära jaopärastLüg
jahkama jah ütlemaLüg
jahutuma jahtumaJõh
jahva-kivi javakivi käsikiviLüg Rid Mar Tõs Khn Iis
jakentalje jakkentalja jäkentalja jakendal jakkKuu Jõh IisR Vai Käi Mar Kir Han Iis Pst Nõo
jala-rätlinasest või takusest riidest nelinurkne jalakate (kanti pastelde ja viiskudega, aga ka saabastega) Lüg
jalanda(i)ne osa viljavihustVNg Lüg Jõh IisR
jalg-kouku õs mängLüg
jalg-raud uiskKuu Jõh Muh Emm Kul Mär Kse Mih Tõs Khn Hag Juu Tür Trm Kod Plt Krk Hel Räp Se
jalga-naine armukeKuu VNg Lüg Jõh VJg Sim
jalgama sisse vajumaHlj IisR Khk Tõs Hää Kos JMd Kad VJg Iis Trm Kod Lai Plt Krk Har Rõu Vas Räp Se
jalgasa jalgsiJõh
jalguessajalushälli jalustes, s.t. hälli kiigutamasLüg
jalgus jalgos jalusLüg Vai Pöi Muh Emm Rei Mar Kul Kse Khn PJg Hää Hag
jalgutu jalutuJõh
jalusti jalosti jalusLüg Jõh Vai Kod
jalustim~ jalus hälli või sadula osaLüg
jamuma jämuma ühendamaJõe Kuu Jõh Vai
jankama vaidlemaKuu VNg Lüg Jõh Vai Pst
janklema jänklema vaidlemaLüg Jõh LNg Mar Var Tõs Khn Ris Kei Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Plt
jaost jaoksLüg Jõh Vai Hag VMr VJg Sim Iis Trm Kod Pal Äks Ksi Lai Räp Se
jaska kasukasJõh
jassik saanJõh Vai Kod Ran Puh Nõo Rõn Kan
jaul jäul jaolJõe IisR Pöi
jodagi midagi, sedagiKuu Hlj VNg Lüg
jogalailisi m õs igasuguneLüg
jogama kogelemaJõh Lai
jogijõgiLüg
johnima sundimaLüg Jõh IisR
johtumajuhtuma, sattumaLüg
johtumise juhtumisiLüg
johtund kohtlaneKuu Hlj VNg Lüg
johutama johodamma meelde tuletamaKuu VNg Lüg Jõh Vai Puh Nõo
jolama jändamaKuu Hlj VNg Lüg Vai
joldine viletsKuu VNg Lüg
jongutama jongotama sõimlemaVNg Lüg Jõh Vai Ris Kod Võn Ote
jonkima narritamaKuu Lüg Jõh
joodistjoogiajaks, loomade jootmise ajaks; ka peoajaksLüg
joodudvarrud; perekondlikku sündmust tähistav piduLüg
joodus jootekohtJõe Hlj VNg Lüg IisR Hag Juu JõeK Amb Pai Koe Kad Trm Kod Pal
joom: -a~ juom joom, joogikordLüg
jooste~ juoste joostes;  Soomejuosten X juostessaLüg
joot: -o, - u~ juot katsikud, ristsed; ka pulmajoot; perekondlik pidu, külaskäikLüg
jopakas lollakasJõh Var Tõs Hää VMr Sim
jorisk torisejaIisR
jork tompLüg Trm Pal Lai KJn
jorukas räbalIisR Ran
joudamajõudmaLüg
jouk jouko jõukKuu VNg Lüg Jõh
jubi arutuJõh KJn
jubima Lüg IisR Iis Trm Se
jugadik heinavaalIisR
jugama sõnelemaLüg Jõh Vai Jäm Ans Khk Kär Mus Kaa Krj Pha Vll Jaa Pöi Muh Mar Kse Han Var Hää Pil KJn Hel
juhi-suulaulus: habemik, vanem meesLüg
juhmima halvasti tegemaIisR Jäm Khk Pha Kse Aud Tor Hää Kos Plt KJn
juhnima sundimaIisR
juhtköis; juhtvitsLüg
juht-vitsvankri ehituslik osa (aisa ja telje ühendus)Lüg
juhtama viitamaJõe Kuu Lüg Jõh Nõo
julikas julkLüg Jõh Vai
jullik jullaJõh
julustama jullustama julgustamaVNg Lüg Lut
jumala-käsi taimLüg Mar Plt Se
jumala-lehm putukasLüg Jõh IisR Vai IisK Trm Lai TMr
jumikaskopsurohi; üldse tugevajuureline umbrohiLüg
jumm juppVNg Lüg Jäm Khk Kär Mus Kaa Krj Pha Pöi Emm Rei Tor Hää Saa Juu Vas
jummerdama mässamaLüg
jumps tompLüg Mar Var Mih Tõs Kos Kad
junep(as) jõmpsikasVNg Lüg Jõh
junkurmõisaametnik (kupjast kõrgem valitsejast madalam); mõisa noorhärraLüg
juperdama jukerdamaLüg IisR Muh Kse Kod Plt
juperdus jukerdajaIisR
jupima jukerdamaJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kaa Krj Emm Aud HMd JõeK KuuK VJg Trm Hls Võn Har Rõu Räp
jupka juupka jopku jopeJõe Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Khk Mär Kse Var Tõs Aud Pär PJg Tor Hää Saa Kei Hag Juu Jür Pee Koe VJg Sim Iis Trm Kod MMg Lai Plt Pil KJn SJn Kõp Trv Hls Krk Hel Puh Võn Kam Ote Rõn San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
jupsti deskrIisR Jaa
jurm laiskLüg Vai Pha
jurmakas taipamatuLüg Jõh
juska juuska peltVNg Lüg Jõh IisR Vai Pee Ksi Se Lut
jutad~ ikkerihmad nahkrihmad, millega kinnitati härja sarvede ja veoki külgeLüg
jutaline jutilineVNg Lüg Vai
jutama koorimaVNg Lüg IisR
juurekak juuretisKuu Jõh Muh Noa Mar Mär Vig Han Mih Tõs Ris Kei Juu Kos HJn JMd Ann Pee Kad Trm Kod Pal Äks Ksi Lai Plt SJn
juurikane juurikalineJõh Pöi Kse Hää Ris Plt
juuriklane juuri täisLüg Lei
juurikline juuri täisLüg Trm Kod Hls
juurikune juuri täisLüg
juuriline juuri täisLüg Vai Juu
juuritus juuretisJõh
jägamajagamaLüg
jägarik jändrikJõh Kod Lai Hls
jämedasti jämedast(e) Lüg Vai Mar Mär JMd Ann Kad Pal
jänderik jändrikLüg Vän Krk
jändermik jändrikLüg
jändrakas jänrak jändrikIisR Kod
jänese-kull Jõe Kuu Lüg Khk Pöi Tor Hää Juu Amb Koe VJg IisK Trm KJn Hel Nõo San Rõu
jänt kängunuLüg
jänuka jänesLüg
järgmadal 3- või 4-jalgne iste, kasutatud koldes tuld tehes, lehma lüpsmisel, käsitööd tehes jne.Lüg
järjessute järjestikkuLüg Muh
järskune järsküne järskJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kaa Krj Emm Aud HMd JõeK KuuK VJg Trm Hls Võn Har Rõu Räp
jäsarik jässakasLüg Jõh Trm Kod Äks Lai Ran Võn Kam
jässi: -s Lüg Jäm Khk Vig Var Tõs Aud Saa VJg Trm KJn
jäätumma Lüg
jõe-nup taimLüg Vig Hää Ris Ann Pee Rak VJg IisK Trm Plt Trv Nõo Har Vas
jõe-osi taimIisR Lai
jõe-pump taimLüg
jõe-tidi lindLüg IisK
jõgama voolamaJõh Kad
jõhvard jõhkardLüg Rõu
jõlama jölama Jõh Khk Pha Vll Mar PJg Tor Trm Lai
jõlgetama tantsimaLüg
jõmbergas jõmpsikasLüg
jõnnitamma tänitamaLüg
jõretama jorutamaJõh
jõudevaba, tegevuseta, tööta (olema)Lüg
jõude kasvamakiiresti, muretult kasvamaLüg
jõudusammadjõudsamad, võimekamadLüg
jõugama korisemaLüg
jõute joute jõudeKuu Lüg Jõh IisR Vai HJn KuuK Kod
jõutsamast jõudsaminiJõh Trm MMg Lai
jõutu jõotu jõuetuLüg Pha Vll Rei Mär Kse Tõs Ris JMd JJn Pai Koe VMr VJg Trm
jõvike jovike jõhvikasJõh Vai
jöllitama jõllitamaVNg Lüg Vai
jöngätä da-t: coireLüg
jönisema nutmaJõh
jönn jonnKuu VNg Lüg Jõh Khk Mus Vll Pöi Emm Rei Phl Vig Kse Ris Rap Juu Tür VMr Kad VJg Sim Kod
jönnikas jonnakasJõh Khk
jönnis sirguJõh
jörgötama lonkamaLüg
jörin Kuu VNg Jõh IisR
jörriständ nud-part kidurLüg
jöss jässakasLüg Rei
jüllis jõllisLüg
jüllitama jõllitamaLüg
jünkridjunkrudLüg
jünkäline jonksulineLüg
jünn junnLüg Ris Kei
jünäkäs töntsakasLüg
jüvä üvä öa ivaKuu VNg Jõh Vai Jäm Ans Khk Mus Muh Emm Käi Rei Phl Noa LNg Rid Mar Kul Mär Vig Kir Lih Mih Tõs Aud Pär PJg Tor Ris MMg Pil Võn Kam Ote Rõn San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut
kaabeõhuke kaabitud kiht; puruLüg
kaadra lindJõh
kaagutama~ kaarutama niidetud heinakaari ümber pöörama paremini kuivamiseksLüg
kaanjas rõngasussLüg
kaarvikatiga niitmise kaar, heinakaarLüg
kaarik: -ukaherattaline veo- ja sõiduvahend, vanim ratasveok; tähtkujuLüg
kaaruss ilupaelJõh Rõu Vas Se
kaas~ kaasa ~ kansa kaasa, kaasas (tarvitatav kaasaütleva käändena)Lüg
kaasa-mees pulmasLüg
kaasajaniendaga kaasaLüg
kaasaline kaaslaneJõh
kaasik: -upruutneitsi; pulmalaulik, kaasitajaLüg
kaatsa-jalg olendLüg
kaatsakas kaltsakasHlj Lüg Ris Kad
kaatsama käimaLüg
kabaeseme laiem ots; kaha; ka hoone ristnurkLüg
kabaitama tihtimaLüg
kabak(a)~ kabakas kõrtsLüg
kabak(as) kaabak kõrtsLüg Jõh Vai Pär Ris Kei Kos JõeK KuuK Koe VJg Kod MMg Lai Plt Pil KJn Kõp Ote Rõu Vas Se
kabama kobamaLüg IisR Jäm Ans Khk Mus Pha Vll Pöi Muh Käi Phl Mar Mär Vig Kse Han Var Khn PJg Tor Juu HJn JMd Koe Kad VJg Sim Kod Plt Pil KJn SJn Trv Pst Hls Krk Hel
kabastama kabistamaLüg Muh
kabi: kabjaka jalg, tugi, otsLüg
kabima otsimaLüg Jäm Khk Mus Pha Pöi Muh Käi Vig Kse Han Var Mih Tõs Aud Juu VJg Kod Ksi KJn Räp
kabla kapla kabaLüg JMd Kod
kablakas kabiJõh
kabralkapral (sõjaväeline auaste)Lüg
kabu: kao ~ kauneiu, naine; kohiloom (taval. härg)Lüg
kabuma kohitsemaKuu Hlj VNg Lüg
kabuma ronimaJõh Vai
kabustkapsasLüg
kabusta-leemkapsasuppLüg
kadal(a)vilets, armetu, vaene, kehv; ka nurjatu, alatuLüg
kadelikkade; paha silmaga, nõidLüg
kadik: -unui, kaigasLüg
kadik(as) kaigasHlj VNg Jõh IisR Vai Iis Kod
kadima jooksmaLüg Kod
kadin(as) kaltsLüg Vig Han HJn VMr Kad HljK
kadrina-päiv kadripäevLüg Jõh Tor Ris Juu JõeK JMd Koe VMr Kad VJg Kod Lai Plt
kadunema kadumaLüg Kod
kaga-jalg vigase jalagaLüg
kagisema kaagutamaIisR
kagorik~ kagarik ka kidurLüg
kahe-kahtlase kahekesiLüg IisK
kahe-keeline kahekeelneVNg Lüg Jõh Vai
kahe-kõrvu~ kaekõrvu kahekorraLüg
kahekesta kahekesiLüg Vai Jäm Ans Khk Kaa Krj Pha Vll Jaa Pöi Sim Vil
kahekesti kahekest(e) kahekisti kaheksti kahekste Jõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Ans Khk Kär Jaa Pöi Muh Emm Rei Phl Rid Mär Tõs PJg Hää Saa HMd Kei Juu Kos Jür HJn KuuK Amb JMd JJn Ann Tür Koe VMr Kad VJg Sim Trm Pal Äks Lai Plt Pil KJn Vil
kaheksmakeiste kaheksakestiLüg
kahendama kahandamaVNg Lüg Jõh Vai
kahendus kahandusVNg Lüg Jõh
kahjulinekahju läbi kannatanu; ka kahju tekitajaLüg
kahklema kahtlemaKuu Lüg Muh Kse Han Var Hää Kei Juu JMd Koe Trm Äks Lai Plt KJn Hls Krk Ran Nõo
kahl-kaba ristnurkLüg
kahle jääkirmeVNg Lüg Jõh Vai
kahle õnarusLüg
kahletama kahutamaLüg Jõh Vai
kahletus jääkirmeLüg
kahmetama kahutamaHlj VNg Jõh Ris Trv Ran Ote Urv Krl Rõu Lut
kahuöökülm; käharLüg
kahukalli kohevilLüg
kahvtan kovtan kouhtan kahtun kahvton kaftanKuu Lüg Jõh IisR Vai VJg Trm Plt Nõo Se
kaibtus kaebusVNg Lüg Vai Jäm Khk Pha Vll Pöi Muh Rei Mär Kse Tõs PJg Tor Ris Juu Kos JMd Koe VMr VJg Iis Trm Kod Plt KJn Hls Krk San
kaidur kidurLüg Jõh
kaikumakõlama, kostma; häälitsema; laulmaLüg
kaimsugulane, mehevend; naaber; sama nime kandjaLüg
kaimane kaimJõh Vai
kaimas kaimKuu Lüg Vai Khk
kainukene viletsLüg
kaiptus-rohi liivateeJõh Vai
kaitus nõmmeliivateeLüg Jõh Vai
kaivandik kraavLüg IisR Vai Plt Pil Krk Ran Kam Ote San Rõu
kajukaevLüg
kakleivapätsLüg
kakerdus kohmitsejaLüg VJg Ran
kaks-kõrrute kahekorraLüg
kaksikalli kahekordseltKuu Lüg VJg
kaksitama kangakudumiselLüg Kod
kaksite kaksitiKuu VNg Lüg Jõh Vai Rei Mar JJn VMr Iis Kod
kaku-pää-kull kakupeakull öökullLüg VJg Kod
kala-kull kajakasKuu Lüg Jäm Khk Vll Pöi Emm Rei Var Tõs Khn Aud Tor VJg Trm KJn
kala-venelane kalakaupmeesJõh Vai Vän Tür Pee Hel Ran Nõo Rõu
kalbak(as) hulgusJõe Lüg Jõh Aud Hää Jür Kad Sim Kod Lai Plt Pil KJn SJn Trv Hel Ran Kam Ote Kan Urv Plv Vas Räp
kalberdama hulkumaKuu Hlj Lüg Jõh Mar Juu Kad VJg Sim Äks Pil Trv Krk
kald-poolik kallakuneKuu Jõh Mär Kod Har
kalentka vigurJõh
kaleska kallesk(a) kalessKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Rei Rid Mar Kse Kei Pai Pee Koe VJg Iis Trm Plt KJn Trv Hel Puh Nõo Rõn Urv Krl Har Plv Räp Se
kalgastamakangestama, kaledaks tegemaLüg
kalgut kalgot veskiosaLüg Kod
kalgutama kaasas käimaKuu Jõh
kalikas kaigasKuu Lüg
kalikas kalkvelVNg Jõh
kalima kandmaLüg
kalits(püksi) taskuLüg
kalitsas kalkvelJõh
kaljengkarjatus, häälitsusLüg
kaljumakarjuma, häälitsema; helisemaLüg
kalkel kalkvelKuu Hlj Jõh Muh Koe VMr
kallakalli kalduLüg
kallas-pap kalurVNg Lüg Jõh Vai
kallukal kaldusJõh
kallukalli kalduLüg
kalske kõvaKuu Hlj Jõh Vai
kaltsad~ kaltsud linased suvepüksid; põlvpüksid; ka linased, takused või villased pahkluuni ulatuvad säärised; Soome: kalsaritLüg
kalusi kalasiVNg Lüg
kamalikkahe käe peotäis (mahumõõt)Lüg
kamarik~ kamermik konarliksöödi murukamar; kanarbikLüg
kambidtulised (s.o. kiired) jaladLüg
kamm-laid soalaadJõh Aud
kamm-plait kammlate soalaadJõh
kammel kamel kummelKuu VNg Lüg IisR Vai Käi Rei Juu Amb JMd VMr Kad VJg Sim IisK Trm Äks Puh Kan
kammel(as) kamel(as) kammeljasJõe Hlj VNg Jõh Vai Muh Emm Käi Phl LNg Rid Pär Saa Kei Trm
kammits: -aväädist, köiest, rauast köide, mis kütkestab loomade (eriti hobuste) esijalgu    (tarvitati õitsil)Lüg
kampalas pulstunudLüg
kampilabajalg, taldLüg
kampima kõmpimaLüg Vai Muh Mar Kse Tor Hää Saa VJg
kampline panklikIisR Tor
kamuma hakkamaLüg
kana-koolja(s) varsakabiLüg VJg IisK Trm Lai Plt KJn Puh
kana-kooljam varsakabiLüg
kana-koolmed varsakabjadJõh IisR Vai Tor Kod Äks Puh
kana-korv ree seljatugiJõh Muh Emm Kse Han Mih Tõs Aud Pär PJg Vän Tor Hää Jür JMd Tür Kad Kod Äks Plt SJn Vil Pst Hls Krk San Krl Har Räp
kana-silm konnasilmLüg Jõh Vai PJg Hää Kos VJg Lai Plt Pil Krk Vas
kana-äk ~ -äke kanapuurJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai
kanane~ kanene laulus: neiu, naine, abikaasa (naisterahvas)Lüg
kandkändLüg
kandamus kandamKuu Lüg Vai
kandijalaulus: raskejalgne, raseLüg
kandikas kandilineLüg
kandine kandilineLüg
kands~ kants (leiva)kannikas; kõrbenud puder katla põhjas; ka kõrgendik; kõlbmatu maatükkLüg
kanermik söödi murukamar; kanarbikVNg Lüg Iis
kanermu kanarbikLüg Jõh IisR Vai
kanerva kanarbikLüg
kanesijanilaulus: minu oma väikseid lapsi - kanakesiLüg
kanga-pakkangarull; laulus: mähkmeis imikLüg
kanga-puud kangasteljedLüg Jõh Iis
kanga-teljed kangasteljedLüg Jõh Vai Phl Rid Mar Mär Vig Mih Tõs Aud Hää Ris Kei Hag Rap JMd Pee Pal Plt Pil KJn Kõp Trv Pst Hls Krk Hel Ran Puh Nõo TMr Võn Kam Ote Rõn
kangane linaneJõh IisR
kangemale pingumaleLüg Jäm Pöi Emm Mar Kse Khn VMr
kangerdama kooberdamaLüg
kangi-kaulakangekaelneLüg
kangi-valjad~ kangvaljad kangsuuraudadega valjad (kangsuurauad on ühest tugevast rauast, keskelt pööraga varustatud suulised)Lüg
kangurkangakuduja, küla käsitööline (19. saj. keskpaigani taval. mees, maatamehena enamasti halvustatud, külaühiskonnas teisejärguline)Lüg
kannaga karikasjalaga karikasLüg
kannestik kännustikLüg Ran
kannetavkantav; laulus: imikLüg
kannu-seen kännuseenKuu Lüg Jäm Tor VJg IisK Kod Lai KJn Krk Ran Nõo Rõn Rõu Plv Vas Räp Se
kannus-jalglaulus: noormeesLüg
kantsakas riidenäruLüg Jaa Pöi Mar Tor Hää Saa Rak Plv Vas
kantsakas kansak käntsakasJõh Khk
kantsikpiits; viinamõõtLüg
kantskee kantskie mängLüg Var
kaoksis kaossis kaotsisKuu Hlj Lüg Lai Plt
kap: -asõõriku põhjaga ülespoole laienev u. 5 toobine puunõu, mille üks küljelaud oli pikem, moodustades käepideme; kasutatud jooginõuna, lüpsikuna, veenõuna; ka mahumõõt: ¼ külimitustLüg
kapornik ülesostjaHlj VNg Lüg Jõh Vai Juu Koe VJg Sim Lai
kapskoi suliKuu Jõh Vai Tor
kapuk: -a~ kapukas villane sokk (meeste kapukas oli enamasti tume, naiste kapukas valge);    (laba)kinnasLüg
karbaline krobelineLüg Käi Rid Vän Juu Amb
karbe~ karben puusammalsammal; samblik, mis kasvab puu küljesKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai JõeK Amb Kad Sim IisK
kardehtena kasutatav metallniidike, -ribake; plekk, ka plekist piimanõuLüg
kardin(a)õu, taluõu, mõisaõuLüg
kare: kargesööt; kange, kõvaLüg
kargotama~ kargutama (ära) ajamaLüg
kargudus ~ -tus hernehirmutisVNg Lüg Vai
kari-aid~ kariaed karjaaedLüg
kari-kõrralinekarjakorraline, karjusLüg
kari-lind lindLüg
kari-veravkarjaväravLüg
karima põlemaLüg Kod
karisemasõnamäng: häälekalt liikuma; ka pudenemaLüg
karitama kihutamaLüg
karitama kaaritama põletamaLüg Jõh Tor Kod Plt Pil
karja-lind lindLüg Juu JJn VJg Iis Kod
karja-meeskarjane, külakarjaneLüg
karjama karjumaLüg
karkuma ehmumaLüg Jõh Vai
karm~ karme mõruLüg
karm~ kärm madu, ussLüg
karman~ karmand taskuLüg
karmand taskuLüg Jõh Vai Trm Kod MMg
karmendama narmendamaHlj Lüg Iis Plt Puh
karmendus kare kohtLüg
karmoska lõõtspillJõh Plt
karner laeva osaHlj VNg Lüg Jõh
karnitsmõõtmisnõu, endisaegne õõnesmõõt (enamasti neljakandiline nõu, millega mõõdeti vilja magasiaidas, 1/8 setverikku; rahvapärases arvestuses 2–3 toopi)Lüg
karratudmetalliga kaetud, kaunistatudLüg
kars(i) kraasLüg Jõh Vai Kod Räp Se
karsima oksi kärpima, laasima, ka kraasimaLüg Jõh Vai Kod Se
karsindane karsimaJõh
kartamakartmaLüg
kartanomõis; ka suur talu; taluõuLüg
karu-jõhvikas taimLüg Krk
karu-murelane sipelgasLüg
karutamakaarutama; ka kaagutamaLüg
karvavärvi, moodiLüg
karva-lass karvanässJõh
karva-lõikaja putukasVNg Lüg IisK Kod
karvalinevärviline; sarnaneLüg
karvatu kahvatuKuu Lüg Jõh IisR Khk Muh Emm Rei Kse Han Var Kos JMd Kad VJg Iis Trm
karvusil(la) karvupidi koosVNg Lüg
karvusillalaulus: tülitsemas, karvupidi koosLüg
karvussille karvusile karvupidi kokkuLüg Jõh
kasavaika katsaveika jakkJõh Vai Saa Sim Iis Trm MMg Trv Krk Hel Puh Võn Ote Urv Krl Har Räp
kasik kassik kaasikKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Käi IisK Kod Trv Hls Krk
kasik-seen kaseriisikasKuu VNg Lüg Jõh IisR
kaskine kasestKuu VNg Lüg IisR Vai Khn VJg Iis Hls Krk
kastamakastmaLüg
kastints(a) külakostJõh IisR Vai
kasu-naine vallasemaKuu Hlj Lüg Khk Muh Käi Rei Mar Vig Tõs PJg Vän Tor Ris Rap Juu Jür HJn Amb JMd Tür Pai Koe VMr Kad VJg Trm Ksi Plt
kasusse minema last saamaHlj Lüg Jõh PJg Juu Sim
kasvandane kasvajaVNg Lüg Jõh Vai
kasvu-põlv lapsepõlvVNg Lüg Jõh
katilakatel, keedupottLüg
katkka nuhtlus; ka madal, soine kohtLüg
katkinane katkineKuu Hlj Lüg Jõh Vai
katlik väike katelVNg Lüg Jõh
katra karukaerJõh Vai
katsastelema(korraks) vaatamaLüg
katselemavaatama, silmamaLüg
katski katskii katska mängLüg Jõh Vai Käi Aud Tor Juu VJg Sim Iis Lai SJn Pst Hls Krk
katsoma~ katsuma vaatamaLüg
katsujaarst, posijaLüg
katuska niidirullJõh Vai
kaubeng: -ukauplemise koht; linnLüg
kauemast kauemaksLüg VJg Trm Äks
kauhkama äigamaLüg
kaul: -a kaelKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai
kaul-kougud kaelkoogudKuu Hlj VNg Lüg Jõh
kaul-nokad kaelkoogudJõh
kaula-kougud kaelkoogudKuu Hlj VNg Lüg Vai
kaula-krants rangluuLüg Tõs PJg
kaula-kund~ kond kaelaehekaelkond (kõik kaelarahad ja -ehted kokku)VNg Lüg
kaula-rätkaelarättLüg
kaulamakaelustamaLüg
kaulamus kütkeLüg
kaulassute kaelassuute kaelakutiJõh Lüg
kaulastama kaelustamaJõe IisR Iis
kaulisti kütkeJõh
kault kaolt kauduLüg Kod Pst Võn Kan Plv Vas Räp Se
kaulus kaelusKuu VNg Lüg Jõh Vai
kaulussutekaelastikkuLüg
kaurkaerLüg
kaura-läll äiakasLüg IisK
ke~ kie, kee kesLüg
kebama jooksmaJõh
kebekäbe, kärmas, nobe, kergejalgneLüg
kedima tirimaLüg Jõh Juu
kedras-luu ketras- ketres- kederluuHlj VNg Lüg Vai Kad Sim
keedaks~ kiedaks ütleks, arvaksLüg
keedi-kaul~ -kael laulus: neiu, naine (see, kes kannab kaelakeed)Lüg
keedijännä~ kiedijenna oma keesidLüg
keegur: -i~ kiegur ~ kiigar ~ kiigur kiikerLüg
keegutama keegotama laulmaJõe Kuu VNg Jõh Vai Sim Kod Lai Kan Urv Se
keele-kõlkskeelepeks; viin (see, mis keele liikuma paneb)Lüg
keele-paul~ kielepaul keelepaelLüg
keelima keelma keelt kandmaJõe Kuu Hlj VNg Jõh
keeline keelneKuu Lüg
keemutama ruttamaKuu Hlj VNg Lüg Jõh
keemutis edvistajaJõh
keemutus edvistajaVNg Lüg
keeramaka ketramaLüg
keerandane heinavallLüg Jõh
keerandus tuulispaskJõh Khk Juu Amb JMd Kad VJg Iis Plt Kan
keerastik maalappLüg Sim Trm Kod Äks Plt KJn Ran
keerdalikõverdi; viltu; pahupidiLüg
keerdel kalkvelLüg
keerevil kalkvelLüg
keerima keeramaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Kos Ran Plv
keering: -usõnamäng: midagi keeratavat, pööratavatLüg
keeritama keerama, pöörama, keerutama; ka kaarutamaJõe Kuu VNg Lüg Jõh Vai Kei Juu Kos Kad VJg Plt KJn
keeruma pöörlemaJõh
keeshapnenud vedelik, millest keedeti kilet ehk kiislit; ülehapnenud (s.o. riknenud) toiduaineLüg
keesima kiisima keesümmä hapnema; liigsest hapnemisest tükki minemaJõe Kuu Hlj VNg Jõh
keetkaelaehe, -kee, -rahaLüg
keeva~ kieva paljuLüg
kegama vallatlemaLüg Jõh
kegerik köksLüg
kegu köksJõe Jõh Juu JJn Sim Iis
kegukali kegokalli upakileLüg Jõh
kegus kõverasJõe Jõh Juu VMr Kad VJg Lai
kegutama kegotama edvistamaVNg Jõh Vai Kod
kehima lõnga kehale ajamaKuu Hlj VNg Lüg Jõh
kehitama~ kehitelema kohendama; kaunistama; õhutamaLüg
kehkar kiviJõh Vai
kehkeldama eputamaVNg Lüg
kehkima sättimaLüg Kse
keids: keieköisLüg
keidus keidos keedusKuu Lüg Vai
keikos õieliLüg Jõh
keit keito keetKuu Lüg Jõh Vai
keitama~ keitema keitma keidama keitämä köitma, keetmaJõe Kuu VNg Lüg Jõh Vai
kekadivei kehkadiveiKuu Jõh IisR Emm Kad Ran
kekardamma vallatlemaLüg
kekerdama kekslemaKuu Lüg Kad Sim Kod Lai
kekerdus kekerdüs edvistajaKuu Jõh
kekitama kegitama ehtimaVNg Lüg Jäm Mar Mär Kse Han Var Mih Tõs Tor Hää Saa Hag Juu Kos Sim Trm Plt Pst
keksitama hüpitamaVNg Lüg Rei Mär VJg Kod Plt KJn
kelastelemakorraks kõlistama, helistamaLüg
kelistamakõlistama, kolistamaLüg
kelkane kelkJõh Vai
kelkar munandkelkIisR
kella-kaulkellakael; laulus: lehmLüg
kelmetamma ketendamaJõh
kelmis kelmusKuu Lüg VJg
kelmis-tük Kuu Lüg Vai Khk Muh Ris Juu JMd Trm Plt KJn Trv Krk
kelpama~ kelpima (kergelt) käimaLüg
kelpima kelpme käimaLüg Mih Krk
kelu kelo sööt, kesa; (kaua) kündmata maa; koppelJõe VNg Lüg Jõh IisR Vai Khk Kad Rak Iis Trm Kod Lai
kempkelp, otslaudLüg
kemp(i)kena, ehitud; ka kärmeLüg
kempslema uhkustamaLüg
ken kesKuu Hlj VNg Jõh Vai Jäm Khk Trv Hls Krk Hel
kenekelleLüg
kenga-paulkingapaelLüg
kengimakängima, kängitsema (jalatseid jalga panema)Lüg
kengitella~ kängitella kängitseda, jalatseid jalga pannaLüg
kengitämmä kängitsemaLüg
kenitama~ kenitelema kaunistama, ehtima, ilustama, kenaks tegemaLüg
kepsik kerglaneKuu Hlj VNg Lüg Jõh Koe VMr Kad Rak VJg Sim Iis Kod Ksi
kera-püü põldpüüLüg
kergeke kerglaneLüg Hää Koe VJg Iis Plt KJn Trv Hls Krk Kam Ote Rõn San Krl Plv Se
kergemasti kergembäst Lüg Kad Trm Nõo Urv Plv Räp
keri-kand kerijalgKuu Hlj VNg Lüg Jõh Kad Sim Kod Pal Lai
keri-keng~ -king (kroogitud) pastelLüg
keri-lauadlõngakerimisvahendLüg
keri-laud kerelaud Jõe Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai LNg Mar Mär Vig Var Mih Tõs PJg Tor Ris Juu Kos Jür HJn Amb JMd JJn Ann Koe VMr Kad VJg Sim Iis Trm Kod Pal Ksi Plt KJn Kõp Trv Krk Ran Puh KodT Kam San Urv Krl Har Rõu Plv Vas Se
kerik lõngakeraLüg Kod
kerkus kerkimineJõh Vas
kernkirn, võivalmistamise nõuLüg
kernu-mänd~ kirnumänd võikirnu sees liigutatav haralise otsaga kepp koore kloppimiseksLüg
kerrustama kõrustama üleääre õmblemaKuu Lüg
kesasuviLüg
kesa-jänes valgejänesLüg IisR Mär Vän
kesekesetLüg
kese-kasvupooles kasvueasLüg
kesekali kesekälli pooleliLüg Jõh
kesekille pooleliJõh Vai
keseline poolikVNg Jõh Vai
kesi: keesõkal, viljatera kest,  kile, kelme; kiiselLüg
kesk-hommikhiline hommikusöök (kella 9 paiku)Lüg
keskes keskelVNg Lüg Vai Khk Vig Mih Tõs JõeK VJg
kesk-igäline keskealineLüg Mar Tõs Trv
keski-õhtaõhtuoode (varajane õhtusöök)Lüg
keslik märssVNg Lüg
kess-nädäl ~ -nädälä -nädali kesknädalLüg LNg Mar Mär Vig Kir Han Var Mih Tõs Khn Aud Pär PJg Vän Tor Ris HMd Nis Kei Rap Juu Kos Jür JõeK JJn Ann Tür Pai Koe Sim
kess-paik keskpaikLüg Ans Khk Pöi LNg Mar Mär Mih PJg Hää Saa Juu Koe Kod Hls Krk Võn Vas Räp Se
kessatama kestmaJõh
kessel võrkkottmärss, leivakott, puukoorest põimitud (selja)kott; korvJõe Kuu VNg Lüg IisR Jür HJn JMd VJg KJn
kestav kestevLüg Kos Räp
kesvoderLüg
ketama kiskumaLüg Jõh JMd
ketendus ketendamaJõh Kod
ketraja kedraja keträi öösorrLüg Käi Mar Mär Han Amb MMg Lai Krk Hel Räp
ketrep jalgLüg Jõh
ketru-masin ketrusmasinLüg
ketus kestendavLüg
keul keula käilJõe Kuu Hlj VNg Jõh
keulama sõudmaJõh
kevakehvaLüg
kevadene kevadineKuu VNg Lüg Vai
kevatama kõhnumaJõe VNg Lüg Jõh Hää VJg Trm Trv Hls Krk Hel Ote San Urv
kibe: -me~ kebe säde; kübe, helvesLüg
kibedamast valusaminiLüg Jõh VMr Kod Ksi
kibedä valusastiLüg Kod
kibelemakipitama; ka kiirustamaLüg
kibene kibu, kappLüg Jõh
kibu~ kipu valuLüg
kibu: kiusõõriku põhjaga ülespoole laienev u. 5-toobine puunõu, mille üks küljelaud on pikem, moodustades käepideme (kasut. jooginõuna, veenõuna, lüpsikuna) ~ kappLüg
kida-keel kõnetakistusJõe Kuu Jõh Jäm Emm Rei Kse PJg Ris Juu Kos Koe VJg Sim Iis Trm Kod Lai Plt Krk Puh Vas Se Lei
kide: -me lõpusHlj VNg Jõh Vig Ris Kos Rak VJg Kod
kidisemateat. moel häälitsemaLüg
kidumakiratsema, otsa jäämaLüg
kigistama häälitsemaJõh Sim Kod
kihastama pähe hakkamaLüg Vai Kod
kihil-kund~ kiilkund ~ kielkund kihelkunda kihelkondKuu VNg Lüg Jõh Vai Tõs Aud
kihlpantlepe; ka pant, rentLüg
kihladka kosija kaasatoodud kostitused (viin, saiad)Lüg
kihlamaabielu eellepet sõlmima; ka pantima, rentimaLüg
kihmama joomaLüg Khk Vll Jaa Pöi Muh Vig Khn Tor Juu Jür Rõu Vas Se
kihnama kratsimaKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai
kihukisk, kisa, kida; sälkLüg
kihulik püsimatuVNg Jõh Jäm
kihuma kihelemaLüg Jõh
kihutamakohendamaLüg
kihvtima kihvtmä kiutimäie mürgitamaLüg Jäm Khk Kod
kihvtitus kihvtidüs kihitus kihtitus mürgitusKuu Lüg Mar VMr Kod Lai Har
kiibats kõhnLüg Plt
kiider-kont puusaluuIisR Koe Kad VJg Sim Iis Kod Trv Ran Ote
kiigar kiikerVNg Lüg Plt
kiigetama kiigutamaLüg Trm Kod
kiikart kiikerLüg
kiikema kiikumaLüg Trm
kiikuja õõtsuv rabapinnasIisR
kiil: i, ~ utalb; ühest otsast õhenev puutükk seoste pingutamiseks; putukas; sõnnikuveotalgutel viimaseks jäänud hobuseajaja; nn. sitakiil; ka adrakiilLüg
kiilima külmumaJõh
kiilima kiilmä tihendamaKuu Lüg Vai JMd Koe VJg Trm Kod Lai
kiilitudlaulus: paigaga seotud, orjuses olevLüg
kiiluk lampLüg
kiilutama kõõritamaLüg Jäm
kiirekas kiireLüg
kiiremast kiiremmäst Lüg Jõh Vai Sim Lai
kiirestama ruttamaJõe Lüg Vai JJn Koe VJg Plt
kiisa-kala kiisikala kiissakala kiiskLüg Vai Mus Emm Mar Vig Kse Khn Tor Ris Kos Iis Trm Kod Krk Võn Kam San Urv
kiiselkaerakile (toit)Lüg
kiisklemäje riidlemaLüg
kiista võiduVNg Lüg Jõh Vai
kiista-kibadi ülepeakaelaJõh
kiisuma piilumaJõh
kiitamakiitmaLüg
kiivitama häälitsemisestLüg Rid
kiker-ber kikkerberi kikerbär karusmariLüg Vai Tor Hää Koe Kad VJg IisK Iis Pal Äks Ksi Lai KJn SJn Vil Ran Räp
kiki-kõrvu teraseltLüg
kiki-varbukalli kikivarvulLüg
kiki-varbukille kikivarvulJõh
kiki-varbuli kikivarvulLüg
kiki-varbulli kikivarbulle kikivarvulLüg Vai
kilakas kõlakasJõh
kilbi-meeslaulus: sõjameesLüg
kild: -lla(kauba)voor; salk, kamp, jõukLüg
kilduline killulineVNg Lüg Ran
kilendama valendamaJõh
kilep hall lehmJõh
kilgastama tilgastamaJõe Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Khk Muh Emm Ris Kad VJg Sim Iis Lai SJn
kilgatama~ kilgitama ~ kilgutama piiluma, salaja vahtimaLüg
kilikas kildKuu Hlj VNg Lüg Vai
kilkama, kilkumahiilgama, säramaLüg
killa-voorendisaegne vedu voorihobustega; veoloomade riviLüg
killendamanarmendama; hiilgamaLüg
killikil: -lle Jõh
killingvanaaegne raha, müntLüg
killis pilukilKuu Lüg Muh
killistamasilmi pilgutamaLüg
killitama silmi pilutamaLüg
killuline killolene Kuu Lüg Vai Emm Kse Hää Ris Juu Amb JMd VJg Iis Trm Kod Plt KJn
kiltermõisa ametimees; alamkubjas, kelle ülesandeks oli peamiselt käsitsi (ilma hobuseta) tehtava töö juhtimine ja jälgimine (eeskätt naisteoliste jälgimine)Lüg
kilukali pilukilJõh
kimara: -s Jõh Muh Käi Saa Kos JJn VMr Kad VJg Iis Trm Ksi Lai
kimbatama kimbutamaLüg Se
kimblikas kimmelLüg Krk
kimbur hapukasJõe VNg Lüg Jõh Vai
kimmelkollakashall ~ hallikaspruun hobuneLüg
kinder-kont pahkluuIisR Khk Mus Emm Phl Tõs Khn Tor Kos Pee VMr Rak Sim Trm Kod MMg Ksi Lai Pil KJn SJn Kõp Vil
kinniline kinnineLüg Krk Hel Ran Võn Kam Ote Kan Har Plv Räp Se
kinninane kinnineLüg Jõh
kint kintu kintsJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai HJn VMr Kad VJg Sim Iis Trm Kod Ksi Lai Lei
kiperdama kipperdamma nihelemaLüg Jõh Khk Emm Rei Kse Var Tor Rõu
kipik(as) kibik(as) kiibik kiivik kibitkaKuu VNg Jõh Vai Tõs Tor Kei Jür Pee Iis Kod Hls Krk Hel Ran Puh
kipralsõnamäng, kaprali paralleelsõnaLüg
kipri: -s Lüg Jõh Vai Pöi
kipsimakergelt kõndima; hüplema; ka toimetama, askeldamaLüg
kirbits telliskiviJõh Vai Se
kirgtulesädeLüg
kirika muster, kaunistus rõivastel ja puuesemetel; kirju, mustrilineLüg
kirikline kirikulineVNg Lüg Jõh Krl
kirimummuke lepatriinuJõh
kirja-tundjalaulus: õpetaja, kirikuõpetajaLüg
kirjaja kerjuska kerjajaLüg VMr
kirju-kõrjakirjukori, laulus: saanLüg
kirjutamaka tikkima; kirjama, mustrit tegema, kirjadega ehtima; kirjuks tegemaLüg
kirkama kosumaLüg
kirm: -irakk, vill; kida (teat. haigus); krampLüg
kirmetus kirmetisJõe Hlj VNg Lüg IisR Hag Juu JõeK Amb Pai Koe Kad Trm Kod Pal
kirnkõrge, kitsas, ülalt veidi ahenev kõrvade ja kaanega puunõu (võikirnus on üles-alla liikuv mänd koore võiks kloppimiseks)Lüg
kirnumakirnu abil võid tegemaLüg
kirs-kala kirsi- kevadine räimKuu VNg Lüg
kirstka pruudikirst, riidekirstLüg
kiskpuupind; kildLüg
kiskline kiskuline kiskoline okslikKuu VNg Lüg Vai
kissa kassKuu Hlj Lüg Vai
kita kitta kassKuu Hlj Lüg Vai Kir Hag SJn
kitkema kitkemä kitkumaVNg Lüg Vai
kitlep kõhnLüg
kitse-kõrva-leht maikellukeLüg
kiuhka krõhvaLüg
kiurlõokeLüg
kiuslane kiuslikLüg
kiustakiusteLüg
kiustlema kiustalema Lüg Jõh JJn Koe Plt Se
kiustlik kiuslikVNg Lüg Koe Plt Räp
kiut~ küet küüt, triip; vöödiline, triibuline; loom, kelle selga mööda jookseb valge juttVNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Ans Khk Kär Mus Kaa Krj Pha Vll Jaa Pöi Muh Vig Lih Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud Hää Krk Nõo Võn Ote Har Rõu Plv Vas Räp
kivi-noolikas kalaLüg
kivitraks kiviträks kivitäksKuu VNg Lüg Jõh Vai Noa KuuK VMr Kod Lai
klaaberdama laaberdamaVNg Jõh Jäm Rei Mar Koe VJg Iis Trm Kod Lai Plt
klaapima silumaLüg Mar
klabin plaginLüg
klabisema Lüg Kod
klabistama Lüg
kladavoi sahverJõh Se
klaminad siseelundidLüg
klats-tük latstükk maniskJõe VNg Lüg Jõh Mar Mär Pär Koe Hls Hel Ran
kleba toitJõh
kleidung kleitung leidung leetong leidon pleidung piirlaudVNg Lüg Jõh Vai Khk Vll Pöi Phl Mär Khn Aud Tor Saa Ris Nis Rap Juu Koe VJg Iis Trm Kod Pst Hls Krk Hel Ran Ote Krl Har Plv Räp
klejonka vahariieJõh Vai Se
kletka letka ree osaLüg Jõh VJg IisK
klinks kildVNg Lüg Jõh
klipats labidakeneLüg IisR Kod
kliperdama liperdamaLüg
kliuhkama kiljumaKuu Lüg Kod
kloba lokulaudJõe Kuu VNg Lüg Jõh IisR Pöi Emm LNg Mar Tõs Ris Nis Kei Hag HJn Ann Kod
klobinad sisikondLüg
klobu klobo lokulaudJõe Jõh
klogin loginLüg
kloksik hauduja kanaIisR
klomakas klommakas klõmakasKuu VNg Lüg JMd Koe
klonks lonksLüg Ris Kod
klonksama lonksamaLüg
klupe lupe klube kluppHlj Lüg IisR Käi Var Hää Saa Kod Hls Krk Võn
klämakas hoopLüg
klõksak(as) klõksatusJõh Kod
klõksuma luksumaJõh VJg
klõmpsima lonkamaLüg
klönksima lonkamaJõh
kobeldama kobamaKuu VNg Lüg Jõh Vai JMd VJg
koblama koplama kobamaKuu IisR
kodilad kodinadJõh Koe
kodu-vävikoduväi; abielumees, kes on naisekoju elama asunudLüg
koduje kodoje kojuLüg Vai Kod
kogarik leivakakkLüg
kogastama komistamaLüg Jõh
kogeldama kogelemaKuu Lüg Jõh Vai Mär Kse Tõs PJg Tor Hää Ris Hag Juu JMd JJn Ann Koe VJg Sim Iis Kod Plt Pil KJn
kogerik kookLüg
kogutama kogotama häälitsemaLüg Jõh
koguvus kogovus kogunemineLüg Jõh Vai
kohavil kohavel kohevilLüg Vai Kse HMd
kohekalli kohevilLüg
kohima kuhima koohima Kuu VNg Lüg Jõh Vai KuuK VJg Iis Trm Lai Hel Krl Rõu Plv Räp Se Lut
kohitama kohitsemaHlj Lüg Kse Kad
kohkama ütlemaJõh Kod
kohlakas tohlLüg Kei Jür VJg
kohlama kohmitsemaJõe Kuu Lüg Vai Khk Kaa Krj Pöi Muh Emm Kei Kad KJn
kohm kõõmJõe VNg IisR Vai Krl
kohmes kahutanudKuu Hlj VNg IisR Vai
kohmik kohmitsejaJõh Räp
kohmo minema Lüg
kohmus kohmos kohmetanudKuu Lüg Jõh
kohna kohmakasLüg
kohnama kohmitsemaJõe Lüg Jõh
kohnima kohnema kohmitsemaLüg Jõh IisR
kohnu: -snorgu norusLüg
kohokas kohev asiLüg
kohol kohul vahul(e)Lüg JMd Kad Trm Nõo Plv Räp
kohoville kohuvile kohovel kohevil(e)Lüg Jõh Mar Hel Krl
kohtu-mees kohtunikJõe Kuu VNg Lüg IisR Jür HJn JMd VJg KJn
kohukali kohokalli kohevilLüg Jõh
kohvad kotadHlj Jõh
kohvta kuhta kauhta kuhvt Kuu VNg Jõh IisR
koiberdama komberdamaKuu Hlj Lüg Jõh Mar Kul Mär Jür Kad VJg Plt Pil Hls
koidjame-puud soaraami servpuudLüg
koidur paranenuJõh
koigas koikuLüg Jäm Khk Kaa Krj Pha Vll Jaa Pöi Muh Mär Vig Var Mih Tõs Khn Hää Vil Pst Hls Krk Hel Ran Puh Rõn San Urv Vas Räp
koigutama koigotamma vaatamaLüg Jõh
koika koikuLüg Jõh Vai Käi Phl Mar Kul Mär Kir Kse Pär PJg Vän Saa Nis Kei Hag Rap Jür JMd Pee Koe Trm Kod KJn SJn Trv Krk San Urv Rõu Vas Räp Se
koin suguüheVNg Lüg Khk Pöi JMd VJg Kod Ksi Pil KJn Hls Krk Hel San Krl Rõu Räp Se Kra
koinima koinma sugutama, suguakti sooritamaLüg Vai Khk Pöi Muh Käi Kse Tõs Pär Tor Ris VJg Iis KJn Krk Ran Nõo Võn Se Lei
koir~ kuer koerLüg
koir-kapa-mehed kontvõõradHlj Lüg LNg Mär Mih Tõs Vän Tor Hää Ris HMd Nis Kei Hag Rap Juu Tür Trm Plt
koir-putk koeraputkVNg Lüg Jäm Khk Kär Mus Vll Pöi Muh Phl Mar Mär Kir Kse Var Tõs Tor Ris Juu JMd Koe VMr Kad VJg IisK Iis Trm Kod Äks Ksi Lai Plt KJn
koira-hõispuu koerõispuuVNg Lüg IisR Amb Koe VMr VJg
koira-kaula sõlm nurkLüg Jõh Jaa Pöi Muh Emm LNg Rid Mar Mär Vig Han Mih Tõs Aud Hää Nis Juu Kos Jür HJn JõeK Kad VJg Sim Trm Kod Ksi Ran Kam
koira-konukas koerakoonlaneJõh
koira-konulane koerakoonlaneLüg Jõh
koira-käpamees kontvõõrasLüg Aud
koira-nastik soolatüügasJõh Trm
koira-nauru naljatamisiLüg Mar Han Hää VMr Kad Plt
koira-nästik soolatüügasLüg Jõh IisR Vai
koituma koitamaLüg
kokrik kokkerik kookLüg Jõh
kokurg kokerg kokorg(a) kokorka kokoorka kookHlj Jõh Iis Kod Äks Lai Krk Nõo Võn Plv Räp Se Lut
kolar hulgusJõh IisR Vai Trm Pal
kolard hulgusJõh
kolarik hulgusIisR
kolati kõlakujundLüg Trv San
kold: -llateat. sõnajalgtaimLüg
koldun koldon kaltsVNg Jõh
koleska kronuJõh
kolgerdama hulkumaJõh Mus Jaa Jür
kolgi-takväheväärtuslik linakolkimise jääkLüg
kolgis-puukolgits, lõuguti (tööriist linavarte murdmiseks)Lüg
kolgutama~ kolgutelema kolgotama hulkumaKuu VNg Lüg Jõh Kod Lai Plt Krk Ran Nõo
kolgutid kolgotid kolgutimed m kangastelgede osaKuu VNg Jõh Vig Tor JõeK VJg Trm
koljusaani, sadula etteulatuv osa; härjarakendi osaLüg
kolkveoriista osaLüg
kolkijalaulus: kätkiLüg
kolkimakolgitsaga (lõugutiga) töötama, linu kolkimaLüg
kolksastamma kolksatamaLüg Vai
kollama kangastumaKuu Hlj VNg Lüg Jõh
kollustama näpistamaJõh
kolmekesti kolmekeiste kolmekest kolmegisti kolmekesiJõe Kuu VNg Lüg IisR Jür HJn JMd VJg KJn
kolmistama kõlmistama punumaLüg VJg Kod Lai
kolmpiiku kangas Jõh
komastama kumastama komistamaHlj VNg Jõh VJg Iis Kod Puh Nõo Võn Kam Ote San Urv Krl Har Rõu Plv
komastuma kumastuma komistamaLüg Kan Urv Rõu Plv Vas
kombastama komistamaKuu VNg Lüg VMr
kombastuma komistamaKuu Lüg Vai
kome kumeVNg Lüg Jõh Krl
komima peksmaVNg Lüg Plv Räp
komin kaltsKuu Jõh Kad
komin kommin hüttLüg Trm Kod Lai KJn
komparas: -se Lüg VMr Kad Rak Sim
kompo-jalg kompjalgLüg
kompo-käp kobakäppLüg
komus kühmusLüg
komusel riietuseseIisR
kondajas reumaLüg
kondav kõbusJõh IisR
kondoramb tervemLüg
konerik konarikLüg Tõs Vas
konerlik konarlikLüg
konkar ruumJõh
konklik naljakasLüg Jõh
konna-oss konnaosiVNg Lüg Jäm Rid Mar Juu Amb Ann VMr
konna-pill taimVNg Lüg Jõh
konna-selga ebatasasest lõngastLüg Iis Kod Pal Lai
konna-vits taimLüg
konoval konovalaja konovana kunovald kronovald kohitsejaLüg IisR Vai Plv Räp Se
kontsama hulkumaLüg HJn
konukas konokas kumerJõh Vai Kse Kod
konulane konolaine koerakoonlaneLüg Jõh Vai
kook~ kouk konks (tööriist); kaevukook; VadjakaivokokkaLüg
kool: -a~ kuol ilaLüg
koolane ilaneKuu Lüg Jõh Iis Trm Kod
koolima koolma koolitamaKuu VNg Lüg Jäm Ans Khk Vll Jaa Pöi Muh Emm Käi Rei Mär Kse Var Mih Tõs Khn Aud PJg Hää Ris Kos JMd Koe VMr VJg Trm Kod Pal Plt Pil KJn SJn Trv Krk Puh Nõo San Plv
koolmed ain: koole varsakabjadVNg Jõh Vai Tor Kod Äks Puh
koomikkatusealune, kuurLüg
koomin(a) rehealuneLüg Vai Iis
koomustama koomostama otsimaLüg Hel Puh
koop~ kuop koobas, haudVNg Lüg Vai Iis Trm Trv Hls Krk Ran Puh Nõo Kam Ote Rõn San Urv Krl Har Rõu Plv Vas Se Lut
koorijalaulus: ema (munast koorija)Lüg
kooskohustus, sund, vajadusLüg
kooser koser trumpJõh Iis Plv Vas Se Lut
kootjas hobuse jalgLüg
koovitaja~ kuovitaja teat. lindLüg
kop(p)el-haak konksVNg Lüg Emm JõeK
kopama löömaKuu Lüg
kopeldama kobamaVNg Lüg Vai JõeK
kopikane kopigune kopkine Kuu VNg Lüg Vai
kopkaskopikasLüg
kopotama~ koputama kloppimaLüg
kopr kopra kopras om: kobra pihkVNg Lüg Jõh IisR Vai Iis
koprama käperdamaKuu Lüg
koprima kobamaKuu Lüg
korbalainekrobeline; ka kaarenLüg
korbaline korpaline krobelineLüg PJg Vän Tor Amb VJg
korbits korbits korbiit korbiitsik korbiits(akas) lindLüg IisR Khk Mar Mär Tõs Tor Hää Ris Juu Amb Koe VJg Iis Trm KJn
kord: korra~ tegu; liitsõnades: teo-, töö-; teolise (näit. ka korrakott – teolise leivakott); helmeridaLüg
kordamiste kõrdamiste kerdamiste kordamöödaKuu VNg Lüg Vai
kordaviisi järjekorrasIisR
kori: -ja, -jo, -juseljatugi, leenLüg
kormima kormma kogumaVNg Lüg Aud Hää Kad Kod Äks Ksi Lai Plt Trv Krk Puh
kormitama kornitama kogumaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Pöi Käi Rid Mar Kul Mär Vig Kse Khn Aud PJg Tor Hää Ris Kei Kos Jür HJn JMd JJn Pee Koe VJg Sim Trm Kod MMg Äks Plt Pil KJn Kõp
kormutama kormotama paksult riides olemaVNg Lüg
korralinekorrateotegija; mitm. teotüdrukud, kes kordamööda või korrati mõisas tööl käisid (peamiselt talvel)Lüg
kortsutumma kortsumaLüg
korutamaüleääre õmblemaLüg
korve-metskõrvemets, laasLüg
kosja-viinal (käima, olema) kosimine, kosjaviina viimine pruudi peresseLüg
kossakas kohevil eseIisR Vig Mih Tõs
kossama magamaHlj Jõh Lai
kossemakosimaLüg
kossis sassisLüg
kostipulk vahend puunõude vitsutamiseksJõe Kuu Lüg Jäm Khk Mus Krj Mär Khn Ris Nis Juu Jür HJn JõeK JMd Koe Kad VJg Sim Iis Trm Ksi Plt Pil KJn SJn Krl
kostmavastama; ka vastust andmaLüg
koterdus koterdamaIisR
kotikväike kottLüg
kotilap nimetissõrmJõh KJn
kotinip nimetissõrmLüg
kotkas-kull lindLüg Vai Mär Ris Juu Plt
kotlik munandikottLüg
kots-pool kutspool kotspuul süstikHlj VNg Jõh Noa LNg Rid Tõs Pär Hää Ris HMd Kei Jür Kad Lai Trv Hls Hel Ran Puh Nõo TMr Kam Ote Rõn San
koud kou kout purjeköisJõe Kuu Hlj VNg Jõh Vai JõeK
kougutamma koogutamaJõh
kouhkama varastamaLüg
kouk tööriistJõe Kuu Hlj VNg Lüg IisR Vai Kad Iis
kouku: -s Lüg Jõh VJg IisK
kour labakäsiKuu VNg Lüg Kod
kraakima nahka pistmaIisR
kraamama krahmamaKuu Hlj Lüg
kraamas määrdunudLüg
kraamoma ehmatamaLüg
kraasiline kraasitäisKuu VNg Jõh Amb JJn VMr Plt
kraasimapestud villa lahutama, puhastama, kohevaks tegema (kraasiga)Lüg
kraasindane kraasitäisJõh IisR
kraatsima kraatsma VNg IisR LNg Mar Kir Tõs Hää Kei Kos HJn Amb JMd Pee Koe Kad VJg Sim Iis Trm Kod Lai Plt KJn Trv Ran Puh Har
kraavistanned kängunudLüg
krabel(i) haguJõh Vai
krabinik krabinLüg Kod
kragin krakin Kuu VNg Lüg Vai
krahnama hõõrumaVNg Lüg Jõh
kranama ranama rammimaKuu VNg Lüg Mus VJg Kod Plt KJn Ote
krappuust lehmakellLüg
krapsuma kõlakujundLüg Kod
krasatama lobisemaLüg
krasatus lobisejaLüg
krassat lustisõitKuu VNg IisR Krl Har
krassik pihikuga seelikIisR
krassimaje sügamaLüg
kratsel kratsli kratsle linahariLüg Jäm Phl Var Kad Võn Plv Vas Se
kredisema krudisemaLüg
kreegotamma valesti laulmaLüg
kreisima sisse piiramaLüg Jõh
krenu kreno kronuVNg Lüg IisR Vai
kreslik kreslaVNg Lüg Jõh VJg
kribemes kirmeLüg
kribustand nud-part krimpsusLüg
kridin kriginLüg
kridisema krigisemaLüg
kridistama krigistamaVNg Lüg Plt Nõo
kriduma virelemaIisR
krihnama kratsimaHlj Lüg Jõh
kriip triipLüg San
kriipama kriipimaJõe Lüg
kriipsuline riipsuline peenetriibulineLüg Khk Vll Kse Tor Ris Juu Trv Puh
kriisklema riidlemaJõh Kod
kriiva liivaseljandikIisR
krikima riidu kiskumaIisR
kriksuma naksumaJõh
kriksutama naksutamaJõh
krimmel krimbel rimmel kremmel seemendamisaderVNg Jõh IisR Krj Mar Vig Lih Kse Han Ris Jür Kad VJg Pal
kripmsuline rimpsuline Kuu VNg Lüg Vai
kriuksama krigistamaLüg Rei San
krobaline krobelineJõh Ran
krobi robi vana olendVNg Lüg Jõh Käi HMd Kei Hag Juu HJn JMd Kad VJg Iis Kod Ksi Plt KJn Hls Puh Ote San Urv
krobone krobelineJõh Se
krobu krobo krobelineLüg Jõh Äks
krobuline kroboline krobelineKuu Lüg KuuK Kod
kroksutama lõngutamaVNg Lüg
krome rämeLüg
kromi krobiLüg
kromin raginLüg
kromistama ragistamaLüg
kroni roni kronuKuu VNg Lüg Jäm Khk Kaa Vll Muh Rei Mar Mär Kse Var Tõs Aud PJg Vän Tor Ris Hag Juu Koe Kad VJg Iis KJn SJn Trv Hls
kronkkronu; ronkLüg
kronkima kogumaLüg Kad
kroogelinekroogitud, kroogetega (krooge = peen, mahapressimata volt)Lüg
krooks-latik(as) konnIisR Kse Nõo Ote
kroonuametlik, riigikroonunumberLüg
kroonu-numberloos nekrutiks võtmiselLüg
krooped krookedLüg
kroopima krookimaLüg
kroosu krosu krooso vanaema vanaisaKuu Jõh Rei Mar Ris Kei Kos JõeK Amb Plv
krossima rossima peeneks raiumaVNg Jõh Vai Kse Trm MMg
krouksuma rouksuma krooksumaLüg Khk Kse Tür VMr Kad VJg Pal KJn
kruks keerdKuu Jõh Mär Kei
kruksu: -s Jõh Mär Kei VJg
krusku toopJõh
kruusaline kruusaneLüg
kruusine ruusine rüüsine kruusaneKuu Lüg Muh Emm Rei Mar Kul Mär Kse Tõs Tor Ris Juu Kos JMd VJg Hls Krk
kruusitama ruusitama kruusatamaKuu Lüg Muh Emm Käi Rei Phl Mar Mär Kse Tor Juu JMd JJn Koe VJg
kruuspää keerd lõngasLüg
kruustlid seenJõh
kruuviline (k)ruiline kruuline keermetegaLüg Jäm Muh Kod
kräbisema vastu rääkimaLüg Käi Pst
kräbä rämeJõh
krädisema krigisemaKuu Lüg Hää
krädistama krigistamaLüg
krähnämä kraapimaKuu Lüg
kräsima nüsimaIisR
krässi: -s Jõe Kuu VNg Jõh Jäm Muh Emm Käi Phl Rid Mar Kse Ris Kei Hag Juu JMd VMr Kad
kräämus määrdunudLüg VJg Trm
krõmiseb ain: 3 p on käheJõh
krõmps-kont Lüg Jõh LNg Mar Var Tõs Khn Ris Kei Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Plt
krõmpsus rõmsus kortsusLüg Mar Mär Var Tõs Tor Juu
krõpsik Lüg
krõõgama koogamaLüg
krõõnkaul sooniline kaelLüg
kröni kronuLüg Jõh Vai VJg
krüssis krussisJõe Lüg
krüügitäjä leevikeLüg
krüüks-lind leevikeLüg
krüüksima linnu häälitsusestLüg
kua Soome: kuva (Võru: kua = kes, kumb, milline, Soome: kuka) kujuJõh
kubelik väike kubuJõh
kuberik hurtsikLüg Mar VJg
kubits seemnenuppLüg
kubukas kõhukasJõh
kudenema kudemaLüg Tõs Vän Tor Juu Hls Krk Puh San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
kudi kõdiKuu VNg IisR Vai
kudisema kõditamaLüg
kudrus~ kutrus pärl, kaelakee osisLüg
kue-raants kalaJõh
kuer-kahles hooletultJõh
kugistama~ kuugistama kägistamaLüg
kuhadkuhjadLüg
kuhilik kuhelik kohelik Jõh IisR Vai Iis Trm Kod Lai Plt KJn SJn Kõp Vil Trv Ran Puh Nõo Võn Kam Ote Rõn San Urv Rõu Plv Vas Räp Se
kuhk(i) kahki paarissõnaLüg Kse VJg Trm Kod Äks Lai Ran Puh Nõo Kam
kuhkama teatamaKuu Lüg Jõh
kuhm kühmVNg Lüg Jõh Vai Khk Mus Krj Mär Võn
kuibakas kõhn inimeneLüg
kuibuska kõhn inimeneLüg IisR
kuidukiudVai
kuigutamapiiluma, salaja vahtimaLüg
kuika kõhn inimeneIisR
kuipa kõhn inimeneLüg
kuisa-vits maavitsLüg Jõh VMr Kad VJg Sim IisK
kuitküüt; loom, kelle seljal valge joon; laulus: hobuneLüg
kuitama kuitma hulkumaHlj VNg Jõh Vai Sim
kuivetama kõhnumaKuu VNg Lüg Jõh Jäm Khk Pha Muh Rei LNg Mar Mär Vig Kse Han Tõs PJg Tor Ris Kei Juu Amb JMd Tür Koe VMr Kad VJg Trm Plt
kuivild(i) kuivaltLüg Jõh
kuja(karja)tänavVNg Vai
kuke-silm kukemariVNg Lüg Muh Mar Kse Tõs HJn Koe VMr Kad
kukema õitsemaLüg
kukerdama õitsemaLüg
kuketama kugetama õitsemaVNg Lüg Jõh Vai
kuklik kukkelJõh Mär Ris Äks Lai KJn Trv Kan Plv Räp Lei
kukuli kummuliLüg
kulakas peaJõh Trm
kulasnik kulasnieka hulkurJõh Vai
kulatama kulaitama kulätamma lõbutsemaKuu Lüg Jõh Vai Mus Krj Pöi Muh Hää Saa Ris VJg Trm MMg Plt Trv Hls Ote Rõn Kan Urv Har Plv Vas Räp Se
kulda-helk~ kuldaelk kuldmõõk ((h)elk=mõõgapea, laulus: mõõk)Lüg
kuletama kolletamaHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Kad Iis Ote Rõn San Urv Krl Rõu
kulimänguvahend, puumunaLüg
kulima pügamaHlj VNg Lüg
kuline mahuga üks kuliLüg IisR Muh VMr VJg Lai
kulipea kiilaspeaKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai VMr Kad Hel
kulispea kulipeaJõh
kulitama pääd pügamaKuu Lüg
kullelemakuulamaLüg
kulles~ kuller ka kuldne, kallisLüg
kullis kullLüg Emm
kullits kulits(i) kuulits äiakasLüg Phl Kse Han Var
kullukene kuljusLüg
kultelemakäimaLüg
kulusk kuljuskid kuljusVNg Lüg Jõh Amb VMr Kad HljK VJg Sim
kum(m)ergune kumerLüg Pha Vll
kumak(as) punane niitJõh Vai Plv Vas Räp Se Lei Lut
kumamakajama; paistma, helkimaLüg
kume: -dahiilgav, kumavLüg
kummaimestama panevLüg Vai R
kummargal: -lle Lüg
kummilik kummelik imelikLüg
kummukallikummuliLüg
kumpal~ kumpalik ~ kumpan seltsiline, kaaslane, paarimees; ka abikaasaLüg
kuninga-kübarlaulus: sõjamehe peakate; ka uhke kübar, peakateLüg
kunnastama põduraks jäämaLüg Jõh
kupmuhutaoline moodustus; mingi eseme juurde kuuluv nupp; ka võrgumärkLüg
kupastama kubastama kupatamaKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Kad Iis
kupastuma kupatumaLüg
kupesopp; kuppLüg
kupelik kubelLüg
kupima kupma imemaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Aud Kad VJg Iis Trm Kod
kupjas~ kubjas mõisa ametimees, kes juhtis hobuse-härjatöid (s.o. jälgis teopoisse)Lüg
kuprama kupardamaVNg Jõh IisR Khk
kuprima kupardamaLüg
kupsik kopsikLüg
kuradi-käsi juudakäppLüg IisR Vai Khk VJg Iis Trm
kuras: -epussnugaLüg
kurass~ kürass rinnaturvis, soomussärkLüg
kurdutama näljutamaLüg Han
kure-karvalinekurevärvi, valkjas-hallikas; laulus: hobuneLüg
kurekübar kellukasLüg Iis San
kurelaneväljasurnud balti rahvas, kes elas Kuramaal ja Leedu loodeosasLüg
kurell meriforellVNg Jõh
kurg: -reviljalõikuse esi, töötamislõikLüg
kurg: -readrakurg, (vannas)adra käepide (enamasti mitm.)Lüg
kurgu-kõrd~ kurgukord lühike kaelakee, pärlikeeLüg
kurikaskandiline, otsast laienev käepidemega nui, millega taoti pesemisel pesuLüg
kurimik kurisuLüg Jõh
kurimus kurisuLüg Jõh IisR
kurismik kurisuVNg Lüg Jõh
kurn: -iteat. mäng (kurni lööma); ka mängus tarvitatavad pakud ~ pulgad; puust pallLüg
kurn: -avedeliku (piima, õlle jms.) kurnamise vahend ( ~ riist); tegu õlutLüg
kurukatusealune; ahjutagune rehetubades; kitsas koht (mäekuru); mereäärne karjamaa; paus, vaheaegLüg
kurukenatuke aega; vaheaegLüg
kurustik kuruLüg KJn
kusik kärsituVNg Lüg Jõh Vai Khk Mar Koe VJg Sim Iis Trm Kod Ksi Lai Plt Pst Hls Hel Ran Puh Võn Kan Urv Krl Rõu Plv Vas Se
kusimus suguelundidLüg IisR VMr Kod Pal
kusine kussinõ Kuu VNg Jõh Vai Jäm Khk Vll Mär Kse Tõs Vän Ris Juu Koe Kad VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Krk Puh San Krl Har Plv Vas Se
kusitama kusilane Kuu Hlj Jõh IisR Trm Kod
kussagil kuskilKuu Lüg
kussaku kussaka pikk, lai meeste vöö v''õ''i nahkRihm üleRiietel Jõh IisR Vai Trm Iis Hää
kussitama kuussitama kussutamaVNg Lüg Mar Ris JMd Puh
kuterdama kuderdama komberdamaHlj Lüg Jõh Muh Kul Kir Nis Kad Hls
kutistama kõdistamakõditamaJõe VNg Lüg Vai Emm LNg Mar Kse Ris HMd Kei Rap Plt
kutkuma pakitsemaLüg Jõh
kutnik popsJõe Kuu Jõh Jäm Ans Khk Mus Kaa Krj Pha Vll Pöi Muh Käi LNg Hää Ris HMd Trm Äks Pil KJn Pst Hls Krk Ote
kutrus-kaul~ kudruskael ~ kudruskaul laulus: neiuLüg
kutsarmõisa ametimees, peenemate hoburakendite ajajaLüg
kutsima juhtimaKuu Jõh Jäm Khk Rei Mär Tõs PJg Tor Ris KuuK Koe
kuu-haigus menstruatsioonKuu VNg Lüg Pöi Phl Noa LNg Mar Kul Mär Vig Mih Tõs Khn PJg Vän Tor Saa Ris HMd Nis Kei Rap Juu Kos HJn JõeK Amb JMd Tür VMr Kad Rak VJg Sim Iis Kod Ksi Pil Kõp Vil Krk Hel Puh Ote Har Rõu Plv Räp
kuu-kraamid m menstruatsioonLüg Pär Koe Kad Sim
kuuasjad m menstruatsioonVNg Lüg Jõh Jäm Rei PJg Ris Kos Kad Plt KJn Krk
kuubvillasest riidest ülerõivas; ka seelikLüg
kuudkubudLüg
kuudiga hoogaJõh Kod
kuukar kolikamberLüg
kuukur nuuskurLüg Vai Iis
kuulavus-pudel eelkosja pudelLüg Jõh
kuulmata kuulmada kurtVNg Lüg IisR Khk Krj Vll Pöi Muh Emm Käi Rei Phl Rid Mar Var Tõs Vän Tor Nis Juu Kos Amb JJn VMr Iis Trm Kod Lai Plt Puh Nõo Kam Urv
kuuluvil kuuldavalJõh
kuumendamahõõguma, helkima, helendama, kumamaLüg
kuumundama kuumutamaIisR Vai
kuur: -uahjukapp; laulus: silmatorkamatu, tagaplaanil olev, surutuLüg
kuurik~ kuurits väike kuur, varjualuneLüg
kuuritskalapüügiriist, millega püüti kalu kõrkjastikus, üldse madalas vees vedades püügiriista mööda veekogu põhjaLüg
kuurukene veidi (aega); väike ajavahemik; vaheaegLüg Jõh
kuurus-pää kuuruspea kuurdHlj VNg Lüg Jõh Khk Muh Emm VMr VJg Sim Iis Trm Lai
kuurustama puhkamaLüg Jõh Vän VMr Rak Iis
kuuskine kuusestKuu VNg Lüg Vai
kuusma-puu kuusampuu kuslapuuJõe Kuu Lüg Jõh Vai Iis
kuussad kruubidJõh
kuuvadkoovadLüg
kuuvalukuuvalgus (valu = ka valgus)Lüg
kuva~ kua pilt, kujutusLüg
kvass vass kaliJõe Jõh Jäm Khk Pöi Muh Käi Phl LNg Rid Mar Kul Vig Kse Var Pär Tor Hää Kei Juu Kos Pee Kad Iis Trm Ksi Plt Pil Kõp Trv Pst Krk Hel Puh Nõo Võn Kam Rõn Urv Lei
käbal käsiKuu Lüg Vai Muh Kse Han Tõs Aud VJg
käbaras kortsusVNg Lüg Jõh Vai Juu VJg Iis KJn
käbitama kävitama käütämä käbiJõe Hlj VNg Jõh Pai Trm Kod Hel
kädsätämä kätsatama kädistamaIisR Trv Hls Krk Ran Nõo Rõn Plv Vas
käe-andemed ~ -andmed käeanded m kihluspiduLüg Krj Vll Jaa Pöi Muh Vig Lih Kse Han Var Mih Tõs Ris Kei Hag Rap KJn
käe-katsoja käekatsuja käetarkLüg Jõh Vai Jäm VJg Sim Iis Trm
käe-kõhaline käe-kohaline käepäraneKuu Lüg
käe-peräline käepäraline käepäraneJõh
käe-raha käsirahaKuu Lüg Vai Jäm Jaa Pöi Kul Juu Trm Kod Pst Hls Krk Võn San Har Se Lei
käe-täis mõõtLüg Pöi Emm Käi Juu Kam Urv Rõu Plv Vas Räp Se
käe-töö käsitööLüg Kod Krk Har Rõu Räp Se
käe-vars Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Khk Muh Mar Vig Var Tõs Khn Aud PJg Tor Hää Ris Kei Juu Amb JJn Ann VMr Kad Sim Iis Trm Kod MMg Pal Ksi Lai Plt KJn Kõp Krk Ran Puh Nõo Rõn Krl Har Plv Se
kägal pabulJõh VJg
kägär-pää kräsupeaLüg
kägölikväike heinasaadLüg
kähenakäesLüg
kähver tragiLüg
kähvlist kiirestiJõh
käias saastaga koosKuu Hlj IisR Vai Muh Mar Amb Plt KJn
käiksedendisaegne pluusitaoline naiste riietusese: valgest linasest riidest, lühikese, napilt rindade alla ulatuva pihaosaga ja laiade varrukatega, kanti särgi peal; oli tavaliselt rikkalikult ehitud tikandite ja litritegaLüg
käimält möödaminnesLüg
käis-pääd käisped pluusLüg Jõh Iis
käkär-pukki uperkuutiJõh
käli(mehe) vennanaine; naiseõdeLüg
käli-mees(naise) õemees; mehevendLüg
käliksedvendade naised (ka õdede mehed)Lüg
kämar kobarVNg Lüg Jõh Vai
kämara-jalglaulus: kängusjalg, kõverjalg (halvustav ütlemine)Lüg
kämikad leivatükidJõh
kämmel~ kämmal kämmal, käelaba; rahvapärane pikkusmõõt (labakäe laius peopesa keskelt); laulus: rusikasLüg
kämmeldama kämblaga löömaVNg Jõh Vai Muh Mar Mär Kse Tõs PJg Tor Hää Hag JMd Koe VJg Sim Iis Plt KJn Vas
kämpäräpuntras(se)VNg Lüg Jõh
kämär~ kämarik ~ kämmarik asi ~ olend, mis ~ kes on kängus, kägaras; mütsak, tomp; laulus: ussLüg
känakas käntsakasIisR
känd~ kändas ~ kändäs ~ kännas ka hunnik, kuhi; puhmas, kobar; juurepundarLüg
kännastik kännustikVNg Jõh Vän Juu Kos JMd Ann Koe
käo-käis-pä taimLüg
käo-nisu sammalIisR
käo-pung metspuukIisR
käo-puuk metspuukLüg IisR Sim Iis Kod
käperdus käperdos käperdisJõh Vai VJg Hel
käpikali käpikälli käpuliLüg Jõh
käpili käpüli VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Ans Khk Var Nis JõeK Amb JJn VMr VJg Sim Iis Trm Kod Pal Lai Ran Kam Urv Krl
käpitsema käperdamaLüg Khk Muh Tõs Iis
käpitu käbidü saamatuKuu Lüg Vai Aud Hää KJn
käppara käpra kortsu(s)Lüg Jõh Krk Urv Krl Har Rõu Plv Vas Se
käpukilli käpuliJõh Ann
kärastama käratamaVNg Lüg Jõh
kärbane kärbne kärpne kärbän kärbesJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh KuuK Kad Rak VJg Iis Kod MMg Äks Puh Nõo Võn Rõu Plv Räp Lei
kärbas kärbisVNg IisR Mus Phl JJn VMr Rak VJg Sim Iis Trm Lai
kärbits kärbisJõe VNg Lüg Vai Hää VJg Sim Iis Lai Hel
kärbse-kiri kindakiriVNg Jõh Rid Mar Hää Amb Sim Trm Lai KJn Pst Ran Puh San Vas
kärbuskärbis, rõukLüg
kärbäläinekärbesLüg
kärlis kängusLüg
kärna-konn kärnkonnLüg Vai Khn Hää Iis Trm Kod Ksi KJn Vil Trv Hls Krk
kärna-läll taimVNg Lüg
kärnel~ kärner aednik (mõisas)Lüg
kärnikläne krobelineLüg Jõh Kod
kärrik nuttev lapsLüg Iis
kärris kängusVNg Lüg Kõp
kärristand kidurVNg Lüg Jõh
kärsetama kärsatamaJõh Trm
kärsetänd poolkuivLüg
kärsitune kärsituJõh Vai Kad VJg
kärssi: -s Hlj Lüg Jõh KuuK Amb JJn Koe VMr VJg Sim Kod Pal Lai Plt KJn Trv
kärt kärpHlj Lüg Jõh PJg Juu Sim
kärvendämmä külmetamaLüg
kärä~ kära riid, tüli, lärmLüg
käräjäd~ kärajad ~ sõnumid, teated; rahvakoosolek, nõukoda, nõupidamineLüg
käsikäteni, kätest saadikLüg
käsi-kivitööriist teravilja käsitsi jahvatamiseks (koosneb kahest kivikettast läbimõõduga 40-60 cm)Lüg
käsi-käest käest kätteLüg Kod Ran
käsi-kõrts salakõrtsLüg VJg
käsi-küünar pikkusmõõtLüg Vai Hää Kod Äks Ran Har
käsi-mees käemeesLüg VMr Kod Plv Vas Se
käsi-pite käsipidiLüg Räp
käsi-põsakalli käsipõsakilLüg
käsi-põsekal ~ -posegalla käsipõsakilKuu Lüg
käsis käsilJõh Jäm Khk Kaa Pha Vll Phl Aud Ris Ann Pai
käsissutekäest kinni, kättpidiLüg
käsitsa käsitsiJõh
käsitse käsitsiJõe Kuu Hlj VNg Lüg IisR LNg Kul Mär Vig Han Tõs Aud PJg Vän Tor Kei Rap Juu Kos KuuK Amb JJn Tür Koe Kad Rak VJg Sim Trm Puh Krl Rõu
käsnane käsnast tehtudKuu VNg Lüg Vai
kässi: -s Lüg Khk Krj Kse Trv Hls Krk
kät-mööda käepärastLüg VJg Iis
kätkijalushällLüg
kätkü-jalad~ kätkijalad taval. mitm. jalused, millel kätki kiigubLüg
käuras käharasLüg
kävistamma käbiJõh
kääbokas kääbusLüg
kääbustama käperdamaJõh Muh Kse Han Mih Sim Pil KJn
käämer käämerd käämbri äämri ämbri VNg Lüg Jõh Vai Hää KuuK Kad VJg Sim Iis Trm Kod Pal Äks Ksi Lai Plt Pil KJn SJn Vil Trv Pst Hel Puh Nõo TMr Võn Kam Ote San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
kään vankri osaHlj VNg Lüg Jõh Vai Khk Mus Kaa Krj Vll Pöi Muh LNg Rid Mar Kul Mär Vig Kse Han Var Mih Pär Hää Kei Hag Juu Jür KuuK VMr VJg Sim Trm Kod Ksi Plt KJn Trv Hls Krk Hel Ran Ote Kan Krl Har Plv Vas Räp Se
kään-raud vankri osaJõh Kse Mih Se
käändamakäänama, keeramaLüg
käändümä käändima käändumaKuu Lüg Jõh Vai VJg Kod Nõo Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut
käänulik käänulineLüg
käänute loogeldiLüg
käänüsspää käänüss- käänispea Lüg Trv Krk Nõo TMr Võn Rõn San Rõu
käär-puki: -superkuutiKuu VNg Lüg IisR Mär Vig JMd Koe VJg Trm
käärbutamma kangast käärimaLüg
käärde: -süleskääritudLüg
käärija~ käerija laulus: ema (see kes last mähib)Lüg
käärimalõnga lõimeks korrutama; kangast üles panema e. looma; kangast kokku panema;    (riiet) rullima, pöörama, keeramaLüg
kääritavlaulus: laps, imik (see, keda mähitakse)Lüg
kääv: -e, -i~ käev kangapool (süstiku osa, millele on keritud koelõngarull)Lüg
kääve-vok poolivokkLüg Jõh Käi VMr Sim Trm Kod Pal
käävitama~ käävetama poolima, lõnga poolile kerima; ka keerutama, rullimaLüg
käävitelemapoolima, lõnga poolile kerimaLüg
kõbijas kõbusVNg Jõh Kad Iis
kõbu puruLüg Muh Juu VJg Sim Trm Kod Plt KJn Vil San Plv
kõda: kõakoda, eesruumLüg
kõdanik~ kõdenik kodanik; ka vabadikLüg
kõdarkodarLüg
kõdenema kõdunemaLüg Jõh Vai Jäm Khk Muh Noa LNg Rid Mar Kse Var Kos Jür VMr Kad VJg Sim Trv Puh
kõhassute kohakutiLüg
kõhekoheLüg
kõheldama kõheldama, koheldama kohendamaVNg Lüg Se
kõheste koheJõh
kõhletamma kahutamaLüg
kõhm köhm kõõmKuu Lüg Jõh Kaa Ris HJn JõeK Amb Kad VJg IisK Iis
kõhmane köhmane kõõmaneKuu Lüg Jõh IisR Ris VJg Iis
kõhnama kohmitsemaJõh Kad
kõhukali kõhuliLüg Jõh
kõiba-jalg peente säärtegaLüg
kõik-sugumane Lüg
kõik-sugumine IisR
kõikse keikse kaikse Jõe Kuu Hlj VNg Jõh
kõkendama lõkendamaLüg
kõketama kaagutamaLüg Tõs Aud Vän Nis Juu Kos Koe VMr Plt
kõketama lõkendamaLüg Jõh
kõkitama kaagutamaLüg
kõksis käbeIisR Muh
kõlbamata Jõh Kod San Se
kõlbmata Jõh Jäm Khk Muh Mih Ris Amb JJn Sim Kod Äks Lai Plt KJn Krk Kam Ote Rõu
kõld: -llakollane, kuld(ne)Lüg
kõlgastikaganik, ruum aganate hoidmiseks (rehetoa ja välisseina vahel, ukseavaga rehe alla)Lüg
kõlgus~ kõlgas agan (see, mis rehepeksust pärast terade ja õlgede koristamist üle jääb)Lüg
kõlistamakolistamaLüg
kõlks: -ulöök, (keele) kõlks = keelepeks; lonks viina (see mis keele liikuma paneb);    (lehmakella) kõra; kell (helisev)Lüg
kõlla-hein~ kollahein teat. taimLüg
kõllad~ kollad teat. taimLüg
kõllanekollaneLüg
kõllendamakollendamaLüg
kõlletama~ kolletama kollaseks muutumaLüg
kõlmistamma peksmaLüg
kõmmlöök, hoop, võmm; pauk, põmmLüg
kõmmeldama~ kõmmelduma kaarduma, kummi tõmbumaLüg
kõmmeldelemakõmmutamaLüg
kõnnatu halbLüg Jõh Kaa LNg Aud PJg VJg
kõputama koputamaLüg Kaa Pöi Muh LNg Mar Kul Vig Kse Var Mih Tõs PJg Tor Saa Juu Amb JMd Koe KJn Trv Krk Puh Kam Plv
kõrbpruun (hobune), laulus: hobuneLüg
kõrblaas, suur metsLüg
kõrbenema korbenema kõrbnema kõrbemaVNg Lüg Vai Kod
kõrd~ kord (helme)kord, kaelakeeLüg
kõrduma kerduma kordamaKuu Lüg Jõh
kõre: -dahabras, peenike; kõrend, ritv, latt (millegi pealeriputamiseks)Lüg
kõrendritv; pikk rõhtpuu riiete pealeriputamiseksLüg
kõrgukene kõrguneLüg Muh Lai
kõrgutama uhkustamaLüg VJg Puh
kõri~ kori (saani) korju, seljatugi, leenLüg
kõrisemaka raputamaLüg
kõrjadakorjut (s.t. saani seljatuge)Lüg
kõrra-peräst korrapärast VNg Lüg IisR Khk Krj Vll Pöi Muh Emm Käi Rei Phl Rid Mar Var Tõs Vän Tor Nis Juu Kos Amb JJn VMr Iis Trm Kod Lai Plt Puh Nõo Kam Urv
kõrraline~ korraline taval. mitm. teotüdrukud, kes kordamööda või korrati mõisas tööl käisid (peamiselt talvel)Lüg
kõrrandane korratud kesaLüg Jõh
kõrre-võimalt nooreltJõh
kõrvalineka teotöölise abilineLüg
kõrvandane korvandaine lõimLüg Jõh Vai
kõrve-kõllad nõiakolladLüg
kõrviti korviti kõrvutiKuu VNg Lüg Sim
kõrvitsed pastlapaeladJõh
kõrvustama õmblemaLüg
kõsjamakosimaLüg
kõssutama kussutamaLüg Kse Koe Kod Kam Urv Har
kõva-koorik putukasLüg Jõh Vai IisK Äks
kõvakaul kovakaula lindJõe Kuu Lüg Jõh Vai
kõveldi koveli kööveldi lusikanugaKuu VNg Lüg Jõh Jäm Khk Kär Mus Kaa Krj Pöi Emm Käi Phl
kõvemast kõvõmbast kõveminiJõh Vai HJn VMr Sim Trm Kod Lai Kan Räp
kõverlaulus: sirpLüg
kõverite kõveritte kõveritiKuu VNg Lüg Vai
kõvima kõvendamaIisR Iis Trm Kod MMg
kõvindus Lüg
kõvistama kovistamma teritamaVNg Lüg Jõh Vai VJg Iis Trm
kõõgama kähisemaLüg Juu Har
kõõrussed kõrvussed kõeruksed pastla aasadJõh Amb JMd JJn Pee Koe VMr Kad VJg Sim Lai
kõõski kooski (ei) kunagiLüg Vai
köbjas kõbjasJõh Pöi Ris
köga hunnikJõh Vai Kod
kögerik hunnikJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kaa Krj Emm Aud HMd JõeK KuuK VJg Trm Hls Võn Har Rõu Räp
kögu kögo hunnikJõh Vai Rap Kad Iis Kod Ksi SJn Ran
köhke tragiLüg
köhkä kergatsJõh
köhnama kohmitsemaHlj Lüg Vai
köhnima kohmimaKuu Hlj VNg Lüg
köhötämmä köhatamaLüg Jõh
köie-puulaulus: ikke ~ adra osaLüg
kök hunnikJõe Kuu Hlj VNg Jõh
kökätaja kokutajaJõh
kömp-jalg komistajaJõh Ans Khk Mus Kaa Krj
kömpima kõmpimaKuu Lüg Vai Jäm Ans Khk Vll Emm Ris Juu Kad
kömpä-käp kobakäppJõh
kömpäräs kohmasJõh
köndile köndili pikaliJõh
köndälli kummuliLüg
könks krõnksLüg Hls Ran
könksima lonkamaLüg Vai
könärik könerik könärikko konarlikLüg Jõh Vai Hls Krk
körtjahusupp, vedel tangusuppLüg
körtsis körssis kortsusJõh Vai
kööbel küäbäl veomehhanismLüg Jõh
köödsertemä küätsärdama kooberdamaLüg VJg
köömäkali küürusJõh
kööp-jalg jänesHlj Lüg Vai Khk Kse Aud JMd Plt Krk
kööpa küäpä vilets olendJõh Kad
kööpima kokku kraapimaKuu Hlj Lüg Vai Khk Pöi Kei Juu Pee Kad Iis Plt Hel
kööpämä lonkimaLüg Vil Hls Krk Nõo
kööpäs küöbäs kõverasKuu Lüg
kübarka kiiver, sõjamehe peakateLüg
küdimehevendLüg
küdine(minu) küdi, küdikeLüg
kühkülanemetstuviLüg
kükama kükitamaLüg Ote Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
küki-varbukille kikivarbilJõh
kükikalli kükakilLüg Jõh
kükistama kükitamaKuu Hlj Lüg Hls Lei
küküle kükile kükakil(eJõh Vai Tor JMd Plt Võn Urv Plv Vas
küla-amm~ küleamm ~ -ämm vana külanaineLüg
küla-kund~ külakond külarahvasLüg
külased~ külised külarahvasLüg
küliküliti, külgepidi, küljeniLüg
küli-mit~ kilimit ~ kilmit ~ kilemit puunõu, matt; mahumõõt: 1/3-1/6 vakast; viljamõõdu ühik (ajuti ja paikkonniti erinev – 9-18 toopi); külvinõu, külvivakkLüg
külimat külvimatt kilimatt külimitIisR Rei Phl Lih Han Mih Tõs Aud PJg Pee Kad VJg Sim Pal Plt SJn Vil Pst Hls Krk
külite külitiKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Muh Käi Mar Kul Vig Lih Kse Khn Kod Pal Kam
külje-puud m kangastelgede osaLüg Jõh IisR Vai Kär Vll Muh Han Hää Juu Amb JJn Tür Koe Sim Pal Plt Trv Urv Har
küll: -apalju; laulus: vara, rikkusLüg
küllakasviltune, kalduLüg
küllekilküliliLüg
külli-sööjalaulus: liigsööjaLüg
külvi-vak küli- külü- Lüg Khk Krj Muh Emm Käi Juu Pst Hls Krk Võn Ote Har Vas Se Lei
kümmeline kümnelineVNg Lüg Plt
kümmendik kümnendikKuu VNg Lüg Vai
kümmene kümneneKuu Lüg Kad VJg
kümmes kümnesJõe Kuu VNg Lüg Jõh
künkaline künklikLüg Vai Plt
künnap~ künnepuu ~ künnaspuu künnapuuLüg
künni-lind ööbikKuu Lüg Jõh Muh LNg Mär Vig Kir Mih Tõs Aud Pär PJg Tor Saa Ris Ann VJg IisK Iis Trm Plt KJn SJn Vil Pst Ran Rõu
künnislävi, lävepakk, uksepakkLüg
künä~ küna ka pesuküna, pesupaliLüg
küpsenema küpsemaLüg Vai
kürb: -ä, -a~ kürv mehe suguelund; laulus: poiss, noormees, vanapoissLüg
kürbä peenisKuu VNg Lüg Vai
kürliline krobelineLüg
küäni m õs külgJõh
küügistama küürutamaLüg Jõh
küünar-puu~ künrapuu ~ küintrapuu küünrapikkune mõõdupuuLüg
küünär~ küünar pikkusmõõt: küünarnukist keskmise sõrme otsaniLüg
küünär-põhjakalli Lüg
küüra küüruKuu Lüg Kod Lai Pst Hls Krk San Urv Krl Har Rõu
küüra-selgküürselg (halvustav ütlus)Lüg
küürakalli küüräkälli küürakilLüg Jõh
küüras küürusKuu Hlj Lüg Vai Pal Lai Plt
küürik küürakas, kühmus; kummis; ebatasane maaKuu VNg Lüg Vai
küüristama küürutamaJõe Lüg Vai
küüritama küürutamaLüg Sim Iis Trm Kod Vil Hls
küüsiküüsiti; küünte abilLüg
küüsiline~ küisiline teat. kudumismusterLüg
küüsillaküüntega, küünte abilLüg
küüsitama küünistama; laulus: valutama, kipitama, kirvendama (külmast sooja tuppa tulles)Jõe Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Muh Khn Kei Kad Iis Hls
küüt: -du~ küit kirju, vöödiline, triibuline; loom, kelle selga mööda jookseb valge jutt; laulus: hobuneLüg
küütsitama küürutamaJõh Kod
lalas, laseLüg
laaban lohmakasLüg Lei
laaberdus laaberdajaKuu IisR Se
laabruk laaprok laabrukas laabrak labruk mantelKuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Mär Han Khn Hää Saa Hag Juu Amb JMd Kad Ksi Lai Plt SJn Trv Pst Krk Puh
laadpüssipära; laid (tükk kangast)Lüg
laadakil laialiVNg Jõh Hel
laadine laidneIisR
laadus lahkeKuu Lüg Vai
laajalisi m õs moodiLüg
laaksulomp; madal kohtLüg
laamalt laialtLüg Jõh Vai
laamik vankerJõh Saa Pst Hls Krk Hel
laamimakoristama, korjama (lauda, põldu); otsima; lööki andma, müksima; paremaid palu valimaLüg
laan laane laas lompJõe Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk Krj Pöi Muh Emm Käi Rei Phl LNg Mar Kul Mär Vig Kir Lih Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud Pär PJg Vän Tor Saa Ris Kei Hag Rap Juu Kos JõeK KuuK Amb JMd Ann Tür Pee Koe VMr Kad HljK Rak VJg Sim IisK Trm Kod MMg Ksi Lai Plt Pi
laan-tanu kõrge tanuVNg Lüg Jõh
laane-part lindLüg Har
laanimarassima, ägedalt tegema; ka laamimaLüg
laapimatööd rühkima, kiiresti tegema (eriti niitmisel, viljalõikusel); ka kammima, riisuma; pühkima, koristamaLüg
laasima~ liasima ka puhastama, kraamimaLüg
laatas koosLüg Jõh IisR Khk Kär Kse Var Mih Tõs
laatima käimaLüg
laatsakalli laatsakileLüg
laatsik(as) laiIisR Kad
labe taimelavaLüg
labetis lohakilJõh
labidaska leivalabidas: puulabidas leibade ahju panemiseks ja väljavõtmiseksLüg
ladakalli lohakilLüg
lade: lademepeksmiseks mahalaotatud vilja (eriti rukki) kihtLüg
laduaganik, küün, ait (mingi ruum); rehealuse lattlagi; virn, hunnikLüg
ladumajooksma, käima, hulkumaLüg
lagelagendikLüg
lagedik lageik lagendikKuu Lüg Vai Mär Vig Mih Juu Kos JMd JJn Kod San
lagel lakkele lagedal(e)Lüg Vai Vll Pöi
lagika suulagiLüg
lagima õgimaHlj VNg Jõh
lahanka lahan(tka) kolmjalgJõh IisR Vai Kra
lahe: lahkme ~ lahkemelahknemiskohtLüg
lahjakingitusLüg
lahjad~ lahead taval. mitm. veimed, pruudiannidVNg Lüg Jõh IisR Vai Iis
lahk-valge helevalgeLüg Jõh IisR
lahkerdama laaberdamaLüg
laht-valge helevalgeLüg
lahtimatapma, tükeldamaLüg
lahtinane lahtinaine lahtineKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai
lahtinaselt lahtiseltKuu Lüg
lahvadi kõlakujundJõh
lahverdama lobisemaKuu Lüg Vai Kaa Pöi Mar Aud Kod Lai KJn Krk Ran
laia-käpalaulus: karu või huntLüg
laiakal(l)i laialiJõh
laiakas taimLüg
laidtükk riidekangast; ka põllutükkLüg
laide laie(h) aiamulkIisR Iis Trm Kod MMg Lai Ran Puh Nõo Võn Kam Ote Rõn San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Se Lut
laigas kamakasLüg
laisasegane laisavõituLüg Jõh Kod
laiv-rik laerikk laevarikk mereajuJõe Kuu Hlj Jõh
laklaepealne, pööning; ka juuksed, juuksetukk  Lüg
lakatama naermaJõh
lake-klauss lakkekaussLüg Jõh
lake-koir lakkekaussKuu Lüg Tõs JMd
lake-vasikas lakkekaussLüg Koe
lakerdama kolamaJõh Pöi Khn Hää Kad Trm Plt KJn Hls
lallatama laulmaLüg Krk
lamakalli lamakilLüg
lamba-silm pääsusilmJõh Amb JJn VMr Kod Lai
lamba-silma-kiri musterVNg Lüg Trm Kod Krk
lammmadalik, vesine paik; ka madalam koht heinamaal, põllulLüg
lammestama lämmatamaLüg
lampimalaapima; pika sammuga astumaLüg
lamukalli lamaskilLüg
lamuma lamamaLüg Jõh
landa moodiJõh Vai
langu-joodud järelpulmadLüg Käi Phl Ris Juu
langud ain: lang sugulaneabiellumise kaudu sugulaseks saanud, ka kõnetlusvormel pulmasKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Krj Jaa Muh Phl Mar Mär Vig Kse Han Var Tõs Khn Aud Pär PJg Tor Hää Saa Ris Hag Juu JMd Tür Pai Pee Koe VMr VJg Sim Iis Trm Kod Äks Ksi Lai Plt KJn SJn Trv Hls Krk Hel Puh Nõo TMr San Krl Har Rõu Plv Vas Se Lei Lut
lank-poom langpoom lampoom keelikasHlj VNg Lüg Jäm Ans Khk Mus Kaa Krj Vll Jaa Pöi Muh Kei Rap Hls Hel
lank-puu langpuu lampuu keelikasVNg Lüg Jõh IisR Vai Kär JMd Pai Pee Koe VMr Kad Rak Sim IisK Hls Krk Hel
lant-poom landpoom vankri osaHlj Jõh Jäm Kär Pha Pöi Mär Mih Tor HMd Kei Hag Rap Jür Pee Plt Hel
lant-puu landpuu vankri osaJõe Hlj Lüg Jõh Vai Kei Juu Kos Amb JMd JJn Pee Kad Sim Ksi Hel
lants lantsa semuVNg Lüg Emm Han Tõs Hls
lapak lapatuJõh
lapanda(i)ne sebidusVNg Lüg Jõh IisR
lapandus sebidusVNg Jõh
lapendane sebidusLüg
laperdus Jõh Jäm KJn Hls Puh Vas
lapest koostIisR Kad
lapete lappete lapitiLüg SJn
lapse-koda emakasKuu Lüg Muh Emm Rei Mar Kse Tõs Tor Ris HJn Koe Kad Ksi KJn
lapseleseoma lapseleLüg
lapu lapiLüg Phl PJg Ris Kod Hel
lapulinekutsumata pulmavõõras, kontvõõrasLüg
larikas sõimusLüg Jõh
larima joomaKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Vig Kad Iis
laritama latramaLüg Jõh Urv
larka lõssKuu Jõh Vai Muh Emm Tõs HJn VJg Trm Kod Äks Ksi Lai KJn Krk Ote
larm lärmKuu Jõh Vai Muh Rei LNg Rid Mar Mär Kse Tor Hää Hag Juu Amb Ann Koe Iis Trm Kod MMg Ksi Lai Trv Hls Krk Puh Nõo San Kan Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
larmima larmma lärmamaKuu Hlj Lüg Muh Rid Mar Mär Vig Ris Kei Iis Se
larmitsema lärmitsemaKuu Jõh Vai Rei Mar Mär Kse Mih Hää Hag Juu Koe Iis Trm Kod MMg Plt Hls Krk Puh Nõo San Krl Rõu Plv Räp Se
larpama astumaJõh
lartsama plartsamaIisR Kaa
lasakalli lohakilLüg
lasindase g kanga kudumiselLüg
lasm katuselabidasVNg Lüg
lassväike ümar puunõu, lähker, millega võeti tööle kaasa jooki (kanti nööriga seljas)Lüg
laterlaud- või lattvaheseintega eraldatud talliosa ühele hobusele (suletakse tugeva ristpuuga)Lüg
laterdus lobisejaVNg Lüg Jõh Khk Pha Vll Muh Tõs Khn Hää Ris Nis Jür HJn Koe Kad Iis KJn
latergune~ latsergune lapergune, lapik, lameLüg
laterm(u) laternJõh IisR Vai Trm Kod MMg Pal Lai Ran
latine lattidestLüg Nõo San
lato~ latu pruudilinik, -müts; ka lapatud kangasLüg
latsakali~ latsakalli kõhuli, pikaliLüg
latsergaine laperguneJõh Vai
latsergune latsargune laperguneVNg Lüg Jõh Vai Iis
latsti IisR Khk Muh
latuk linikJõh
laualine lavvaline armulaualineKuu Jõh Vai Khk Mär Ris JMd Koe Iis Trm Plt KJn Krl Har Plv Lei
laubane laupane laubene laupäevaneLüg Vai Jäm Ans Khk Muh Mar Mär Kse Han Var Tõs Khn Tor Ris JMd JJn Koe VJg Iis Trm Kod Lai Plt KJn Trv Hls Hel
laudass kalasiJõh
laudirehealuse lattidest lagi; ka lauda-, tallipealne; ühe lauaga riiulLüg
laudijalaudjas, (looma, eriti hobuse) ristluupealneLüg
lauditamalaudadega katmaLüg
laudune laudneLüg Iis Rõn
lauestama lavvestamma lauks tegemaHlj Lüg Vai
laugketramisel vähe keerdu lastud (lõng); viltune, kallak, längus; osa ahtest (kolmel, neljal parrel)Lüg
laugema laugumaKuu Hlj VNg Lüg
laugnema laugenemma lauks minemaVNg Lüg Juu Amb VMr Kad Sim Iis Kod
laugune ahte laugLüg
laukvalge laik looma otsaesisel; sellise laiguga hobuneLüg
lausujanõiduja, sõnadega arstija; posijaLüg
lausumanõiduma, sõnadega arstima; posimaLüg
lautima lautma lappamaKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Tor Hää Amb JMd VMr Kad Rak Sim Iis Trm Kod Lai Plt KJn Trv Pst
lautissuga tohuribaLüg
lauvustamma lavvustamma laustama lauks tegemaLüg Jõh
lavastamma tahumaVNg Jõh Jür Kad
lavik saapalabaJõh IisR Iis
lavits laavits reeraamHlj VNg Jõh Sim Iis Trm Kod Pal Ksi Hel Ran Puh Nõo TMr Ote Rõn San Kan Urv Krl Har Rõu Lei
lavuskid saapalabaJõh
lebästamma puhkamaLüg
lee~ lie püsiv tulease elamus või väljas; ahjuesisel olev lahtine keedukolleLüg
lee-leuhkaltaleelõukaltLüg
lee-lõugasistumiseks tarvitatav müür või kivi kolde eesserval või kõrval; ka kolle, leeLüg
leedejekahekordne sisseütlev (de+je) sõnast leeLüg
leem~ liem leem, ka vedelikLüg
leemene Kuu VNg Lüg Jõh Khk Pöi Rei Mar Mär Kse PJg Tor Juu Plt Hls Krk Puh Nõo Kam Har Rõu Plv Vas
leepima ihumaVNg Lüg Tõs Tor
leer~ lier laager, ka jõuk, salkLüg
leer-kunna g leerilapsedLüg
leeri löömaõitsis olemaLüg
leeri-paikõitsipaikLüg
leerima leeris käimaVNg Lüg Vai Jäm Khk Pöi Muh Rei Mar Mär Kse Mih Tõs Tor Hää Ris Nis Kei Hag Juu Kos JJn Ann Tür Koe VMr VJg Iis Trm Pal Plt KJn Hls Krk
lees-laud käärlaudLüg Jõh VMr Sim
leessima hulkumaJõh
leet-selg leetseljakJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kaa Krj Emm Aud HMd JõeK KuuK VJg Trm Hls Võn Har Rõu Räp
leeted leeded m leetridKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Kse Tõs Hää Saa Ris Kad VJg Iis Kod Lai Hls
leevik lindLüg
lehe-puu lehtpuuVNg Lüg KuuK Amb Koe Kod Äks Lai Plt Hls Krk Ran Nõo Kam Rõn Kan Urv Har Rõu
lehe-vurr maipõrnikasLüg
lehitama lehvitama; laotamaLüg Vig Han Tõs PJg Tor Se
lehka lehvikLüg
lehke haisJõh
lehkerdama hulkumaIisR
lehkima lehkmä lehvimaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Kad VJg Iis Hel
lehma-mok seenLüg IisR VMr
lehma-nõgelane emanõgesLüg
lehma-rohi taimLüg
lehtine lehtneKuu Hlj VNg Lüg
lehtline lehtneVNg Lüg Kad Trm Lai KJn Vil Trv Hls Krk Puh
lehu leho kergemeelneKuu Lüg Jõh
lehus paosIisR
lehutama lehotamma lehvitamaHlj Jõh Pil
lehutus lehotus kerglaneKuu Lüg Jõh
leies leijis leiutasuLüg Jõh
leietakseleitakseLüg
leigema löügema soojenemaVNg Jõh Kse Ris Pai Plt
leits löits leitseHlj VNg IisR Kaa Pöi VMr
leiva-kond leiväkund leibkondLüg Kod
lellisa vend, onuLüg
lellotamma nutmaLüg
lelotamma nutmaLüg Kod
leluma karjumaLüg Kod MMg
lemendane villarullVNg Lüg
lemmeldama narmendamaJõe Lüg Trv Hls Krk
lemmigunelemmik, armasLüg
lemu lemo leitsakJõe Kuu Hlj VNg Jõh
lende pilpatükkLüg
lender käsipuuLüg IisR Kaa Muh Ris Kos JMd JJn Koe VMr Sim Plt KJn
lenguline käänulineLüg Pee
lengäkalli längusLüg
lenk aasJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kaa Krj Emm Aud HMd JõeK KuuK VJg Trm Hls Võn Har Rõu Räp
lenks aasHlj Jõh Vai HJn KuuK Kad
lepka veriLüg
lepapuk putukasJõh
lepastik lebästikko lepikLüg Vai Lai
lepikseen VNg Lüg Ann VMr VJg IisK Iis Trm Lai Plt KJn Krk Hel Ran
lepimata lepmädä leppimatuLüg Mar Tõs Kod Hls Har Plv
lepistik VNg IisR Iis Kod Äks Lai Puh Nõo Ote San Kan Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
lepä-karva~ lepakarva punakat värviLüg
lesanka liesantka sanka sontka ahjupinkVNg Lüg Jõh IisR Vai Phl Pee Rak Iis Trm Vas Räp Se Lut
lesku ahjupinkVNg Lüg Jõh IisR Vai Pil
lestõhuke lai lehetaoline asi; kest, ka kaunLüg
lestama lestIisR Vai
leste ujulestVNg Lüg Jõh
lestima lüdimaLüg Jõh IisR Ann Sim Iis
lesu leso ahjupinkLüg Võn Kam Urv Rõu Plv Vas Räp Se
let(juukse)palmik, pats; (punutud) piits; käärpuudelt võetud lõngavihtLüg
letima letma lappamapunuma, põimima, palmitsema; peksma (piitsaga)Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Khk Muh Mar Kul Mär Vig Kse Var Tõs Aud PJg Vän Tor Hää Nis Kei Juu HJn Amb JMd JJn Ann Pee Koe VMr Kad VJg Sim Iis Plt KJn Trv
letuska lettoska tüdrukLüg
letuss paelussLüg Jõh IisR
leuhkalõugas: pae- või raudkivist iste ahjusuu eesLüg
levadalebada; puhataLüg
levakulebagu, puhakuLüg
leve libleLüg Vai
levendane levendäine levendene kraasitäisVNg Lüg Jõh Vai
leverdamma lobisemaLüg
libamiste libamisiKuu VNg Lüg Jõh
libas libamisiLüg Jõh Mär Amb Sim Iis
libasse libamisiIisR Kad Rak
libats kühvelJõh
libema libisemaLüg
libene tiguJõh
libin lipin Lüg Jõh Khk Pöi Rei Tõs Hää KJn Trv Hls Krk Hel San Urv Rõu
libistaja libistiHlj Lüg Jõh Khk Rid PJg Kei Kod Kam Ote Rõn Urv Se
libitsema lipitsemaKuu VNg Lüg Rei Saa VJg Iis Kod Hls Krk
lidikivi lutsukiviJõh
lidukimpLüg
ligedal ligidalLüg Khn Ris
ligedale ligidaleLüg
ligemba ligemaleLüg
ligidiku ligistikkuLüg
ligissute ligisote ligistikkuVNg Lüg IisR
ligujelikkuLüg
liha-võte-pühad lihavede- lihavõti- lihavate- Kuu VNg Lüg IisR Vai Jäm Ans Kär Kaa Krj Pöi Muh Emm Phl Mar Kul Mär Vig Kse Mih Tõs Aud Hää Ris HMd Juu Kos Jür HJn JõeK Amb Koe VMr VJg Iis Trm Kod MMg Pal Äks Ksi Lai Plt KJn SJn Kõp Trv Pst Hls Krk Hel Ran Puh Nõo TMr Võn Kam Ote Rõn San Kan Urv Har R
lihanik lihunikLüg Vai
lihavast(e) lopsakaltLüg Khk Jaa Phl Tõs Ran Krl
lihimalihvima, tasandamaLüg
lihti tihedastiKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Kei HJn Iis Ran Puh Võn Kam Ote Rõn
lihtima lihtmä Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Ans Vll Muh Emm Rei Mar Kul Mär Vig Kse Han Mih Tõs Aud Tor Ris Nis Kei Juu Jür HJn JõeK Amb JMd VMr Kad Rak VJg Iis Kod Pal Lai Plt Pil KJn Hel Ran Puh Kam Ote Rõn Kan Urv Rõu Plv Vas
lihutama väetamaVNg Jõh Jäm Khk Mus Krj Pha Vll Krk
lihvtsik livsik liistikLüg Vai
liiate liiatiVNg Lüg LNg Mär Tor
liiategi liiatigiKuu Lüg Ris HMd Kad Iis
liiatesse liigaIisR
liiberdama lipitsemaVNg Lüg JMd Kad Iis Kod
liibitsema lipitsemaIisR Muh Mär Han JMd JJn Koe Trm Ksi Lai Plt Ran Puh Nõo Rõn Urv Plv
liiderik liiderlikLüg Saa Hls Krk Hel
liiduje~ liideja lidusse, kimpuLüg
liiduma liiuma liidma õgvendamaLüg Kod
liikel: -e Kuu VNg Lüg Vai
liimukas lim(m)ukas vihmaussJõe Kuu Hlj VNg Jõh
liiskloos (liisu võtmine = nekrutite võtmisel tehtav loosimine)Lüg
liistuma liisumaHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jaa Kse
liitmajuurde panema, laduma, peale panema; ajama, toppima; kokku suruma, kokku vajutama; juurde tulema, saatma jne.Lüg
liiva-rohi taimIisR Rid Mar Kse Juu Trv
liivastama liivatamaVNg Lüg
liivastik liivikVNg Lüg Mär Kse Tõs Kod Plt KJn Puh Kam Krl Rõu
liiverdamma meelitamaJõh Vai Sim
liiverdämmä joomaLüg
liivima tasandamaLüg
liivistik liivistükk liipstük liistikJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh LNg Mar Lih Kse Ris Nis Juu Jür Amb VMr VJg Sim Iis
likaldialasti, vähese riidegaLüg
likerdama slikerdamaIisR Rõu
limpsuma limpsamaVNg Jõh
linalinik, pruudi ja abielunaise peakateLüg
lina-ligukiudude eraldamiseks pandi korjatud linapeod mõneks nädalaks likkuLüg
linanelaulus: telgedel üleslöödud linane kangasLüg
linaniminu (oma) linaLüg
linikabielunaiste peakateLüg
linksuma loksumaKuu VNg Lüg Puh
linku laskema sulgemaJõh
linnka linnus, kindlusLüg
linna-lõngulinepoelõngaline (tehtud poest ostetud lõngast)Lüg
linnalane linlaneKuu VNg Lüg Vai
linnaslinask, teat. kalaLüg
linno-oblik(as) taimLüg VMr
linnu-petis linnupeteLüg Khk Vig Iis Trm Äks Plt KJn
linutus linutis om: linutse linutamineKuu Lüg Jõh Rap Juu Amb VMr VJg Sim
lipka salk, jõuk; laulus: polk (sõjaväeline üksus)Lüg
lipa-lapalane lipakasLüg
lipet adralusikasVNg Lüg Jõh Trm Lai
lipima lipma lappimaKuu VNg Lüg Vai
lipit: -time ~ tume~ lipits libiti adralusikasharkadra lusikasLüg Jõh Vai
liplakas liblikasLüg
lips-hein taimKuu Lüg Jõh Vai
lipsakas õhukeKuu VNg IisR Mär Var Hää Ris Jür Amb JMd JJn Koe Iis Plt Hel
lipsuline lipsolene tombulineKuu Jõh Mar Mär Aud Ris Juu Koe Sim Plt
lipsuma Jõh Mär Kse Var Kod
lipsutama lipsotama edvistamaJõh Khk Mär JMd Kod Nõo Rõu
lipussalgas, hulgasLüg
lirakas liraJõh
lirgutama ketramaLüg Plv
lirpsima lürpimaIisR
lisandik lisaVNg Lüg
literõhuke, ümar metallnaast rõiva ehtimiseksLüg
literdama liiderdamaKuu VNg IisR Jäm Khk Kaa Krj Vll Pöi Muh Emm Phl Mar Mär Kse Han Tõs Aud PJg Saa Ris Juu Kad VJg Sim Kod Ksi Lai Plt Pil Hls Hel Ran Puh Võn Urv Plv
litrama lobisemaLüg Jõh IisR Kod Ran
litrun littur jänesLüg Iis
litsik litsLüg Jõh
liugu-päiv vastlapäevJõh IisR
liugutama liugu laskmaVNg Lüg
livastama libastamaVNg Lüg
liverdama liverdämmä lipitsemaKuu Hlj VNg Jõh Vai Khk
livestama libastamaVNg Jõh Trm
livestuma libisemaKuu Lüg Vai
lobak(as) lobisejaKuu VNg Lüg Hää Koe Iis Puh Krl
loblakas lobjakasLüg
lobut(i) lobot lobudi lobudikKuu Hlj VNg Jõh Kse Kad Sim Iis Trm Plt Hel
loda sodiJõe Kuu VNg Jõh Vai VJg Iis Kod
lodakalli lohakilLüg Jõh
lodama lobisemaJõe Kuu Jõh
loderdama looderdamaKuu VNg Lüg Vai
loderik laiskKuu Hlj VNg Lüg IisR Vai Mär KuuK Kad Rak VJg Sim Iis Lai
loderikust lohakaltKuu Lüg
lodotamma lobisemaLüg
lodustik lodostik lodumaaLüg Jõh VJg
loga porineJõh
logerema logelemaKuu VNg Lüg VMr
logerik laiskHlj Lüg Vai
logotama pesemaLüg Jõh
logune logonõ katkineLüg Vas
lohakal(l)i: -lle Lüg Jõh
lohmama lohmerdamaVNg IisR Jäm Khk Mar Vig Kse Han Mih Tõs PJg Iis KJn Puh
lohverdama lohmerdamaIisR Mar Juu Jür KJn Rõu
lohvka lohka lovka loohk Jõe Kuu Hlj Lüg Jõh Vai Kul Mär Juu Koe Kod Vas Räp Se
loigard loigart loikamKuu Lüg Kad Sim Hel Ote Plv
loigas loikamLüg Trv
loigerdama kooberdamaLüg Rei
loim: -uveelompLüg
loisk loimveelompLüg Jõh Jaa Pöi Muh Emm LNg Rid Mar Mär Vig Han Mih Tõs Aud Hää Nis Juu Kos Jür HJn JõeK Kad VJg Sim Trm Kod Ksi Ran Kam
loisma loimJõh
loisoline sulaLüg
loistuma loistoma sulamaVNg Lüg Kod
loisutama loisotamma sulatamaKuu Lüg Kod Nõo
lokents lohakasJõh
loksima loksma loksumaLüg Muh Hää Krk Hel Ran Nõo Kam Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
loku-laudkahe püstposti vahelise põikpuu külge riputatud laud, mille kolistamisega anti märku (näit. kutsuti sööma) Lüg
lollikas lollakasVNg Lüg Koe Iis Puh Krl
loma sodiJõe Jõh Muh JõeK KuuK Kod
lomakal(l)i längusJõh
lomama muljumaJõe VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk Mus Krj Jaa Pöi Muh Kul Kei JõeK Kad Iis
lomima muljumaKuu VNg Lüg Jõh Khk Krj Trm Kod MMg Lai Ran Puh Kam Rõn
lomistama lomestama muljumaLüg Jõh Pha KJn
lomitama lamamaLüg
lompsima lompsma lobisemaKuu Hlj Lüg Kaa Pöi Mar Kse Hag Koe Iis Kod Plt KJn Puh Har
lomu lomo kuu sodiJõh Nis
londerdama logelemaKuu Lüg Han Khn Kei Sim Lai Rõu
longakalli: -s Lüg
longo-kulm madalate kulmudegaLüg
longokalli longusLüg
lonku: -s VNg Lüg Muh HMd VMr Sim Kod Nõo
lontama lonkimaLüg Tõs Iis Kod
lontos lontisLüg
lonts lörtsJõe Hlj Lüg Kad KJn
looderdus looderIisR Vai
loogmahaniidetud hein, viliLüg
looga-heitja ussLüg Kam Rõu Plv Vas Räp Se
looga-kindadpulmahobuse looga külge kinnitatud kindad (kingitus pruudi sõidutajale)Lüg
looga-küünedõnarused, sälgud looga otstes aisade asetamiseksLüg
loogas lookasLüg
loogelineloogakirjadega musterLüg
loogeti loogeldiVNg Lüg Kir Juu Koe VJg Trm Lai Plt KJn
loogutam(m)a sörkimaLüg Rõu
lookhobuseriist: kõveraks painutatud puu, mille külge rakendati (vankri, ree jms.) aisadLüg
looma-puud käärpuudKuu Hlj Jõh Juu JMd Kod
loomustam(m)a noota vedamaLüg
loonandane loodeJõh
loonastane loodeJõh
loondane luontaine alustusVNg Lüg Jõh
loonustase loomultJõh
loosliisk (liisuvõtmine kuulus nekrutite värbamise protseduuri juurde)Lüg
loos (olema)loetud, arvel olema; loogusLüg
loos-valts akna osaLüg Vai Kod
lootama luotma nurisünnitamaKuu Hlj Lüg Ris Jür Kad Iis
lootlik lootevLüg Kse Iis Puh Krl
lootsima tõrelemaLüg
lopakas lobisejaLüg
loperdama mõlki löömaLüg Iis
lopsakasti lopsakst(e) Lüg Muh Koe VJg KJn
lorakas loraka lohakasVNg Lüg Jõh Muh Kse Han Hag Iis
lorakil(e) lorakille lohakil(e)Kuu Hlj Jõh Emm Rei Phl Mär Nis Jür Kad VJg Pil Hls Ote
lorbatus lobisejaLüg
lorgutama lorgotamma lobisemaKuu Lüg
lori-kapukas lobisejaLüg Vig
lorpima larpimaKuu Lüg Mar Kse Iis Trv
lortama latramaLüg
lortsak(as) lortsLüg Jõh Mar Hel Krl
lorup loorop loruVNg Jõh Kod Hls Krk Ran Ote San Urv Krl Har Rõu Vas Räp
loska lotska põrandatalaIisR Kod Ksi Ran Puh Võn Kam Ote Rõn Rõu Plv Vas
losom hunnikLüg
lotakalli lohakilLüg
lotku lotka lutku lootsikLüg Vai Var Tõs Aud
lotokalli lotakilLüg
lotrama lobisemaKuu VNg Lüg Jõh Muh Kse MMg Puh Se
lotsima lotsma vajutamaKuu IisR JõeK VJg Trm Kod Pal Hel
lotsitama vajutamaLüg IisR Iis
lotsutama pesemaKuu Lüg Kad Kod Urv Rõu Vas Räp
lotutama lototama ripnemaJõe Lüg Jõh Kad Iis Kod
lousi: -slõdvaks lõdvaltJõe Jõh
lousima latramaLüg
loutsima ütlemaLüg
lovama õnnestumaIisR
lovisema vedelemaLüg Jõh Vai
lovistama vedelemaJõh Vai Hel
lovitama vedelemaLüg
lubja-ahilubjapõletamise ahiLüg
luderik lohakasLüg
ludistamalutsima, ludimaLüg
ludukalli lösakilLüg
ludustama peitmaJõe Jõh Phl
ludutama ludusse tõmbamaHlj Jõh Phl Sim Plt
luetaja~ loetaja laulus: laulikLüg
luetama~ loetama lugema panema, lugemisoskust kontrollima; kirikus maha kuulutatud saama, abiellujate nimekirja astuma; leeritama, leeris käimaLüg
luetuss-laud~ loetuslaud laulus: kirikuõpetaja ( ~ teenri) käsikiri, raamat vms.Lüg
lugemaka sõnu peale lugema, nõidumaLüg
luhtima tuulutamaLüg Khk Nis Pst
luikama~ luigutama ammuma (härja kohta); karjasarve puhuma, üldse pilli puhumaLüg
luitama luitma uitama; ka pilli puhumaHlj Lüg Jõh Muh Mar Kse Han Tõs Kei Juu Jür JMd Koe VJg KJn
luitand nud-part luineJõe Lüg
lukar~ luukar kösterLüg
luku-vööpulmas ämmale kingitav vöö (kui annikirst täis sai, pandi kirstu kaas kinni ja vööots jäeti välja, peigmehekodus anti see vöö ämmale)Lüg
lukuline lukkVNg Jõh Koe VJg Plt KJn Krl
lullima nutmaVNg Lüg Jõh Hää Iis
lumbija lausujaLüg Jõh Vai
lumbima nõidumaJõh Vai
lumbuja lausujaKuu Jõh
lume-kiri kindakiriIisR San
lume-läll lumelill ülaneLüg IisR Vig Tor Ris IisK Kod Krk San Räp
lumevidak õhuke lumekordLüg
lummima lumbima varitsemaLüg Jõh
lummima lumma lummamaLüg Har Plv
lummimisi varitsedesLüg
lup klupp mõlkLüg Jõh Iis Trm Kod MMg Lai Ran Nõo Rõu
lupistama mõlki minemaLüg Jõh Iis Kod Trv
lusteteat. taimLüg
luu-painija luupainajaJõh Jäm Iis
luu-valu-rohi taimLüg Khk Pöi Muh Rei Mar Mär Kse Ris Juu Plt Hls San Plv Vas
luudima hulkumaKuu Jõh
luudima pühkimaKuu VNg Lüg Jõh IisR
luukar ka teat. kalaLüg
luulama~ luulema mõtlema, arvama; ka laulma, karjumaLüg
luuri löömatantsimaLüg
luuskampi viskamaie luuslanki löömaLüg
luussa lüöma luuslanki löömaLüg
läbenema läbänema täidimaVNg Lüg Jõh Krl
läbi-segamiste läbisegiLüg
läbimiste läbistikkuKuu Lüg
läbäkäs nahkhiirLüg
lädä-jalg lääpjalgLüg
lädäkalle lädäkälli lösakilVNg Lüg
läetsakil: -lle IisR
lähessute lähestikkuLüg
lähetü lähädü ahnitsejaKuu IisR Vai
lähkernõu joogi tööle või teele kaasavõtmiseksLüg
lähätus lähedüs kergatsKuu VNg Lüg
läimamalaimamaLüg
läll lill lelulill; kannVNg Lüg Jõh Vai VMr VJg Sim Iis Trm Kod Lai
lällekeinelillekeneLüg
lälletama lällamaJõh
lällitama lällamaKuu VNg Lüg Jäm Mär Kse KJn
lämakas lämägäs lasuKuu IisR Han Tõs Hää Jür JMd Kad Nõo
lämm lämb leitseKuu VNg Jõh Vai Jäm Khk Pha Muh Rei Mär Kse Juu Jür HJn JõeK Amb JMd JJn Ann Pai Pee Sim
lämmakas seenIisR
lämmastama lämmatamaKuu VNg Lüg Jõh Vai Var Pee Kad Iis Plt Ran Krl
lämmetama lämmatamaJõh Ris
lämmu lämbeLüg Juu
lämmästuma lämmästümmä lämbumaLüg Vai
lämpsama deskrJõh
lämpäkälli viltuLüg
lämäkälli laabakilLüg
lämäs viltuLüg
länge: -s Lüg Vig
längä tegema liiga tegemaLüg Lut
längäkalli längakilLüg
länne-tuul läänetuulKuu Hlj VNg Lüg Jõh Kad
lännik~ länik 1–5-toobiline ümmarguse põhjaga ja kaanega puunõuLüg
lännima palju joomaJõh Iis
läns länts länne lääsJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh
läntä-jalg laiskvorstLüg
läpastik allikane maaIisR Iis Rõu
läpästumma läbästümä läppumaKuu Lüg Vai
läpästämä~ läpastama hallitamaLüg
lära pläraVNg Lüg Jõh Kad Kod Lai Nõo
lärakil: -llelohakilJõh Juu
lärekas lärakasLüg
lärpima larpimaKuu IisR Iis Lai
lärtsama plärtsamaIisR Khk
läsakil: -lle IisR
läsatama lösakile heitmaIisR
läterdama laterdamaLüg Muh Saa Kad Kod SJn Hls
lätrama latramaKuu IisR Mar Kod Lai KJn Pst Krk Ran
läts vormitu eseIisR Pöi Han Mih Juu VMr
lävestämä valetamaLüg
lävetama löömaJõh
lävä läviVNg Jõh Rid
lääberdama laaberdamaKuu IisR Jäm Khk Vll Jaa Kse Aud Hää Pil KJn Trv Hls Krk Puh Kam Krl
lääbäkali lääbakileJõh
lääga hlääga lähkerIisR Se
lääne-mees peigmehe vendLüg
lääpa-jalg lääpjalglonkur (halvustav); laulus: huntKuu Lüg Jõh Jäm Khk Hää Kos Trv
lääväk vasakLüg
lõdus lahkeLüg Jür Pee Koe
lõdval lotval Hlj Lüg Jõh Muh Mar Mär Var Tõs Khn Nis Juu Kos Jür HJn JõeK VJg Sim Iis Plt
lõdvele lõtvel lõdval/e Lüg Kod
lõdvemal(l)e (lõtvemalle)Lüg Kei Juu KuuK Kad VJg Iis
lõhinal põlemaIisR Pöi Muh Mar Mär Kse Han Var VMr VJg Iis
lõhmakas lahmakasLüg Muh Mär Kse Hää Nis Jür JMd Koe Iis Puh
lõhverdus lobaIisR Kod
lõiku-kuu leiku- augustKuu Hlj Lüg Jõh Mus Kad
lõikuse-kuu leikuse- augustKuu Lüg Jäm Ans Khk Kaa Krj Pha Pöi Muh Emm Rei Phl Mar Vig Mih Tõs Pär Tor Ris Nis Juu Jür JõeK VJg Trm Kod KJn Hls
lõimkanga põhikude, lõimelõngadLüg
lõimamasõimama, laimamaLüg
lõip loipu lõmmVNg Lüg Jõh Vai Emm Käi Phl
lõketama lõkendamaJõh Jäm Khk Emm Tõs VJg Iis
lõksastelemapraksudes purunemaLüg
lõksu-laudlaulus: pesukurikasLüg
lõmima õgimaLüg Muh Mär Aud Hää Koe Kad Kod Lai Plt SJn Hls
lõmises ain: 3 p lõõmasLüg
lõmm: -u~ lõmmus: -e peerupakk (millest peerge lõhestati); peerg; laulus: tuli, süsiLüg
lõmpsakas lorajaLüg Lai Puh
lõmu leitseLüg Jõh JMd
lõmustama purustamaJõh
lõnga-pak longa- lõimepakkHlj Lüg Jõh KuuK Amb JJn Koe VMr VJg Sim Kod Pal Lai Plt KJn Trv
lõpe-otskanga lõpuotsLüg
lõuend~ lõvvend labane riie, haril. linane või kanepineLüg
lõugaspaekivist istekoht lee ees; koldemüüri jätk ahjusuu ees; laulus: leeLüg
lõugulinelaulus: linane, lõuendineLüg
lõuguti: -timekolgits, tööriist linavartelt “luude” lahtimurdmiseksLüg
lõunet lõunaLüg
lõverdis lobisejaJõh
lõõdama hulkumaJõh IisR
lõõderdama hulkumaJõh
lõõg: lõakütke looma (lehma) seina ~ posti külge kinnitamiseks; vasklülidest vöö, kaunistatud metall-liistakutegaLüg
lõõmenesimene vill tallelLüg
lõõmin tallevillLüg
lõõts(sepa) tööriist tule õhutamiseksLüg
lõõtsa-lauad(sepa)lõõtsa osaLüg
lõõtsa-nahk(sepa)lõõtsa materjal; ka sõimusõnaLüg
löda lödiIisR Kod
lödastik tüma kohtLüg VJg Iis
lödin lötin deskrIisR Kad Krk Ran
lödisema lõdisema lobisemaKuu IisR Vai Jäm Khk Vll Rei Mar Mär Tõs Saa Ris Juu VJg Sim Iis Hls San
lögötämä läkastamaLüg
lömpama lompamaKuu IisR Kod Ran
lömper lonkurIisR
lömpsama lonkamaIisR Kad
lömpsima lonkamaIisR
lömu leitsakIisR
löngä: -s Lüg
lönksima lonkamaJõh
löra loraIisR Ran
lörakil lohakilJõh Han Kei Juu
lörgetamma ketramaJõh
lörka lohmakas rõivasIisR
lörpima Jõe Jõh Pha Pöi Mar Han Äks
lörpsima lörpsmä lürpimaJõh Jäm Ris Kad Ote
lörrima sadamaLüg
lösakas lasuIisR
lössakas lasuIisR Tõs
lötsi lössiLüg Saa JJn
lötv lötvä lödev lõtvKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Khk Emm Käi Ris Ran Nõo Kam Rõn
lötvest lötväst lõdvaltJõh Vai
lötväle lödväle lõdvaksKuu Jõh
lötäkalli lohakilLüg
lövvüs levvis leius leiutasuLüg Jõh Vai Ran Puh Nõo Ote San Kan Urv Krl Rõu Plv Räp
lööberdus lööberdisKuu IisR
löögä~ lüega löögeLüg
löörikas vihmaussJõh
lükendäne helmepaelLüg
lüngas längusJõh Vil
lüngekalliviltu, kiivas, längusLüg
lüristamma luristamaLüg
lürpsima lürpimaIisR
lüsi: löe ~ löövikati varsLüg
lüssamalüpsmaLüg
lüüdi õs õnnJõh
maa-haigus nahahaigusLüg Kad SJn Hls Kam Ote
maa-ilmatune maailmatuJõh Kam
maa-kaurad m kaerasortLüg
maa-kirves Jõe Kuu Lüg Kär Pöi Rei Lih Var Tõs Vän Tor Juu JõeK JMd Ann Tür VJg Trm Plt Har Se
maa-lammas lambatõugVNg IisR VMr Kod
maa-munalaulus: ussi peaLüg
maa-murakas taimLüg
maa-münt taimJõh
maa-oder odrasortLüg Kul Mär Vig Lih Kse Tõs Khn PJg Tor Ris Kei JJn Tür Koe VMr VJg Sim IisK Trm KJn
maa-sibul taimLüg Krk
maa-sulanearh. palgasõdur; mõisa ametmees, kes on ka külakogukonnas juhtiv tegelane; sulane, kes sai töötasuna maatüki harimiseksLüg
maaglema maadlemaLüg
maake-lõng maagelõngJõh
maalutama laisklemaLüg Mär Juu Jür HJn JõeK JMd Ann Kad VJg Sim Trm Lai Plt Pil
maanima~ maanitama ~ mainitama ~ manitama meelitamaLüg
maanis-tee maanteeLüg Jõh Vai Kod
maarama mangumaLüg
maarja-sõna-jalg maari- Lüg Jäm Khk JMd VMr Kad VJg IisK Trm Kod Krk Nõo Har Rõu Plv Vas
maarja-takjas taimLüg
maaru-ruki rukkisortLüg Vig Lih Trm
maaruma mangumaHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai JMd Koe VMr Kad VJg Sim Iis Trm Kod Lai Plt
maatama magatamaKuu Lüg Jõh Hää Saa Kod Hls Krk Hel Puh Nõo San Kan Urv Har Rõu Plv Räp Se
maatessanna(tema) magadesLüg
maatsima löömaVNg IisR Kad
madar~ madaras värvitaim (punase värvi saamiseks)Lüg
madikas~ matikas sõnamäng: mardikas; ka matar, kaigasLüg
madrakmatar, malakas, vemmalLüg
maganik magamineJõh
mahkeldama mehkeldamaLüg Jõh Plt Hls Krk Räp
mahkendama mehkeldamaLüg Jõh Hää
mahkerdama mehkeldamaLüg Jäm Jür Trv Urv
mahku mahtiKuu VNg Lüg Jõh Juu JõeK Kad
mahla-kaskkask, millelt kevadeti võetakse mahlaLüg
mahta ära kiruLüg
mai-põrnik(as) Lüg IisK
mai-vurr maipõrnikasLüg
maidnik maitlik mainik maisnik maitsnik(as) majatnik kellapendelVNg Lüg Jõh IisR Vai Jaa JõeK Iis Se Lut
maidupiimLüg
maimula(i)ne maimJõh Vai Kod
mainitamarääkima; nurumaLüg
mainitsema manitsemaKuu VNg Lüg Jõh Vai Jäm Khk Pöi Muh Rei Phl Kse
maistamaitstaLüg
maja-hiir koduhiirLüg HJn Kod
majaka-vitsad m maavitsLüg Jõh KJn
majanik üürilineVNg Lüg Jõh Vai Kod
majunik majonik üürnikVNg IisR Vai Kod
makerjaslühike, jäme vorstLüg
maldutama maldotama vaigistamaLüg Jõh Vai
malkama malgutamaLüg Mus Kaa Emm Hää Juu Trm Kod Pil Krl Rõu
mallad~ mallased linnased, idandatud viljaterad õlle või rituaalse leiva tegemiseksLüg
malosiva ternesIisR
maltuma malduma taltumaLüg Jõh Vai Kod
manalanesurnu, surnu hingLüg
mangerdama mangumaLüg Jür Plt
manitama meelitama mangumameelitama; mangumaKuu Lüg Jõh IisR Vai
manitus meelitusLüg IisR
manna-kiriteat. musterLüg
mansikas mantsigas maasikasKuu VNg Lüg Jõh Vai
mantkoorLüg
mantima piima koorimaJõe Kuu VNg Lüg IisR Jür HJn JMd VJg KJn
mao-ajaja ~ -aaja loomahaigusHlj VNg Lüg Jõh Mär Tõs Hää Juu Jür Kad Rak VJg Kod Plt Trv Pst Hls Krk Hel Nõo Võn San Har Plv Räp
maokal(l)i kõhuliLüg Jõh
maoline mauline kõhutäisKuu VNg Lüg Jõh Kse Aud Kod Urv Rõu
maramahullamaLüg
maranvärvitaim (punase värvi saamiseks)Lüg
mardi-joodud Lüg Mär Var Trm
mareta maretipäe maretebä Lüg Jäm Ans Mus Muh Emm Mar Tõs Aud Juu JõeK JMd VJg Kod Lai Trv Hls Hel Räp
marga-puukangi põhimõttel töötav puust või metallist käsikaal, päsmerLüg
margumarga võrraLüg
margutamasõnamäng: liigutamaLüg
marja-puu marjap(u) marjabu kreekKuu VNg Lüg Vai
marjalt marjaksJõh Var Aud Koe Trm Pst
markraskusmõõt (nael); margamaa, mõõdetud maatükk; raha, münt; ehisraha, kaelarahaLüg
marras mardus hädaohtlikKuu VNg Lüg Jõh Vai Jäm
marras-kedul marrasketul marraskil(e)Kuu Jõh Kad
masa-kandajalaulus: rase naineLüg
masakas massakas masajasLüg Jõh Muh Koe
masennik masseinik maseinikas masselnik masuurikasKuu Lüg Jõh IisR Kei
maslenitsa maslitsa maasõnits maasel(n)its vastlapäevIisR Vai Kod Krl Har Vas Räp Se
matvilja mõõtühik (2–6 toopi); puunõu, kasutatud veskis jahvatustasu (mati) võtmiseksLüg
matermatar, malakas, kaigasLüg
matimaa pinnamõõtLüg Jõh Khk Pöi Räp
matine Lüg IisR Muh VMr
matrakmatar, malakas, kaigasLüg
matrak(as) madrak madjakasLüg Vai Kod
matsab ain: 3 p matsubLüg Vai Kod
matska toitIisR
matuline matolene matuselineLüg Khk Kaa Vll Muh Käi Rei Kul Mär Kse Tõs Vän Kei Juu Koe
mauguma näugumaIisR
maukjäme (jämesoolest või lambamaost) vorst või verivorstLüg
mdämis; midaLüg
medel maiasLüg
meele-märguta meelemärkusetaLüg Vän
meele-peräline meelepäraline meelepäraneLüg IisR Kse Iis Trv Hel Rõn San Vas Se
meeleldasa meeleldase meeleldiKuu VNg Jõh Koe Iis Kod
meelelinemeelepäraneLüg
meelessana(sinu) meelesLüg
meelestama~ meelitelema järele mõtlema, meenutamaLüg
meelimeeldiv, meelepärane (ka liitsõna osana)Lüg
meen(a) vahetusKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Khk Pha Mär Var Juu Kos Pai Iis Trm Võn Krl Räp Se
mehe-süld käsisüldLüg Khk
mehetaja mehitaja lindIisR Mar Iis
mehinemeigas, kaelustuviLüg
mehkeldus mehkeldajaIisR
mehkendama mehkeldamaKuu Jõh Trv
mekitama mekkimaKuu Jõh Saa Kod Plt
mekud mekud: ains mekko riidedKuu Hlj Jõh Vai
melek(as) meelekas lindIisR Mar Sim Iis Trm Kod Lai KJn Trv
meluma käratsemaJõe Kuu IisR
menen(mina) lähenLüg
mere-kilk merikilkKuu Jõh Khk Mus Pöi Rid
mere-kotkas merikotkasIisR Pöi Hää
mere-kull kajakasVNg Lüg IisR Amb Koe VMr VJg
mere-siga kalaJõe Kuu Lüg Khk Krj Emm Rid Mar Tõs Ris Juu Kod
mere-sõlm Jõh Vai Pha Aud
mere-süsi kivisüsiHlj VNg Jõh Mar Mär Kse Aud Saa Nis Kad Kod Lai Krk
meri-mees Jõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Rei JõeK Kad Kod
meriline kalastajaKuu Jõh
mernik mirnik märnik mõrnik nõuHlj IisR Hää Nis Kos Pee VMr Kad Iis Ksi Trv Hls Krk Hel Puh Võn Krl Har Rõu Plv Räp
merone tormineLüg
meru mero maruLüg Jõh IisR Vai Jür HJn Sim Iis
meruline merroline tormineJõh Vai Sim
meruma meroma marumaVNg Lüg Jõh IisR Vai Jür JõeK JMd Sim Iis
mesta kohtLüg Jõh IisR Jür
mestama mistama hävitamaJõe Kuu Hlj VNg Jõh
metis metsisLüg Vai Kod
metja kalaLüg
mets-kanep taimLüg Kad Kod KJn
mets-kuk lindLüg IisR Muh Kse Kod Plt
mets-lutikas putukasIisR Khk Kär Tõs Tor Juu IisK
mets-pääsuke mõtspääsokõnõ lindIisR Plv
mets-püü metsäpüü lindLüg IisR Tõs Tor Hää Kod
mets-tuuvikas lindIisR
mets-tuvi(ke) ~ -tuuvike -tui Hlj VNg Jõh IisR Krj Vll Pöi Muh Rid Mar Kir Kse Tõs Khn Vän Tor Juu JJn VMr Rak VJg Sim IisK Trm Lai Plt KJn
mets-uba taimIisR Jäm Khk Rei Kse
metsa-(h)aldjas ~ -aljas -aldijas -algjas metshaldjasLüg Jäm Pöi Mär Hag JõeK Amb VMr Kad Pal Äks Plt
metsa-jänes metsjänesLüg Kos JJn
metsa-maasikas ~ -mantsika metsmaasikasLüg IisR Vai Jäm Mar Vig Amb Tür IisK Pal Lai
metsa-mesilane metsmesilaneLüg Khk Mar Vig KJn
metsa-mäür~ -müür laulus: metsloom (mäger); ka peigmeesLüg
metsa-träks lindJõe IisR
metsa-ukulaulus: huntLüg
midä-sugune missuguneVNg Lüg
midäs(s) misKuu VNg Lüg
miemeheLüg
miga migä misKuu Lüg Vai Ote
migula-päiv migeli- tähtpäevLüg Vas Se Lut
mii me(e) mi misJõh Vai Khk Rei Iis
mildine mildene millineKuu VNg Lüg Vai
milla millalJõe Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Mär Kir Kei Jür HJn JJn Ann Pee Koe VMr Kad VJg Kod MMg Pal Lai Plt Pil
millagi millalgiJõe Kuu Hlj VNg Lüg IisR Amb JMd JJn Ann Tür Koe VMr Kad Rak VJg Sim Kod MMg Pal Lai Pil
millaks millalLüg
mindminnud, läinudLüg
minestümä menestuma minestamaKuu Lüg San Krl Har Rõu Vas
minevaastane mineva-aastane Lüg Jäm Ans Phl Mar Juu Kod Lai KJn Hls Krk Hel Nõo Kan Plv
minka haigusJõh
minudamindLüg
miru maruLüg
misike(ne) miisikene missuguneLüg Jõh IisR Vai Iis
miske(ne) meske missuguneLüg Trm Kod MMg Pal
misserpak uhmerLüg
mitamamõõtmaLüg
mitme-lailisi m õs mitmelaadilisiJõh
mitmekesti mitmekeste mitmekeisti mitmekesiVNg IisR Vai Emm HJn Sim Nõo
moandi moodiLüg
modru motru kraamKuu Hlj Lüg Jõh VMr
mogama kägistamaJõh
mogeldamisi nämmutadesLüg
mogoma(i)ne mogumane niisuguneKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai
mogomaine~ mogomane ~ magomaine niisugune, mingisugune; ka vilets, armetuLüg
mohlakassõimusõnaLüg
mokas mokasKuu VNg Lüg Jõh IisR Khk Kse Mih Kei Kos
mokeldama mogeldama viletsalt söömaLüg Khk Kaa Vll Jaa Muh Käi Kse
molgus molgos molkusKuu Hlj VNg Lüg Jõh Khk Vll Muh Emm Käi Rei Kul Mär Vig Kse Tõs Ris Kei VJg Iis Trv Hls Krk Har
molima kallistamaJõh
molima pudistamaLüg Kod
momm lstk täiLüg Jõh Phl
mommukene mommukaine putukasLüg
moodineilus, kena; moodneLüg
moodis kenaVNg Jõh Pha Emm Käi Phl Mar Mär Kse Tõs PJg Tor JMd VMr VJg Iis Trm Plt KJn
moodune moelineVNg Lüg Jõh Vai
moodus: -asobiv, kena, hästi väljanägev; moodneLüg
mookama muljumaVNg Lüg Jõh PJg Iis Trv Ran
mookima muljumaVNg Lüg Jõh Vai Vas
moona-mees~ muonamees moonakasLüg
mork morko vorstVNg Lüg Vai VJg
moro kõhtLüg Jõh
morssis mossisLüg JMd Pal Ksi Plt
mosos mossisLüg
mots mõistusJõh Iis Kod Lai
motska sae osaLüg
muda-mado kalaLüg
mudistama mudimaKuu VNg Lüg Jäm Kse Trm Kod
mugerdamma söömaJõh
muhaldama~ muhaldelema naeratama, muhelema; ka imestamaLüg
muhama~ muhatelema muhelemaVNg Lüg Jõh IisR
muherdama närimaVNg Lüg Vai Hel
muhkar mügarikVNg Lüg Jõh
muhkline muhkuline muhklikKuu VNg Lüg Vai
muhveldama vohmimaLüg Trm Ote
muhverdama vohmimaVNg Jõh
muiaeitLüg
muik(i)mukk, kena, ilus, üleslöödudLüg
muiska lööma muisutamaLüg
muiskama muisutamaKuu Lüg
muist(a)matu mõistmatuLüg Käi
muistamamõistma; ka mäletamaLüg
muistamata mõistmatuKuu Hlj VNg Lüg
muistamise mõistamisiLüg
muistamisi mäletamisiJõe Hlj Lüg
muistamiste moistamiste mäletamisi mõistuKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai
muistatama mõistatamaJõe Kuu VNg Lüg IisR Jür HJn JMd VJg KJn
muistatelemamõistatelema, mõistatamaLüg
muistatus mõistatusKuu VNg Lüg
muistlik mõistlikKuu Hlj VNg Lüg
muistlikult mõistlikultLüg
muistma muistama mõistma mäletamaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Emm Käi Rei Phl Kse Lei
muistus muistos mõistusKuu Hlj VNg Lüg
muisutelemameenutamaLüg
mukkena, ilus, nägus, üleslöödudLüg
mukakaasa, ühes; järgiLüg
mukeldama mugimaLüg Vai Jäm Khk
mukitelema~ mukitelema ilusaks tegema, üles löömaLüg
muksama müksamaLüg Mär Trm Ksi Lai
muksi(ja)mukk, nägus, üleslöödudLüg
muldane muldan mullaneKuu VNg Lüg Vai
muldine~ muldune mulluneLüg
muldune muldone mulluneKuu Hlj VNg Lüg
mulima muljumaLüg Muh Käi Rid Mar Mär Han Mih Tõs PJg Hää Plt KJn Trv Hls Ran Puh Nõo
mulkaid rõhtaedLüg Käi Rei Phl LNg Rid Mär Tõs Ris KuuK VJg
mullakas mullarikasKuu Lüg Krj LNg Kse Koe VJg Iis Trm Kod Ksi Plt Krk Puh San Har Plv Vas
mullikuil innalJõh
mullikul: -lle Lüg
mummoka(i)ne putukasLüg Vai
muna-pühad m lihavõttedLüg Kod Nõo Kam Ote San Rõu Plv Vas
muna-ruuge munakollaneLüg Jõh Vai
muna-rõuge munakollaneLüg Iis
munade-pühad m lihavõttedJõe Lüg Jäm Ans Mar Mär Var Tõs Khn Aud Hää Juu Koe Trv
munde~ munne muudeLüg
munetama munemaLüg Vai Mär Kse Hää Ris Iis Kod Trv Krk Nõo
munits toidu moonLüg
munnar kohitsejaJõh Kad
munnikot munandikottLüg Jäm Khk Krj Pöi Muh Emm Mar Tõs Ris VJg Sim Trm Kod Ksi Lai Plt KJn Krk Ran Kam
munt lõug musiJõe Kuu Hlj VNg Jõh
muntser munsser müntser munstri lõigeLüg Jõh Vai Muh Vig Han Tor Hää Ris Nis Kei Juu JMd Koe VJg KJn Krk Krl
muntsitamma vuntsimaLüg
munuskad m munadJõh IisR Iis
mur(r)eldi murdtoimseltHlj Lüg Kaa Pha Vll Emm Käi Rei Phl Noa LNg Mar Mär Vig Kei Juu Amb JMd JJn VMr Kad VJg Sim Trm Plt Võn San
murdelikmurdtoimne kudeLüg
murdline murduline murdtoimneKuu Jõh IisR
murelanemust sipelgasLüg
muren raasLüg Jõh
murenaine raasukeLüg
murendane raasukeJõh
murenus raasukeKuu Jõh
muristama pigistamaKuu VNg Lüg Vai
murrutama~ murrutelema murdmaLüg
murukene murukaine raasukeJõe Lüg Jõh Vai
musaka koti pussakasLüg
musima mudimaKuu Hlj Lüg Jäm Khk Pha Vll Muh Mar Mär Kse Khn Tor Hää Juu JMd Koe VMr VJg IisK Iis Lai KJn Trv Hls
musser prahtVNg Lüg Jõh IisR Emm Rid Hää Trm
mustlaulus: mustavärviline hobuneLüg
must-sõstar ~ -sestra Kuu Lüg Vai HJn JõeK JJn Koe VJg Trm Plt KJn Krk Puh TMr Rõn San Plv
musta-verine mustaverdKuu Lüg
mustavuhti mustaverdLüg
mustlep sangleppLüg Jõh VJg IisK
mutkas vigurKuu Jõh IisR Kad
mutsima õgimaLüg Jäm Khk Mus Kaa Pha Vll Jaa Pöi Muh Emm Käi Rei Mar Mär Kse Han HMd Kei Kad VJg
mutsitama pigistamaIisR Mar Lut
mutukasputukasLüg
mutuke(ne) mutukasLüg Trm Kod Krk Krl
mutukenelaulus: väikene (halvustav)Lüg
muugid võtme osaLüg Nis
muugima ammumaIisR Vai JõeK VJg
muuklane muuklaine isekas inimeneVNg Lüg Jõh Vai Jür Kad VJg Plt KJn
mäda-kübärlaulus: huntLüg
mäda-küüslaulus: huntLüg
mägar mägerIisR Noa VJg Trm
mägiline mägineVNg Lüg IisR Lih Mih Tõs Tor Jür JMd Pee Koe VJg Iis Kod Plt KJn Kõp Krk San Urv Rõu Plv
mähke mähkä mähkHlj VNg Lüg Jõh IisR Kad
mälestamma mäletsemaVNg Lüg Jõh
mälotsemma mäletsemaLüg
mändka haralise otsaga kepp või kirnumiseksLüg
mändama männame segama pudrutamaKuu Hlj Jõh Kse Kei JMd Kod Äks Ksi Lai KJn Hls
mäntsastamakokku mätsima, mäkerdamaLüg
märestama mäletsemaVNg Lüg Jõh
märkane teraneLüg
märsi-sepmärsitegijaLüg
märssvõrkkott; puukoorest või kasetohust paunLüg
märu märo tormLüg Mus Pha Emm Phl Var Tõs PJg Tor Koe Ksi Plt Pil SJn Kõp Hel Rõu
mäsara g lühikeseLüg
mässaitama segamaIisR Iis
mätakas mütsakasIisR Mar
mäterdama määrima, mäkerdamaVNg Lüg Jõh Krl
mäts nätske tüseLüg Jäm Pöi Rei Kse Tõs KJn Rõu Lut
mätsik mätsk määtsik pallJõh IisR Vai Võn Räp Se
mätsuma nätsumaLüg Mär
mäurmäär, mägerLüg
mäurama möirgamaLüg
määkumädaneguLüg
määrdima määrdümmä määrdumaLüg Muh Mar Tõs Tor Hää Juu JMd JJn Koe VJg Iis Trm Kod Lai Plt KJn Trv Hel Puh San Krl Har Rõu Plv
määrimaka keerama, mähkimaLüg
määrkat määrkassLüg Jõh
mõgeldamma nämmutamaLüg
mõhkama vihkamaLüg Lai
mõiduma mõidoma muedu- mõjumaJõe VNg Lüg IisR Pöi Muh Mar Kul Mär Vig Kse Han Var PJg Ris HMd Kos Jür HJn Koe VMr VJg Iis Trm MMg Pal
mõigitamma vastumeelselt söömaJõh
mõikima moikima vastumeelselt söömaLüg Jõh Vai
mõikur mõikimaLüg Jõh
mõiluma~ mõõluma vehklema, möllamaLüg
mõisa-meesmõisaametimees, mõisatöölineLüg
mõisa-poissmõisaametimees, mõisatöölineLüg
mõisa-talitajamõisa asjaajajaLüg
mõisaline moisaline teolineKuu VNg Jõh Vai Koe Trm Kod Plt Trv Krl Rõu
mõjal möal mujalHlj VNg Lüg Jõh IisR Jäm Kaa Muh Vig Han Var Aud Vän Saa Juu Tür VMr Kad HljK VJg Sim Iis Trm Kod MMg Pal Äks Ksi Lai Pil SJn
mõjale mujaleLüg Jõh Muh Mar Var Mih Amb Tür Kad Rak Iis Trm Kod MMg Äks Ksi Lai SJn Hel
mõjalt mujaltLüg Jõh Muh Kul Var Tõs Kos Kad Kod MMg Ksi Lai SJn
mõksis traksisLüg Mih
mõlku mõlkiLüg
mõne-lailine mitmesuguneLüg
mõnikane monikaine mõninganeJõe Kuu Hlj VNg Jõh
mõniseb ain: 3 p mõmisebLüg
mõnite mitmetiLüg
mõnts matsLüg
mõre mõrrõ mõraJõh Mar Var Sim Lai Plt Ote Rõn San Kan Urv Krl Rõu Vas
mõrilane putukasIisR
mõrisema sumisemaIisR Kse Var Tõs Aud
mõrkama~ mõrkuma tusatsema, vihastamaLüg
mõrts mürtsLüg
mõruline maruneJõh
mõruma tormitsemaLüg Muh Juu
mõrune maruneJõh
mõteliku~ moteliku mõtlikLüg
mõõdu-maa~ mõedumaa mõõdetud maatükk, teomehe päevane künni (või muu töö) normLüg
mõõdulõng kanga mõõtmiseksLüg Phl Rid Mar Juu VJg Hls
mõõduma mõjumaIisR Khn Hel Plv Vas
mõõkka pulmamõõk (mõõk oli isamehel ja peiupoisil, sümboolselt pruutpaari kaitseks)Lüg
mögamarumalat juttu rääkimaLüg
mögeldama mökeldama vaevaliselt söömaKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Muh Mar JõeK Kad
mögetama mökketama mökitamaVNg Lüg
möhitaja möhetaja lindIisR Kse Var Mih Tõs Aud PJg Amb Trm KJn Trv Har
möhitama möhetama IisR Kse Tõs Aud PJg Juu KJn
möhläkä lollakasJõh
möir möiru möürä möur mägerHlj VNg Lüg Jõh IisR Kse Han Var Tõs Kod
mökerdama mögerdama vaevaliselt söömaVNg Lüg Trm Lai Krk Ote
mökätaja ökitajaJõh
mökätämä mökkätämmä mökitamaLüg Jõh Krl Lut
mölakil suu ammuliIisR Pil
mölk körtjas suppJõe VNg Jõh IisR Vai Ris HMd JõeK Amb JMd JJn Koe Kad Sim Iis Kod Ksi Lai KJn
mölkus molkusIisR VJg
mölläkälli ammuliLüg
möllütämä mölletäm(m)ä möllitama ammulisui vahtimaKuu Lüg Jõh
mömisema mõmisemaVNg Lüg Jõh Vai Jäm Khk Rei Ris JJn Trm
mörastama käratamaLüg
mörgama korisemaLüg
möru mörö maruIisR Vai Kaa Krj Jaa Pöi JMd VMr Kad
möslama määrimaKuu IisR
möträmä määrimaLüg
mötsakas napakasIisR
möurama möurgama möirgamaJõe Lüg Jõh IisR Pha HJn JõeK VMr Lai
mööde~ müeda möödaKuu VNg Lüg Jõh
möögatama möögatamaVNg IisR
möögästäs ain: 3 p möögatasLüg
mühib ain: 3 p puhibLüg
mühästama mühatamaJõh
müllama möllamaLüg Jäm Khk Mus Pha Pöi Muh Vig Kir Lih Kse Han Var Mih Tõs Aud Tor Hää Trv Krk Hel Ran Puh Nõo Võn Kam Rõn San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
mündilinemüntidega, rahadega ehitudLüg
münts mürtsLüg
müntsnik mütsatusLüg
mürastama mürrästämä tilgastamaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR VJg Sim Iis Trm KJn Trv
mürestand nud-part tilgastanudLüg
mürgimä mürgümmä tilgastamaVNg Lüg Äks Lai Urv
mürgistand nud-part tilgastanudLüg
mürkima tilgastamaJõh
mürkima mürkmä mürama riidlemaKuu VNg Lüg Jõh
mürsi-sepmärsitegijaLüg
mürssmärssLüg
müräklane suurLüg
müsama tõukamaKuu Lüg LNg Mär Kse PJg Tor Hää Jür Trm
mütmuttLüg
mütjane mütti(j)äine mütjäine muttLüg Vai
mütjas muttLüg Jõh
müüri-pääsuke ~ -päästlane räästapääsukeIisR Jäm Vll Pöi Rid Kir
naabur(i) naaberKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai KuuK Kad Iis
naadikeneka nõrk, peenikeneLüg
naak lindHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Hää Kad IisK Iis Kod
naakima kraaksumaLüg Jõh Pöi Kad
naar(a) tragiJõe Kuu Hlj VNg Jõh Vai JõeK
naarama mangumaLüg
naarama tragimaJõe Kuu Hlj VNg Jõh Vai JõeK
naarma naarama naardma naermaJõh Khk Emm Käi Rei Phl Saa Kod MMg Äks Kõp Vil Trv Pst Hls Krk Hel Ran Puh Nõo TMr Võn Ote Rõn San Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut Kra
naastmetallist ehislitter rõivaste, vööde, valjaste ehtimiseksLüg
naastulinenaastudega kaunistatud; lapiline, laigulineLüg
naatteat. taim; laulus: pikkade, tugevate juurtega umbrohiLüg
naba-vars nava- nabaväät eseme osaHlj VNg Lüg Jõh Vai Ans Khk Muh Käi Mar Kse Tõs PJg Tor Hää Saa Ris Kei Juu Koe VJg Sim Kod Ksi Plt Trv Hls Krk Hel Ran Nõo San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Se Lei
naberkooniline kuhi, kuhu laoti 50–300 eelnevalt hakkides kuivanud rukkivihku; vilja-    (harvem heina-) kuhilasLüg
nabits nappitsa käepideVNg Jõh Vai
nabrik naberLüg VJg Iis
nabul pabulKuu Lüg
naburga naburka käepideJõh Vai
naburits käepideJõh Kod
nabutama sugutamaLüg
nadik(as) jõmpsikasJõe Kuu Hlj VNg Jõh
nadima kiskumaVNg Lüg Jäm Khk Kaa Kad Sim
nadisema nagisemaLüg Khk Muh Mar
nadumeheõde, ka naiseõdeLüg
nadune(minu) nadu; ka nadukeLüg
nagal(a) kaltsVNg Lüg Jõh Vai
nagelema nägelemaKuu VNg Lüg IisR Vai Jäm Khk Muh LNg Mär Kse Mih Hää Saa Juu JMd Koe VJg Iis Trm Kod Lai Plt KJn Trv
nagima naaklemaJõh Khk Kaa Jaa Tõs Koe Kad Hel
nagitka kuubVNg IisR
naha-koi nahahaigusJõe Hlj Lüg Khk Kär Muh Emm Rei Phl Rid Tor Ris Sim IisK KJn
nahatu Kuu Hlj Lüg Emm Mar Hää Ris Iis
nahedast(i) tihedastiVNg Lüg
nahik nahkkinnasJõe Hlj VNg Lüg IisR Hag Juu JõeK Amb Pai Koe Kad Trm Kod Pal
nahkama nahkLüg Jäm Kaa Khn Hel
nahkum nahkom semuLüg Kos
nahmama kahmamaLüg Rei Lai
nahmima kahmimaKuu Lüg
naidu lööma vallatamaKuu VNg Jõh Juu Amb Kad VJg Sim
naidutam(m)a trallitamaVNg Lüg Jõh
naiselikuld naiselikLüg
naisik vallasemaHlj VNg Lüg Jõh Vai Kad
naisteasjad ~ -asja m menstruatsioonJõh Pha Phl Tõs Kad Iis Krk Võn
nakatsi nakas uluki püünisLüg Iis
nakstu traksis inimeneLüg
naksut käepideJõh
nakutama naksutamaKuu VNg Lüg IisR Muh JõeK Plt SJn
nalgis sigitamasLüg
nalikas koosJõh
naljatus nal(l)atuss Lüg Vai Jäm Khk Kse Tõs Hää Koe Iis Trv Puh Ote Krl Har Plv
naljavilust naljaviluksLüg Trm Kod
nalpama näppamaVNg Lüg
namm nämmJõe Lüg Vai VJg
nammima nämmimaKuu Lüg Jõh Vai Puh
nann lstk kaalikas kartulJõe Kuu VNg Lüg IisR Jür HJn JMd VJg KJn
nappuidust korvike toidu (silk, või, kohupiim) kaasavõtmiseks ja hoidmiseks karjasel, teolisel jne.Lüg
napama haarama, võtmaLüg Kse Ris Iis
napik kaussLüg
napisti napist(e) knapist napiltKuu Hlj VNg Lüg Jõh Jäm Ans Khk Kaa Krj Pha Muh Vig Tor Saa Ris HMd Kad Krk Rõu Plv Vas
napsakas nipsakasLüg Mus Pöi Muh Mar Kse Var Tor VJg Iis
napsimakergelt lööma (vitsaga, rihmaga, piitsaga); ka noppima; nippima, näppimaLüg
napsitamaka nippima, näppimaLüg
narakas naraka narrakas närakasKuu VNg Lüg Jõh Vai Jäm Khk Vll Jaa Pöi Muh Rei LNg Mar Vig Kir Kse Tõs Khn PJg Vän Tor Ris Hag Juu JMd Tür Pee Koe VJg Iis Plt
nari-rohi taimLüg Koe VJg Plt
narmastelema~ narmastama riideeset narmastega ääristamaLüg
narr-kannikas narrLüg
narri-kannikas narrLüg Jõh IisR Mar Vig Kos VJg Trm
naru närunärts, räbal; laulus: tüli, pahandus, riidKuu Lüg Pöi Muh Mär Mih Aud Pär Vän Tor Hää Ris Juu Kos Tür Iis Trm Plt SJn Kõp
narutamaka aega viitmaLüg
nasar räsaJõh Kod
nasarka nasargas käepideJõh IisR
naskama nohisemaLüg
naskerdama deskrHlj Lüg Jõh
nastuline~ naastuline naastudega kaunistatudLüg
nattattLüg
natane nattane tatineKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Iis Trm Kod MMg
natik(as) jõmpsikasLüg Sim Lai Hel
natsik vitsikIisR Mär Juu JJn Kad VJg Plt Pil
naugastas ain: 3 p näugatasLüg
nauguma näugumaKuu Lüg Vai
nauhti näuhtiKuu Lüg IisR Vai Muh Juu Iis
naulnael; kaaluühik (raskusmõõt 0,41 kg)Lüg
naul(a) naelKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai
naula-toos sepatööriistIisR
naulama naelamaKuu VNg Lüg
naulane naelaneKuu Lüg Vai
naurnaerLüg
naur(is) naerisKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Emm Käi Rei Phl
naurama naermaKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai
naurandnaernudLüg
nauratama naeratama(ära) naermaKuu Lüg Vai
nauridnaersidLüg
naurus~ naerus naeruhimulineLüg
navi kaussLüg
nedima vedimaLüg
nee~ nie needLüg
neekama kooberdamaLüg
neeksimäje ma-inf näksimaLüg
neelamus neelamineLüg
neeld söökJõe Lüg Kod Lai Trv Hel Ran Nõo Ote Rõn San Krl Har Se
neiduneneiukeLüg
neitsitka toatüdruk, naisteenija mõisasLüg
neki-pulk ankrupulkLüg
nelja-bäne neljabene nelläpine nelapääväne neljapäevaneLüg Muh Kod Vil Krk Hel Puh Se
neljakesti neljakeiste neljakisti neljakesiVNg Lüg Vai Jäm Khk Muh Khn Ris Kei Juu HJn JMd JJn Ann VJg Sim Iis Trm Äks Plt KJn Trv Hls Puh Ote San Krl
neljatneljandatLüg
nenaninaLüg
nena-pite ninapidiVNg Lüg Jõh Vai
nenijeninasidLüg
nenitus nenitämmäLüg
nenitämmä nenitama tänitamaKuu Lüg Jõh
nenitämä nenitama pahandamaKuu Lüg Jõh
nessima niessimä nesmä nesima tassimaKuu VNg Lüg Jõh Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Kad Plt Trv Puh Kan Urv Rõu Plv Vas
nets naiste peakateKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Phl Aud PJg Hää Saa JõeK JMd Sim Iis Trm Kod Pal Ksi Lai Plt Hel Nõo Kam Ote Krl Plv
neul niul nõul nõel okasJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Kod
neulama niulama nõulama nõelamaKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Kod
neuluma niuluma nõulma nõelumaKuu VNg Lüg Jõh Vai Kod
nevaku tanu ~ Vaivara ranna nevaku rahvasJõh
ni(i)skane niiskKuu Lüg Vai
nibikas poisikese peenisLüg
nibuka(s) nibuLüg Vai
nide~ nidu side; korvivitsLüg
nidisemakrigisemaLüg
nidistama nokitsema; näpitsema; surumaLüg Vai Khk
nidumasiduma, (ümber) siduma, köitma, põimimaLüg
nigu niu niikuiHlj IisR Vai Vig Lih Mih Aud Jür HJn Tür Koe VMr Rak Sim Kod Pal Äks Ksi Lai Plt Pil KJn Trv Hel Ran Puh Nõo TMr Võn Kam Ote Rõn San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
nigutama nikkutama luksumaVNg Lüg Vai Se
nihused~ niusid nihuksed niussed nihosed m niudedpuusadKuu Hlj VNg Jõh Vai Khk Emm KuuK Kad Trm Kod MMg Pal Äks Lai
nihvakint sõimusLüg Jõh
nii(n)-meister niirmeister liimeister (tööriist)Kuu Lüg Jõh Vai Jäm Ans Khk Krj Vll Muh Käi Rei Mar Mär Kse Ris Juu JJn Koe VMr VJg Sim Iis Trm Plt
nii-kui niigu Jõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Mar Mih PJg Rap Kos KuuK Ann Tür VMr Kad Rak Trm Kod Pal Äks KJn Nõo Ote Urv Rõu Vas
nii-paljukest niipaljuIisR Mar
niiama noogutamaKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Kad
niidikud m kiudJõh
niidine niitine niitKuu VNg Lüg Vai
niidspärn; pärna- või pajukoorLüg
niidus niitmineKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Jaa Phl Juu JõeK Pai Koe VMr Kad Rak VJg Sim Trm Lai
niie-kepid m niievarvadJõh IisR Khk Rei Mar Ris VJg Trm Plt
niie-laud niite valmistamiseksLüg Jäm Phl Ris Juu VMr Pal Plt
niie-paulad m kangaspuude osaJõh Rei Aud Ris Juu JMd JJn Tür Sim Pal
niie-plokid m kangaspuude osaIisR Kär Muh Ann
niie-puu kangaspuude osaVNg Jõh Käi Rid Vig Tõs Aud Pär Tor Hää Ris Nis VMr Iis Pal Plt
niie-päälised niiepealsed m kangaspuude osaLüg Khk Mar Mär Tõs Juu Amb Koe
niie-pöörad m kangaspuude osaKuu Lüg Jõh Kaa Krj Pöi Ris Amb Ksi
niie-tehvan mänguasiLüg
niie-varb Kuu VNg Lüg Jõh Muh Kul Mär Kse Tõs Aud Juu JMd JJn Koe Iis Trm Kod Pal Plt
niiedkangaspuude osad (nöörsilmused lõimelõngade vaheliku moodustamiseks)Lüg
niinpärnapuu; ka niinekiud, -ribaLüg
niine-puupärnapuuLüg
niinine niinest tehtudLüg
niis: niienöörsilmus, millest lõimed läbi jooksevad (kangaspuudel)Lüg
niis-kammits kangavigaLüg Jõh Iis
niisike(ne) nisike(ne) niissikene niisuguneLüg Jõh IisR Vai HJn Kad
niisised m niisugusedJõh
niistuma liisumaLüg
niitsak(as) kiitsakasJõh Emm Tor
nikerdama~ nikitsema kerget tööd tegema, pinnaliselt töötamaLüg
niki-pulk õlleankru pulkLüg Jõh
niksumakergelt nõksumaLüg
niksutamakergelt nõksutamaLüg
nikuma nikma nõtkumaVNg Lüg Vai Jäm Khk Kaa Vll Muh Rei Phl Mar Mär Kse Tõs Tor Saa Ris VJg Iis Kod Ksi Plt Trv Krk Kam Krl Har Vas
nilpima nilpmä limpsimaLüg Jäm Khk Mus Pha Vll Muh Tor Võn Urv Rõu
nilps nilpstiIisR Vai Muh Tor Iis Rõu
nilv nilu nilb limaJõe Kuu Lüg Jõh Jäm Mus Pha Vll Pöi Muh Emm Rei Mar Kul Mär Vig Kir Han Var Mih Khn PJg Hää Kei Juu Jür VJg Sim Trm Kod Hls
nilve limaLüg Jõh IisR Aud
nilvene limaneLüg
nimestama nime panemaJõh
nimetus-mats sõrme nimetusHlj VNg Lüg Vai Kad Kod Ran Nõo
nimetuse-mats sõrme nimetusLüg Jõh Iis Kod
nimetuse-sõrm nimetüsesõrm sõrme nimetusJõh Kod Kam
nimitama nimetamaKuu VNg Lüg Rei Ran Kam Ote Krl Har Rõu Plv Räp Se
ninda ninna nenda nenna nda (*niin tavoin) nõndaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Ans Khk Krj Pha Vll Emm Käi Rei Phl Kul Vig Var Mih Tõs Khn Aud PJg Ris HMd Kei Juu HJn Iis Pst Hls Krk Hel San Krl
ninda-sama ~ -samma nõndasamaKuu Lüg Jõh Pha Emm Hls Hel
ninda-samate nendasamadõ nõndasamutiHlj VNg Lüg Vai Krk Krl
ninda-samuti nõndasamutiLüg Kse
ninda-viisi nõndaviisiLüg
ninda-võrs nõndavõrdLüg
nipamanoppima, näppimaLüg
nipeldama nüpeldamaLüg Jõh Vai Krj Mär Tõs Juu JMd Koe VJg Kod Lai
nipitsema näpitsemaJõh Jäm Muh Iis Trv Puh Rõu Räp Se
niplik vitsJõh Trm
nipri: -s VNg Lüg Vai
nipriständ nud-part kortsunudLüg
nirguma nõrgumaKuu Lüg Pha Vll Emm Kse Ris Rõu
nirss narrIisR Emm Urv Krl
nirssi: -s Jõh Iis Trm KJn
nirssima nirssmä kirtsutamaIisR Nõo
nirssitamma kirtsutamaJõh
niru-kaul ~ naru-kaul (võlla-roog) närukaelLüg Jäm Mar Tõs Ris
niske(ne) niiske(ne) neske Lüg Jõh Vai JõeK VMr Sim IisK Iis Trm Kod Pal Äks Lai Nõo Võn
nissi: -s VNg Lüg
nissitama kirtsutamaLüg
niuguma niugme niutsumaLüg Hls Krk Hel Nõo
niulnõelLüg
niulik nõelussJõh
niulus-uss nõelussLüg
niuse~ niusi niueteLüg
niusistniuetestLüg
nivel liigesJõh
noalaiv pilvLüg Jõh VJg IisK
nobeldama näpitsemaLüg Jõh
nodima nottimaKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Mar Kse JMd Koe VJg Iis Trm Lai Plt
nogi konksKuu Jõh Kse Mih
nohi nohe nohuLüg Muh Var Aud Pär
nohi-kopsik nohikLüg
nohi-tong nohikLüg
nohisk(o) nohikJõh Vai
nohlama kabistamaLüg
noi setvertnoiLüg Rei Khn
noigutus noogutusLüg
nokastama purju jäämaKuu Hlj VNg Lüg IisR Jäm Khk Kaa Mar Mär Kse PJg Tor Ris Juu JMd Koe Kad Iis Kod Lai Plt KJn Trv Hls Har Rõu Plv Räp
nokerdama nokitsemaLüg Vai Juu Jür Kad Sim Trm Plt Krk
nokutama~ nokutama ketrama; heietamaLüg
nolama solkimaJõh IisR
nolgotama tolgutamaLüg
nolguti nolgot peenisVNg Lüg
nolikas nolik(a) nolkKuu VNg Jõh IisR
nomima paikamaLüg Jõh IisR
nooda-mees noodalineJõe Kuu Lüg Khk Muh Rid Mar Khn Vän Ris JMd Trm Kod Ran Võn Vas Räp
nooditamma arutlemaLüg
noole-kivi piksekiviLüg Jäm Muh
noolema~ nuolema voolima, lõikama (puud)Lüg
noornöörLüg
noor(a) nöör köisHlj VNg Lüg Jõh Vai
noore-poole noorepoolneKuu Lüg Trv Krk
nooremate nooremaltLüg
nooremite nooremaltLüg Kod
noorikäsjaabiellunud, alles lasteta naineLüg
noosis nina vingusLüg Jõh
noosos nina vingusLüg
noostal(l) noostli seadeldis hobuse rautamiseksLüg Jõh Juu Jür Lai Pil KJn Urv
nop vähi nattJõh
norgumanorutama, kurvastamaLüg
norgutama norgotama nöökamaKuu Jõh VJg Kod
norokalli norusLüg
norsotaja kohmitsejaLüg
norsutama haugutamaLüg Jõh
nortu norto longuLüg
nosi nohikKuu VNg Lüg Vai
noskeldam(m)a nokitsemaLüg
noskerdama nokitsemaJõh
noslaline ninatäisJõh
noss nosuKuu Lüg Muh Tõs JMd Koe Kad VJg Trm Kod Rõu Plv Se
nosselka naselka silka nosselga(s) kanderaamJõh Vai Pöi Vig Khn Võn Ote Vas Räp Se Lut
nossis norusLüg Pöi Tõs Koe
nosus norusJõh Muh
nudres nudris virkIisR Khk Mus Pha Vll VMr Sim
nugesnugisLüg
nugine nugisLüg IisR Vai Trm
nugistama~ nukistama ~ nukitsema nukistõmõ tapmanokitsema; valmistamaKuu VNg Lüg Jõh Krl
nuhtelemaka vihtlemaLüg
nuijima tampimaLüg
nuiuma rehte peksmaLüg
nukväike heinasaad; tukk, tukastus; linapihuLüg
nukastama nugastama tukastamaKuu Lüg Jõh IisR
nukumatukkuma, magama, uinuma, suikumaLüg
nukutama~ nukutelema uinutama, suigutama; ka kaunistama, ehtimaLüg
nunnuma nunma lstk joomaLüg Jõh Kod Äks Nõo
nupuline~ nupuline tombulineLüg
nuramanurisemaLüg
nurga-nainesünnitaja; lapsevoodis olev naineLüg
nurgete nurgetiLüg
nurgite nurgetiKuu VNg Lüg
nurisinurusLüg
nuru piimajahutiJõh
nuru-kivi võrgukiviJõh Vai Phl
nuss suguüheKuu Lüg Jäm Khk Kaa Vll Muh Mär Kse Tor Ris VJg Iis Kod Lai Plt KJn Trv Hls Krk Puh Rõu Plv Vas
nussima nusma sugutamaKuu Lüg Jäm Khk Kaa Vll Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Ris Juu Koe VJg Iis Kod Ksi Plt KJn Trv Hls Krk Puh Rõu Plv Vas Räp Se Lei
nuukima nuhkimaHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Emm JJn VMr Kad VJg Sim Iis Hel
nuukur nuuskurVNg Lüg Jõh Vai
nuusnik nusmik musnik käimlaJõh Urv Räp Se
nuusuti nuusot ninaKuu Hlj Lüg Kod
näbe Lüg Jõh Juu
nägar putukasLüg Kad Kod MMg Lai
nägerik putukasLüg
nägerik vilets eseIisR VJg
nägima nägümä näima näkkümä näimaJõe Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Tor Saa Ris JõeK Koe Kad Sim Iis Trm Kod Krk Ran Nõo Ote Rõn Urv Har Rõu Plv Vas Räp Se Lut
nägistama nagistamaLüg Jäm Khk
nägivil(l)e nähtaval(e)Lüg
nägolikväike heinasaadLüg
näguli-päivad nägulipäivä nägula- m näguripäevadJõh Lai Nõo Võn Kam Ote Plv
nähmima näppamaJõh
nähmäma löömaJõh Vai
näimetämä~ näimetama ~ näämetama närtsima; ka narmendamaLüg
nälgane näljaneKuu VNg Lüg Vai
nälgitama näljutamaVNg Lüg Vai Kse VJg Iis
nälja-konn vaene inimeneKuu Lüg Jõh IisR Khk Mar Hää Koe Plt
nälja-kärr vokkLüg Nõo
nälkima halvasti lõikamaKuu Hlj Lüg JõeK
nälp närbLüg Khk
nälpsakas nipsakasIisR
nänn: -e, -i(ema)rind, tiss, nisaLüg
nänni-kull lindIisR
näpik näppik näbik vistrikVNg Lüg Jõh IisR Vai Sim
näpipäält näpupealt koheLüg Mär Kod
näpist napiltIisR
näpitu saamatuLüg Jõh IisR Vai
näplik vistrikKuu Hlj Jõh VJg Hel
näputu saamatuJõh
näre närä täis vihaneLüg Jõh Iis
närestik närästik tihnikHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai VMr Kad HljK Sim Iis Lai Hel
närkima pakane Lüg Jõh IisR Mar
närp närbJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk Kaa Krj Pha Vll Jaa Pöi Muh Emm Käi Rei Phl Kse VMr Kad VJg Sim Iis Trm Lai Hel Ote
närts närtsinudLüg Mih Trm
närtsakasnarts; nipsakasLüg
närtsu: -s Lüg Lai Ran
närä näre puguKuu Lüg
näsargas räsaJõh
näsarik näserik jändrikVNg Jõh IisR Vai Amb Iis Trv Hls
näsi-niine-puu näsa- nässi- näsiniinJõe VNg Lüg Jõh Vai Kos HJn Amb JMd Koe VMr VJg Sim IisK Iis Trm Lai Plt
nässik jändrikVNg Jõh Vai Hls Krk
nässiständ nud-part nässiks muutunudLüg
nästik vistrikLüg Jõh IisR
nästlik näslik nastlikJõh Jäm Ans Khk Kaa Krj Pöi Käi Phl Hää Trv Krk
näsär näsar näsaKuu Jõh Kad Pst Hls Kan
näsäs mokad torusLüg
näsästik pajuvõsastikLüg IisR
nätsakas nätsLüg Kaa Juu
näuh IisR Kad
näuhkama näuhIisR Muh
näutsuma näuksumaLüg
näverdama nosimaLüg Jõh
näälä-mees näälämies näälmees naisevendVNg Lüg Jõh Vai Iis Ksi Plt KJn Pst Hel TMr
näämäkas näimakas vilets riietuseseLüg
näänetamaväsitamaLüg
nõa nõõLüg Jõh Iis Trm
nõbumeheõde; onu, lelle, tädi või sõtse lapsLüg
nõdra-meeleline nõdrameelneJõh IisR Vai
nõdu nodu nõguLüg Jõh IisR Vai Saa Iis Trm Kod Lai Plt Ran
nõdus nõgusJõh Iis Trm Lai Plt
nõgelane nogela(i)ne nõgesKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai
nõgeliknõges; nõgeste kasvukohtLüg
nõiama nookumaLüg
nõigutama noigutama noogutamaKuu Lüg Hel
nõikama noikama noogutamaKuu Lüg Jõh
nõiutama noogutamaLüg Jõh
nõjal nojal nõal neal najalJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Kaa Krj Muh Emm Käi Rei Phl LNg Kul Vig Var Saa Rak VJg Iis Trm Kod MMg Lai Vil Trv Pst Krk Hel Ran Puh Nõo TMr Võn Kam Ote Rõn San Luk Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lut
nõjale nojale nõale neale najaleKuu VNg Lüg IisR Jäm Krj Muh Käi Rei Phl Kul Iis Kod Trv Hls Krk Hel Ran Puh Nõo Kam Ote Rõn San Krl Har Rõu Plv Vas Se
nõjalt nojald neald nõalt najaltKuu Lüg Jäm Muh Rei Kul Iis Kod Krk Puh Kam San Krl Har Rõu Plv Vas Se
nõjama nojama nõjatamaLüg Vai
nõksutaja putukasLüg
nõlama käperdamaJõh
nõlgka tattLüg
nõmme-seen nummesien seenKuu Lüg Tõs Aud Hää KuuK Amb Kod Hls
nõntsutamma paugutamaLüg
nõrgus norgusLüg
nõroma nõretama nõrgumaLüg Ris
nõss piibunosuLüg
nõtkkätkivibuLüg
nõtke: nõtk(e)meplokk, pulk, naga, punn (mille külge midagi riputatakse)Lüg
nõõks luksJõh
nõõksuma luksumaJõh Kos Koe VJg Lai
nödi nudiVNg Lüg Jõh Kad Kod Lai Nõo
nöga viletsJõh JJn Kad
nögadik väike heinakuhiIisR
nögerik väike kooremLüg
nögla sodi sülgIisR
nöglama nöglaIisR
nögälik väike heinakuhiJõh
nök kämmVNg Lüg Jõh Vai Kse KuuK Kad Kod
nökats kökatsIisR VJg Nõo
nökitama nökkLüg
nöks kämm vistrikHlj Lüg Jõh IisR Hää Sim Kod Kõp Pst Hls Krk Urv Rõu
nöksima toksimaHlj IisR Han KuuK
nöksti deskrIisR
nölama solkimaKuu Lüg IisR
nölima nudimaVNg Jõh
nölkima oskamatult niitmaKuu Lüg Jõh IisR
nölksti deskrIisR
nönnima nönmä aega viitmaIisR Kod Lai
nönnis ninaLüg
nörisema lurisemaJõh
nöristama luristamaJõh
nörss nässLüg
nörtsima nörssima nörsmä kortsimaJõh IisR Han Jür Kod Lai
nöserik loidIisR
nösima nüsima nosimaVNg Jõh Vai Mar Mär Vig Aud PJg Iis Lai KJn Hls Krk Hel
nöss töntsLüg Jõh Vai
nössakas väike olendIisR
nössis pahuksisVNg Jõh PJg
nöst kühmLüg Khk
nöstlikläne kühmulineLüg
nötsutama notsutamaJõe Lüg Krj Phl Trm Hel Võn Rõu
nööksima noogutamaIisR
nööksti deskrIisR Käi
nööksutama noogutamaIisR
nöökämä köögerdamaLüg
nöörine nöörVNg Jõh Vai Jäm Iis Trv Hls Krl Rõu
nööritsa-kuub meestekuubJõh
nööstima nühkimaJõh
nüdi nudiJõh Kad Iis Trv Nõo
nühkelemanühkima; nihelemaLüg
nühkerdama nühkimaIisR
nük kühmKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Khk Emm Käi Saa Kos HJn KuuK Amb VMr Kad Rak VJg Sim Iis Trm MMg Äks Ksi Lai Plt
nüks müksLüg
nüll nosuLüg
nürk rusikas sõrmenukkKuu Hlj Lüg Jõh Vai
nürkima rusikaga peksmaKuu Lüg Vai VJg Sim
nüüdine nüüdneKuu VNg Lüg Vai
odapiik; Odamus (tähtkuju)Lüg
odikas kaigasJõh IisR Kad
odotama ähvardamaLüg Jõh
oe interjLüg Vai Rei Ris Kod
ohakalli laialiLüg
ohkoma ohkamaLüg
ohotus ohatisLüg
ohtoma~ ohtuma vaeva nägemaLüg
ohtu-päiv hädapäevKuu Hlj VNg Lüg Jõh Kad VJg Iis
ohtuma ohtoma vaeva nägemaVNg Lüg Jõh IisR Vai VJg Sim Iis Kod
ohtunadavaevanägijat, vaevatutLüg
ohtundohtunud, vaeva näinudLüg
ohutamanõiduma, lausumaLüg
oik oika oiko oiga nõrk õhukeHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai
oit: oidumeelemõistus, oid; veeloik, jää-aukLüg
oituoimukohani, oimuni, oimust saadikLüg
oiutama oiotama imestamaKuu Lüg Vai Mus Kse Ris Iis Kod Krk Plv
older-man(n)vanem, juht, eestseisja; pulmategelane, isameesLüg
oltada da-t: hoolt kandaLüg
olvunkaauk, ungas (kolmenurkne ava kelpkatuse harja all)Lüg
oma-lugu õmalugo omasoodu salajaIisR Han Kod Krk
oma-pasilas(e) omavahel omaetteLüg Jõh
omakeskes omavahelLüg Muh Ris Kod
omasa õmasa sobiv (oma+3. omastusliide)enda omaKuu Hlj Lüg Jõh IisR Kod
omiase omiasi omaLüg
oodavambiodavamLüg
oolkeil-höövel oolki(i)lhöövel oolkiel soonehöövelLüg Emm Rei Var
ootamata uutmada ootamatult ootamatuLüg Ans Han Aud JõeK Lai Trv Räp
ootel ootelLüg
op-manmõisa ametimees, ülemkubjasLüg
opak-seen oppaksien obaksien seenLüg VMr VJg
opsti hopstiLüg
orgoline orguline orgline orgLüg Var Juu JMd Koe Kad Sim Iis Kod Plt Trv Krk Võn Kam Ote Rõu
orja-puu suur puu talaJõe Jõh Ris Urv Krl Har
orja-vitskibuvitsLüg
orm õrm hormJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jür HJn JõeK JMd VMr Kad VJg Sim Iis Trm Kod MMg Pal Lai
orma-leht taimLüg
ormis-paul ~ -pael pastla paelLüg Jõh
osmanik viljamõõtLüg
osmas osmLüg
osssealihaLüg
otama~ otema võtmaLüg
oup oep öupe õup oub oube tanuJõe Kuu Jõh IisR Vai Muh Kul Han Ris Kei Hag Juu Kos Jür HJn Koe
paaba eit ämmaemandIisR Vai Rõu Vas Se Lei Lut
paadikas paatjasLüg Vai Mär Lih Var Ris Juu JMd Trm Kod Äks Plt Trv Pst Võn
paakima ahnelt sööma peksmaKuu VNg Lüg
paakima paakma paakumaIisR Khk Mär Kse Var Tor Saa Iis Trm Pal Lai Trv Krk
paare-elu abieluLüg Hel Puh Se
paari-rahvas paarisrahvasVNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Pöi Kse Hää JMd Trm Kod Plt Krk Puh Nõo Võn Kam Ote Urv Krl Har Rõu Vas Se
paaris-mees paarimees abielumeesLüg JJn Plt
paarmparmLüg
paasik paistekakkLüg Jõh IisR Vai
paasine paeneKuu Lüg Iis
paasm(as) paasma pasmasJõe Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Vig Var Tõs Khn JJn Sim Iis Trm Trv Ran Kam Ote Rõn Urv Har Rõu Plv Se Lei
paasmane pasmalineKuu VNg Lüg Vai
paastka paastuaeg, s.t. vastlapäeva ja ülestõusmispühade vaheline aegLüg
paaster karjase ahiJõh Vai
paat~ paadikene kollakashall, liivakarva, helepruun, võik (hobuse kohta); laulus: kollakashall hobuneLüg
paaterkaelaehe, kee krõllidest ja rahadest; palvepärg, roosikrants; jutlus, palve; ka pappLüg
paats kandamLüg
paats-puu paakspuuIisR Saa Äks Vil Hls TMr
paatsa-puu~ paatsepuu patsapu paakspuuKuu Hlj VNg Lüg Jõh VJg Sim IisK Iis Trm
paatsakas kandamLüg
pabal pabulJõe Kuu VNg Lüg Jõh Vai HJn JJn Koe Kad VJg Trm
pabelema kartmaLüg Jõh
paberka puuvillane riieLüg
paberinepuuvillane (riide kohta)Lüg
pabu pabulJõe Kuu VNg Lüg IisR Jür HJn JMd VJg KJn
padaka sepapada, sepikodaLüg
padistus padistamaIisR
padrastik patrestik padrikLüg Jõh IisR Vai Kod
pagenema pagenama põgenema alanema (vesi)põgenema; alanema (vesi)Jõe Kuu Hlj VNg Jõh
pagujepakku, peituLüg
paha-päivine viletsVNg Jõh IisR
pahalane paha olevusKuu IisR
pahem-pite pahempidiHlj VNg Jõh
pahemite pahempidiVNg Lüg Vai
pahke tihke vintskeIisR Khk Jaa Pöi Amb Kad Sim
pahkne pahkane pahkLüg Jõh Sim Iis
pahlane pahklikLüg
pahm pahnLüg Var Aud Ann Sim Kod Hls Krk
pahmerdama sumpamaIisR Var Juu Sim
pahrama sumpamaVNg Jõh IisR
pahu-pite pahupidiJõh
pahuksilpahuksis(se)IisR
pahus vandesõnaKuu Lüg Vai
pahutama pahandamaLüg
pahverdama lõhverdama sumamaLüg Jäm Mär Iis Plt KJn Nõo Urv
paid: paiasärkLüg
paigalisest kestvaltJõh
paigaskitsas kangas, lina, rätt; mitmeküünraline kokkukeeratud ja -volditud rätt või lina naiste peakattenaLüg
paigelganelapiline, plekiline, paigalineLüg
paigu paiku paigutiLüg Jäm Kaa Jaa Muh LNg MMg KJn Trv
paina-pak paindepakkVNg Lüg Jõh IisR Vai Muh Juu
paina-puupainupakk, painik (seadeldis puu painutamiseks - loogaks, reejalaseks jne.)Lüg
painamarõhuma; vaevama; ka painutamaLüg
painandik~ paenand ~ painand ~ painandik ~ painard vits1. ree kodaraid ühendav painutatud ristpuu, ree põhja all; 2. sugar; 3. üldse igasugune painutatud võik kõver puueseLüg Jõh
paine-pak paindepakkLüg IisR Kaa Muh Ris Kos JMd JJn Koe VMr Sim Plt KJn
painjas painijas painajaKuu Hlj VNg Lüg Jõh Kos Amb VMr Rak Sim Trm Kod MMg Pal Lai
painu paindesseLüg
painu-pak paino- paindepakkJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kaa Krj Emm Aud HMd JõeK KuuK VJg Trm Hls Võn Har Rõu Räp
paisetama paistetamaVNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Ans Khk Kaa Krj Pha Vll Pöi Käi Mär Kse VMr VJg Iis Trm
paisetus paistetusVNg Lüg IisR Vai Jäm Khk Rei Kse VMr VJg Iis Trm
paistama~ paistma küpsetama, praadima, soojendamaLüg
paiste’ellapäevapaistel, päevaajalLüg
paistema paistetamaJõh Jäm Kul Vig Mih Tõs Aud PJg Vän Tor Kod Kõp Trv Pst Hls Hel Ran Kam Ote Rõn San Urv Krl Har Rõu
paistuk kalapüüsLüg
paistuma paistma soojendama küpsemaKuu VNg Lüg IisR Vai Khk Sim Iis Trm Kod Krk Hel Kam Ote San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
paitlik lõng Kuu Lüg
pajaväike lükandlauaga (pajalaud) suletav aken; leitseauk; laulus: eluaseLüg
pajaline paaline sepilineKuu Lüg Vai
pajatamaka laulmaLüg
pajatus-paik~ pajatusvaip laulus: lauluoskus, lauluvaraLüg
pajo-niit~ pajuniit bajonett, s.t. tääk, tikk (püssil)Lüg
pajo-pill~ pajupill pajuoksa tükist tehtud vilepillLüg
pajuka pajuvitsLüg
paju-harak(as) pajo- lindKuu IisR Lai KJn Trv Kam Luk Kan Krl Har Vas Se Lei
paju-kassid pao- pajuurvadLüg Khk Muh Amb Koe VMr Sim Trm Lai
paju-lambad pajo- pajuurvadKuu VNg Jõh IisR
paju-tibud pao- -tibid pajuurvadIisR Phl Lih Kse Var Juu Tür VJg Pil
pajune pajone Jõh Vai Jäm Kse Ris Iis Kod Trv Krk Ran Nõo San Krl Har Rõu Plv Vas Se Kra
pakka kangapakk, kokku pandud (pakitud) riieLüg
pakka reepakk (ehk painard, mis ühendab ree kodarapaare)Lüg
pakka kompsLüg
pak: -kiruttLüg
pak-puu pakktaruLüg IisR Khk Rid Mär Var HMd Juu JJn Pee VMr Kad VJg Hls Võn Har
pakastama~ pakastuma ~ pakastuima ~ pakastelema lõhkema, pragunemaLüg
pakel: -kle ~ pakal: -klatakkLüg
paken põskhabeLüg
paken-pard pl pakenparrad -paarid -parrud -perid takenberid põskhabeKuu VNg Lüg Jõh Khk Kul Lih Jür Koe Iis Trm Kod Lai Plt KJn
pakili pakilLüg
pakistaruttu, kiirelt, kiirestiLüg
paksusti paksost(e) paksultVNg Lüg Jõh Vai Jäm Khk Pha Muh Mar Juu Kad VJg Trm Kod KJn San Har Rõu Räp Se
paku-puu pakktaruLüg Kär Vig KJn
palaka toidupalaLüg
palak(as)lina, ka suurrättLüg
palane palaVNg Jõh Vai Hel Urv
palatka telk telgiriieLüg Pöi Kul Pär Hää Kei Kos Pee Iis Kod MMg Plt Pil Krk Hel Puh San Har Vas
pales külgLüg
palg palgo palu kaunLüg Jõh IisR Vai
palga-piialaulus: teenija, palgatud naisabilineLüg
palipaljuLüg
palikane põikpuu toobripuulJõh
paljakasalasti, paljas; armetu, närune; laulus: vaene; kerjusLüg
palkine palgidsõ pl palkidestLüg Har
palluline palloline tükiline (muld)Lüg
palvamasuitsutamaLüg
pambeldama sassi ajamaKuu Lüg Jõh VMr
pambeldus pambeldamaLüg Jõh
pampal känkarKuu Lüg Jõh
pander-jalg komberdajaLüg
panderdab ain: 3 p komberdabLüg
pandidkosimisel peiu poolt mõrsjale toodud kingitused, mis jäid mõrsjale, kui peig loobus, ent tulid tagasi saata, kui mõrsja loobus; pantideks olid kingad, põll, teat. rahasumma jms.Lüg
pandis sseüt:pulstunudLüg
pandrakas põngerjasJõh
panetamma taga rääkimaJõh Vai
pani: -mesäärepael, sukapael; pulmades tehtav kingitus, osa veimevakast (taval. Mitmuses: panid)Lüg
panime-vakpruudiandide vakkLüg
panimed m hitsmed ussidVNg Lüg Lih
pankima käimaJõh
pankline pankaline panklikVNg Lüg Vai Mär Juu JJn Pee Koe Äks Plt KJn Trv
pannel-karva ussisõnadesIisR
pannel-kiriteat. musterLüg
pantka kihl (kokkulepe abiellumiseks)Lüg
pantsima vantsimaJõh IisR
pantsis juuksed salkusLüg
pantsuma kõlakujundLüg Trm
papkirikuõpetajaLüg
paperdab ain: 3 p paterdabLüg
papuska pa(a)buska tubakapakkLüg Jõh Kod
par(r)as-vits pardavitsJõe Jõh Trm
parahot paragot aurulaevJõh Vai Iis Trm
parajalik parasLüg
parajate parajatte parajastiKuu Hlj Lüg Muh Rei Kul Mär Vig Kse Var Tõs Aud PJg Vän Tor Rap Juu Pai Kad
parakut parakuLüg
paraska parimLüg
paratamata paratamatuLüg
paravoss Jõh IisR Trm Lai Se
pard(a)habeLüg
parda-suulaulus: (vanem) meesLüg
parda-vaar kalaVNg Jõh
paremine parembine pareminiJõe Kuu Hlj VNg Jõh
pargavilets, õnnetu, vaesekeLüg
parguma kisendamaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Kad VJg Iis
parkas larakasLüg PJg Tor Hää
parmashunnik rukkivihke enne hakki panekut; sületäis või hangutäis sidumata suvivilja; hulk, salk, parvLüg
parsrehetoas kahe aampalgi peal risti olev ümar palk (parte peal kuivatati vilja enne peksmist)Lüg
parsib ain: 3 p parandabLüg
partsumm kõlakujundLüg
pask-nä(ä)r Kuu Lüg IisR Vai Khk Pha Vll Muh Rei Var Hää KuuK Amb VMr VJg IisK Trm Kod Äks Ksi Lai KJn Trv Rõu
pask-nä(ä)re lindLüg Jõh
pask-närakas lindIisR Sim
paskama pasandamaLüg Ans Hää Sim Krk
paske ain: 3 p surebLüg
pasklep valge leppLüg Jõh Mus Mär Vän Tor Amb Sim IisK Iis Trm Kod Äks KJn Krk
paskur pasandajaVNg Jõh Vai Khk Tor Hää Ris Koe VJg Kod Plt Vas Lei
passilik sobiv sünnisKuu VNg Lüg Vai
pasu lasuHlj VNg Jõh IisR Mus Kad Iis
patsaseerimajalutamaLüg
patserdama paatsõrdama IisR Mär Aud Trm Plt Trv Hls Krk Puh San Krl Rõu Plv Vas Se
pau-meister poumeister ehitusmeisterLüg Khk Han Koe
paua-tahtijalaulus: abieluealine tütarlapsLüg
pauadsuured hõbedased pärlid; rinnaehted, ehterahad; kellad, kuljusedLüg
pauhkasin ain: 1 p pahvatasinJõh
paul paelKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Kad
paula-kaullaulus: part, kellel valge vööt või võru ümber kaelaLüg
paulassassaoma (põlle)paelasLüg
paulutama paelutamaKuu VNg Lüg Vai
pausina pa(hh)uusina õhtuoodeLüg Jõh Vai
pauvapaua, rinnaehteLüg
pavats paakspuuLüg Jõh
pavoinik pavõinik naiste peakateJõh IisR
pealakute päälakute pealistikkuKuu Hlj IisR JMd JJn VMr Rak VJg Sim Trm Kod Pal Lai
pealekute pealistikkuHlj Jõh
pealis-puuka kiige osaLüg
pealised päälisse(d) päälüsse pealsedKuu VNg Lüg Jõh Vai Kaa Hag VMr Trm KJn Ran Nõo Kam Krl Räp Se
peda hädaKuu Jõh Kad
peedo~ piedo seelikJõh
peeltoetav külgpuuLüg
peenemb~ pienemb ka väiksemLüg
peeni~ pieni ka väikeLüg
peenikesest peeneltLüg Khk Kod
peenlane piendlane Kuu VNg Lüg Vai
peerestama peeretamaKuu Lüg Jõh Vai Kad VJg Sim Trm Lai
peerg~ pierg paari sentimeetri laiune kase- või männipuust kistud laast (kasutatud valgustamiseks)Lüg
peergune peergudestLüg Jõh IisR Vai
peerijä~ pierija peeretajaLüg
peeru-kand tulejalgLüg
peeru-lõug pilakLüg
pehkama pihkama pehkimaKuu Lüg Khk Emm Käi Rei Phl
pehmestik tüma kohtIisR
pehmitus pehmütüss pehmitamaLüg Vas Se
peiar~ peiur võrukael, kelmLüg
peibmes peigmeesIisR Vig
peid-mees peigmeesKuu IisR Phl Kul Mär Vig Vän Saa Jür JõeK Koe VMr Kad VJg Sim Iis Trm Äks Ksi Lai Plt KJn SJn Vil Puh TMr Vas
peigal~ peigel pöialLüg
peigotamma peibutamaJõh
peitusile hakkama hakkama peitu mängimaLüg
peiu-poisspulmategelane, isamehe abiLüg
peker pekri pagarJõh Vai Jäm Khk Kaa Pöi Han Tõs Khn Aud Tor Hää Saa Iis Kod Lai Plt KJn Trv Pst Hls Krk Hel Puh Nõo Rõn San Urv Krl Har Plv Räp Se
pekikas pekkLüg
peksamised peksandusedLüg
peksandis peksandusLüg Jäm LNg Kul Mär Vig HMd Kei Juu Jür Ksi
pelastama~ pelastuma ~ pelestama ehmuma hirmutamapelgama; kohkuma, ehmuma, heituma; kartmaHlj VNg Lüg Koe Kad Iis Trm
pelgulinepelglik, kartlikLüg
pelis kimbatusesHlj Jõh
pelostama pelutamaLüg
peluma peloma ehmumaLüg Jõh IisR Vai
pelästuma ehmumaLüg Vai
pendima Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Jäm Khk Pöi Emm Käi Phl JõeK Amb Koe Kad VJg Sim Iis Trm Kod Lai Plt Pil KJn
pening~ penning raha, münt, ka ehisrahaLüg
penkpinkLüg
pentima pendimaLüg JõeK
pentsakas pensäk pentsikLüg Mär Mih Tõs PJg VJg Kod Plt Trv
peradiku pärastikkuKuu VNg Lüg Vai
peramus kuramusJõh
peratis pärasoolJõh
perdus: -kseolviauk, ungas; pool- või täiskelbaga õlgkatustel avaus katuseharja otsa all, kust suits välja pääsesLüg
pere-kund perekondKuu Lüg Jõh Plv Räp
pere-vats viimane sööjaKuu IisR Iis
peretama sülemlemaIisR
pergelpärgel, kurat, saatanLüg
pergeline põrgulineIisR
peri-põhja ~ -pohja põhjalikultHlj Jõh Vai Iis Trm
peri-põhjani ~ -pohjani põhjalikultKuu Hlj VNg Lüg
peri-põhju põhjalikultLüg Jõh Trm
perilisest ja perite põhjalikultLüg
perite päritKuu VNg Lüg
perits lindLüg
perse-täis ~ -täüs keretäisJõh Kär Jaa Pöi Emm Käi Mar Han Mih Kos Kod Krk Har
persekali persekälli istuliLüg Jõh
perseline keretäisKuu Lüg Jõh IisR
persestama istumaIisR
peräs järelLüg Jõh
perässute pärakutiLüg
perät-soolikas pärasoolJõh
perätus pärasoolLüg Jõh
pessema~ pesmä peksmaLüg
pest kinnitusköis veonöörJõe Kuu Hlj VNg Jõh
pesä-kund pesakondKuu Lüg Vai
petis-kaup pettissekaup pettusekaupLüg Rei Tõs Juu
petska peetska ahi ahjukappJõh Pee Vas Räp Se
peugal pöialKuu Lüg Vai
piamiste peaaeguLüg VJg
piatsik peatsIisR
pibal pabulKuu IisR
pibi lstk paaLüg Jõh IisR
pibisema virisemaIisR
pibu pabul heinapuruKuu IisR Saa Hls
pidunepeetud, kantud; veedetav, oldav; pikkune, kõrguneLüg
pigar viina Jõh Vai
piha-luu abaluuJõh Aud Hää VJg Trm Kod Trv Hls Krk Ran Puh Rõu Plv Vas
pihidsepatangidLüg
pihisemma visisemaVNg Jõh Vai
piht-aid varbaed kiviaedLüg KJn Ran Kam Räp
pihteltasaoma pihalt (pihtadelt)Lüg
pii-kivi tulekiviJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kad VJg Iis
piiapiiga, teenijatüdruk; ka vanatüdrukLüg
piibar piipar karjapasunLüg Jõh IisR VMr VJg Ran Nõo Võn Kam Ote San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
piibe-nahk piibrinahkLüg Nõo
piibu-joojalaulus: suitsetajaLüg
piibuleu peoleoIisR
piibuska taimIisR IisK
piibustama piibutamaIisR Saa Juu Koe Iis Trm
piibutaja lindIisR KJn Kam
piibutama häälitsemaIisR KJn Rõu
piibutama piibotama piipu suitsetamaKuu Hlj Lüg Khk Muh Rei Kse Tor Hää Ris Juu VJg Kod Plt KJn Trv Puh Nõo Ote San Krl Har Rõu Plv Vas
piibutikas lindIisR
piigaka teenijatüdruk; ka vanatüdrukLüg
piigama ehal käimaLüg
piigutama piigotama näljutama vaevamaLüg Jäm Vll Pöi Muh Hää Ris Kei Hag
piikumavaevatud olema, vaevaliselt käima; vigisema; ka piiluma, vahtimaLüg
piilpiit (uksel)Lüg
piilupart; paha silmaga inimene, piilujaLüg
piilukalli pilukilLüg
piim-naat taimJõh Äks Trv Krk Räp
piima-hoone~ piimauone väike eraldi ruum ( ~ hoone) piima hoidmiseks ja säilitamiseksLüg
piima-lälläd taimLüg
piima-õhak(as) ~ -uhak(as) -ohakas piimohakasKuu Lüg Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Emm Käi Rei Phl Kir Rap Juu HJn Amb JMd VJg Trv Hls
piipi-perse kitsapuusaline naineLüg
piira-kuk soasulaneIisR VJg Sim Iis Trm
piira-pilbas soasulaneLüg IisR Kod Lai Kan Plv Räp
piira-päälissoalaadLüg
piira-päälised piirapialne soalaadHlj VNg Jõh IisR KuuK VJg
piira-täk soasulaneLüg
piirak(as): -a, -upirukasLüg
piiramaka juukseid kärpima (nekrutil, noorikul); juukseid ümber pea ühetasaseks lõikamaLüg
piird: -piirasuga (kangaspuude osa, millega hoitakse lõimelõngade ühtlast vahet ja lüüakse koelõngad tihedalt kokku)Lüg
piireäärjoon, lume või vee piirjoonLüg
piiri-pää~ piiripea ~ piiritpea piiratud (s.o. pöetud) pea; laulus: abielunaine (see, kellel juuksed lõigatud)Lüg
piiri-rauadlaulus: vahend (käärid) juuste piiramiseksLüg
piirits: -aui, võrgunõel; unnaharkLüg
piisuma varastamaJõh
piitagune kangasKuu VNg Lüg Jõh Emm Rei Juu Amb VMr Kad Rak Sim
piiveldama varitsemaLüg Jõh
pikalineaeglane; pikaajaline; laugeLüg
pikalist pikemat aegaLüg Kse
pikamiste pitkämiste pikkamisiVNg Lüg Jõh Vas
pikati pikutiJõh
pikel~ pikal pikkLüg
piki-silmi pitkisilmi pikisilmiKuu Lüg Vai Pöi Emm Kse Ris Trm Plt Hls
pikite pitkite pitküte pikutiKuu VNg Lüg Vai
pikäne pitkane pikkLüg Trv Se
pildeni pilgeniIisR
pilgutamavilgutama; väikesteks tükkideks lõikamaLüg
pili saagJõh
pilka juuksenõelJõh Vai
pilkur pilkaja (halvustav)VNg Lüg Trm
pilkus pilkamineLüg Jõh VJg IisK
pilla(pilla tegema pilla minema) kurja peal (kurja tegema)Lüg IisR Vai Khk VJg Iis Trm
pillerdamapillerkaaritamaLüg
pilli-pu’ipillipuhuja, pillimees; ka pulma muusikant (kellele anti ka andevakast kinki meeleheaks)Lüg
pillir-oogne pilliruogune pilleroogne VNg Lüg Phl Ris Trm Kõp Hls
pillitellaka pilli mängima, laulus: lõbutsedaLüg
pillurpilduja; laulus: pillajaLüg
piltka loos, loosimisel saadav (järjekorra) number, (nt. nekrutiks võtmisel)Lüg
pilu-põlllaulus: naineLüg
pilu-särklaulus: meesLüg
pilukal(l)i pilukilJõh
pilve-tük limatükk rohul millimallikasJõh Jäm Pöi Emm Käi Phl Mar Vig Var Tõs Hää Kad Kod Pal Trv Hls Krk Kan Har Plv Vas Lut
pilvene pilvineLüg Pha Rid Mar Mär Kir Mih Tõs Hää Ris Juu Amb Koe Kod Plt Nõo
pimbulased pisikesed loomadLüg
pime-paarm pümmeparm sõgelaneIisR Ote Har Rõu
pimedaspidi ~ -päidi pimesiLüg Trm
pimiläne putukasLüg
pimin pominLüg
pimisema pomisema pinisemaLüg
pindane pindKuu Lüg Vai
pindes pintes hädasKuu Jõh
pinduline pinnulineVNg Lüg Vai
pindune pinnulineLüg Har
pink-vanker pikkvankerLüg Pha Rid Han Hää Hag Juu Hls
pinnastama pinda moodustamaLüg Kse Iis
pinnili pingulLüg
pinu(puude) virn, riitLüg
pip pipu suguelundJõe Lüg Jäm Khk Pöi Muh Emm Käi Phl Rid Mar Nis Kad
pips-mok pirtsakasLüg
pirastama katki kärisemaJõh
piri-part lindJõe Kuu Lüg Jõh IisR
piri-pinnani pilgeniLüg Jõh
pirikas partIisR
pirilane putukasLüg
pirisk virisejaLüg IisR
pirits piirits lindKuu Lüg IisR
pirkel ritv purjelJõe Kuu Hlj VNg Jõh
pirsk pritseLüg
pirskuma pritsumapritsimaVNg Lüg
pirsutama pritsimaLüg
piske(ne) pl pissed pisikeLüg Pöi Muh Mar Kir Lih Kse Han Var Mih Tõs Aud Pär PJg
pist-aid püstteivastest aedVNg Lüg Jõh Kse Sim
piste-aid pistandaedVNg Lüg
pistel-puu pistlepuu kibuvitsHlj Lüg
pistja pisti püstaja pistjas haigusLüg Khk Kse Khn Vän Kod Plt KJn Trv Hls Krk Ran Puh Nõo San Krl
pistlik(as) ohakas okas kibuvitsKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai VJg IisK Plt Hel Lei
pistus torkav valu, ka teat. haigusLüg Jõh Vai Iis Trm
pitin soustJõh
pitkpikkLüg
pits-jahu pitsijahu kroovjahuJõh Vai
pitsima köit jätkamaJõe Kuu Lüg Jõh Jäm Khk Mus Kaa Krj Pöi Muh Käi Rei Phl Rid Mar Mär Vig Ris Nis Jür HJn JõeK Trm Lai
pitsis eesrakendisVNg Lüg Jäm Khk Kaa Phl Mar Mär Vig Aud Saa Ris Juu Kos JMd Sim Lai
pitski pitska spitska tuletikkHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Khk Kär Kaa Vll Khn Hää VMr Sim Trm Kod Hls Krl Har Rõu Plv Vas Se Lei Lut
piugutama näljutamaLüg
piussannaoma pihusLüg
plaak plank paks laudLüg Jõh IisR JMd VMr VJg Iis Trm
plaakane plankudestLüg
plaakune plankudestLüg
plaata plaadas koorikuga kaetud ville täisKuu VNg Lüg IisR Vai HJn JJn VMr Trm Ksi Plt
plaatine plaatLüg
plaatsti kõlakujundJõh Vai Jäm Kse Ris Iis Plt KJn Kam San
plada loriJõh Jür
plaga lobaHlj Lüg Jõh Vai
plahmerdama lobisemaLüg
plahverdama lahverdamaLüg Mar
plak~ pläk plekk, laikLüg
plakerdama lakerdama lobisemaKuu Hlj Jõh Jäm Vll Hää
plaksutamaka plaksuvat häält tegemaLüg
plama plämaJõh
plamama plämamaKuu VNg Jõh Vai Mär Juu Kad VJg
plamisema tõrelemaLüg Jõh Kod
planisamb kompLüg
plara pläraVNg Lüg Jõh Vai Jäm Mär Tor Ris KuuK JMd Koe VJg Sim Iis Trm Plt San
plarin plarrin lobaLüg Vai Jäm Mär Kse Hää Ris Koe VJg Iis Trm Puh San Har
plarisema lobisemaVNg Lüg Mär Hää Hag Juu VJg Lai San
plartsutama Kuu VNg Lüg Vai
plasus tatineJõh
plat plaatLüg IisR Muh VMr
platserdada da-t: solistadaIisR Lai
platsite tükatiLüg
plaugutama paugutamaKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai
plauhkama välja lobisemaLüg
pledima lidumaJõh IisR Mar
plehve(e)ter plei(h)veder leveter (p)leissveder pleverd pleihneeter Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk Emm Käi LNg Rid Mar Kul Vig Lih Han Var Mih Tõs Aud PJg Tor Hää Saa Ris Nis Kei Rap Juu Kos Jür HJn JõeK Amb JJn Ann Tür Koe VMr Kad VJg Trm MMg Äks Ksi Lai Plt KJn SJn Kõp Ran Nõo Võn Urv Krl
pleiss-pulk kleisspulk leisspulk pliiatsVNg Lüg Jõh Mar Tõs Aud Pär PJg Tor Hää Saa
pleknär plekkseppJõh
plenkima lidumaLüg Iis Ksi
plenku plehkuLüg
pletjuuksepalmik, pats; (punutud) piits); käärpuudelt võetud lõngavihtLüg
plikuska plikaJõe Jõh Kul Ris JJn Koe VMr San
plint kinnituspulkLüg Emm Mih Hää Hel Rõu Plv
plodrama lobisemaJõh
plogima mune koksimaJõh
plok-saag lokk- kahemehesaagLüg Emm Mär Kse Juu
plokilineplekliline, laigulineLüg
ploksatama kõlakujundJõh Iis San Urv Rõu
plora loraJõh
plorama loramaJõh
plot lott palgiparvLüg IisR Khk Emm Khn Hää Kod Se
plotima palgiparve tegemaIisR Trm Kod
plotna tihedastiLüg Vai
plotnalt tihedaltIisR
plotnik lotnik plutnik pluudnik puuseppKuu Lüg Jõh IisR Vai Khk Muh Vig PJg Tor Kei Kos JMd Pee Iis Trm Kod Äks Plt KJn Trv Krk Hel Puh Har Rõu Plv Vas Räp
ploum ploomIisR Rei Koe
pluuk plu(u)ga raudaderLüg Sim Se Lut
pluusa luusa pluusJõh Jäm Khk Kär Mus Kaa Pha Pöi Muh LNg Rid Mar Kul Vig Lih Kse Han Kos KuuK
plädinal pladinalJõh Mär Kse Iis
plädisema lobisemaLüg Vai Jäm Rei Mär Hää VJg
plädistama lobisemaIisR Vai Jäm Mär Kse Kod Hel
pläkiline~ pläkiline plekiline, laigulineLüg
plämama IisR Rei Phl Rid Kei Hag Juu Kad Sim Trm Nõo
plämisema plämamaKuu Lüg Kad
plämm pehmeLüg IisR
plämu täis purjusLüg
plämäts plämajaJõh
plänts leib IisR
plärak(as) Hlj Jõh Hää Kei Lai Plt Rõu
pläsa luitunud kahvatuJõh IisR
pläsatama pleekimaIisR
pläsu näguVNg Jõh IisR Vai Emm Mär Juu Jür KJn
plätrada da-t: ladrataIisR Kod
plödi lödiLüg Nõo Ote San Kan Har
plögama sodimaJõh
plönn plonnJõh Krk Hel Ote Urv Plv Se
plötsima plätsimaJõh
plüüs(s)a plüüse pluusJõh IisR Iis
poboskid poboskad rõugedJõh Kod MMg
podemapõdema, haige olemaLüg
podoska-pulk poloska- poduse- rõukpaku kinnitamiseksLüg Vai
podrama patramaHlj Jõh IisR Phl Mär Juu JMd Koe Kad VJg Sim Iis Trm Lai
podrätsik potretsik pudretsik prodetsik (t)retsik pooltreetsik Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk LNg Rid Mar Mär Vig Tõs Aud Pär PJg Vän Tor Hää Kei Juu Kos Pee Koe VJg Iis Trm Kod Plt Pil KJn Trv Pst Hls Krk Hel Ran Puh Krl Se
poetapugedaLüg
pohib minna Lüg
pohlakas poolakasKuu VNg Lüg IisR Vai Mar Ris Kei Kos KuuK JMd Tür Koe Rak VJg Trm Plt KJn
poig~ pueg poegLüg
poigadapoegaLüg
poiginemma poiginemma, poegnema poegimaVNg Lüg Jõh Mar Kse Var Mih Tõs PJg Saa VJg Krk Hel San
poina pojona tapamajaLüg Jõh IisR Vai VJg Trm Räp Se
pojand pujand kasupoegVNg Lüg Jõh Vai Trm Kod Ksi Lai Trv Hls Krk Hel Võn Kam Ote Plv Vas Lei Lut
polduska rokkJõh
polgat joppLüg
polksõjaväeline üksusLüg
poltamapõletamaLüg
polu-vertsik polovirtsikka poluvärtsik poluvernikLüg Jõh IisR Vai
poluski poloska pool kopikatJõh Tõs Juu
ponder punder tislerLüg Jõh Vai Juu Iis
ponik(as) kurjategija kangekaelneKuu Jõh Jür KuuK
ponkama purssima veerimaLüg Jõh Phl Har
ponkamisi lugema Lüg
pontserdama kritseldamaJõh
pontsti deskrLüg Vai Puh
pontsuma mütsumaVNg Lüg VJg
pooe-paul~ puepaul poepael, s.t. poest ostetud paelLüg
poogelinelaulus: naisterahvasLüg
pook: -ga, -gevärviline, mustriga ehispael seeliku ja sõba servalLüg
pool-kaut ~ -kaud pooleldi peaaeguKuu VNg Jõh Vai Trm Lai
pool-kopkaspool kopikatLüg
pool-pühä laupäevLüg Kod Võn Plv Vas Räp Se Lut Kra
pool-saabaslühema säärega saabasLüg
pool-sälitus viljamõõtLüg
pool-sõsar ~ -sõsart -sõsard poolõdeLüg Khk Krj Kod Krk Kam Har Se Lut
pool-toimne ~ -toimine kangakudeLüg Jäm Muh Mär Juu
pool-uks poolu(i)ss poolust mit: pooled uksed poolõ ussõ Kuu VNg Lüg Muh Hää Saa Ris Nis Kei Hag Juu Amb JJn Iis Kod Äks Hls Krk Hel Ran Puh Nõo TMr Võn Ote Kan Urv Har Rõu Lei
pool-vak ~ -vakka mõõtpool vakkaLüg Jõh IisR Vai Mar Vig JJn VMr Kad Äks
pool-veli poolvelle poolvelja mit: poole velle poolvendLüg Trv Krk Ran Kam San Har Rõu Se Lut
pool-viltumine poolviltuLüg
poolekalli pooleliLüg
pooli-vok ~ -okk -oki Jõh Mar Vig Tõs Aud Ris Kei Juu JJn Plt KJn Ran Kam
poolikpool mõõtu (vakka, vaati); pool marka või rublaLüg
poolikalli pooleliLüg
pooliskane poolikLüg Jõh IisR Vai Iis
poom~ puom puu, pakk; puu, mille külge kinnitatakse purje alumine servLüg
poom-villane ~ -vilne Lüg Jõh IisR Jäm Khk Kaa Muh Rid Mar Vig Tõs Tor Kei Juu VMr Trm Kod Plt Hls Nõo Võn Har Räp
poom-õli ~ -eli Kuu Lüg Jõh Vai Jäm Khk Vll Muh Emm Käi Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Ris Juu Kos JMd Koe VJg Iis Trm Kod Plt KJn Trv Hls Krk Hel Puh San Krl Har Rõu Plv
poomi-kiriteat. musterLüg
poor~ puor poort, s.o. ehispael, äärispaelLüg
poort~ poord lai ehispael; palmitsetud ehisnöör; tress, pael, lint, vöö; äärispaelLüg
poost puostas poust jääpank jääkuhjatisJõe Kuu Hlj VNg Jõh
popa lstk tuli valusKuu VNg Lüg IisR Vai
poperdama popõrdõmõ koperdama mugimaLüg Vai Mär Nis Juu Koe VJg Iis Hls San
popsitama popsutamaLüg Vai Hää
porbutama porbotamma lobisemaLüg Vai Vas
pordo~ pordu emakasuu; väravLüg
porgad porkud: ains porka saapadKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Jür HJn JõeK JJn Pee Kad VJg Sim
porkima porkma tõrelemaKuu Lüg Ris Plt Ote
porok(as) jäme riieLüg Kod
porone puruneLüg
porotamma külm Lüg Jõh
porsku toitIisR
porssima porsma portsima purssima kortsimaKuu VNg Lüg Jäm Kaa Krj Vll Pöi Kse Koe Sim Iis Trm Kod Lai Trv Puh Nõo Ote San Kan Urv Har Rõu Plv Vas Se
porstuba eeskodaHlj VNg Jõh Vai Sim
portparrasLüg
poru-jommi purjuLüg Vai Khk Trv
poru-jommis purujommis porujömmis Kuu Lüg Jõh IisR Vai Khk Pha Vll Muh Emm Käi Rei Mar Mär Vig Kse Han Tõs Khn Tor Hää Saa Ris Juu Kos JMd Koe VJg Iis Trm Pil KJn
poskerdama pusimaJõh IisR
posla-masla puslamasla Kuu Lüg Jõh IisR Vai Khk Muh Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Juu JõeK JMd Koe VJg Iis Kod Plt KJn Trv Hls Puh San Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
poslis nõusJõh
possa põssaIisR Jäm Khk Mar Kod
possatama põssatamaIisR Jäm Kad Iis
posserdama vusserdamaIisR Vas
posserdus vusserdusIisR
possu põssaJõh Vai Kad Nõo
posti-pulk puunõu vitsutamiseksLüg Trm Kod
potak(as) mütakasIisR Vig Juu Sim Kod
potivärv potisinineLüg Khk Käi Kos KuuK Kad KJn
potrama patramaKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Var Khn Hag Juu Trm Kod Hel Puh Nõo Ote Kan Urv Krl Rõu Plv Räp
potserdus plätserdisJõh
potsivaitama potsavaitama kostitamaJõh IisR
potska pootska nõuJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kaa Krj Emm Aud HMd JõeK KuuK VJg Trm Hls Võn Har Rõu Räp
potsutama potso- poputamaJõh IisR Kod MMg Pil
praakel praakal praaker raagel praakli praakerKuu Hlj Lüg Jõh Vll Mär Var Aud Tor Saa Ris JMd VMr VJg Trm Kod Lai Plt Pst Krk Ote Har Se
praaksuma prääksumaLüg San
praasnik (p)rasnik piduKuu Lüg Jõh IisR Vai Khk Pha Mär Kse Tõs Tor Hää Ris Koe VJg Iis Trm Kod MMg KJn Trv Hls Puh Urv Plv Vas Se
praatsa-magu (p)raats- praagamaguHlj Jõh IisR Khk Rei Tõs Kad
praatsutama pratsutama poputamaKuu VNg Lüg Jõh IisR Mar Juu JMd VJg Iis Plt Nõo
pradi praht sodiKuu IisR VMr Kad VJg Sim
pradikas jõmpsikasKuu Lüg
pradine prügine sodineLüg VJg
praga-lõug lobasuuLüg
praga-suu laimajaLüg
pragistus IisR Iis Har
prahtama laimamaLüg
praig praeguLüg Jõh
praiga paerga präiga prääga praeguJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Mär Kir Lih Mih Pär Kei Juu Kos Jür Amb JMd JJn Ann Tür Pee Koe VMr Kad Rak VJg Sim Iis Trm Kod MMg Pal Äks Ksi Lai Plt KodT
praigalt paergalt präägalt praeguJõe Kuu IisR Kul Kei Juu Jür HJn Pee VMr Kad Sim Trm
praigane paergane praeguneVNg Lüg Jür Koe Pal Lai
praigas präigas praeguHlj Lüg Vai
praigast paergast präigast praeguJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Muh Mar Mär Kei Hag Juu Kos Jür JõeK Amb Ann Tür Koe Kad Sim Iis Trm Kod Pal Äks Ksi Lai
praigult paergult päärgult praeguIisR Ans Noa Kul Var HMd Kei Kos HJn Amb Tür Pee Kad Äks
praigust paergust päärgust paergusti präigust praeguKuu Hlj VNg Lüg
praisked pritsmedLüg
praiskuma pritsumaLüg
praisutam(m)a pritsimaLüg
praksnik praksatusLüg
prann prani pranje pränn narmasVNg Lüg Jõh IisR LNg Ris Hag VMr Kad Iis
prantsastas ain: 3 p prantsatasLüg
prasseldama laristamaIisR
prau prauhLüg Mar Juu
praugastamma paugatamaLüg
preiama meelitamaJõh Vai
pridan pridaan prigana pritan kaasavaraHlj Jõh IisR Trm Vas Räp Se
prigastama pragunemaIisR
prigistama Kuu IisR Kse Tõs Koe Iis Plt Puh
priguline pragulineLüg
prii-pauki pealekaubaLüg
priistan pristan pristal sadamVNg Jõh Vai Trm Kod Võn Vas Se
prillis silmad krillisLüg Kad
prisla lakeJõh
pritsakas partJõe IisR
pritska vankerJõh Vll
pritsnik pretsnik ülesostjaVNg Jõh Vai Koe Ksi KJn Trv Ran San Räp Se
prodine sodineLüg
progotu kasimatuJõh Vai
prosk prooska prosku piibupigiLüg Jõh IisR Võn Kam
proskuse g proskIisR
prosto piibupigiLüg
prostoimast Lüg
prostoisti (p)rostoist prostoiste prostoiltKuu Jõh Ris KuuK KJn Krk
prostone piibupigineLüg
pruiskama sülitamaLüg
pruiskuma pritsumaLüg
pruks härjavärssKuu Hlj Jõh IisR Emm Rid Mar Mär Ris Nis Hag Juu Jür JMd Iis Kod
pruksutama peeretamaIisR
prunt-lap särgi rinnalappJõh
prussima rusme prusse lõikamaVNg Lüg Emm Krk
prust-lap purss- pruss- rinnalappJõh Muh Jür
pruudi-anded ~ -annid veimedKuu Lüg Jäm Khk Mus Pha Muh Rei Jür Äks Ksi Plt KJn Kan Rõu Plv Räp
pruudi-lahjad veimedJõh
pruudi-vak ruudi- veimedLüg Jäm Khk Mus Muh Emm
pruunakas pruumakas Kuu IisR Pha Vig Var Kod Ksi Plt KJn
prädi sodiJõh
prädisest transl sodiseksLüg
präisutama pritsimaLüg
prällis kängusLüg Jõh IisR
prässak(as) nässakasLüg Juu Amb Vas
prõksutamma Lüg
prõmin kõminIisR
prõmisema kõmisemaIisR
prõmistama kõmistamaIisR
prödama sodimaIisR
prödane sodineVNg Jõh
prödi sodiJõh IisR Ris
prödima sodimaJõh IisR
prödine prödöne sodineJõh IisR Vai
pudemamaha kukkuma, pudenemaLüg
pudi-naper sõrmJõh
pudima Lüg
pudruselt segaseltIisR
puga pugalikVNg Lüg Jõh IisR Vai Vll Vig Hää Iis Räp
pugaltärge, sälk, sisselõige; lapiliselt, vöödiliselt kirju; laulus: härgLüg
pugaldama pogaldama selgima (taevas)Jõh Mär Vig Var Mih Tõs Khn Aud PJg
puhandus puhangJõh Khk Iis Trm Kod Lai
puhe-raud puhi- uuristusvahendLüg Trm
puhelema kõnelemaKuu Hlj VNg Lüg Jõh
puhema puhumaLüg Var
puhemiku juttusi m õs vigurijutteLüg
puhestama avamaVNg Jõh Trm
puhkatama puhata laskmaLüg
puhmima vohmimaLüg Jäm Khk Mus Krk
puhnama rahmeldamaKuu VNg Lüg Vig
puhutama puhitamaLüg Käi Rei Mar Kse Tor Lei
puise-vitsad puisa- taimLüg
puistanda(i)ne puis(t)endaine puis(s)andane pool õlekubuVNg Lüg Jõh Vai
puitand nud-part puitunudLüg
puju~ pujukas teat. taim; laulus: tugevate juurtega taimLüg
pujukas taimVNg Lüg Jõh IisR Kse Var Jür JõeK Iis
puk~ isane loom sikk, sokk, jäärLüg
pukats pukktuulikJõh IisR Pai Trm Kod Plt
pulgal (olema)pulga abil suletud (uks, värav)Lüg
pulgitama pulkitamma pulkadega kinnitamaKuu Lüg
pulika(s) pulkVNg Lüg Jõh IisR Vai
pulisema sulisemaVNg Lüg Vai Khk Mus Kaa Vll Pöi Muh Rei Hää Tür Koe Iis
pulistama solistamaKuu Lüg Khk Kaa Vll Jaa Rei VJg
pulkka teat. uksesulgurLüg
pulksti sulpstiIisR Vai Hel Ote Urv
pulksuma vulksumaIisR
pull(a)ka väike leivapäts; ümar, punnisLüg
pullikali pungilLüg
pullistama mullitamaKuu Lüg Trm
pullo pudelLüg
pulma-mõõkpulma kombetalitustes kasutatav raud- või puumõõk, millega noorpaari sümboolselt kurja eest kaitsti (pulmamõõka kandsid isamees ja peiupoisid, ka pruudi vend)Lüg
pulsk(e) priskeKuu Hlj Lüg
pumbukene pumbukaine taimLüg Vai
pumbuleht taimLüg Vai
puna~ pune teat. taim, millest saab punakat värvi; rituaalne jook (e. naistepuna)Lüg
puna-hein taimKuu VNg Lüg Jõh Vai Plt Krk
puna-lind lindLüg
pund: -nnakimp, peotäis (näit. Linapund); leisikas (raskusmõõt: 20 naela e. 8 kg e. pool puuda)Lüg
punduspungil; pruntisLüg
punema punumaLüg
punendama punetamaHlj VNg Jõh Tor Koe Trm Kod Pst Hls Krk
punerdav(a) punakasVNg Lüg
punetub ain: 3 p punetabLüg
pungaline pungadegaLüg Khk Vll
punkama purssimaLüg
punksima puksimaLüg
punnakil punnisIisR
punnakil(l)e punnisIisR Kod Lai Plt
punnikille pungisJõh
punnili pungisLüg
puretajapurutegija; laulus: emaLüg
purgalane harutatud lõngJõh
purgama harutama lammutamaharutama, lõhkuma, lammutamaJõe Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai
purgemahammustama, puremaLüg
purgnema purgunemma harunemaKuu Lüg Jõh
purguma harunemaLüg
purikashaugLüg
purimapurema, närimaLüg
purja purjuLüg Plt
purjutus purjutamineLüg Kse Trv Har Vas
purlak(as) purmak üleannetu poissJõe Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk Kaa Vll Pöi Muh Emm Rei Rid Mar Kul Mär Vig Han Tõs Aud Pär PJg Tor Hää Ris Kei Jür JMd Tür Pee Iis Trm Kod MMg Lai Plt Pil KJn Trv Hls Krk Hel Ran Puh Nõo Võn Rõn San Urv Har Rõu Plv Vas Räp Se Lut
purslap nahatäisLüg
purust puruksVNg Lüg Jõh Vai VMr Kad VJg Äks Võn Plv
puss-pak veski osaLüg Trm Kod
pussakil l)e (pusakil pungisIisR SJn
pusserdus vusserdisIisR
pussik väike pussVNg Lüg Jõh IisR
pusu häbeLüg
putakas löökLüg
putksaha, harkadra osaLüg
putkasnik putasnik raudteevahtLüg Jõh IisR Trm Kod MMg
putkestama~ putkestamma ~ putketama ~ putketamma putket tegema, põgenema, pagemaLüg
puts-negar putukasLüg
putuke(ne) putukasVNg Jõh Trv Hls Krk Hel San
puuka puusse (ains. sisseütlev)Lüg
puu-pöör~ puupüer puupöörLüg
puu-vanker VNg Lüg Jõh Emm Mar Mär Kse Var Mih Tõs Aud Tor Ris Kos JõeK Amb Iis Kod Hel Ote
puugnits poognits puguvits pu(u)gnovits puumits puunits nööpJõh Khk Tõs Tor Võn Kam Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut
puukama peeretama lausumaKuu Jõh Khk Kaa Pha
puune puuVNg Lüg Jõh IisR Vai Khk Khn Iis Lai Trv Ran Nõo TMr Võn Kam Ote Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Kra
puupama peeretamaIisR
puupas uppisIisR
puusta tühiHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Trm Puh Plv Räp Se Lut
päide-pulkree osaLüg
päide-uks päid(u)uks päidauks päit(ä)uks pooluksVNg Lüg Jõh
päilt peastLüg
päinil elusast peastLüg
päinis vihasest peastLüg
päivatu päävato päevLüg Vai Kul Vig
päivilinepäevapalga eest hooajalistel põllutöödel töötaja (päevilisteks käidi tavaliselt kehviku- ja popsiperedest)Lüg
päivine päevaneVNg Lüg Vai Kod Se
päivis purjus päiLüg Vai
päivist pimedast peastLüg
päivitama päävitama päevitamaJõe Kuu VNg Lüg Jõh Khk Muh Emm Ris JMd Koe VJg Sim Iis Trm Kod
päivite päävite päevitiKuu VNg Lüg Vai
päivitumi m õs kõlvatuid jutteLüg
päkerdama päterdamaKuu Lüg Hls Krk Ran
päntab ain: 3 p paterdabLüg
pära-poole perä- pärastpooleHlj Lüg Jõh Sim
pärastest perastest perätsest pärastiseksVNg Lüg IisR Vai
pärat perät kirumissõnaJõh IisR VJg Krk
pärglaastudest vm. ring, mille ümber on siidriie (neidude peakate)Lüg
pärilene periline pärit päri/sJõe Lüg Kei
pärisest peris(s)est alatasaKuu VNg Lüg Vll Pöi
päritama peritama küsimaLüg Jõh IisR
pärmestamine palistamineLüg
pärmine pärmene Kuu Lüg Vai Jäm Pöi Muh Rei Mär Kse Tõs Tor Hää Ris JMd Koe VJg Trm Kod KJn Trv Krk San Har Plv
pärsi-kana persi- pärssina- pärssa- pärsti- kanaVNg Jõh HJn Koe VJg KJn Trv Pst Hls
pärskuma pritsimaVNg Jõh
pärsütämä pärskumaKuu Jõh
pärtel pärtlipäevKuu Lüg Jõh IisR Vai Muh Ris Kei Juu VMr Trm Kod Lai Hls Krk
päräsuta pärakutiLüg
päskupääsukeLüg
pässjäär, isane lammasLüg
pässivihk viimane vihk rukkilõikuselVNg Lüg Jõh
päterdus päterdamaIisR
päternik päternJõh Iis
pätikud m kindadLüg JJn SJn
pätka päkkVNg Lüg
päts-ahi leivaahi telliseahiKuu Lüg Tõs Tor Ris Juu VJg Trm Kod Plt
pätsik kakuke saviplonnVNg Lüg Trm Äks Hls Hel Ran Puh Kam Rõn Krl Plv Vas
pätsti patstiLüg JõeK
pätsutama matsutama pätsimaKuu IisR Kod KJn
pätu suss labakinnasJõh IisR Vig Mih Aud Hag Jür Pil KJn Hls
pää-pakree voki osaVNg Jõh IisR Mar Mär Mih PJg Ris HMd Nis Kei Hag VMr Trm Kod Pal Ksi Lai Pil Trv Pst Hls Ran Võn Kam Har Räp
pää-taud Jõe Hlj VNg Lüg IisR Hag Juu JõeK Amb Pai Koe Kad Trm Kod Pal
pää-vihk pää- VNg Lüg Jõh Kär Mar Mär Lih Kse Tor Ris Juu Pai Koe Rak VJg Sim Iis Trm Kod Äks Lai Plt Hls Krk Võn Kam Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lut
pää-vili pää- rasked terad (tuulamisel)Kuu VNg Lüg Vai
päädimalõpetama; viimaseks jäämaLüg
pääko piäko lstk peaLüg Kod
päälastikupealistikku, järjestikkuLüg
päälediku pealistikkuLüg
päälessute pealistikkuLüg Jõh
päälestiku pealistikkuVNg Lüg Vai Hls
päälimine pealmineVNg Lüg Jõh Vai Emm Käi Rei Phl
pääline päälüne pealne koorKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Käi Phl Trv Hls Krk Hel Ran Puh Nõo TMr Kam Ote Rõn San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut
päälissute pealistikkuLüg
päälistiku pealistikkuVNg Lüg Trv
päälässute piälässutte pealistikkuHlj Lüg Jõh
päärised m kangastelgede osaLüg
pääsukese-kull lindIisR
päätijalõpetaja (näit. rukkihaki “pea” panija); ka viimaseks jääjaLüg
põdenemapõdemaLüg
põdevil: -llepõdurIisR
põenatamma põõnamaJõh
põhja-täht pohja- põhjanaelJõe Kuu Lüg Emm Käi Mar Khn Ris JõeK
põhjak lõppLüg Khk
põhjalased pohjalaised virmalisedVNg Lüg Vai Pee Iis Äks KJn Har
põhke kobeIisR
põhnama pahandamaJõh
põie-rohi taimIisR Jäm Vll Muh Rei Mar Mär Kir Tõs Khn Tor Ris Juu Koe
põigite poigite põigitiJõe Kuu VNg Lüg Jõh Vai Käi LNg Rid Mar Kul Mär Vig Lih Var Khn PJg Ran Rõn
põimimakorjama; sirbiga vilja lõikama; punumaLüg
põld-kuusk põldosiLüg Jäm Khk Krj Vll Pöi Muh Emm Rei Hls
põlktus põlgusLüg Jäm Khk Muh Mär Kse Tõs Tor Hää Juu Koe Iis Trm KJn Trv Hls Puh San Har
põllo-peenar~ pollupienar põllupeenar, põllutükke eraldav kündmata maaribaLüg
põllu-hiir põldhiirLüg Vai Tõs VJg Trm Kod Plt KJn Krk
põllu-jumikas taimLüg Koe KJn
põllu-kanermud taimLüg
põllu-murakas põldmurakasHlj Lüg Tür Koe Iis Vil
põllu-püü pellopüü põldpüüLüg Vai Vig Tõs
põlmima rääkimisel eksimaLüg
põlvikalli põlviliLüg
põndrik põntrik väike olendLüg Muh Tõs Ris
põnkima vantsimaLüg Kaa Vll Muh
põnni pönni känguJõe Jõh Jäm Khk Mar Vig Mih Tõs Khn Hää JMd Koe VJg Trm Kod Lai Plt Pil KJn Trv Hls Krk Hel Puh Nõo San Urv Plv
põnnis punnisJõe Hlj Lüg Jäm Khk Mar Mär Han Var Tõs Khn Tor Hää HJn JMd Koe Kad Plt
põrdi IisR Muh Kse Tor Koe Iis Trv Hls Puh
põrmandpõrandLüg
põrnitama pornitamma Lüg Jõh Vai Hää Koe VMr VJg Iis Trm Kod Plt Pil KJn
põtku sõidukLüg VJg
põua-kiil putukasLüg VJg IisK
põudne poud(a)ne põudane põuaneKuu VNg Lüg Vai
põuguline pouguline pesupesijaVNg Lüg Kod
põuk: -gu, -ga pouk(u) jäme (suur) pesuVNg Lüg Jõh Vai Iis Trm Kod
põukuspesusLüg
põõkimaje paugutamaLüg
põõnpuidust liist laudadest eseme ühendamiseks ja tugevdamiseksLüg
põõnus laiskJõh LNg Mär Han VMr Kad Sim Plt
põõtsutamapõõnutama, pikutamaLüg
pödin lobaIisR
pödisema lobisemaIisR Kad
pöherdama pöhördämä püherdamaLüg Jõh IisR Vai Kod Plt KJn SJn Trv Puh Nõo
pöhke mäda kohevLüg Jõh IisR
pöhkemä pöhkima pehkimaLüg Jõh IisR Vai
pöhtima pehkimaJõh Vai VJg
pöial-pok ~ -pukk lindIisR
pöndima pendimaJõh IisR
pöperdama puperdamaLüg Kad Krl
pöterdama paterdamaJõh Kod
pötrama patramaIisR Vai
pöögeldamma võrku parandamaJõh
pöör~ püör ~ püer ukse ~ värava sulgurLüg
pöör-haak pöörak püervuak kangatempel alasi otsVNg Lüg Pöi Muh Phl Rid Tõs Aud Vän Hää JMd JJn Koe VMr Kad Ksi Plt Pil KJn Trv Nõo Võn
pööras-ader hõlmaderLüg Plv
pöördima pöördümä pöördume pöörduma sogaseks muutuma minestamaKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Khk Aud KuuK Koe Kod Hel San Kan Har Rõu Plv Vas Se Lut
pööräline pööraneVNg Lüg Jõh Vas Se
pügal: -asisselõige, tärge, salk; pulk, millele märgiti tärgete abil teopäevad, magasivõlg ja muud kohustused või arvudLüg
püherdik püherdamiskohtIisR
püispüüdisLüg
püllitama püüdma kätte saadaJõh
püntis pruntisJõh
püre pöre äge, peru; ka kergesti solvuv, ärrituvVNg Lüg Muh Emm Khn VMr VJg Iis
pürgama segi ajamaJõh Emm Rei Mar Kse
pürgenemapürgima, püüdlema; tulemaLüg
pürjenoor naisterahvas, neiu; nobe, kärmas; püüdlikLüg
püst-aid Jõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Vll LNg Kul Vig Kir Kse Han Var Tõs Khn Saa Ris HMd Kos KuuK Amb JMd JJn Pee Kad Rak Sim IisK Iis Trm Kod MMg Pal Äks Lai Plt KJn Vil Trv Krk Ran Nõo TMr KodT Rõn
püst-keri-laud Lüg Jõh Vig Juu JMd VMr Kad VJg Sim Trm Pal Plt Ran
püst-köök suveköökKuu Hlj Jõh Tõs Pär PJg Tor Hää Saa Nis Kos HJn Koe Kad VJg Sim Iis Lai Plt KJn
püügeldama püüdeldama pöögeldama püülimaVNg Lüg Jõh Rak
püürid püürüd püüred (heina)pebredKuu VNg Lüg Jõh IisR Iis
raadik: -ukuiv, kõrbenud paepealne maaLüg
raadima õgimaIisR
raadu raado viletsLüg Jõh Vai
raaduline viletsLüg
raaduska viletsLüg
raagenemaraugema, väsima, nõrkemaLüg
raagne raagane pooltooresJõe Kuu VNg IisR Vai Sim Iis
raagne raagane raagusKuu VNg Lüg Khk Pha Vll Muh Rei Vig Kse Han Var Mih Tõs Aud Hää Ris Juu KuuK Amb JMd Pee VMr Kad Trm
raaked m jäänusedVNg Lüg
raakeline viletsLüg
raam-puu mesilastaruLüg Käi VJg
raama-raasuke hellitussõnaJõh IisR
raamatka kiriLüg
raamis-tük raamLüg Trm Kod Plt
raamäke ~ -ägil IisR Lih Trm Kod San Se
raand: -a, -iülalt kitsenev puust pang (umbes 10-15 toopi)Lüg
raas-piik suur naelKuu VNg Lüg Jõh Vai Kad
raatsimakokku ~ ära kraapima, riisuma, kiskumaLüg
raba-püssi laskma peeretamaKuu VNg Jõh IisR
raba-vili rabatud teradLüg VMr
rabadus haigus kudumisvigaKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai LNg Kir Ris VMr Kad Rak VJg Sim IisK Trm Hls Krk Hel
rabane ravane sodine pudeKuu Lüg Khk Vll Muh Rei Mär Tõs Hää Ris Kod Pal Trv Hls Krk Hel Har Rõu Plv Vas Se Lei
rabastik ravastik rabaLüg Vai Krj Vig Juu JMd Pai Trm Trv Võn Ote San Rõu
rabavus haigus kudumisvigaLüg Jõh Vai Trv Krk Ote
rabed ain: rabe rabatud viljateradKuu VNg Lüg VMr
rabesed rappeviliLüg
rabima krabamaLüg Khk Vll Kse PJg Hää Juu Plt SJn Trv Hls Krk Hel Ran Nõo San
radaline kangas radaLüg HJn Nõo
raduma rabelemaLüg Kod
ragat tõkkeparvJõh Krl Har
ragatka radanka rada(t)ka pudrumänd ankur teetõkeJõh IisR Kod TMr Rõu Vas Se
rage ragi rae rahe teraJõe Lüg Jõh Vai Jäm Ans Khk Kär Mus Krj Pha Jaa Pöi Muh Emm Käi Rei Phl LNg Vig Lih Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud Pär PJg
ragupraguLüg
rahed~ raed rahed, ikkerihmadLüg
rahi-raamat~ rahuraamat laulus: lepingu (kontrahi) raamatLüg
rahk rähk sõmerKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Vll Pöi Muh Vig Han PJg Kad VJg Iis Trm Kod Plt Pst Hls Krk
rahkane rahkne kruusaneLüg Jõh IisR Juu Iis
rahnult rahnudenaIisR
rahus(s)ed rahvased m näärmedHlj Lüg Vai
raiendus peenendatud kapsakogusJõh
raismik raesmik raiesmikKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vän Tor Juu Amb Koe VMr Kad VJg Sim IisK Iis Pal Ksi Plt KJn Puh Nõo TMr
raitsakas lumelörtsLüg Khk Ris
raiundane katkiraiutuJõh
raiustik raiesmikJõh
rajutama rajune olemaLüg Jõh Kod
rak(i)väike koerLüg
rakasarmasLüg
raku-rohi taimJõh IisR
rakul: -s VNg Lüg Jõh Vai
ramb: rammanõrk, jõuetu; lombakas, viganeLüg
rambumanõrkema, väsimaLüg
ramm(e)rase, tiine; väsinu, nõrkenuLüg
rammistama ramistama rammestamaVNg Jõh Koe Iis Trm Lai
rammistus rammestusLüg Jõh Koe VJg Iis Lai
rammitsemma lonkamaLüg Jõh Vai
rammitus rammestusKuu Hlj Jõh
rande-kindad rand- randme- rambe- sõrmedeta kindadKuu Hlj Jõh HJn
rangi-luu rangluuJõh Rid Kod Lai Plt
rangi-roomrangipuu külges olev tugev rihmaas aisa kinnitamiseksLüg
rangidrakmete olulisim osa (veolooma kaela paigutatud rangid ühendati veovahendi aisadega)Lüg
ranna-rüütel~ randrüütel piirivalvurLüg
rantsakas lindJõh
rao-kalli praokalli praokil/e Hlj Lüg Jõh
rapnik soine võpsikIisR
rapsimakahmama, kloppima, raputama; kaapima; üles kirjutamaLüg
raskemast raskemaltLüg
rata’allavankrisLüg
ratadlaulus: vanker (plur. tant.)Lüg
ratalineteat. musterLüg
ratkuma rakkuma rakma Kuu Jõh Vai Hää Saa JõeK Vil Trv Pst Hls Krk Se
ratkus(a) sujuvLüg Vai
ratsusti ratsutiLüg Jõh
ratsut(i)kaheharaline rihm, mis kinnitatakse suuraudade rõngaste külge hobuse juhtimiseks ratsutamiselLüg
raua-karvalinelaulus: hobuneLüg
raua-puu Hlj Jõh IisR Kul Mär Vig Mih PJg Tor Ris Kei Juu HJn KuuK Amb Pai VMr Kad VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn
raua-rohi raudrohiKuu Lüg Jõh
raua-sit tagi räbuLüg Jõh Khk Kär Kaa Käi Rei Phl LNg Mar Mär Vig Kse Aud Juu Kos VMr Kad VJg Kod Äks Lai KJn Krk Ran Võn Kan Har Plv Se Lut
raudka hobuseraudLüg
raud-kala luukaritsVNg Jõh Vai Puh
raud-lane sipelgasLüg Muh Kos Amb JMd Koe VMr Kad IisK
raud-nõgelane ~ -nogelaine raudnõgesJõe Hlj VNg Lüg IisR Hag Juu JõeK Amb Pai Koe Kad Trm Kod Pal
raud-süld ~ -süli pikkusmõõtLüg Khk Kär Iis KJn Krk Har Räp Se Lut
raue-kapsad raiutud kapsadJõh
raugastamaka rammestuma; puhkamaLüg
raugnema raugene(m)ma raugemaVNg Lüg Jõh Vai Kei HJn VJg Iis Trm Kod
raukvaene, armetu, viletsLüg
raustpraostLüg
rauvutama raadutama rav(v)utama ravtamma rautamaKuu VNg Lüg Vai
ravatarabadaLüg
ravitsematoitmaLüg
rebetama revetama rebestamaLüg Jõh IisR Sim Kod
rebo~ rebu rebaneLüg
reboma rebimaLüg
rede redem reden redelVNg Lüg Jõh IisR Vai
redemredel; rõuguredelLüg
redima tirimaVNg Lüg
redos püksid Jõh
reduma redoma lõhkuma vintsutamaLüg Kad Sim
ree-tallad~ rietallad reejalasedLüg
reegotama~ riegotama ~ rõõgutama regilaulu laulma (leelotama)Lüg
reegotus riegutamaLüg Jõh
reegutama riegotama laulma kõõrutamaJõe Hlj VNg Lüg Jõh
reemotuss riemotus riemutus hirmutisLüg Vai
reenatu räpane lohakasLüg Jõh
reesikrõõsik, karaskLüg
reet-kamm reek(k)am(m) reigam reikam(m) reiakamm reakamm reepkamm kangarehaJõh IisR Jäm Khk Kär Mus Kaa Krj Vll Pöi Käi Phl Ris Sim Iis Trm Äks Nõo TMr Võn Kam Ote San Kan Urv Har Rõu Plv Vas Räp
reevu: -slohakil(e)Lüg
regi-virs regivärssHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Krk Hel
rehe-alus rihalus reialus rehealuneLüg Khk Vän HMd
rehi: reie ~ riirehetuba ja rehealune: ruum vilja kuivatamiseks ja peksmiseks; laulus: Pekstav viliLüg
rehkamus kandamJõh
reie-vartühest puust viljapeksuriistLüg
reielarehealune, rehielamu otsas paiknev ruum viljapeksuksLüg
reigas lauapind lattLüg Jõh IisR Vai
rein-varred krein- taimKuu Lüg Jõh IisR Jäm Khk Mär Tor Juu JMd Koe Kad VJg Kod Pal Plt KJn
reitama hulkumaLüg Jäm Khk Kaa
remet rämät hädaLüg
remli-paju rem(b)le- pajuLüg Jäm LNg
remm pajuLüg PJg Vän Tor VMr
remme-pajo pajuLüg
remmel rembel römmel remmäl pajuLüg Jõh Vai Jäm Khk Emm Käi Rei Rid Mar Tor Kod
remmel-paju remmal- pajuLüg Vai Käi Mar Tor
remmel-puu remmelgasLüg
remmelga-paju ~ -pai pajuLüg Vig Hää Kei IisK Kod Äks Plt KJn
remu remo müraLüg Vai
remuma remoma müramaLüg Jõh
rendo möllLüg
rento rojuLüg
renu rojuJõh IisR JJn Sim
renuma solgutamaVNg IisR
reo-kak rebasekakkVNg Lüg
reokisel reokesel praokil/eJõh
resine rõsineHlj VNg Lüg HJn Rak VJg Sim Iis Lai
reske rõskeLüg Kul Amb JJn VMr Sim
restima ressmä kalu võrgust noppimaJõh Pee Kod
revestama~ revistama ~ revastama rebestama, rebimaLüg
revil revel rebadelKuu VNg Jõh
revitämä rebimaLüg Vai
ribakil: -lleripakilIisR Juu JJn Iis Lai Rõu
ribil ahjuroopVNg Lüg Jõh IisR Vai
ribunprügi, prahtLüg
ridalik viljamõõtLüg VMr VJg Sim Iis Trm
ridassute ridastikkuLüg
ridisema põdemaLüg Jõh IisR
ridisk põdur inimeneJõh IisR
riduma põdema virelemaJõh Kan Plv Vas Räp
riharehaLüg
rihis rihtisKuu Lüg Jür VMr Trm
rihmane rihmVNg Lüg Ote Har Plv Vas Räp Se Lut
riialarehealuneLüg
riibed riiped riived riipmed riibõ riibme: ains riibe riismedKuu Hlj VNg Jõh Vai Muh Käi JõeK VMr Trm Kod KJn Hel Puh Võn Kam Ote Rõn San Urv Har Rõu Plv Vas Räp Se
riida-maa pinumaaVNg Lüg IisR Kod
riida-ristristipandud puud riida toestamiseksLüg
riide-päälised ~ riidepealsed -päältsed m menstruatsioonKuu Lüg Jõh Vai Jäm Khk Emm Käi Rei Phl Khn PJg Hää Rap HJn JõeK Ann Koe Kad VJg Sim Võn
riidene riidestVNg Jõh Vai Khk
riidlik riidelik riiakasHlj Lüg Iis Kod Har
riies riieLüg Jõh Vai
riikimatriikima, silumaLüg
riipsima kraapimaIisR Trm
rimuma surumaLüg Pöi Muh Emm
rimustama rimumaIisR
rind~ rinne töörinne, tööesi; rivi, ridaLüg
rind-palk rinkpalk veskitammil majalLüg Var Vän Trm Kod
rindu-alune rindealuneLüg Ran Har
rindu-pite ~ -pitte rindupidiVNg Lüg
rindusil rindusilla rindusel rinnutsi koos rinnutsi kokkuLüg Jõh Vai VJg
ringi-mäng rinki- ringmängLüg Jõh Vai Jäm Khk Kaa Muh Rei Rid Mar Vig Lih Kse Tõs Aud Hää Kei Hag Rap Juu Amb VMr VJg Trm Kod Pal Ksi Lai Plt SJn Pst Hls Krk Krl Vas
rinna-laast rinnaluuLüg Hls Krk
rinnukal(l)i rinnukilLüg Jõh
ripakal(l)i ribakalli ripakilLüg Jõh Khk Nõo
ripakili ripakilli ripakeli ripakil/e Lüg Jäm Khk Kaa Muh Juu Koe SJn Ran Puh Nõo
ripatamaalla vajumaLüg
ripsekas kaer Lüg VMr HljK
risakalli sassisLüg
risane segamini puseritiKuu VNg Lüg Vai
rissassute~ rissati risti-rästiLüg
rist-isa ristesä ristsä ristiisaLüg Rei Urv Har Plv Vas Räp Se Lei Lut Kra
rist-jalg Lüg Jõh IisK Trm Kod Lei
rist-kaba risti- ristnurkLüg Jõh IisR
rist-luud Kuu Lüg Jõh Vai Ans Khk Pöi Muh Emm Käi Rei Phl LNg Mar Mär Vig Kir Kse Han Var Tõs Khn Aud PJg Hää Kei Hag Rap Juu Jür Amb JJn Koe VMr VJg Trm Kod Ksi Lai Plt SJn Trv Hls Krk Hel Ran Rõn San Krl Har Rõu Plv Vas Räp
rist-poiga ristipoegVNg Lüg
rist-selite risselte ristselitiVNg Lüg IisR Mar Mär Ris Kod
rista ristiJõh Käi Rei Phl
ristema ristiemaVNg Lüg Iis Puh Nõo Urv Räp
risti-laulristitantsu (vana rahvatants) juurde kuuluv laulLüg
risti-liivpühitsetud muld; laulus: surnuaedLüg
risti-tantsteat. vana rahvatantsLüg
ristik-hein rist(i)khain ristikheinLüg Khk Kaa Vll Muh Emm Rei Phl Vig Kir Kse Var Mih Tõs Pär PJg Vän Tor Hää Saa Juu Tür Koe VMr Kad VJg IisK Iis Trm Kod Äks Ksi Plt Pil KJn SJn Kõp Trv Hls Krk Hel Ran Puh Nõo TMr Võn Kam Ote Rõn San Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
ristis-nimi ristinimiLüg
ritsakul(ree- vankri)serval(e)Jõh
ritvas ritvVNg Lüg Jõh
riug ritv lattVNg Lüg Jõh IisR Vai
riuguma virelemaLüg
riukuma komberdama hulkumaLüg Khk
riva~ rive korratu, räpane; tige, kuri; rõve; rüve Lüg
riva-paulsääremähise sidumispaelLüg
rivetama revetama rüvetamaVNg Lüg Koe Kad Sim Iis Trm
rjotka rötka rõigasIisR
roandraand, puust pangLüg
robak(as) hoop mürtsLüg Kod Lai
robama määrimaJõh IisR Kad Iis Trm
robane ropaneKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Ris Jür JõeK Amb JMd Koe Kad VJg Sim Iis Trm Krk
robi risu haohunnikLüg Jõh IisR Vai PJg JõeK IisK Iis Trm Plt
robima krõmpsutamaJõh Kod
robine risuneLüg
robistus rabelejaIisR
robokas lobudikLüg
robutama robotamma roobutama hooletult töötama rühmamaJõe Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Mus Pöi Muh Kul Mär Pär PJg Hää Kei Rap Juu Jür HJn JõeK Pee Koe Kod Plt Pil KJn Trv Hls Hel Puh San Kan Plv Vas
rodi krodi nariIisR Jäm Mus Krj LNg Rid Kul Lih Kse Han Mih PJg Vän Saa Nis Rap Kos Iis
rodin roginLüg Muh
rodisema rudisema ragisemaKuu Lüg Jõh Vai Khk Vll Pöi Muh Mar Mär Vig Kse Han Mih PJg Tor Nis Kei Rap Juu Amb Ann Koe VMr Kad Sim Iis Kod Plt
rodunde radunde rutunde rõtund rotundVNg Jõh IisR KuuK Pee Pst Lei
rogusine ragasine roguskineLüg JMd Nõo Har Rõu Plv
roheldab ain: 3 p roheldubLüg
rohiline roohiline rohelineJõh LNg Rid Mar Vig Tõs Saa Ris Trm Trv Pst Hls Krk Hel Ran Puh Nõo Kam Ote San Luk Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
rohitama rohtuma rohitsemaKuu VNg Lüg Jäm Khk Juu VMr VJg Iis Trm Lei
rohkem(m)ast rohkemLüg
rohtune rohtone rohuneLüg Jõh IisR Vai
rohu-sirk roho- rohe- rohutirtsVNg Lüg Jõh Vai
rohu-sirts roho- rohutirtsLüg Jõh Vai Khk Vll Kad
roi-aid roe- roigasaedLüg KJn
roika-aid roigasaedVNg Lüg Jõh IisR Hää Saa Kos HJn JõeK Kod MMg KJn Võn
roikane roigas-Lüg Jõh Vai Kad TMr Kam
roimakas hiiglasuurLüg
roimima peksmaKuu VNg Lüg Jõh
roist Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Mär Var Tõs PJg Juu Jür JõeK VMr Kad Iis Trm Hel
roistuma roiskumaJõh Kad
rojuma rajune olemaLüg
rojune rajuneKuu VNg Lüg Vai
rok~ ruk seelik; aluskuub; must naistekuubLüg
rokloomatoit segu jahust, aganatest ja veestLüg
roma loguskJõh
rondik ront kronuLüg Krk
ronti-pää sõimusLüg Jõh
roodima roodma roovimaVNg Lüg Sim Iis Kod
roodna rootna rooduülemHlj Lüg Jõh Khk Rid PJg Kei Kod Kam Ote Rõn Urv Se
roogendik raiesmik heinamaaVNg Lüg Jõh IisR Vai Iis Trm Võn
rooges: -e rappedIisR
rooja-kuu roja- oktooberKuu VNg Lüg Rei Mar Ris Rap Juu Jür Sim Trv
roomadrangide küljes olevat tugevad nahkrihmad, millega kinnitati look ja aisadLüg
roome-kiriteat musterLüg
roopaline rööplikLüg Jõh Ris
roosalised roosakadIisR
roosetamaroostetama; roostehaiguses (teat. taimehaigus) olemaLüg
roosk~ ruosk roosk, piitsLüg
roostema roostetamaLüg Trm
rootsi-roog~ ruotsiruog sõnamäng: rootsiroog; laulus: teat. roopillLüg
ropeline äkilineJõh
ropi-auk mülgasLüg
ropsimarapsima (paralleelsõna)Lüg
ropstakud ropsitakudHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Kei JJn Kad VJg Iis Trm Kod Lai
rospoinik rosponik prospoonik raspoonikas raspunik rospoimik ropp inimene joodikJõe Kuu Lüg Jõh IisR Vai Kaa Han Hää Saa Nis Kei Kad VJg Trm Kan Urv Plv Vas
rosu roso vilets hein prahtKuu Hlj Lüg Vai Rak
rotadhiiredLüg
ruasroos, teat. haigusLüg
rubest palistusIisR
rubima haarama kiiresti töötamaKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Aud Jür Amb Koe Kad HljK Sim Iis Kod Ksi Plt Hls Krk Hel Ran Puh Nõo Võn Kam Ote San Kan Plv Räp
rubisema robisemaIisR
rubistama rubisemaIisR
rubla-tük ruubli- hõberaha, laik (hobusel)Jõe Kuu VNg Lüg Jõh IisR Ris Hag Jür Iis Kod Urv Rõu Plv Vas Se
rublaline ruplaline ruubleline ruubliline VNg Lüg IisR Khk Krj Vll Pöi Muh Emm Käi Rei Phl Rid Mar Var Tõs Vän Tor Nis Juu Kos Amb JJn VMr Iis Trm Kod Lai Plt Puh Nõo Kam Urv
rublane ruplane Kuu Lüg Jõh Vai Jäm Khk Pöi Muh Rei Phl Mar Mär Han Tõs Aud Hää Ris Juu JMd JJn Koe Kod Plt
ruemuda; maapindLüg
ruhi~ ruhe küna; künakujuline puutüvest õõnestatud lootsikLüg
ruiduma roidumaLüg Jõh
ruikuma Lüg
ruis-lipsu taimLüg
ruisk veepritsKuu Lüg
rumala-kät rumalavõituJõh
rumalutasa rumalutase enda rumalusestKuu VNg Lüg IisR VJg Trm
rumaska taimIisR
rumka rumpka rümka rumpu romka viinaklaasLüg Jõh IisR Vai Khk HMd Koe Iis Trm Ote Plv Räp
rummukad m rummLüg
rungi-ratas hundiratasLüg
rupukas loguIisR
rusu-raudpüssiraudLüg
rutska käepideHlj Lüg Jõh IisR Vai Lut Kra
ruugendelemaruugeks muutumaLüg
ruumisk(u) kehaJõh
räbedamma räbät- räpakalt toimimaVNg Lüg
rädima riidlemaKuu Hlj Lüg Jõh IisR Khk Kaa Pha Vll Muh Mar Kad
rädinragin vihmasagarKuu Hlj VNg Lüg IisR Vai Khk Kaa Muh Vig Tõs Kad
rädisema ragisemaKuu VNg Lüg Jõh Jäm Khk Kaa Muh
rädistama ragistamaKuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Jäm Muh Vig Tõs Kod
rähnima rassima palju joomaLüg Jõh IisR
rähtämä rassima rähklemaJõh Vai
räisima haukumaLüg
räiskima kärkimaräuskama, röökimaLüg Jõh IisR Vai
räiss räüss risu prahtLüg Jõh IisR Var Hää JJn Sim IisK Iis Trm Kod MMg Pal Äks Lai Urv Vas
räistama räüstämä purustama sasimaJõh IisR Sim Iis Trm Pal Lai Vas
räistasräästasLüg
räiste räästasLüg Jõh
räistäs räüst(äs) räist(ä) räästasKuu VNg Lüg Jõh Vai
räisästama käratamaJõh
räitama hulkumaLüg
räitama räütämä poolpehmeks keetma kupatamaJõe Kuu Lüg Jõh Amb
räkatama räketama kõrvetama (päike)Lüg Jõh IisR Vai
rämama rämmama tuigerdama müramaLüg IisR Vai Trm
rämboma ronimaLüg
rämoma hulkumaLüg
rändlörts, märg lumi, lobjakasLüg
rändäne lörtsineKuu Lüg
ränged rängäd rangidKuu Jõh
ränges rängäss raskeVNg Lüg
ränts lumelörtsJõh IisR Vai Mus Kaa VMr Sim Iis Trm Kod Lai Plv
räpatama lohakalt töötama räpakas olemaJõh Saa Kod Kam San Kan Urv Krl Rõu Plv Vas
räpsik karaskJõh
räsakille räsekille räsakilJõh VMr
räsi rõsiLüg
rässima Kuu VNg IisR Ris Juu JõeK KuuK JJn Kad
räsus räsasIisR Mar Jür Pee
räsä sassi viltuLüg Kod
räsäkälli räsakilLüg
räsänd nud-part sasinudLüg
rävestama tuld õhutamaVNg Lüg Jõh
rääbusrääbisLüg
rääbusk rääbüskä rääbuski rääbisJõh Vai Mus Ris Rõu
rääd räädü ridaLüg Jõh Vai JõeK
räägutama karjutamaIisR Pöi Rõu Plv Vas Se Lut
räämus räämasLüg
räätsik tüvipüramiidi-kujuline metall-litter (vöökaunistus); kidur olend; võsastik, rägastikJõh Sim Kod Krk Ran Se
rõhu-aid rehu- rohu- ruhu- rõhtaedJõe Kuu Lüg Phl HMd Kei Jür HJn Har Lei
rõnt krõnt kalaLüg
rõntsima lürpimaLüg
rõsi Lüg IisR Trm Kod MMg Pal Äks Lai
rõud rouda rõõd külmunud maapindLüg Jõh Vai Kod
rõudane roudane rõõdane rõudLüg Jõh IisR Vai Kod
rõugupak rõukpakkIisR Khk Mih Tõs Tor KJn Krk Hel
rõupak rou- höövelVNg Lüg Jõh Krl
rõõgutamalaulmaLüg
rõõmama roomamaLüg
rõõmulik riemulikku rõõmusVNg Lüg IisR Khk Krj Vll Pöi Muh Emm Käi Rei Phl Rid Mar Var Tõs Vän Tor Nis Juu Kos Amb JJn VMr Iis Trm Kod Lai Plt Puh Nõo Kam Urv
rõõsik karaskJõh
röbane määrdunudIisR Kse
rödiseb ain: 3 p vigisebLüg
rödägilla rödakil ripakilKuu Jõh
rögötab ain: 3 p röhibLüg
röhnima rühmamaKuu Jõh Iis
röhutus röhötus rõhitisVNg Jõh Vai
röinama ronimaIisR Vai Kad VJg Iis Kod
röme rämeIisR Khk HljK
römisema mörisemaIisR
röni sõimusJõh
rönima ronimaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai HJn KuuK VMr Kad Sim Iis Trm Kod MMg Lai
röntsima luristamaLüg
rösi rõsiVNg Lüg Jõh IisR Vai Iis
rösine rõsineVNg Lüg Jõh IisR Vai
röske rõskeKuu VNg Lüg Jõh
röss väike inimeneLüg Jõh
rössis kössisJõh
röögästammä röhatamaLüg
röögästämmä röögatamaLüg Vai
röömama roomamaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai JõeK KuuK JMd Koe VMr Kad VJg Sim Trm Kod MMg Äks Lai
rööpalised rööplikudIisR
rööstämä röövimaVNg Lüg Vai
röötsakili röötsakeli rüötsäkilli röötsakilLüg Jäm Khk Kaa Pöi Juu Koe Puh Nõo
röötsäkälli rüötsäkali röötsakilLüg Jõh
röötsätämä kummardamaLüg Kad
röövandus röövindus roovistikVNg Lüg HJn KuuK VMr
rühmakas rohmakasVNg IisR Khk Muh JMd JJn Iis Trm Lai Puh
rühnama rühmamaLüg Vll Aud
rümäku g paukLüg
rümäkäs tüseJõh
rüngäd reiedLüg
rünkaline rünklikVNg Lüg Vai Tõs Koe Iis Trm
rünn jääkuhiVNg Lüg
rüntsima lürpimaJõh
rüsakas jässakasJõh
rüsinge rüüsing rüsi rüsinKuu Lüg Jõh
rüskama rüselemaKuu Hlj Jõh Vai
rüssi rüsse kõveras/seVNg Lüg
rüst rüüst- sõrmenukkJõe Kuu Lüg Jõh Vai JõeK
rüsämä rüselemaJõh Urv
rüt lindJõh
rüti: -s Jõh Vll
rütitama küüru tõmbamaJõh
rütsakille röötsakilJõh
rüüdib ain: 3 p linnu häälitsusestIisR
rüüdämäje hulkumaLüg
rüünämä rüinama ruigamaKuu Hlj Lüg Jõh HljK
rüüts rüits lindIisR Kad
rüütsima linnu häälitsusestIisR Kad
rüütsima lürpimaLüg IisR
saabusnik kingseppLüg Khk Vll Pöi Mär
saadkuiva heina hunnik (enne kuhja või koormasse panemist); ka sahad Lüg
saadu-keerine keeritisLüg
saaja(d)pulmad; peiupoolsed pulmalisedLüg
saaja-nainepeigmehe kaasanaine pulmas; peiupoolne naispulmaline; naine, kes saajas tegevLüg
saaja-päiv~ saajapäev esimene pulmapäevLüg
saajalisedpeiupoolsed pulmalisedLüg
saanik raiesmikLüg
saanik saank väike saanIisR Trm Kod Räp
saanil(l)ine saanVNg Lüg
saarka soosaar; metsaga kaetud küngas, metsasalu; ka põllulappLüg
saaras sassisLüg
saarded saardid saerdedIisR Khk Tor Rak Sim
saarine saarepuustKuu Lüg Trv Krk Ran Nõo Har
saaris-puu saarepuuIisR
saatuudismaa, ale; taraga piiratud põllutükk, koppel, aed, platsLüg
saat-keerandane keeritisLüg Jõh
saat-keerik keeritisLüg
saat-kõrd saatukerda keeritisVNg Lüg Jõh
saat-kõrrandane keeritisLüg
sabastiku üksteise järelJõh
sabistus VNg IisR Hls
sabrikolendVNg Jõh Jür Pee
sabrik saprik seelikusabaHlj VNg Lüg Jõh
sabuska sapuska sakuskaKuu Lüg San Krl Plv
sada-koorik ~ -korik kiidekasHlj Jõh IisR Amb VMr Kad Rak VJg Sim
sada-kõr(r)ik ~ -korriku kiidekasVNg Lüg Jõh Trm
sadikas malakas kronuLüg
sadone sadone satunõ sadune sajuneKuu Hlj VNg Lüg
sae-mart mänguasiLüg
saessaajas, pulmasLüg
saga madin saginJõh IisR
sagama sagima saalimatuuseldama; ka sehkendama; laulus: kurameerimaKuu Hlj Lüg Jõh Vai Muh Emm Rei Han Hää Juu JJn Koe Kad Iis Trm Kod Lai KJn
sagarliistukujuline vanaaegne puust uksehing (haril. mitm.); sagarik, vihmapilv, vihmahoogLüg
sagatama kädistamaharaka moodi häälitsemaKuu VNg Lüg Jõh IisR JõeK KuuK VJg
sagisema vadistamaHlj Lüg Jõh IisR
sagistama kädistamaKuu VNg Lüg IisR Khk Hää HJn JõeK Trm Plv
sagistus sekeldajaIisR
sah(v)tine Kuu VNg Lüg Vai
sahitama sajatamaJõh Ann Tür Pil
sahkharkaderLüg
sahk-puu sahka- sahke- Lüg Trm Kod
sahka-puusahapuu; laulus: sahkLüg
sahkane sahkLüg
sahkeldama sahkerdamaLüg Kaa Rei Tõs Hää Juu Kod Hls
saht: -imoos, mahl; laulus: märg maaLüg
saiadlaulus: kihlad (kosjaskäigul, kihlamisel toodi kosija poolt neiuperesse saia)Lüg
saidak(as) malakasVNg Lüg Jõh Vai Sim
saika hobusekronuVNg Jõh
sairded saered saerid saerdad saerad: ains saere(s) saeris saeras Kuu IisR Pha Vll Jaa Pöi Muh Emm Käi Rei Phl Noa LNg Rid Mar Kul Mär Vig Kir Lih Kse Han Var Mih Tõs Aud Pär PJg Vän Ris HMd Nis Kei Hag Rap Juu Jür JõeK KuuK Amb JMd Pee Koe VMr Kad VJg Sim Iis Pal Ksi Lai Plt Pil
sairvad saerved saervid: ains saerv saerdedHlj VNg Lüg Jõh Iis
saiver saever saivar saeva(a)r saevur saereKuu VNg Lüg Jõh Vai Kad
sajasaaja, pulmarongLüg
sake-pea kangaspuude osaJõh Kär
sakerdama sahkerdamaVNg Lüg IisR Kaa Vll Mih Tõs PJg Hää Jür JõeK Kad Krk
saksa-karplaulus: mingi saksa-, mõisa- või linnapärane asiLüg
saksidkääridLüg
salamine salajaKuu VNg Lüg IisR
salamiste salajaKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai
salatuhh salatuh(h)a silmahaigusLüg Jõh IisR Vai
saldimasallimaLüg
salet(i) äkke sõlgäkkesõlg (sõlg on ühendav ja siduv vahend)Lüg
salgalised m salkJõh
salgusalguti; salkhaavalLüg
salkka juuksesalk; juuksetukkLüg
salkune salkLüg
salle-naaridteat. taimLüg
salmikkõrvalhooneLüg
salop sa(a)lup ülerõivasLüg Vai Kad Lai
salv: -e, -uruum aidas vilja jaoksLüg
salvama~ salvatama palkseina ehitamaLüg
salvatimedlaulus: salvid, rohudLüg
salvine Kuu VNg Lüg Vai
salvus ehitatava hoone seinadLüg Jõh Vai
salvuti salvat äkke sõlgJõh
samate sammate samade samte samutiJõe Kuu Hlj VNg Jõh
samba-vahe pinnamõõtJõh IisR Vai Iis
samble-kull lindIisR
sambline samline samblaneVNg Lüg Vai Jäm Khk Rei Hää Juu VJg Iis Kod Hls Krk Puh Ote San Plv
sammarka hulgusLüg
sammeldama sammaldama sammaldama sammaldumaKuu VNg Lüg Jõh Vai Jäm Khk Kaa Vll Muh Emm Rei Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Ris Juu Amb Ann Koe VJg IisK Iis Trm Kod Plt KJn Hls Puh San Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Kra
sandi-mart santmart mardisantIisR Khk Kse Nis Hag
sandi-sau tähtkujuVNg Lüg Jõh Jäm Pha
sang: -asanguks, pooluks, altuks (rehetoa kahekordse ukse puhul oli üks uks - vahel välimine,Lüg
sang-uks pooluksKuu Lüg Jõh Vai JõeK Kad
sangamaehterahade sangu (s.o. Aasasid) külge panema; ka sõnamäng: vingumaLüg
sangelaine~ sangelane sanga omav; laulus: pada, katelLüg
sankalad m juuksedJõh
sankalas juuksed sassisVNg Lüg Jõh
sannik sooheinamaaJõh
santvigane; ka kerjusLüg
sapard: -i sõimusõnaõna; kasvult kängu jäänud, kidurLüg
saperdama sampsimaHlj IisR Jäm Muh Rei Ris Rõu Plv Räp Se
saperdus soperdusHlj IisR Kad
sapimasõnamäng: märkima, sakkima; ka rikkumaLüg
saps: -ukints; õlgmik (loomadel)Lüg
sapsutama Jõh
sarahvan sarafanIisR Se Kra
sarai sarrai saraja(s) saraLüg IisR Emm Khn Kod Krk
sarik: -a, -ukatuse kandepuu (15-20 cm läbimõõduga ümarlatt; katuse tegemisel ühendati sarikad paarikaupa tapi ja pulga abil)Lüg
sarikali juuksed sassisJõh
sarjatam(m)a tuulamaLüg Vai
sarjus juuksed sassisLüg Kos Jür Kad Pst Krk
sarlad sarla särlä(s) sarlakidKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Krj Emm Käi Rei LNg Rid Mar Mär Ris HMd Juu JMd JJn Tür Koe VMr Kad Kod Äks Lai Plt Hel Puh Nõo Urv Har Rõu Plv Vas Räp
sarve-sõitijalaulus: pillipuhujaLüg
sarvi-pak kangaspuude osaJõh
sarvi-pea kangaspuude osaLüg Jõh
sarvine sarvilineKuu VNg Lüg Vai
sassa-paril(l) -paril(l)a -parin taimVNg Lüg Jõh IisR Vai JMd Kad VJg IisK Iis Trm Kod Nõo Räp
sat alusmetsLüg Vai
satler satläär sadulseppIisR Hel Nõo Plv Räp
satul karpKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Han
satutama~ satutelema sakutama; puutuma; puudutamaLüg
sau: sau~ savu ~ savvu suits, leits, aurLüg
sau: saua ~ savvakepp, kaigasLüg
sauk vihmasagarKuu Lüg Vai
sauna-nainesaunahütis asuv ja enamasti selle eest pererahvale tööga tasuv naineLüg
savasabaLüg
savassute savas- sabassute üksteise sabasLüg Jõh
savatu häbematuKuu Lüg
savermu savarmu sabarm(u) saarmasHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai IisK Trm Kod MMg
savi-rohi ~ -roho maltsLüg Jõh IisR Vai
savod sauvot saodi savud savood tehasHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Se
sea-rohi tsia- searohi taimIisR Vll IisK Räp
sea-suu vankri osaJõe Kuu Hlj VNg Jõh
sea-viga lastehaigusLüg Muh
sealmine sealneIisR Pöi Kod
seba ree osaVNg Lüg Jõh IisR Vai Pär Tor Hää Saa Hag Juu Kos HJn JõeK Tür Koe VMr VJg Sim Iis Trm Kod MMg Ksi Lai Plt Pil KJn SJn Vil Trv Pst Hls Krk Hel Ran Puh Nõo Ote Rõn Krl Lei
seba-pajassasepapajas, sepikojasLüg
seba-vits Kuu VNg Lüg Jõh Vai Saa Hag JõeK Koe Plt KJn Hls Har Lei
seba-vitsadvitsad ree peapuu ja esimeste kodarate vahel peapuu kinnihoidmiseks või kaustade ja jalaste kõverate otste vahelLüg
seda-kaua niikauaLüg
seda-ta(h)u sedapidiLüg
sedelnik sadulseppIisR
sedä-võrs sedavõrdLüg
see-kõrdane seekordneLüg
see-võrd seevõrraLüg Jõh Ksi
see-võrs seevõrraLüg Saa Trm Kod
seedama seedimaLüg
seede pl sieted vagelHlj VNg Lüg Jõh Kad VJg
seegama Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Emm JõeK Kad VJg
seemendelemaseemendama, külvamaLüg
seene-karva~ sienekarva seenekarva ehk võik (hobuse kohta)Lüg
seenil: -eIisR Lih Var Tõs Aud Amb VMr Sim Trm Kod Äks Lai Plt KJn Trv Hls Puh Nõo Kam Ote Rõn
seenitum(m)a seenetamaLüg
seep~ siep seepLüg
seerama siirama seerdama Lüg Jõh VJg IisK
seerded vagladLüg
seerentsi saapad sirents(k)i seerentsi saapad, siren(t)skid säärsaapadLüg Jõh Vai Lai
seerimaedasi-tagasi käimaLüg
seersant~ siersant ~ siärsant seersant (sõjaväeline auaste)Lüg
segamisti segamist(e) segaminiKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Mus Emm Käi Rei Phl Trm
segavus seguLüg Jõh Vai
sego-putru mulgi puderLüg IisR
segoli(ko)-putru mulgi puderLüg
segus segaminiIisR
sehvtima sehtima sehvtmä sehvtitamaVNg Lüg IisR Hää Koe Kod Krk
seinkangamõõtLüg
seinassäinasLüg
seisessööksLüg
seisuseistes, seisupealtLüg
seitsekeste seitsmekesiJõh Vai
seitsik mängukaartLüg
seitsme-veljeste-päiv säitsmevelistepäiv seitsmeveljestepäev seitsmevennapäevLüg Nõo San Har Rõu Plv Vas Räp
seitsmekeiste seitsmeke(i)ste säitsme- seitsmekesti seitmekesiKuu Lüg Vai Khk Muh Emm Tor Juu Amb JMd Koe VJg Iis Trm Plt Trv Puh San
sekkottLüg
selg-paul ~ -paul -paal nöör niiel võrgulLüg VMr Kod
selgamus seljatäisLüg
selgiasaoma selgaLüg
seliselili, selitsiLüg
selikälli selikälli, selikal(l)i selitiLüg Jõh
selite sellite selitiHlj VNg Lüg Jõh Vai Käi Rid Mar Mär Vig Lih Kse Khn Ris Kod
selja-täiendäne seljatäisLüg
seljar-oog ~ -rood -roo selgroogKuu VNg Lüg Jõh Vai Ans Mar Vig Tõs Khn Aud PJg Tor VJg Iis Kod Pal Ksi Lai Krk
seljä-kont sella- selgroogJõh Jäm Ans Khk Kaa Pöi Käi Phl Tõs Ris VJg Ksi
seljäkälli seljäkälli, seljakalli, seljakil(e) Lüg
seljändäne seljändäne seljandane seljatäisLüg Jõh
seltsisamb seltsimKuu Lüg Jõh
semmis koos seltsisLüg
sen(e)-võrra ~ -verra sellevõrraVNg Lüg
seneselleLüg
sene-pera sellepärastLüg Jõh
sene-perä(st) sennepärast seneperast senepärast sellepärastVNg IisR Emm Käi Rei
sengasellegaLüg
senku kronuHlj Jõh JõeK
senter-puur sinker- setter- semper- siker- singer- tenger- sitten- sinkel- tsenter- puurVNg Lüg Jõh IisR Vai Khk Kaa Emm Rei Phl Mär Var Mih Tõs Aud PJg Tor Hää Saa Ris Kei Juu JõeK Amb JMd Kad Iis Trm Kod Ksi Plt KJn Hel Ote Kan Har Plv
sentka kronuLüg
seotama seotamma siutama seutama segamaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai
sepa-pada ~ -paja -paa sepapajasepikodaKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk Mus Vll Jaa Pöi Muh Emm Rei LNg Mar Kul Mär Kse Han Mih Khn Tor Ris Nis Kei Hag Juu Kos Jür JõeK JMd Pee Koe VMr Kad VJg Sim Iis Trm Kod Plt KJn Ran Rõu
sepa-sällsepasellLüg
seprutama seprutama sõbrutama sõbrustamaVNg Lüg Vll Mar Kod Trv
sepä-kõda seppäkõda sepakoda sepikodaLüg Tõs Juu Iis
serduk serdohk särduk(as) sirduk sirtok särtuk kuub palituVNg Lüg Jõh Jäm Khk Mär Vig Kse Pär Hää Kei Juu Pee VJg Kod MMg Lai Plt Puh Plv Se
seronkas särenka mit: serakna seräknõ tuletikkIisR Se
servite servitiKuu Lüg Vai LNg Rid Mär Vig Khn Hää Ran Plv
setnoi setvertnoiJõh
setolane settolane setulane setuJõe VNg Lüg Jõh
sets-haamer sits- haamerHlj Jõh Var Kos Kad Lai Pst Krk Puh Nõo Võn Ote Rõn Har Rõu
seulsõelLüg
sia-juss taimLüg
sia-kaislad sookailudLüg
sia-pohl leesikasJõe Kuu VNg IisR Amb VMr Kod
sia-võhad ~ -võhkad võhumõõgadLüg Lai
siba ribaIisR Kei Nõo Võn Kan Urv Rõu Vas Räp
siberdämä siplemaLüg Vai
sibisema IisR Hää Kod Krk Hel Ran Plv Räp
sibistama IisR Rei Plt Vil Hls Krk Hel San Rõu Räp Se Lut
sibitsema kudrutamaLüg Kod
sidakas sõimusLüg Jõh
sideka (luua) võruLüg
sidemellesidemesse (viljavihku siduma, vilja koristama)Lüg
siga-pak tsiga- veski osaLüg Ran Se
sigin kõlakujundIisR
sigu-sompsis sampsusLüg
sigus seakarjasLüg LNg
sihistama Kuu Lüg IisR Vai Jäm Khk Muh Rei Mär Kse Tõs Juu Iis Trm Lai Hls San
sihkama silma heitmaJõh IisR
sihm(a) piitsakeelVNg Lüg Jõh Vai
sihmama nähvamaLüg VMr
sihukene sihukene siuke se(h)oke sihuke - niisukeine Jõe Hlj Lüg IisR Vai Jäm Khk Kär Mus Kaa Krj Pha Muh Rid Mar Kul Mär Vig Kir Lih Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud Pär PJg Vän Tor Hää Saa HMd Nis Hag Rap Juu Kos Jür Ann Tür Pai Pee VMr Rak Sim Iis Ksi Lai Plt Pil KJn SJn Kõp Vil Ran Nõo TMr San
sihvaka sivaka siivakas sivakas sihvakasKuu VNg Lüg Vai
sihvid säärsaapadHlj Lüg Jõh Kär Kaa Vll Emm Käi HJn JõeK VMr Sim
siia-samatse siiasamasseJõh
siib siives siiv tiibJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Vän Saa KuuK Kad IisK Iis Trm Kod Pal Äks KJn SJn Kõp Vil Trv Pst Hls Krk Hel Ran Puh Nõo Võn Kam Ote Rõn San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut
siib-murelane tiibadega sipelgasLüg
siiberjalg putukasLüg
siibitama vihastamaJõh
siiblikane ebatasaneLüg
siie seie seia siiaJõe Hlj VNg IisR Jäm Ans Khk Kär Käi Noa LNg Kul Tõs Ris HMd Nis Kei Hag Rap Juu Kos Jür HJn JõeK KuuK Amb JMd JJn Pee Koe VMr Kad HljK Rak VJg Sim Iis Trm Kod MMg Pal Äks Lai Plt SJn Hel Lei
siilak(as) riba servVNg Lüg Jäm Khk Vll Pöi Muh Emm Käi Mar Kse Koe VJg KJn Hls Võn
siilumaka siilutama, tükkideks lõikumaLüg
siint siitIisR Vai
siira haraliLüg
siirakalli harali pudenemasLüg
siiris turris kängusJõh Kad Sim Iis
siitama sigitamaKuu Lüg Vll
siiv õhuke viilIisR Var JJn
siivakas puhasLüg Iis
siivatu siivutuLüg
siivedtiivad; siilud, vöödidLüg
siivitamma siibLüg
siivite poolviltuIisR Kad
siiviti poolviltuIisR Jür Pee
siivu siivusLüg Vai HljK
siivulinetiivuline; siiluline, vöödiline, triibulineLüg
siivuma puhastama korrastamapuhastama, korrastama, kaunistamaKuu Lüg Jõh IisR Vai HljK VJg Iis
sikanda(i)ne sikkendäine sitkendane hitseVNg Lüg Vai
sikaras kissis krussisKuu Lüg
sikutid m kangastelgede osaIisR Trm Lai Rõn
sildka soosild: hagudest ja roigastest tee üle sooLüg
silgune Kuu Lüg Vai Jäm Khk Muh Emm Rei Mär Tõs Ris Juu JMd Koe VJg KJn Hls
silla-kubjas sülla- sillutustööde ülevaatajaLüg IisR Vai Iis Trm
sillu-kupjas sillutustööde ülevaatajaVNg Lüg
silma-kirjast ~ -kirjäss silmakirjaksLüg Vai VMr VJg Trm Kod Plv Räp Se
silma-kõrd ~ -kerda silmahaigusLüg Jõh Vai Kod Lai
silma-muutaja ~ -muudaja silmamoondajaKuu Lüg Sim
silma-ndane niiti Lüg
silma-selitus silmaseletusVNg Lüg Kad
silma-tit silmateraLüg Jõh VMr Trm
silmikalli silmiliJõh
silmima silmitsema tutvumaJõh IisR Kad VJg Iis Trm Kod Lut
silmlik silmilineVNg Lüg Phl
silmuk(as) silmusVNg IisR Iis
silmusseti silmussite silmusJõh
silmä-lummija ~ -lumja silmamoondajaLüg Krl Har Plv
silpsti sulpstiKuu Jõh Muh Rei Juu Kod KJn Hls Puh San
simakas simaka sirakasHlj VNg Lüg Jõh Jäm Pöi Ris Amb JMd Kad HljK Sim
simatam(m)a peksmaLüg
simm tsimm lstk silmKuu Lüg IisR Han Aud Hää Saa Hls Nõo
sinekas sinakasLüg Vai Hää Kod
singuma~ sinkuma tõrkuma, vastu panema; virisema, vinguma, torisema, irisemaLüg
sini-kivi vasevitriolKuu Lüg Jäm Khk Muh Emm Rei Phl Noa Mar Mär Vig Kse Tõs Hää Ris Kei Rap Juu VJg Trm Kod KJn Pst Krk Hel Ran Kam Kan Urv Rõu Räp Se
sini-läll sinilillLüg VMr IisK
sini-sarvlaulus: härgLüg
sinik sinnik siinik lehma nimiLüg Saa Kod Pal Plt Pil Urv Plv
sinikasteat. taim (kasvab rabas) ja selle mariLüg
sinne sinnaJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kad
sints intress protsentKuu Lüg Kei HJn JMd
sipakas tuhvelLüg
sipake(ne) tsipakeLüg Lai Krk Puh Nõo
siperdama siplemaVNg Lüg Jõh Vai Khk Pha Muh Rei Mär Kse PJg Hää Juu Jür
sipka hobuseraua krihvLüg IisR
sipukas pastelLüg Jõh VMr Kad Trm Lai
sir(t)sakas kiitsakas turtsakasJõe IisR
sirbijalaulus: arstijaLüg
sirbima~ sirvima herneidvaatama; kontrollima; valima, välja valima; ka puhastamaJõh Lüg
sirbima~ serbima lõikama; ka puhastamaLüg
sirepi(t) lööma aru pidama liisku võtmaLüg Jõh Kod
sirgass sirgass sirkas sirgast tsirgass sirkkaseärg tsirgass(e)härg sirgats suur härg ilus loomLüg Jõh IisR Muh Mär Han Saa Ris Kei Hag Juu Kos JMd Tür Pee VJg Sim Trm MMg Lai Plt Pil Trv Hls Krk Hel Rõu Plv Se
sirgutama sirtsutamaLüg Kod
sirima lippamaLüg
siritsemma siristamaLüg
sirklindLüg
sirkanemeesJõh
sirr vurrkannVNg Jõh
sirrama nirisemaLüg
sirt(i) sert vimbJõh Vai
sirukalli siruliLüg
sirulnik tsirunik sirulnik (t)sirusnik tsirulnik juuksurJõe Jõh Kei MMg Plt Kõp Urv Har Rõu Plv Vas Räp Lei
sirusnik: -u sirusnikku habemeajaja, juuksurVNg Lüg Kos JMd Pee Plt TMr
sisak(as) siisak ööbikJõh Nis Kei SJn Kõp
sisimik sisikondJõh
sisimuksud sisikondLüg Jõh
sisimus sisikondLüg Rei Kse Juu
sita-mommukene sitasitikasLüg
sita-mumm ~ -mumuke sitasitikasLüg Jõh Sim IisK Iis Trm
sita-porr sitasitikasLüg JõeK
sita-sondilane sitasitikasLüg
sita-sundilane sittsundilane sitasitikasKuu VNg Lüg
sita-vurr sitasitikasLüg Jõh Iis
sitkutamma viivitamaLüg
sitnik peenleibJõh
sitstul sitstol saapasulaneLüg
situr sittKuu VNg Jõh IisR
situtama sittumaKuu VNg Jõh Vai Jäm Khk Vll Muh Emm Rei Mär Var Tõs PJg Tor Hää Ris Juu JMd Koe Iis Trm Kod Ksi Plt KJn Puh Nõo San Urv Krl Har Plv Lei
siuk sihvakas olend laisalt lamav olend siugJõh Muh Vig Kse Khn Aud Tor Hää Kad Ksi Plt KJn SJn Vil Pst Hls
siulsõelLüg
siul(a) siul sõul seul(a) sõel tähtkujuJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Kod
siulik sõõlik suelik sõelik seulik tähtkujuHlj VNg Jõh Sim Iis Trm Kod MMg
siuluma siuluma sõulma seuluma sõelumaKuu Lüg Jõh Vai Kod
siulutamasõelutama, sõelumaLüg
siussa (olema)seakarjas olemaLüg
sivamasibama, jooksmaLüg
sivarotka hapupiima vedelikIisR
skarlatsiina karlatsiiss skarlat sarlakidJõh Vai Se
soa-koda soalaadKuu Lüg IisR Juu JMd Iis Trm
soadune soadune saone saolineKuu Lüg Jõh Kse PJg Juu JõeK Kod KJn
sobimata sobimatuLüg Sim
sobimiste leplikultLüg
sobin(a-raha) lisasissetulekLüg Jõh IisR Vai
sobistama sosistama soputama lobistamaLüg Rei JMd Iis Trm Kod Lai Plt KJn Trv Hls Krk Kan Urv Rõu Plv Se
soblama sulistama sodimaIisR Trm Lai Plt
sogrima segamaJõh Kaa
sohinal IisR Muh
sohisema Kuu Lüg Muh Rei Koe Kod Hls
sohistama sosistamaKuu Hlj VNg Lüg
soigus soikusKuu Lüg Amb VJg
soikama soikumaLüg Pöi Var Khn
soitelemapakitsema külma pärastLüg
sokerdama soperdamaLüg Kaa Lai
sokrama käperdamaJõh
sola heinamaaribaLüg
solakasolendIisR Ris
solastamma sulpsatamaLüg
solastik solaLüg Jõh
soldatlihtsõdur, reameesLüg
sole saleLüg Vai
solg~ solk sõlg, rinnanõel; ühendav või sulgev vahendLüg
solotnik solutnik solondik lotnik Kuu Lüg Vai Jäm Khk Kär Vll Emm Käi Han Juu Kos VJg Kod KJn Ran San Krl Har Plv Vas
solpsatama sulpsatamaIisR Plt
solpsima kahlamaLüg Puh
solpsti sulpstiJõe Kuu IisR Kad
solu solo riba lagendikJõh IisR
solustik solostik riba lagendikLüg Jõh IisR
somane sogane sombuneHlj VNg Lüg Vai JõeK Sim
sombrak somrak sambrak sumbräk loomade kokkuostjaLüg Jõh Vai Pöi Kse Pee Rak Iis Trm Kod MMg Äks Lai Plt KJn Võn Vas Räp Se
somistama solistamaLüg
somppori, virts, sopp; soo; veeauk; loik, lompLüg
sompa-jalg(a)laulus: hunt või karuLüg
sompimapeitma, toppima; laiali kandma, tassimaLüg
sompsima sumpamaLüg Kod
sondilane sitasitikasLüg
songama segama liigutamaJõh IisR
songermussongermaaLüg
songutama Lüg Jür Plt KJn
sonkaahjupink (kuulub Eesti idaosas levinud vene ahjutüübi juurde)Lüg
soo-juss taimLüg Kos Jür Amb JMd Koe VMr Sim Iis
soo-jõhv ~ -jõvi -jõuh taimLüg Vän Hää Rõu
soo-kaislad sookailudVNg Jõh IisR
soo-kana lindLüg Jõh Kse Tõs Tor Hää VJg Iis Trm Kod Äks Plt KJn Trv Vas Se
soo-kand soine karjamaaLüg Jõh Sim
soo-kaur ~ -kaar sookailKuu Lüg Pöi Ris Juu Kos Amb Koe Kad VJg Sim Lai Plt KJn Puh
soo-kiur lindIisR
soo-konn konnIisR Jaa Mär Hää Krk
soo-kuusk taimLüg Emm Vän Amb Koe VJg IisK Plt Hls Krk Ote
soo-murakas murakasJõh IisR Iis
soo-paju taimLüg Vän Amb IisK KJn Hls
soojesohuLüg
soola-lausuja~ soolade puhuja ~ suolapuhuja soolapuhuja, posija, nõidLüg
soola-tüng soolatüügasJõh
soomama peksmaHlj Lüg Jõh IisR Han Sim Lai KJn Rõu Räp
soomatama soomamaIisR
soomik: -u jalanõusoovik; vesine, soine maaLüg Jõh Vai Iis
soomusseline suamuksline suomusseline soomukseline soomuselineLüg JMd VJg
soora otse sirgeKuu Lüg Jõh Vai
soorima kalavõrku tühjendamaVNg Jõh Vai
sooritamategema; ka juhatama, soovitamaLüg
sooritus soovitusLüg
soosteliksoine maaLüg
soota~ suota asjata, põhjuseta, mõttetultKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai JõeK KuuK Kad HljK Trm
sootab ain: 3 p peab vihaLüg
sootumast sootumaksLüg IisR VMr Kod Pal
soovilik soovlikLüg Khk Rei Tõs Tor Juu Koe Trm
sopamasopsutama, vihtlemaLüg
soprama Kuu Lüg IisR Vai Mar Hää
soprima sopramaKuu VNg Lüg Muh
sopsak sopsagas IisR Jäm Hls
sopsutama Kuu IisR Khk Juu VJg Kod KJn
sopuma lstk vihtlemaLüg Trm Kod
sora-keel pudikeelLüg
sori-kull öösorrLüg JõeK
soristaja öösorrIisR Hää
sork sõrg harkVNg Lüg
sorrima kõlakujundIisR Emm Hls
sortsus vintisJõh
sorutama nõretama ripnemaKuu VNg Lüg Jõh Vai Ris Iis Kod Lai Plt Hls Krk
sosi sosistajaLüg
sosimatorkima, urgitsemaLüg
soska varrasLüg
sossu väike viinapudelLüg
sossutama sosistama taga rääkimaKuu Lüg Jõh Jäm Plt Nõo
sotka hariLüg Jõh Vai
sotkumasõtkumaLüg
soum saum vaht kreemKuu Jõh IisR Kaa Krj Pha Käi Phl Kse Han Pär Ris Jür KuuK Amb JJn Rak Iis Äks Pst Hel Ran Nõo Ote
sovimasobima, mahtuma, passimaLüg
sovitamasooni tasuma, masseerimaLüg
strasnik (t)ra(a)snik stasnik Jõh Vai Pöi Rei Rid Mar Vig PJg Hää Kei Pee Plt Kõp Pst Hls Krl Vas Se
subrik suprik soprik noorte õhtune koostöötamine simmanLüg Jõh IisR Iis Trm Kod Räp
subukas nuppLüg
sudi peksJõh Jäm Khk Kaa Vll
sudi pintsel tuustJõe Kuu Hlj VNg Jõh
sudikas nuutLüg
suditama pintseldamaLüg Vai Pöi Iis
sue-selg(a) sue- suve- aed taraJõh IisR Vai
suendus suendus, soendus soendamaKuu Hlj VNg Lüg
sugapiird (kangaspuude osa, millega hoitakse lõimelõngade ühtlast vahet ja lüüakse koelõngad tihedalt kokku); peahariLüg
sugar: -a sugaras sukar särmekepp, malakas, vemmal vits; kodar; painard (painutatud põikpuu reekodarate ühendamiseks); vars, käepide; peerulõmmust raiutud peenem halgKuu Hlj VNg Lüg Jõh Khk Kär Kaa Krj Pha Vll Jaa Pöi Muh Rid Mar Kul Vig Kir Lih Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud Pär PJg Vän Saa Nis Hag Juu Jür JõeK KuuK Amb JMd Ann Tür Pee VMr Kad VJg Sim Iis Trm Kod Pal Ksi Lai Plt Pil KJn SJn Vil Pst Krk Hel Ran Puh Nõo V
sugara-selglaulus: võllaroog; ka pekstav, karistatavLüg
sugu-kund sugukondLüg Vai Har
sugumane suguneLüg Kam Ote Urv Har Rõu Plv Räp
sugumisid m õs suguseidIisR
suhiss suitsedLüg
suhkama kõlakujundLüg IisR Iis
suhtel suhkel sahtelLüg Käi Rei Phl
suhv-laaigas suh(k)laegas suhtlaegas suhvlaekas sahtelIisR Jäm Ans Khk Mus Pöi Mar Mär Vig Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud Tor Hää JMd Trm Plt KJn
sui-selgä sue-selg(a) aed taraLüg
suigutavlaulus: imikLüg
suika setukasJõh
suisaotse, lausaLüg
suisastama~ suisatama libisema, kukkumaLüg
suisatamma soesatama suusatamaLüg Juu
suisk suuskLüg Rei Aud Tor Hag Juu JMd Plt Ran Puh
suisumavihastuma, ägestuma; tukkuma, suikumaLüg
suisutamakussutama, hällitama; laulus: kasvatama (last)Lüg
suitslaulus: tuletegemine; eluaseLüg
suitsedus suitsutusLüg Rei
suitsu-pääsuke(ne) ~ -piäske Lüg Khk Phl Var Kad Hel Vas
suitumavihastuma, ägestuma, pahanemaLüg
sukara keerduJõh
suksed~ suksid ~ suksad tallalauad, tallapuud (kangastelgede osa); ka lühikesed, laiad suusadLüg
sulahea, leebe, lahke; meeldiv; armas; kallis; laulus: laps, neiu, noorikLüg
sulas-meessulaneLüg
sulbitama sulbiga söötma sulpi tegemaKuu Lüg Mär Kse Juu JMd Koe VJg Sim Iis Trm Kod Pal Äks Lai Plt KJn Trv Krk
sulga~ sulka sulg; terav tahkLüg
sulgiline kandilineLüg
sulgis-padi sulepadiJõh
sulik(as) suulik suliJõh IisR Var Krl Har Rõu Plv
sulitama sulgimaVNg Lüg Jõh IisR Aud Amb JMd Koe VMr Urv
sulitsema sulgimaVNg Lüg Lai
suljud sullud m kalarappedJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Kad
suljussed m kalarappedJõe Jõh
sulka suliIisR Kaa
sulpaganate või hekslitega ja jahuga segatud jook loomadeleLüg
sulpsatamasulpsama, (korraks) vette kukkuma või pillamaLüg
sulukad Lüg
sumane udune sumeLüg Jõh Amb Kod
sumbutama paugutamaLüg
sumka sumpka sompka kott ranitsHlj Jõh IisR Vai Kse Kad Kod Plv Vas Se
summama sumama tampimaLüg Jõh Vai Lai
summane sombuneLüg Jõh Kod MMg Trv Krk Hel
summeldama peksma sumamaLüg Mus Pöi Muh Vig Kse Khn Lai Hls Nõo Plv
summune hägune sumbunudLüg Juu Lai
sundmus sunmus sundusLüg Muh Mär Kir Lih PJg Ris Juu Amb JMd Ann Kad VJg Pal Plt KJn
superdama sulistama soperdama hullamaLüg Jäm Kaa Rei Mär Tõs Lai Rõu
suplu lüdiLüg
supsik piduJõh
supsik väike viljavihkLüg
surakas viina Jõh Kad Lai
sure-riided suririidedLüg
surejemasurema, hääbumaLüg
suritum(m)a vaibumaLüg
surnuk~ surnukas süstik (süstlakujuline riist, millega kudumisel koelõng kanga lõimevahelikest läbi visatakse)Lüg
susihunt; nõeluss; salalik, kuri isik või olendLüg
suska lööma sihku laskmaLüg
suss-keng sussi- sussking pastlataoline jalatsHlj VNg Lüg Muh Kad Rak
susserdus vusserdisIisR
sussik jalatsJõh
sussima susme vissima vussimaLüg Jõh Kod Krk
sutki sutka ööpäevLüg Jõh Vai Se Lut
sutru sutra jääsupp sodiJõe VNg Lüg Jõh
sutsama suskamaKuu Lüg IisR Muh Mar
sutsima peksma saamatult töötamaHlj VNg IisR Jäm Muh Emm Phl Kul Mär Vig Lih Han Var Mih Aud PJg Tor Hää Saa Ris Juu Jür HJn JMd Koe VJg Iis
suudar: -ikingseppLüg
suudar(imäng) jõulumängKuu Lüg
suukas sõnakasLüg Khk Kaa Rei Mär Ris Juu JMd Kad
suurdumast sootuksIisR
suuremb-jagu suuremb- -jägu suuremjagu enamastiJõe Lüg Jõh Muh Mär HMd HJn Amb JJn Kad Äks Lai Plv
suuris-pää-kull suures- suurispeakull öökullLüg IisR Mär Kse Tor Ris Juu HJn Amb JMd Trm KJn
suurisa vanaisaHlj Lüg IisR KuuK Kad
suurtsugune Kuu Lüg Lai Räp
suurus: -kse(hommiku) eine, oodeLüg
suurustus eineKuu Lüg Jõh JMd Äks
suuslimed suuslem(m)id suurauadJõh
suustasoost, perestLüg
suuta sootuksLüg Jõh IisR Iis
suutumast sootumaksVNg Jõh IisR Aud Iis Kod Pal SJn TMr Plv Se
suvi-selga suve- susi: soe aed taraJõh Vai JõeK Rak
suvite suvitiKuu Lüg JMd
sädendama sätendamaKuu VNg Lüg Jõh Vai Jäm Khk Rei Juu Amb JMd JJn Koe VJg Iis Trm Kod Lai Plt Hls Krk Puh
säesseadisLüg
sägin käraVNg Lüg Vai
sägisema sädistama sõnelemaVNg Lüg Vai
sägä lärmLüg Jõh Vai
sägämä lärmamaKuu Lüg Jõh
sähmima IisR Mär Vig Jür
säigemene keermelineLüg
säk kottKuu Hlj VNg Lüg
säkerdämmä tokerdamaLüg
säkräs säbrusJõh
säkär sägär käharLüg Jõh Vai
säkäräs säkkeras käharasVNg Lüg Jõh
säliselili; seliti (instruktiiv sõnast selg)Lüg
sälitus sälitisKuu Hlj VNg Lüg Jõh VJg Iis Trm
sällsell, õpipoissLüg
säller-naat~ sallernaat teat. taimLüg
sämakas sähvakasIisR
sängi-sammaskõrge otslauaga voodi sambataoline kaunistusLüg
sännama askeldamaJõh
säpel säppäl säplä seppel panninäpitsKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai JõeK Kad Iis Kod
säprus säbrusHlj Lüg IisR Kse
säprutamma säbrutamaLüg
säpsik taimVNg Jõh Kod
särbe(s)peerulõmmust raiutud peenem halgLüg
särbä särbe särmeVNg IisR
sären künaLüg
särendämmä pragamaLüg
särje-sapi-lehed taimLüg
särmestama särmeid tegemaKuu Jõh KuuK Trm
särmik särmeLüg Jõh
särmu tütarlapsJõh IisR
särr-kapsad särvkapsadJõh IisR Var Ris
särve serve leivakõrvaneKuu Hlj VNg Jõh IisR Vai Jür JMd Kad VJg Sim Iis Trm Lai
sätitama setitama sättimaIisR Muh JJn Pai
sätlekas sedelgasJõh
säuhkama sähvamaHlj Jõh IisR Khk Mus Hää
säura-pea sasipeaVNg Jõh Kad
säuras sassisVNg IisR Kad
säädus~ seadus korralik, kombekohane, sobiv, juurdekuuluvLüg
säärd saereJõh
sääre-paulmitmevärvilisest villasest lõngast palmitsetud tuttide või narmastega    (seotakse põlve alt ümber sääre)Lüg
säärima säärma korraldama sättima kangast tasandamaLüg IisR Muh Emm Rei LNg Rid Mar Mär Vig Tõs Aud PJg Hää Saa JJn Koe Kad Sim Plt Trv Hls Rõu
sääris: -se, -ksesukasääre sarnane jalakate; labata sukk; villasest riidest sääremähisLüg
säästämä siastama säästämä seastama korraldamaLüg Kos Jür Amb VJg Sim Iis
sõa-saapadlaulus: sõjamehe jalanõudLüg
sõba: sõba ~ sõvavillane suurrätt; seeliku asemel ümbermähitav, küljelt lahtine rõivasLüg
sõdi-hoostasõjahobustLüg
sõela-kiri musterLüg Lai
sõidu-teksaani- ja vankritekkLüg
sõisamaseismaLüg
sõisastamaseisatamaLüg
sõissaseistaLüg
sõisuseistesLüg
sõisukalliseistesLüg Jõh
sõisuliseistesVNg Lüg
sõitama~ soitama sõitma ; pilli puhumaLüg
sõitlus söitlus Lüg Rei JõeK JMd Puh
sõlgmetallist rõiva kinnitusvahend ja rinnaehe; ka ühendav või sulgev vahendLüg
sõlmetasõlmitakseLüg
sõmerjäme liiv; teraLüg
sõmerline sõmmõrline sõmeralineLüg JMd Ran Kan
sõnavus haigusLüg Kod
sõnussil: -llee tülis tülliLüg
sõnutsema rääkima sõnelemaJõh Khk Lai
sõrasõre, jäme; suurLüg
sõra-tõbi sõõra- sõrataudLüg Muh Mar Vän Juu Kad VJg Iis Kod KJn Hls Krk Krl Rõu Plv Räp
sõrasid m nöörid nooda servasJõh
sõrd sõrt sord(o) sõõrdKuu Lüg Jõh IisR Vai Iis
sõrik~ sõõriku hõre riiejätk seeliku allservas (teisest, enamasti punasest riidest, peale õmmeldud kardpaelte v. Klaashelmestega); ehisriie; laulus: seelikLüg Jõh
sõrike-selglaulus: naisterahvasLüg
sõrme-nuga sorme- sõrmnugaKuu VNg Jõh Vai Jäm Mus Pha Pöi Emm Käi Rid
sõruma sõõrdumaLüg Jõh
sõrutama sõõrutamaLüg Jõh Phl Tor Hää
sõrvi~ servi serviti (viisiütl. sõnast serv)Lüg
sõsarik kudumisvigaJõh Võn Vas Se Lut
sõse sose sõtse, isa õdeVNg Lüg Jõh Vai Kir
sõuama souama sõudma kiigutamaIisR Vai Amb JJn Ann VMr
sõõrded sõõre sõeres sõelmed viljaprahtHlj Lüg JMd Kad VJg IisK Ksi Lai Plv
sõõrdene sõõrdedLüg
sõõrelinesõõrilineLüg
sörgeldama sörkima vusserdamaIisR Juu
sörtsima sortsutamaIisR Nõo
sörtsti sortstiLüg
sössodeti impers sosistatiLüg
söögär söödikLüg
söömass~ süemas (ühel) söögikorralLüg
söötamasöötmaLüg
südame-valu-rohi taimLüg IisK Trm Kod
südandama söandamaJõh Juu Kos JMd Koe Plt
südäk südäk südakas Hlj Lüg Hää JMd VJg Iis Trm Kod MMg Lai KJn
süestamma söestamaLüg
sügeldama sügamaVNg Lüg HljK
sügelik kärn sügelisedLüg Jõh IisR Vai Ris IisK Iis Trm KJn Krl
sügeliku-lill kibetulikasIisR
sügisete sügüsete sügisetiLüg VJg Sim Kod Äks Plv
sügisik sügisel sündinud loomLüg
sügisine sügüsüne sügiseneKuu Lüg Vai Khk Vll Tõs Se Lei
sügüsite sügüsüte sügüside sügisite sügisetiKuu Lüg IisR Plv
sükar sükker keerdKuu VNg Lüg Jõh Vai
sükär-pää sükker- sügär- keerdKuu Lüg Jõh Vai
süldpikkusmõõt (väljasirutatud käte sõrmeotste vahekaugus, umbes 213,3 cm)Lüg
sülelanaoma sülesLüg
sülgema sülgamaKuu VNg Lüg Jõh Jäm Khk Mus Krj Pöi KuuK Kod
sülisülda (pikk)Lüg
süllulene süllulene silluline Kuu VNg Lüg Khk Mus Muh Rei Mär Han Tõs Tor Hää Ris Juu JMd Koe VJg Lai Plt KJn
sündimaka sobima, kokkusobitama; sünnis olemaLüg
sürg mäekülgJõh
sürjästik küngasIisR
süsi-kond sisikondIisR Jäm Ans Khk Kär Krj Pha Vll Pöi Muh Vig Kir Var Mih Khn Aud PJg Ris HMd Kei HJn KuuK JMd Koe VMr Kad VJg Iis Ksi Plt KJn
süsine söeneKuu VNg Lüg Vai
süsistamma süsiLüg
süte-puu süütisLüg
süülisülle; ka süleni, sülitsiLüg
süüli-täis süüle- sületäisVNg Lüg Jõh Vai Trm Kod
süülijenioma sülleLüg
süüline~ süiline süüdi olev, süüaluneLüg
süülitse sülitsiLüg Kod
süüsetama~ süüstama süüdistama; peale kaebamaLüg
süütä-laste-päiv 28.detsJõe Lüg Jõh Jäm Mus Muh Tõs Ris Juu JõeK KJn SJn
süütäs ain: 3 p sööstisLüg
taakam kandamJõh
taakima tassima kõmpimaKuu Lüg Mar Kul Mär Vig Han Var Mih PJg Juu HJn JõeK Amb Kad Sim Lai
taalima kukk Lüg
taamima tagumaLüg Jõh
taarama taarumaHlj Jõh
tabakomme, tavaLüg
tabajus taba(v)us mõõt võrgu paelutamiselJõe Kuu Hlj VNg Jõh
tabama~ tavama kokku saama; pihta saama; sattuma; puutumaLüg
tabe-tähed taevatähtJõh
tabun tapun salk kariJõe Hlj VNg Lüg Jõh Vai Hää JMd Pee Kad Sim Iis Plv Se
tabur tabor kirvesJõh Vai Kei Hls Krk Räp
tabusnik tabosnikka hobusekarjusJõh Vai
taga-järel taka- tagantjäreleJõe Lüg Vai Mär Vig Vän Ris Juu KuuK Amb JJn Kad Rak Kod
taga-perse ~ -persse tagaseljaKuu Lüg Vai Jäm Khk Muh Mar Mär Juu Kod
tagamal: -llee tagapool kaugemaleLüg Ans Mär Rap Juu Kod
tagamus kandamLüg
tagas-kät tagantkättLüg Hää Kod
tagasi-kät tagantkättJõh IisR Vll Kad
tage rauapuruHlj VNg Lüg Kad Kod
tagenema taganemaVNg Lüg
tagenus tagatisLüg
tagi~ tagijas takjasLüg
tagi(d)sakiline kaunistus; sakid särgivaruka värvlilLüg
tagur-peri ~ tagurpäri tagurpidiVNg Lüg Jõh Vai KuuK JMd Rak Sim Iis Ran
tagur-pite tagurpidiVNg Lüg Jõh Vai
taha-päidi ~ -päide tahapooleKuu Lüg
tahaje tahaLüg
taherdam(m)a tallamaLüg
tahermik tallermaaLüg
tahitahtisLüg
tahi-liha taihe- tailihaLüg Jõh Phl
tahiline tahelene tahulineLüg Aud Saa Kos Kod KJn Kõp Vil Trv Hls Krk Ran TMr Kam Plv Räp
tahima(je) tampimaLüg
tahkuline nätskeLüg
tahkune nätskeJõh
tahrama(je) tammuma kahlamaLüg Vai
tahtamatahtmaLüg
tahtoma tahtoma tahtuma tahtma raatsima tähtimaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai KuuK Võn Urv Har Rõu Plv Vas Se Lei Lut
tahvet käskjalg klat�ijaLüg Jõh IisR Muh Mär Han Iis Kod KJn Krk Ran Puh Nõo Har Plv Vas Räp
tahvetam(m)a klat�imaLüg
taibuma taebuma paindumaKuu Hlj VNg Lüg Jõh KuuK Kad
taidaru, taip, oskusLüg
taigen-puu taigem- taigna- magesõstarJõe Kuu Lüg Jõh Amb
taigerdama tuigerdamaLüg
taigina-mari taigna-mari, taigina- magesõstarHlj VNg Lüg Jõh Vai Hls Krk
taikama(je) lonkimaLüg
taitsika(s) taigmariVNg Lüg Jõh Vai
takistum(m)a Lüg
taku-toristaja lindKuu IisR VMr VJg Plt KJn
takul: -e Lüg Kse Juu VJg Kod
takunelaulus: telgedel üles loodud takune kangasLüg
taldka jalasLüg
talduma tallamaLüg
talitaja(mõisa)talitaja, asjaajajaLüg
talkuna kiiselLüg Jõh Vai
taller-puukangaspuude tallalauad, laulus: kangaspuuLüg
tallerdama tallamaLüg Muh Kse Tor Hää JMd Koe VJg Trm Plt KJn Trv Krk Puh Rõu
talli-poissmõisatööline, hobuste eest hoolitsejaLüg
talluma tallama, astuma, kõndimaKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Äks Lai Plt
tallutelemapidevalt, korduvalt tallama; ka pahmamaLüg
taltsuma taltsaks jäämaJõh Khk Kod Lai
taltus talduss taltsasLüg Kan
talv~ talvas kiil, talbLüg
talvi-tee~ talvitie talvetee, talvine sissetallatud tee üle sooLüg
talvite talvitiKuu Lüg VJg Plv
talvitie talvitie talvtee taliteeLüg Jõh Ris Kei Amb Koe VJg Trm Kod Lai
tamberdama sõtkuma komberdamaLüg Jõh Trv Krk Nõo
tamima(je) tagumaLüg
tammerdama tampimaJõh Kse
tammis-kannukeinetammekännukeneLüg
tampuhmrinuiLüg
tampa-jalglaulus: (suur) hobune (jämedate pikakarvaliste jalgadega)Lüg
tamps tampsas tamss tamsa võrgulõng võrgunöörJõe Kuu Hlj VNg Jõh
tamusnik mahumõõtLüg
tanav tanev tänavJõe Lüg Vai LNg Rid Mar Mär Vig Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud Pär Vän Tor Hää Saa Rap Juu MMg Äks Ksi Pil KJn SJn Vil TMr KodT
tandermik tallermaaLüg Jõh
tangeldama takerdamaKuu Jõh
tangerdam(m)a tuigerdamaLüg
tangu-sup Hlj Lüg Jõh IisR Jäm Krj Muh Phl Var Hää Kei Kos Jür JJn Koe VMr Iis Trm Kod Äks Plt KJn Vil Trv Hls Hel
tangul: -s Lüg Vai Kod
tanguline tangVNg Lüg Vll Pöi Kod KJn Hls
tankama tatsamaLüg
tanu~ tanum tänav, külavaheteeLüg
tanuabielunaiste peakate (valgest linasest või puuvillasest riidest, tikitud ja paeltega kaunistatud)Lüg
tanu-päälaulus: abielunaineLüg
taotama tautama taotlema taotsema ähvardama viskamaKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Muh Käi Rei Phl LNg Kul Khn Tor Ris Nis Kei Juu Jür Amb JMd Koe Kad Iis Trm Ksi Lai Võn Plv Räp
tap: -puhumalLüg
tap: -pipuupunn (vaadis oleva ava sulgemiseks)Lüg
taperkerge kirvesLüg
taprik taprik tabrik kirvesJõe Kuu Lüg Jõh VJg Kod Pst Krk
tapu-teivas(aia)teivas, mille ümber kasvab humalaväätLüg
tara-aid karjaaedKuu Lüg Ris Hag Juu HJn JõeK
taraitama toimetama askeldamaKuu Jõh IisR
tarakas üheskoosJõh Vai
tarataika tarataigas traika taika käruVNg Jõh Emm Käi Kad
targumakannatama, väljakannatama; kaeblemaLüg
tarik(as) taarik(as) tarrik vanameesJõe Hlj Lüg Jõh IisR Vig Pär Hää Kei Kos Jür Pee Kad MMg Plt Pil Trv Hls Krk Hel Võn Rõu Vas Räp Se
tarklane targana esinevIisR Trm Plt
tarnetama tarretamaLüg
tarnisid ain: 2 p lappisidLüg
tars(s)i tööjuhataja vanemJõe Lüg Jõh Jäm Muh Khn PJg Kei Kos Pee Kod Urv Plv
tarvetama tarvitama tarretamaVNg Lüg
tasad tased m nahahaigusLüg
tasakeisti tasakest(e) tasakeisti tasakesiLüg Jõh Jäm Ans Khk Pöi Mih Tõs PJg JMd JJn KJn Krk Ran San Har
tasakene tasakesiJõh Vai Sim Iis
tasama(je) tasandamaLüg
tasamiste vaikseltLüg
tasasest tasaseltVNg Lüg
tasemast taseminiLüg Trm
tasitamapatsutamaLüg
tasoma~ tasama ~ tasuma ka tasandama; masseerima; patsutamaLüg
tassen-buk tassem- rahakottKuu Hlj Lüg IisR Mar Mär Juu JMd VJg
tasutama tasandamaKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai JMd Plt KJn Ran
taterdama tatsamaLüg IisR Kod Lai Kan Plv Räp
taterdus taterdamaIisR
tatrik: -u~ tatrek tatarLüg
tats suvilaHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Kad
tatserdus tatserdamaIisR
taul taelKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai
taulakas taelaneLüg
taute viisi -pidiVNg Lüg
tavamakohtama; tabama; kätte saamaLüg
tavar(a) kaup kraamJõe Kuu Lüg Jõh Vai HJn Iis
tavarakaup, kraamLüg
tavastamatavatsema, kombeks olema; ka imestamaLüg
tavikas malakasKuu Lüg Jõh IisR
tedre-kull kanakullIisR
tedre-madar(as) ~ -matr taimLüg IisR Jäm Khk Pöi Muh Emm Rei Mar Kul Mär Kir Tõs PJg Tor Ris Juu JMd Ann Kad Rak VJg IisK Plt KJn
tedre-rihm(linnu) püünisLüg
teebret triebet periett kandikKuu VNg Lüg Jõh IisR Khk Pöi Emm Mär Lih Han PJg Tor Saa Ris Juu VJg Iis Kod Plt KJn Pst Krk Nõo Har Vas
teedasteaksLüg
teedite-leht teelehtVNg Lüg Jõh
teedos tieto teadaLüg
tegolik tegolik tegulik teguVNg Lüg
tegoline tegulline teguVNg Lüg Kod
tegu: teoka talurahva töökohustus mõisniku vastuLüg
tehoma mõjuma edenemaLüg Jõh Vai
tehus tõhusVNg Lüg Jõh IisR Iis
telgvankritelg; laulus: vankerLüg
telgas telk(a) tõlkjasVNg Lüg Vai Amb VMr Kad Rak
teli jääpankJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kaa Krj Emm Aud HMd JõeK KuuK VJg Trm Hls Võn Har Rõu Räp
teller~ telder hobune (jooksev, traaviv); laulus: tüdruk, kel kerge kõnnakLüg
tenamatänamaLüg
teng: -araha, müntLüg
tengimatingima, nõudmaLüg
tenusk tinusk(i) rahaühikteng, raha, müntVNg Lüg Vai Khk Kär Juu JMd Kod Trv
teo-mees~ teumies teotööl käiv täismeesLüg
teo-poiss~ teupoiss ~ tiopoiss teotööl käiv noor meesLüg
teras-kant palgil Lüg Kaa Pöi Emm Var Nis VJg Kod Krk Har
terestama teretamaLüg Jõh IisR
terestelliteretasLüg
terne-piim ternespiimJõe Kuu VNg Jõh IisR Vai Jäm Khk Mus Muh Rid Mar Mär Vig Var Mih Tor Ris Hag Kos Jür KuuK Amb JMd Kad Rak VJg Iis Trm Ksi Nõo
teräsest teraseltLüg
terässine terässine teräksine terasine teraseneVNg Lüg Vai Vll
tesurna tesurni tisurna valvurKuu VNg Lüg Jõh Jäm Rid Vig PJg Tor Hää Ris Kei Jür Koe Trm Kod KJn Kõp San Urv Plv Vas Se
tetre-täpiline tedretähelineLüg
tetsima(je) aamer Lüg
tibaline kangas Lüg Iis
tiberdama tibamaJõh San
tibess teadeLüg
tibu-tuss karikakarIisR Käi Kul Juu Tür
tidi tibuLüg IisR Mär Jür VJg
tidisema kõlakujundVNg IisR
tigu-karp teokarpKuu Lüg Vai Jäm Khk Emm Rei Vig Kse Tõs Khn Tor Nis Juu JõeK Kad Iis Trm Ksi Krk Ran Puh Ote
tihemäst tihedaminiLüg
tiherdamma tibamaLüg Jõh Vai
tihestik tihnikVNg Lüg Vai Sim Plt Ran
tihik tihnik tiheLüg Khk Pha
tihitseväd m 3 p piiksuvadLüg
tihtisesti tihedastiLüg
tihula(i)ne kihulaneHlj VNg Jõh Vai Sim
tihutama uduvihma sadamaKuu VNg Lüg Krj Jaa Muh Urv
tiigutama(mere) linnu häälitsusLüg
tiigutamma tülitsemaJõh
tiilik väike kaussJõh
tiilis-kivi tilis- tillis telliskiviJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai HljK VJg Sim Iis Trm
tiirteat. lindLüg
tiisk mativiliLüg Jõh Vai
tiiskilaud, söögilaudLüg
tikandus tikandLüg Jõh Muh Hag
tikas rähnLüg Jõh IisR Vai VJg IisK Iis Trm
tikavus tikandusJõh
tikostama tikostama tikustama tikke tegemaVNg Lüg Ris JMd Iis Plt
tilgatumast tilgatumaksLüg Jõh Han VMr Iis Trm
tilguts särgi kaenlaaluse lappLüg
tilkar peenisLüg
tilkas tilkveesLüg Jäm Juu
tilkes tilkumas kobaras täisKuu VNg Lüg IisR Vai Vll JJn HljK
tillulane konnLüg
tilluma kõlakujundIisR
tillutamma hüpitamaJõh Vas Räp
tilt kaenlalapp särgilLüg
tilts tilss peenisLüg Kod Ksi Lai Plt Krk Puh Kam San
tilu peenisLüg Jõh Mär Tõs Kad Sim Kod Ksi KJn Pst Hls Krk Ran Nõo Kan Urv Plv
tilulahases(se)Lüg
timab ain: 3 p imebLüg
timberdama sibama tammumaLüg Aud KuuK Sim Iis Lai KJn Trv Krk Ran
timbutama sörkimaLüg Vai
timm illat timmi sseüt:timmis timmin Kuu VNg Lüg IisR Jäm Khk Muh Han Pär Juu Kod KJn Hel Ote San Urv Rõu Se
timpima timpmä tammumaKuu VNg Lüg Kaa Rei Var Ris Juu Jür HJn JMd JJn VJg Sim Kod Lai Plt Hls Ran Puh
timusk tiimusk timutLüg Jäm
tinaelematänama, kiitmaLüg
tingi(otse) vastu (tuul)Lüg Muh
tirastamapritsima; immitsemaLüg
tirr vurrkannJõh
tirtsti deskrIisR Krk
tirtsuma sirtsumaIisR Jäm Rid Kse Kod Kam
tiust kiust mit: tiustad tiusted tihvKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR KuuK VJg Sim Iis Trm Kod Pal Lai
tiutamateotamaLüg
toatooLüg
todin podinKuu Lüg Vai
todisema podisemaIisR Jäm Kad Kod Se
todistama todisemaIisR
toga toguLüg Kse KJn Trv Hel Ran Puh Nõo San Kan Urv Krl Har Plv
togi kepp tokkVNg Lüg Jõh Vai Mus Emm Rei Vig Tor Hää Ris JõeK JMd JJn HljK
tohastama lõhki minema pahvatamaKuu Lüg Jõh
tohestama paiset avamaJõh Vai
tohitohtLüg
tohkema pehkima lagunemaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Nis JõeK JMd Koe
tohluk(as) vana eseJõe Kuu VNg Jõh IisR Vai Käi Kse Kad Sim KJn Hel
tohmus tohmansõimusõnaõnaJõe Kuu Hlj VNg Jõh
tohnima tuhnimaVNg Lüg Jõh Vai
tohnoss tohnoss tohnus tuhnusLüg Jõh
tohohtama tohotam(m)a tohutama hurjutamaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Mär Juu JõeK JMd Hel
tohoi tohohLüg Krj
tohoitama tohoiJõh
tohostam(m)a auru paiskamaLüg
tohotaja kassikakkIisR
tohtone tohtone tohtne kasetohustVNg Lüg Vai
tohustuma m aLüg
toika toiga(s) stoika kõrtsilettLüg Jõh IisR Vai Se
toime~ toimikune toimneLüg
toimes olema korras olemaKuu Lüg Vai Mar Mär Juu Ann Koe VJg Trm KJn
toimiktoimekiri; toimne kudeLüg
toimine toomine toimne; laulus: telgedel ülesloodud toimne kangasKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Kad Trv Krk Ran Puh Nõo Kam Ote San Kan Krl Har Rõu Plv Vas Se Lei
toiv: -utõotus, lubadus; soovLüg
toivotama toivotamma toivutama toibutamaKuu Lüg Koe
tolgendus Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Trv Võn Rõu
tolgutu tolgotu arutuLüg Jõh IisR Vai
tolgutumast rumalastiJõh
tolgutust rumalastiJõh
tolktuust, salk (osa millestki)Lüg
tolked tolgadLüg Jõh
tolkes ripnevalt täisKuu Lüg Khk Amb JMd VJg Sim Iis
tollukas räbalKuu Hlj VNg Jõh VJg
tolo tolo tolu sarvetohlVNg Lüg Jõh Vai
tolo tolo tolu tolaKuu Lüg Tõs Krk Hel Räp
tolu-mok töllmokkJõe Jõh IisR Kse Var Tõs Kad Sim Iis Kod Ksi Lai
tombiline tompiline tombulineKuu Lüg Vai Koe Kod Ran Kam
tomingastoomingas; laulus: (toomingane) vitsLüg
tompiklane tombulineLüg
tompline tombulineVNg Lüg Jõh Vas
tongutama takku ketrama noogutamaJõh IisR Aud Tor Juu Jür JMd Koe Kod Plt KJn Trv Hls Krk San Kan Räp
tonu sisu mõteIisR
toodavad~ toodavid kaasavõetavad toiduained; laulus: pulmad, varrud; üldse seltskondlik kokkutulek, kuhu tuuakse kaasa söögikraamiLüg
tooja~ tuoja laulus: emaLüg
toome~ tuomi laulus: meelistusnimiLüg
toomesijekaasa toomistega, s.t. kostitusega (külla tulema)Lüg
toomijani~ tuomijani laulus: Minu oma lapsi  Soomeminun omia tuomiani (Lüg
toomik~ tuomikas toomingas; laulus: vits, kaigasLüg
toomik(as) tuomik tuomigas tummigass tomigas toomingasKuu Hlj VNg Lüg
toomika(i)ne toominganeLüg Vai
toomikane~ tuomikane toominganeLüg
toomus külakostJõh Vai
toon-värk sarikate toestikLüg Mär HljK Sim Kod
toone putukasLüg
toone-luu kooljaluuVNg Lüg Jõh IisR Vai
toores~ tuores laulus: jahisaak, värske lihaLüg
toosis nina maasLüg
toover~ tuover toober, tõrsLüg
toover-laid: -laiatoobrilaud  -servLüg
topeldi tupeldi topeltLüg Vll Rei Rid Mar JMd
topite kohatiIisR
torakas tolkIisR Rid Mär Kse Ris Plt
torakil: -lle IisR
torama riidlemaJõh
torba toorba torbas torpJõh Kos Vas Räp Se
torbutama torbotamma poputamaLüg Trm Trv Hel Nõo
tordu tordo vihane inimeneJõh Se
torgutama torgotam(m)a turgutamaVNg Jõh Emm Käi Phl Mar Iis Kod
torikas torik toigasKuu VNg Lüg Jõh IisR Emm Mar Mär Han Koe Kad Kod
torisk torisejaJõh
toristama VNg IisR Kse Hää Koe VJg Kam Har Rõu
tork orkLüg Jäm Rei VJg Plt
tornikud tanuLüg
tornima mitmekordselt lappimaJõe Kuu Hlj VNg Jõh
torris mossisIisR Pöi
torro saba püstiLüg
tortsus joobnudJõh
torva-tätekenetõrvalillLüg
tosmik tosnik topsikLüg Kul Plt Pil KJn
tosna molkusJõh
tosnak paberkottJõh
tosos tosos tosus tusaneHlj Lüg Jõh Pha PJg JMd Kad
tossak(as) tossikeVNg Lüg IisR Muh Rei Kse JMd VJg Sim Lai Hls Krk Hel Ran Rõu Räp
tossuke(ne) tossokõnõ tossikeLüg Jõh Mär Juu Kod Ksi SJn Nõo Krl Rõu Räp
tota totta ennäeHlj VNg Jõh Hää VJg Sim
totsti VNg Lüg Muh Rei Mär Kse Ris Trm KJn
totsutama patsutamaIisR Var JJn Kad
traadi-lõng raadi- pigitraatIisR Mus Kaa Mar Tõs Aud Tor Ris Koe VMr Sim Trm Kod Plt Krk Nõo Krl Har Vas
traadine traatine raadine Lüg Vai Nõo Kam Har Rõu Se
traagendama raagendama Lüg Trv Vas
trahternik trahtersnik trahtelnik kõrtsmikVNg Lüg Vai JMd Trm Kod San Räp
traksist krapsiltJõh
tralin trallLüg
trama rama mürgelJõh IisR Mär Kad Iis Lai KJn Krk Puh Nõo Võn Kam Ote Har Vas Räp
tramama mürgeldamaLüg Jõh IisR Mar Mär Kad VJg Iis Ran Puh
trammili: -s Jõh
trammima trammis olemaVNg Jõh IisR Mär Hää VJg Iis Lai
trangutamma pingutamaLüg
treem mütsi paelJõh
treht trest lehterVNg Lüg Jõh Vai
trehtel trestel tehter (t)rehter rehtel trehtli Jõe Kuu VNg Jõh IisR Vai Jäm Vll Emm Käi Rei Phl LNg Rid Mar Kul Mär PJg Hää Ris Kei Hag Rap Juu Kos JõeK JJn Ann Tür Pee Koe VMr Kad HljK Rak VJg Sim IisK Kod MMg Pal Äks Ksi Lai Plt San
tressiline(kulla- või hõbedakarva) poordiga või paelaga ehitud riideeseLüg
triik-puu riik- viljamõõdu tasandamiseksJõe Hlj VNg Lüg IisR Hag Juu JõeK Amb Pai Koe Kad Trm Kod Pal
triitsutama kõlakujundLüg
trikst(i) deskrIisR Se
trilisem(m)a tilisemaLüg
trill trallLüg IisR Vai Mar Kse VJg Kod Puh San Plv
trillutaja aadrilaskjaJõh
trois rois korda korrasJõe Kuu Jõh IisR Vai Jäm Khk Mus Kaa Vll Pöi Muh Emm Käi Rei Phl Mar Mär Kir Kse Han Var Tõs Aud Hää Ris Juu Jür JõeK JMd Koe HljK Sim Iis Trm San
trollis rullisKuu Hlj Lüg IisR Mar Mär Juu JMd VJg
troostima Kuu Lüg LNg Trm
tropite tükatiLüg
trossima küütimaJõh Juu JMd Koe VJg Sim
trubats toruLüg
truhi ring trettJõh
truiama ringi ajamaJõh
trummaltrummilööja; laulus: halvustav nimetus minia kohtaLüg
truuvist(e) truuvist(e) truvvist(e) truust(e) truiste ruisti truuvisti truultKuu Jõh IisR Khk Mih Juu HJn Iis Plt Se
truuvistatruultLüg
trägistama kädistamaIisR
träks lindIisR
tränikast räbaldunultLüg
träpka räpka kaltsKuu Jõh IisR Jäm Krj Emm KuuK Lai
trööbeldus trüebeldamaIisR
trööbiline trööpLüg
trööpima trüäpima riideidJõh
trüginal trügidesIisR
trüügämä pagemaLüg
tseetska se(e)tska raieraudIisR Se Lut
tsiuhh siuhLüg Hää KJn Har Vas
tsiuruma lõõritamaIisR
tsorr kõlakujundLüg Hää Nõo Vas
tsuh(k)na eestlaneIisR Urv Rõu Vas Se Lut Kra
tsäinik teekannLüg Se
tsõhh koera kutsehüüdLüg Juu Hls Rõn
tubaka majaLüg
tubatalltalvel külmaga toas hoitav tallLüg
tubissatubadesLüg
tubureika tubureika taburetka taburettLüg Jõh IisR Vai VJg Se
tudile tuduleIisR San
tudistama tudissama tudisemaIisR Kod
tudistus värisejaIisR
tuekalli toekalli najakilLüg
tugevamast tugevaminiJõh Kad Lai
tugiseb ain: 3 p tudisebLüg
tugistama~ tukistama tutistama, karvustama, sakutamaKuu VNg Lüg Jõh
tuha-kot laisk inimene viimane lapsKuu VNg Lüg Vai
tuhelik leelisekurnJõh
tuheline tuhiline leelisekurnVNg Lüg Jõh
tuher lumi Jõh Khk Mus Krj Pha Käi
tuherdama püherdama hõõrumaLüg Khk Lut
tuherdund nud-part ära hõõrutudLüg
tuhi hallVNg Lüg Jõh IisR
tuhkane tuhaneKuu Lüg Vai Hel
tuhkurtuhakarvaLüg
tuhlak(as) hoopLüg Jõh
tuhli-leemkartulikeeduvesiLüg
tuhliskartulLüg
tuhme tuhmJõh
tuhmer tuhkjasVNg Lüg Jõh IisR Vai
tuhn tuhm rumalLüg Vai Käi Kul Mär Juu Jür JJn Ann Kad VJg Sim Iis Kod Lai Plt KJn Hel Ran Puh
tuhrama tuhlama hõõrumaVNg Lüg Jõh IisR Vai Kad Kan Vas Räp Se
tuhveldama peksmaJõh Kod Lai KJn
tuimad rauadlaulus: mõõgad; noad; sõjariistad; terariistadLüg
tuis tõusisLüg
tuisema tõusmaLüg
tuiskatõuskeLüg
tuiskima pahutsemaKuu Jõh
tuiskus pahaneIisR
tuissatõustaLüg
tuisutamaülepeakaela, kiirustades toimetamaLüg
tuivanka ~ -vantka tuim saamatu olendVNg Lüg IisR Vai Jäm Khk Krj Pha Vll Mär Var Hää Koe Iis Krk Puh Rõu
tujulik tujukasVNg Lüg
tujute tujutiKuu Lüg San
tukka juuksetukk; -salkLüg
tukastik metsatukkLüg Vai Kod
tukistama toetuma komistama takistamaLüg Khk Jaa Pöi Muh Kse Hää Ris Kod KJn Ran Urv Rõu
tukosillalaulus: tülitsemas, tukkapidi koosLüg
tuksima vaevaliselt liikumaJõh Vll
tukutama suksutamaLüg IisR Phl Mär Nis Juu JMd Koe Kad Iis Kod Ksi Plt KJn Har
tula tolaLüg
tule-kibe tulesädeKuu VNg Lüg Jäm Kei Koe VJg Kod Äks Plt
tule-uss madu jaaniussLüg Jäm Mar Vig Trm
tuli-hark pilak tuleharkKuu Hlj VNg Jõh IisR PJg Amb Kad IisK Trv Pst Krk Ran Nõo Ote
tuli-hein taimVNg Lüg IisR Vai
tuli-hoone elumajaKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Kul Mär Kse Mih Tõs Aud Hää Kei Hag Juu Jür HJn JõeK Amb Pai Koe Kad Rak Trm Kod MMg Plt Pil KJn SJn Kõp Vil Trv Hls Krk Hel Ran Nõo TMr Rõn Räp
tuli-jalg tulejalgHlj Jõh Vai IisK
tuli-läll tulilillJõh Iis
tuli-muld kütisemuldLüg Jõh IisR LNg Mar Kul Mär Vig Lih Kse Mih PJg Tor HMd Kei Rap Juu Amb JJn Ann Koe VJg Sim Iis Trm Kod MMg Äks Lai Plt KJn Nõo
tuli-raud tuleraudHlj VNg Lüg Jõh Vai Hel Ran Puh Nõo Võn Ote San Kan Räp Se
tuli-uss jaaniuss maduKuu VNg Lüg Vai
tuli-ämm tule- tulejalgLüg Vai
tulimik kirumissõnaLüg
tumedast(e) tumejast tumeKuu Lüg Juu
tummeldamma vemmeldamaLüg
tunatoona; mõni aeg tagasi; mõne aja pärastLüg
tunge suitsuaugu topisLüg
tungi-auk tunge- tunga- leitseaukLüg
tungimatrügimaLüg
tunkel tumeKuu VNg Lüg Vai
tunnipak päikesekellLüg Jäm Khk Kär Pöi Muh Emm Käi Phl Rid Mar Mih Ris Kod KJn Hls Krk Plv Räp
tunnubtunneb, on tuntavLüg
turastama aevastama puristamaVNg Lüg Jõh IisR Kad VJg Iis
turb: -rva, -rbapuust post ahju välisnurgas, mis kannab lõmmuõrte aluspalgi otsa; tugipuuLüg
turbelt niiskeltJõh
turbuma turdumaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai VMr Kad VJg Sim Iis Trm Kod Trv Hls Krk Urv Krl
turgistasioma kasukastLüg
turgut(i) peenisLüg
turisema lurisemaLüg
turistama puristamaLüg Trm KJn Hls Krk
turk vana kasukasKuu VNg Lüg Jõh
turk(i)kasukasLüg
turrik pahutsejaIisR
turskama pruuskamaLüg
turskima pruuskama puristamaLüg
turslak tursla tusslakk tusla turslakk turslass turslaht turslag kurnKuu Jõh Khk Pha Rei Han Pär Saa Ris Juu Jür Amb Pst Hls Puh Nõo Krl Rõu Vas
turssima tusatsemaLüg
turtel-tuvike(ne) turdel- turtli- tutter- -tuvike(ne) turteltui Kuu VNg IisR Jäm Khk Emm Mar Mär Kse Ris Juu VJg Trm Plt KJn Trv Krl
turtsima turtsumaVNg Lüg Jõh
turv(a)kaitse, vari; toetusLüg
turvil: -e toetusel Hlj Lüg Jõh IisR
turvutama turbutam(m)a leotama tursutamaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Vig Iis Trm Kod
turvutamma turutama löömaLüg Khk
tusadsünnitusvalud, tuhudLüg
tusaline tusaneJõh IisR Kod
tusendama tusandama pahandamaLüg Kod
tusendus pahameelLüg
tusitama kurvastamaJõh
tuskalinetusane, morn, süngeLüg
tuskama vaevlemaKuu VNg Lüg Jõh Vai KuuK Trm Kod Pal
tuskane tusaneKuu Hlj Lüg Jõh Vai Muh
tusknemä tusene- tüdinemaLüg Kod
tutarumbrohi (linapõllul)Lüg
tutjuma vetruma; vaarumaLüg
tutka: me~ tutkas ~ tutkam tutkas tuka(s) tutke tutkam tutmes mit: tutkamed tut(k)med tutked tutka peeru ots lõimelõngpeeru ots, mis pilaku külge jääb, kui peerg on põlenud; ka puu latv, oksa otsKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Muh Käi Vig Saa VMr HljK Rak VJg Iis Kod KJn Trv Pst Hls Krk Ran Puh Nõo Võn Kam Ote Rõn San Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut
tutkamedlõngaotsad, mis kangakudumise juures üle jäävadLüg
tuts-pard tutsbar tutsber tutser tutsparuk tutspärk vuntsidVNg Lüg Jõh Jäm Ans Khk Mus Kaa Pha Vll Pöi Muh Emm Phl Mar Vig Han Var Mih Pär Kei Jür Tür Koe VJg Kod Ksi Plt Pil KJn Pst Kan Plv
tutsak~ tutsakas lamba kõhualune vill; väike nuust, pundar, kobar (näit. villu, lõnga, linu)Lüg
tutsak(as) nutsakLüg Hää JJn Ksi Trv Krk Ran Puh Nõo Kam Ote San Kan Urv Krl Rõu Vas Se Lut
tuudutamakiigutama, kussutama; puhkama, kiikumaLüg
tuulakas tujukasIisR
tuule-hagu kiudpilvedLüg Tür KJn
tuule-neel tuuletõmbusVNg Lüg Vai Muh Rei Mar Ris JMd VJg Kod Har
tuule-pöörandane tuulekeerisLüg
tuule-pöörandus tuulekeerisLüg Trm Kod
tuule-röögatus nahahaigusJõh IisR
tuule-talluja tuuletallajaLüg Vai
tuule-tope tuulepesaLüg
tuuli-luudõlgedest luud, millega tuulamisel pühiti aganaid teradeltLüg
tuulima(je) tuuline olemaLüg
tuumama mõtlemaJõh Vai Kod
tuupama tõukama lonkamaLüg Jõh Muh Lai
tuura-pää sasipeaVNg Lüg
tuusendam(m)a tuuseldamaLüg Ris
tuusijateadja, nõid, posija, rahvaarstLüg
tuusimanõiduma, sõnuma, sõnadega arstimaLüg
tuuvikenetuvikeneLüg
tuvatuuaksLüg
tädiema õdeLüg
tähi tähü täht kops põrnKuu VNg Lüg Vai
tähte-laukulaulus: hobune (“tähega” otsa ees)Lüg
tähtämä tähtema tähele panema mõistmaKuu Lüg
täi-tap pöialJõe Kuu VNg Lüg Jõh Jäm Mar Mär Var PJg Hää Ris Trm Kod KJn SJn Vil Pst Hls Krk Hel Ran Kam Urv
täidivine (sängi) täidivine ~ sängitäide; met. Teinepool: mees, naineLüg
täidumata täüdümädü täidimätä täitmatuKuu Lüg
täie-laud~ täilaud siledaks hööveldatud lauajupp, millele kammiti täisid (tapmiseks)Lüg
täima~ täidima raatsima; ka võimeline olema, suutmaLüg
täis-piiku kangasLüg
täis-toimne kangasLüg Jäm Kaa Muh Rid Mär Aud Hag Juu Krl Har
täkerdama pulstumaVNg Lüg Trv Pst Krk Ran
tänamata tänamatuLüg Vll Rid Juu Kod Plt Räp
tängerdama kakerdamaKuu Lüg Kad
täntaras purjusJõh IisR Vai
tänä-voode tänävuode tänavede tänade tänavude tänavode tänavuLüg IisR Rid Sim Iis Trm Kod MMg Pal Lai
tänäni täniniKuu Lüg
tärge: -rke~ : -rkme sälk, sisselõige (näit. pastla serva lõigatud korrapärased augud pastlapaelte läbiajamiseks)Lüg
tärkimaaugustamaLüg
tärnlõikhein; pikk teravaservaline soo- või umbrohiLüg
täterdama päterdamaKuu IisR Koe Hls
täterdus täterdamaIisR
tõdus todus mõistlik tõsineLüg Jõh IisR Vai
tõelik toellik tuelik tõsine tõelineKuu VNg Lüg Vai
tõis toiso tõusJõh Vai
tõise-pool teese- toise- tõise- teispool(e teise-pool-t) Jõe Kuu Lüg Jõh Vai Mus Noa Rid Tor Kos JõeK KuuK KJn Kõp Pst
tõisema~ tõisama tõis(a)ma toisema tõusmaLüg Jõh Vai
tõisemini tõisemini teisemini teisitiLüg Kaa
tõisikulrase(daks)Lüg
tõisilasa raseLüg
tõisite toisite teesite tõesite teisite teisitiKuu VNg Lüg Vai
tõissatõustaLüg
tõivuma~ toivuma ~ tõiuma soovima; lootmaLüg
tõkama kõlakujundLüg
tõksuma tiksumaLüg Vll Juu Jür JJn
tõmutõmmuLüg
tõnisema ebaselgelt rääkimaLüg
tõnkama lonkamaLüg Jäm Khk Kod
tõrik ojakeJõh
tõrkama torkamaLüg Mar
tõrva-läll tõrvalillLüg VMr IisK
tõrvas-kand~ tõrvaskant must madu; laulus: sõimunimiLüg
tõrvas-kant tõrvas must maduLüg Jäm Kär Mus Kaa Krj Pha Vll Muh Emm Käi Phl Kse Tõs Hää Saa
tõsisest tõsiseltLüg
tõssik tössVNg Lüg
tõug-puu parte tõukamiseksLüg
tõukima toukima tõukamaKuu Lüg Jõh Trm Lai
tõur~ tõuras veis, üldse loom; ka tõbrasLüg
tõura-röögatus ~ -rüögetus nahahaigusLüg Jõh Vai Trm Kod MMg
tõura-röögändäine teurarüögandaine -rüögändäne tõurarüögendene nahahaigusVNg Lüg
tõuras teuras tõõras tõbrasVNg Lüg Jõh IisR Vai Trm Kod
tödin tötin IisR Han Tor Kad Ran Nõo
tödisema ebaselgelt rääkimaKuu Lüg Jõh Vai
tödistama tödisemaIisR Kse Hag Äks
töinas laisk inimeneJõh
töks toksIisR Plt
töksima toksimaIisR
töksti töksIisR
töl-kasukas poolkasukasLüg
tölgas tõlgas taimKuu Lüg IisR VMr Kad Sim Trm Lai
tölk lühike asiHlj Lüg Kse Kod Se Lut
tölk taimHlj IisR Vai Kad Sim Iis Lai
töllakalli töllakilLüg
töllakas jonnakas vallatuIisR Kul Mär Vig Kse Var VJg
töllama töinamaJõh
töllerdus laaberdisIisR
töng tüügasJõh IisR Pöi KuuK VJg Iis Trm
töngas Hlj Jõh JJn VMr Kad VJg Sim Kod
töngerdama komberdamaLüg Jõh Kei Jür Kad Sim Lai
töngotama sörkimaLüg Räp
töni könt tömpLüg Amb
tönikas tüse inimeneJõh
tönkima sörkima lonkima tonkimaKuu Jõh Jäm Vll Rei Kse Var Juu VMr Kad Kod Lai KJn
törakil: -lleõieli ripakilIisR KuuK Kad
törge sörkJõh
törgutama törgütämä sörkima jorutamaHlj Jõh Vai JJn Lai Võn Ote Kan Urv Krl Rõu Plv
törgätama sörkida laskmaJõh
töristus töristamaIisR
törk sörkVNg Lüg Jõh VJg Iis Kod Trv Räp
törka lühike rõivasIisR Rei Ris Sim Pil
törssima torisemaIisR
törssis mossisJõh IisR Iis Lai
törtsakas jupikeIisR
törtsatus IisR
törtsik lühike röivasIisR
törtsima käimaIisR
törökalli huuled torusLüg
tössakas malakasLüg Jõh
tössakil: -lle IisR
töts jõuetu inimeneKuu IisR
tötsakas tötsäk töntsakas olendIisR Kod Krk Ran Nõo
tötsama tatsamaIisR Kod
tötsatama tötsti kukkumaIisR Krk
tötserdus koperdisIisR
töö~ tüe tööLüg
tüdimata tüdimatta tüdimatuLüg Vai Jäm Khk Kaa Muh Mar Kse Aud Juu Trm
tüdrukka teenijatüdruk, piigaLüg
tühemus tühimus tühümus tühamus töhemus looma kere tüheVNg Jõh Muh Phl LNg Mar Mär Kse Hää Ris Kei Hag Juu HJn Koe Kad VJg Iis Trm Ksi Lai Plt KJn Hls
tühi-püks vaene inimeneLüg Koe Kod
tühimuse-luu oimuluuJõh
tühm tönts tuhm juhmLüg Pha Muh LNg Rid Mar Mär Kse Han Var Mih Juu Kod
tüigastüügasLüg
tükama valutama tuikama pistmaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Kad Iis
tükate tükatiLüg JJn Kad Rak Trm Kod Puh
tükendama tükeldamaVNg Lüg Hää Ann Koe Trv Puh
tükite tüküte tükati tükiviisiKuu VNg Lüg Vai
tülditama tüütamaJõh
tülgimä tülpimaLüg
tüllima kõlakujundLüg
tültima tülpimaLüg Jõh
tüma-rooglaulus: pehme puderLüg
tümama petmaLüg Kad
tümmeldama tümitama tümistamaVNg IisR Jäm Khk Mär Juu Kad
tünder: deri ~ dripuunõu, tünn; teravilja mahumõõtLüg
tündriline tündrelene tünderKuu VNg Lüg Kse
tüngtüügas; konts; rootsLüg
tüngas tüügas konts rootsVNg Lüg Jõh IisR JJn
tüngäline tüükalineLüg
tüngämä komberdamaLüg
tünnik väike tünnVNg Lüg Vai Rei Mär KuuK Amb Sim Iis Kod Ran
tünts tün(d)s töntsLüg Jõh VJg IisK
türk türklane kangekaelne inimeneVNg Jõh Jäm Ans Khk Kär Kaa Vll Muh Käi Rei Phl Mar Hää Hls Krk Kan Se
türna-puu türnäp türnpuuKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Vll Käi Rei Phl Pär Vän Tor Juu Kos JõeK Amb JMd Ann Pai VJg Sim Trm Kod Lai KJn Puh Rõu Lei
tüssäk tüssäkäs kaigasLüg IisR Khk Emm Khn Hää Kod Se
tüsäkäs tüsekasLüg
tütrend võõrastütarLüg Jõh Vai Trm
tütrik tütrik tidrek tüdrik tüdrukKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Muh Rei Phl LNg Rid Mar Vig Kir Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud Pär PJg Vän Tor Hää Saa Kos VMr Iis Trm Kod MMg Lai KJn SJn Kõp Vil Krk Hel Ran Puh Nõo Võn Kam Ote Rõn San Kan Urv Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se Lei Lut Kra
tüvigäs tüvigäs tüvegäs tüvikas jämedatüveline, tüügasKuu VNg Lüg Vai
tüvitsimed tüvitsemed m lademealused teradVNg Lüg Jõh
tüüs veneJõh
uba-suulaulus: kena, ilus (enamasti mehe kohta)Lüg
ubida-uus uhiuusLüg
ubiline kuplasLüg
ubinõunLüg
ubiuus uhiuusLüg Jõh IisR Vai
udendama tibamaHlj VNg IisR Iis Lai Plt
uderdamma utterdamma uterdeme tibamaLüg Vai Hel
uderik uberikKuu VNg Lüg Jõh Kei Amb Kad Lai
udrik: -umuutliku meelega, edev, peru; kärmas, usinLüg
udu-palakaspeenest riidest linaLüg
udujane uduneLüg
ugurits kurkJõh Vai Trm Võn Rõu Vas Räp Se Lut
uh(h)aaga kom hooga kiirugaKuu Lüg Jõh Muh Kul Mär Vig Kir Han PJg Kod Har
uherdam(m)a tibutamaLüg
uhisema vuhisemaVNg Lüg Jõh Amb VMr Kad HljK VJg Sim
uhk: uhaaurLüg
uhkat kalaleemLüg
uhkutama uhkustamaLüg Rid Kod
uhtumauhama; vanutama; peksma; vihtumaLüg
uhutam(m)a üles kergitamaLüg Rõu
uhutus uhkLüg
uibak õhuke lumekordJõh IisR
uid: uiuoid, mõistus; ka äkki pähe tulnud mõteLüg
uidak(as) härmatis õhuke lumekord haibakasLüg Jõh Mär Vig Mih Tor Ris Kei HJn Amb Ann Trm Ksi Plt Ran Rõn
uiderdama tibutamaLüg
uidukas õhuke lumekordLüg
uidutamma ututamaLüg
uigastama~ uikastama ~ uiksastama kriuksatama, kriiksatama; kääksuma (ukse kohta)Lüg
uila-pea hajameelneIisR
uiluma vaevaliselt liikumavaevaliselt, pikkamisi liikuma, käimaVNg Lüg Jõh
uimendama tuimalt valutamaVNg Lüg Vai Kad VJg
uinatus uinakJõh Mar Mär Vig Tor VJg Trm Kod
uiseldama loopimaIisR
uiskuma uisutamaLüg
uisuma õõtsuma kõikumaLüg
uitutt; laulus: lapsLüg
uite-tall utt-tallLüg
uiutama oigama hädaldamaVNg Lüg Jõh Vai Kse Nõo San Urv Plv
ukane hukaneVNg IisR Khk Lai Plt
uligali kelmKuu Hlj Jõh Vai
ulin ulumine halamineKuu VNg Jõh IisR
ulisema undama nutmaKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Kad VJg Iis
uljuma ul(l)uma huloma aeglaselt liikumaHlj IisR Jäm Khk Krj Jaa Pöi Muh Lih Aud Hää Amb VMr Kad Rak VJg Sim Trm Lai Plt Krk Võn Kan Urv
ull: -iväike lapsLüg
ulluma ulgumaLüg Jõh
ulo-auk ulo- ulu-auk ungasHlj VNg Lüg Vai Kad HljK Iis Pal
ultus(e)serv ultusäärJõe VNg Lüg Jõh IisR Sim IisK Iis Trm Ksi
ultus(e)säär Hlj VNg Jõh IisR Jäm Khk Mus Kaa Krj Pha Vll Pöi Emm Rei Phl Rid Mar Kul Mär Vig Kir Han Var Pär Vän Tor Hää Ris Nis Kei Hag Juu Kos HJn JõeK JMd Tür Koe VMr Kad Rak VJg Sim Trm Äks Ksi Lai Plt Pil SJn
ulu-alune~ ulualune hoone lai räästaalune; ulu = laiemale ULAtuv räästasLüg
ulutama liigutamaVNg Lüg
umb-aid umm- aiaga piiratud põllulappHlj Lüg Muh Emm Käi Rei Phl Noa LNg Rid Mar Kir Lih Ris Juu Jür Kad
umb-keel umm- võõras keelLüg Jäm Kaa Muh Mar Hag Juu VJg Kod Plt KJn Trv Krk Puh Har Rõu Vas Se
umb-kotis ~ -kottis teadmatusesHlj Lüg Jäm Khk Kaa Pöi Muh Emm Mar Mär Var Tõs Saa Ris Kei Juu Jür JMd Koe Sim Trm Ksi Plt KJn
umb-pahka umbropsuLüg
umberikümbrik, s.o. seelikLüg
umbesa huupiLüg
umbi-rõngasmetall- või vitsvõru (ukse ja värava sulgemiseks)Lüg
umbina(i)ne umbneKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR
umbinaselt umbseltLüg
umbrik jändrikLüg
umistam(m)a umisemaLüg
ummel: -ekinni umbeKuu Lüg Jõh
ummel: -e kinni umbneKuu Lüg Jõh
ummis-kingtugeva talla ja kontsaga naistekingLüg
ummus umbne kohtLüg IisR Tor Hää Juu Kos JMd Trm Kod KJn Vil Trv Krk Ran San Rõu
ummusse ummuse ummukse ummuksisseIisR Vai Khk Trm Kod Pal
ummusses ummus(s)es ummukses ummuksisJõh IisR Vai Khk Muh Mär Han Tor Hää Ris Juu KuuK JMd JJn Ann Tür Koe Kad Sim Iis Trm Pal KJn Kõp Vil
ummussesse ummus(s)esse ummuksesse ummuksisseIisR Mär Tor Hää Juu Koe Kad Ksi KJn
ummussi ummussi ummuksi ummuksisseLüg Khk Tõs
umu aru oidKuu VNg Lüg Kaa Vll Emm Käi Rei Phl Mar Ris Jür Amb Kad Kod MMg
undamiste undamisiKuu Lüg Vai Trm
under~ undervits ~ untervits allohvitserLüg
undreht undrehti un(d)retti undrehki unritti tegema olemaKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk Kaa Vll Jaa Pöi Muh Emm Rei Phl Rid Mar Mär Vig Kir Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud PJg Vän Tor Hää Ris Nis Juu Jür Amb JMd JJn Ann Koe Kad VJg Iis Lai Plt KJn SJn Kõp Trv Pst Hls Krk Puh San Krl Rõu Plv Vas
undrik onnLüg
une-müts unimütsJõh Hää Har Vas
unema unumaJõh Vän Tür
unestama unustamaKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Pee VMr Kad VJg Sim Iis Trm Lai Krl
unestuma ununemaKuu Lüg Jõh Vai Krl
unestus unustusKuu VNg Lüg IisR
unimine ilmatu vägaVNg Lüg Jõh
unitama uniseks jäämaKuu VNg Lüg Vai
unnama unnaga kalastamaIisR
untsakassõimusõnaLüg
untus-serv ultusäärLüg Iis Trm
upakali uppakalli upakil/e Lüg Nõo
upima upitamaKuu Jõh IisR Khk Mus Kaa Pha Muh Ris Nis JJn Kad Iis Trm KJn
ups-laid upslaid upslah upslagi uhslag upslaad varruka käänisVNg Jõh Mär Aud Hää Hag Juu Plt Pil KJn Hls
upusses sseüt:veesJõh
uputaja lindLüg
uramaurisema, torisemaLüg
usar suur asiLüg
usina kiiresti usinastiKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai VMr Trm Kod Lai
usinam(m)a kiiremini usinaminiLüg Jõh Kod
usinemp usinemp usinam kiireminiJõh Ris Kei Hls
uskumata uskumata uskmata uskmatuVNg Lüg IisR Jäm Pöi Muh Mar Kse Tõs Ris Kod Pal Plt Hls Krk Har
ussi-viga hussi- lastehaigusKuu VNg Lüg Jõh Jäm Muh Käi Rei Noa Mar Var Tõs PJg Ris HMd Kei Juu JõeK VMr Plt Võn Plv Räp
ussine ussitanudLüg Jäm Khk Vll Muh Rei Tor Hää Ris JMd
ussit-õbi lastehaigusKuu Lüg Jõh Mus Mar Vas Se
utikuteke; ka halvustav: tühineLüg
utsi õs utsitamistJõh Jür
uudaku-vill lühike villLüg
uudama otsima hulkumaotsima; hulkumaLüg Jõh
uudi uudim voodi eesriieLüg Iis Trm
uudine uudis uudse-Kuu Lüg Vai Khk Kul Jür Trv Hls Krk
uudis-leibsügisel esimese jahvatuse jahust leibLüg
uuesta uuestiLüg Jõh Vai
uugutama kõlakujundIisR Kod
uurakalli uurakilHlj Lüg Jõh
uurakas uurak leivakannikasIisR JJn Koe Iis
uuramaka jälgima, piirama; piltl. viljalõikusel teistest ette püüdlemaLüg
uurdama uurama uurdma uurdeid uuristama puurimaKuu Hlj VNg Lüg
uuretus-kak leivajuuretisLüg Jõh
uurikalle uurakileLüg
uusiksõnamäng (paralleelsõna kuusik)Lüg
uutmadaootamatult, ootamatuLüg
vaade: -teriie, rõivasLüg
vaadimanõudma; sundima; kutsumaLüg
vaaged toedJõh Vai
vaagimakaaluma; laulus: aru pidama, arvestama; ka kohut mõistmaLüg
vaaginvaagen, liudLüg
vaaguma mangumaLüg
vaaksvaksLüg
vaalakas valkjasJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai
vaalijalaulus: ema (see, kes last silib, tema eest hoolitseb)Lüg
vaalik vaalimaLüg Vai Kei
vaalimasilitama, (pesu) rullima; ka ehtima; puhastama; pesemaLüg
vaalitu~ vaalitud laulus: laps (see, keda on silitud, kelle eest on hoolitsetud)Lüg
vaanama mangumaJõh Vai IisK
vaapamavärvima, võõpamaLüg
vaarka mees, abielumeesLüg
vaaridanioma meestLüg
vabadik~ vabatmees maatamees, kes elatus juhutöödest või käsitööstLüg
vabeaid vabeaed varbaedVNg Lüg IisR Jäm Pöi Muh Mar Kse Tõs Ris Kod Pal Plt Hls Krk Har
vabetamma võrke vabedele panemaJõh
vadamus vorukasLüg
vade aga ainultagaKuu Jõh Vai Kad
vaderristivanemLüg
vadisema lobisemaKuu VNg Jõh Jäm Kaa Tõs Hag Iis Plt Puh
vadumajooksma, lippamaLüg
vadustamavillu lahti noppima; lahedaks, kohevile löömaLüg
vae-valge helevalgeLüg
vaeh interjIisR Muh Khn Ris Juu VJg Iis
vaest vahestJõe IisR Phl Kse Han Var Vän Tor Ris Kei Kos HJn JõeK Amb Koe Rak VJg Sim Ksi Lai Plt SJn Trv Hel Nõo Ote San Har Rõu Plv Vas Se
vaevaliste viletsaltLüg Trv
vagaselt vagatsõlt vaikseltJõh Vai Pha Pal Räp
vagasest(i) vaikseltLüg IisR Vai Plt Pil Krk Ran Kam Ote San Rõu
vagusa vagusiKuu Lüg
vah-värk vahtvärk vahmärk ehituse sõrestikIisR Khk Emm Käi Vig Var Mih Aud Tor Saa Nis Jür HJn Kad Kod Ksi Plt Pil KJn Kõp Trv Pst Hls Krk Ran Võn Kam Rõn Kan Urv Krl Har Vas Räp Se
vahe-liha vahelihasJõe Jõh Rid Mar Vig Tõs PJg Hää Kei Juu Kod Äks Ksi Plt Ran Nõo Plv Vas Se
vahe-paluke Jõe Hlj IisR Jäm Khk Kär Kaa Pha Jaa Muh Rei Phl LNg Rid Mar Mär Vig Lih Kse Han Var Tõs Aud Pär Tor Ris Kei Rap Juu Jür JõeK JMd Kad Iis Kod Plt KJn
vahel seesmineainult poolest saadik)Lüg
vahelite vahelitte vahelete vahelde Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Mar Kul Mär Vig Kse Tor Kos Amb JMd JJn Koe VMr Kad VJg Sim Iis Kod MMg Pal Lai Plt
vahestama vahetamaVNg Lüg Jõh Vai
vahestus vahetusVNg Lüg
vahete-päälvahepealLüg Khk Kad Kam Plv Räp Se
vaheveravvahevärav (üks karjaaia väravatest)Lüg
vahingkahju, õnnetus, hädaLüg
vahtune vahuneVNg Lüg Jõh Vai
vaibumajõuetuks, nõrgaks muutuma; kokku vajuma; paindumaLüg
vaidvait, tasaLüg
vaide vaidKuu VNg Lüg Jõh
vaigenaievaagnasse  vaagnaisseLüg
vaigistuma vaigistamaLüg
vaigumaka hoidumaLüg
vaike vaikneJõh
vaikisest vaikseltLüg
vaim: -o, -unaine, abielunaine; naisteoline mõisatöölLüg
vaimu-lapsmõisavaim, teotööl käiv tütarlapsLüg
vaimu-poissmõisavaim, teotööl käiv noormeesLüg
vaimus käimateotööl käimaLüg
vainvaen; laulus: sõdaLüg
vainoline vainoline, vainuline vaenulikVNg Lüg IisR Khk Krj Vll Pöi Muh Emm Käi Rei Phl Rid Mar Var Tõs Vän Tor Nis Juu Kos Amb JJn VMr Iis Trm Kod Lai Plt Puh Nõo Kam Urv
vainukülaäärne väljak, aas, kus tavaliselt asus kiik; laulus: kiikLüg
vainu-meeslaulus: vaenumees, sõjameesLüg
vaise-lapse-leht taimKuu Lüg Jõh IisR Pha Muh Mar Han JõeK
vaiseste vaesest(e), vaisesti Lüg IisR Vän Plt
vaiva-vill tallevillVNg Lüg Jõh Mar Kse Var Mih Tõs PJg Saa VJg Krk Hel San
vaivistama vaevamaLüg
vakümmarguse, harvem ovaalse painutatud kerega ja kaanega (või kaaneta) puunõu; tähtsamad:külvivakk e. külimit ning rikkalikult kaunistatud veimevakk, millest pruut pulmade ajal peigmehe sugulastele kingitusi jagas; viljamõõt (1 tallinna vakk = 44,3 liitrit)Lüg
vakrima tuuseldamaLüg
vaks~ vaaks pikkusmõõt: väljasirutatud pöidla ja esimese või keskmise sõrme vaheLüg
vaksima vahatamaLüg Emm Khn PJg Ris JMd VJg Iis Plt
valamalaulus: jooksma, põgenemaLüg
valandik preesLüg Jõh
valandik vihmavalangLüg Trv
valatamavaatamaLüg
valburi päiv valburi päiv valbripää volvripäe volmripääv volbripäev 2.maiKuu VNg Lüg Vai
vale: -davalev, helkivLüg
valekatus ajutine katusLüg VJg Iis Trm
valestama valetamaKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai KuuK VMr Kad Rak VJg Iis Trm
valetunnavalatuna, valatudLüg
valgelõke; leek; valgusLüg
valge-päälaulus: mees, abikaasaLüg
valge-varul valgevalulJõe Kuu Hlj Jõh Jäm Ans Khk Pha Pöi Muh Rei LNg Mar Mär Vig Kse Tõs Khn Aud PJg Ris Nis Kei Juu Kos Amb JMd Koe VMr Kad Sim Ksi
valge-varus valgevalulKuu IisR Juu Jür JõeK VMr Kad
valge-verine valgeverelineKuu Lüg
valget-vuhti valgetverdLüg
valgustuslaulus: piimatoit, -suppLüg
valinkõlinLüg
valitsemavalimaLüg
valjadhobuse juhtimisvahend, peenest nahkrihmast päitsed koos suuraudadegaLüg
valjukas adra kolkIisR Trm
valla-kundvaldkond; laulus: vallarahvasLüg
vallandik eheJõh
valss-nok kurvitsLüg
valts-nep ~ -näpp -napp -nöpp -nipp valssnupp lindKuu Lüg Jõh IisR Jäm Krj Saa Juu Iis Pst Nõo Kam Krl Har Plv Vas Se
valtser valssKuu VNg IisR Jäm Aud Kei Krk Kam Har Lei
valuvalgus, tuli; ka hoog, ruttLüg
valu-võtja ~ -ottaja posijaKuu Jõh Jäm Mar Kul Mih PJg VJg Sim Trm
valukas valoka volluk(as) vallukas kolkJõh Vai Iis
valuslaulus: kiire töötegijaLüg
valusam(m)ast valusambaste valusabest valusaminiJõh JJn Sim Krk Nõo
vammine vammLüg Rei Plv
vammusmeeste pihtkuub, pikem üleriie; naiste kampsun (villasest riidest pikkade varrukatega jakk)Lüg
vana-poole vanaldaneKuu VNg Lüg Jõh Tõs Aud Koe VJg Kod Pal Trv Hls Krk Hel Nõo Har Räp
vanadune vanuneKuu VNg Lüg Khk Mar Kul Vig Kse Var Tõs Khn Aud Vän Tor HMd JMd Kod Pil KJn Har Vas
vanemka pulmavanemLüg
vangama mangumaJõh Vai
vangitama vangistamaLüg Kse Kod KJn Har
vanne’eidalaulus: vanutatud riideesemeidLüg
vannik vannJõh Vig PJg KodT
vantarad paksud riidedJõh
vantsutama väntsutamaLüg Khk Vll Muh Emm Rei Kse Tõs Tor Iis Trm Kod Plt Pst Ran Puh Nõo Plv Vas
vantu vantes vantas paksult riides/seLüg Jõh IisR Vai
vanudus vanadus vanusVNg Lüg Vll Muh LNg Kul Mär Kse Han Ris HMd Nis Kei Hag Rap Juu Kos Jür HJn Amb JJn Ann Tür Pai Pee Koe VMr Sim Trm Lai Plt Pil
vanuksiss vanussis sassi/sKuu Lüg
varatselt varaselt varaKuu VNg Lüg Jõh Vai Khk Rid Var Vän Hää Ris Juu JõeK KuuK VMr Iis Kod Ksi Lai Krk Krl Har
varatsemb varatsemp varetsem vareminiLüg Käi Mar Ris HMd Kei Koe
varb-aid VNg IisR Lei
varbune varpune varbadestVNg Lüg Jõh Lut
vardanik kudujaJõh Hää
vardudejevarrudesseLüg
vare: -mekivihunnik, kivikangur; varemedLüg
varemikud varemedLüg
vares-kivi kiviLüg
vares-liha kabja seesLüg Jõh Vai Koe VMr Kad VJg Sim Trm Kod Lai
varesse-vihtleja varekse- sõimusVNg Jõh IisR Pha Mär Hää Pai Kad VJg Iis Lai Plt
varid varisenud terad paati pudenenud kaladKuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Jäm Khk Mus Kaa Krj Pha Vll Jaa Muh Emm Rei Phl LNg Rid Mar Mär Vig Lih Kse Han Mih Khn Hää Ris Kei Juu HJn JMd Koe Kad VJg Sim Iis Kod Pal Ksi Lai Plt Trv Ran
vark varka vark suppLüg Kei Kad
varlam võrukaelLüg
varpima intensiivselt midagi tegemaHlj Lüg Kaa Vll Emm Han JMd Kad
varrudristsed; laulus: sünnitus, lapsesaamineLüg
varsa-hammas piimahammasKuu VNg Lüg Jõh Vai Jaa Vig Kei Hag Juu Plt Hls Krk Hel
varsa-särk lootekestLüg Jõh
vartkoodi eellane: looduslikult kõverast või painutatud otsaga puust viljapeksuriistLüg
vart-alused peksandusLüg IisR Emm Khn Kod Krk
varuvõru, võruvitsLüg
varust varuksVNg Lüg IisR Vai Kad Iis
varutama anumaid vitsutamaVNg Lüg Jõh Vai
varvas-jalglaulus: haniLüg
varviknoor mets, võsaLüg
vasima sasima tuuseldamatuuseldama, sasima; laulus: susimaVNg Lüg Jõh IisR Hää Iis Kod Lai Plt KJn
vask-madu vaskussVNg Lüg Vai Khk Muh Tõs Tor JMd Trm Kod Äks Trv TMr
vassakas põngerjasIisR
vassassute~ vassasate ~ vastasute vastastikkuLüg
vassasute vastakutiLüg
vasserdama soputamaIisR Juu Nõo
vassitam(m)a ässitamaLüg
vassukas rõivasIisR
vassute vastakutiLüg
vasta-meelt vastumeeltVNg Lüg Vai Mär Kse Var Juu Kos JJn VJg Iis Kod Plt KJn Ran Krl Har Rõu Vas
vasta-pidav vastupidavJõe Hlj VNg Lüg Jõh JJn
vasta-õksa ~ -oksa -ossa vastuoksaKuu VNg Lüg Vai
vastakute vastakutiHlj VNg Lüg Vll HJn JõeK KuuK Amb JMd JJn Koe VMr Kad HljK VJg Sim Iis Trm Kod Lai Krl
vastalik vastakasLüg Trv Krk Hel Vas
vastamaka aruandma, vastutamaLüg
vastamine vastamisiVNg Lüg Jõh
vastamiste vastamisiKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Iis
vastap vastasLüg
vastariklaulus: sirpLüg
vastas-kaar vastandkaarVNg IisR Muh LNg Mar Kse Var Tõs Khn KuuK Rak VJg Iis Trm Äks
vastavus(e)-kaare vastandkaarJõh
vatmeeste villane või linane pihtkuub (taval. madala püstkraega ja ühe või kahe vasknööpide reaga) Lüg
vatel vatal vatla villane riieVNg Lüg Jõh IisR Vai Iis Trm
vatiline keretäisLüg
vatima villu noppimaLüg Jõh
vatitama piisamaLüg Jõh Vai Kaa Phl Var Jür VJg Sim Iis Trm Kod Plt
vatla-veski vanutusveskiVNg Lüg Jõh Iis Trm
vatlane täisvillaneJõh IisR
vatsakal(l)i kõhuliLüg Jõh
vatustama raputamaJõe Kuu VNg Jõh Jäm Khk Mus Kaa Pha Vll Pöi Muh Käi Rei
vatvuma vatkumaVNg Jõh
vaun tõukLüg
vavermvabarnLüg
vavermud vaermud vaarikadKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Iis
vedok(as) vedamusLüg Kod
vedosk veduska vedamikJõh Kod
vedru-sõlm sõlmIisR VJg Sim Trm Lai
vedrunemahumõõt Vene: vedroLüg Juu Kos KuuK
vee-kõrd silmahaigusLüg
vee-soone-rohi ~ -rohe taimLüg Käi Tõs
vee-tidi lindLüg
vee-tõbi haigusKuu Lüg Muh Käi Mar Vän Juu Koe Kad Sim Kod Krk Rõn Rõu Se
veedo-aig puhkeaegLüg
veegaviigeLüg
veemaviimaLüg
veeniklaulus: haledake (inimese kohta)Lüg
veeriksetverik, mahumõõt (22,5 toopi); 20-toobine puunõuLüg
veerikvärviline äärispael seelikul; suka, kinda üleslöömise äärLüg
veering: -uraha, müntLüg
veeros: -e~ veerus ~ vieros vieros veerus kallakvöörus, eeskodaJõe Lüg Jõh
veerot vesirottLüg Mär Hls
veerukalli vierokalli küliliLüg
veerusamb~ veerusam ~ vieresam ladusam, sujuvam, veerevamLüg
veeselka trippLüg
veetaja talutajaLüg
veetama veetma viitmaKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai
veetimä vietamaLüg
veetlik ajaraiskajaLüg
vehko vehko vehku õs säruLüg Jõh Kos Kad Iis Lai
vehus sseüt:hädasVNg Lüg JMd Kad VJg Iis
vehver-kook vihver- vehmer- veper- piparkookVNg Lüg IisR Vai Khk Phl Mar Mär Han Tõs Tor Hää Ris Kei Kad VJg Äks SJn Trv Hls Hel San Har Plv Räp
veiama teha vehkimaJõh IisR Vai
veigukeneväikeneLüg
veike-oblikas taimIisR
veime-vakmõrsja kinkide (veimede, andide) vakkLüg
veimedmõrsja kingid pulmalistele, ennekõike peigmehe vanemateleLüg
veisamalaulma; ka jutustama; külastamaLüg
veise-röögäne nahahaigusLüg
veisse-röögatos veikse- -röögatos veiseröögatus nahahaigusJõe Kuu Hlj VNg Jõh
veitsi veits(e) väitsVNg Lüg Vai
veivima ringi jooksmaLüg
veljelanaminu veljel ~ vennalLüg
veljessed veljessed veljaksed veljeksed vennaksedVNg Lüg Vai
velkama lippamaIisR
vell(i)piimasupp, kört; ka jääkLüg
vello vello vellu laiskvorst üleannetuIisR Vai
velto velt veltu vedelvorst võrukaelHlj Lüg Jõh Vai
velvideni~ velvi vend, veliLüg
velvimaehtimaLüg
vemmel~ vemmal ka ree osaLüg
venepaatLüg
vene võtminelaulus: nekrutite võtmineLüg
vengel vingel vängel vingli vengli- venglis- -kaigas -puu veoriista osaJõh Kaa Han Tõs Hag Juu Kos Jür JõeK Sim Kod Plt Kan Har Plv
vengeldämmä sugutamaLüg
venik laiskLüg Phl Lai Har
venitushoone ülemine palgikordLüg
verdama virdama osatamaJõe Hlj VNg Jõh JõeK Koe Kad VJg Sim Iis
vere-kook Jõh Vig Kei VJg Iis Lai
vere-paise veripaiseLüg Khk Mär Ris Räp
veri-hammas kollVNg Jõh Vai Jür JõeK Sim Trm Kod Trv Se
veri-kook Kuu VNg IisR Vai Var Kei VMr Kad SJn Hel San
veri-lihal: -evigastatudKuu Jõh Kad Plt
veri-mauk verikäkk verivorstLüg Kul Mär Vig Han Rap Juu
veri-pahk(a) veripaiseVNg Lüg
veri-punanelaulus: (punakaspruun) hobuneLüg
veri-sarv laiskIisR Khk Krk Urv Plv Räp
veri-võõras võhivõõrasJõe Kuu Hlj VNg Jõh
veriämmad~ veriemmad punasemadLüg
vermeverine triip, vorp, haavLüg
veruk(as) verok(as) jäme nöör köisJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Käi Kul Han Var Aud Pär Vän Tor Hää Kos Jür HJn JMd Pee Koe VMr Kad VJg Sim Iis Kod MMg Ksi Lai Plt Pil KJn SJn Kõp Pst Hel Ran Nõo Võn Kam Ote Rõn San Urv Har
vesi-halllaulus: (vesihall) hobuneLüg
vesi-juss taimLüg Trm Kod Lai
vesi-lusikal: -llee kehvaltKuu Hlj Jõh
vesi-murelased sipelgasLüg
vesi-naarteat. taimLüg
vesi-remmel pajuLüg
vesi-vasik(as) veekestLüg Kad Iis Kod Ksi Plt Krk Plv
vesildi vesiseltLüg
vesitama vesistamaKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Khk
vessetievestetiLüg
vesta~ vesto ~ vestu lõikeriist; kiin; suur puss, nugaLüg
vestama~ vestma ~ vestema voolima, lõikuma (vestuga)Lüg
vestima puud Lüg Lai
vetkutamma aega viitmaJõh
vetokas vettokas vedugas vetukas labakinnasJõe Kuu Hlj Jõh JMd Koe Kad
viatama viatama veatama talutamaVNg Lüg Jõh IisR Tor JMd
vibal õhuke leivaviilLüg
vibuhälliritv; ka vibuhäll (ridva üks ots oli aampalgi vahel, teises otsas oli korv või peergudest vakk, kuhu pandi imik)Lüg
vida-laud noodatähisJõh Vai
videlik videvikJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Rei VMr Kad HljK VJg Iis
viderik videvikLüg IisR Vll Emm Tõs Aud Hää
vidi ruttJõh IisR
vidil ropsimõõkJõh
vidim vidim vidi ropsimõõkLüg Jõh IisR Vai
viding ropsimõõkLüg
viduma kiiresti käimaLüg Jõh IisR Kos Iis Ote
vigadus viga rike viperusVNg Lüg Jäm Khk Kär Mus Pha Muh Rid Mar Tor VJg Kod Lai KJn Trv Urv Har Rõu Plv
vigerik teeLüg
vigurik viguriväntLüg Hää Plt Trv Krk
vihasest vihaseltLüg Muh
vihavmõru, kibe; teravLüg
viherdama tuiskamaLüg Jõh Vai Khk Vll Kad
viherdäv mõrkjasLüg Jõh
vihkka viljavihkLüg
vihma-kull lindKuu Lüg IisR Vai Hää IisK Trm Äks Trv Hls Krk Hel Kam Krl Rõu
vihma-lind lindIisR Pöi Muh PJg Ris KuuK Kod
vihma-lõõrikas ~ -lierikas -lõõrik vihmaussLüg IisR Vai Iis Trm
vihma-viu lindJõh Kad Lai
vihmaline vihmaneVNg Lüg Khk JMd Kod Vas Räp
vihmuke(ne) vihmVNg Lüg Khk Muh Kse Tor Juu Pee Kod
vihu-puu koormapuuVNg Lüg Jõh Vai
vihu-viimine ~ -viimene vihuviimaneKuu VNg Lüg Jõh Vai
vihune vihkune vihkVNg Lüg Mär Tõs PJg Tor Ris Juu JMd KJn Rõu
vihutama vehutama vihtuma lehvitamaIisR Jür Iis Kod Pil KJn Räp
vihv viuhk(a) viuhkas kihvVNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Ans Khk Kär Kaa Krj Pha Vll Jaa Pöi Muh Phl Noa LNg Rid Mar Kul Kei Iis
viibandane niidukaarLüg
viibandus niidukaarLüg
viidak: -ukallak, viltune; ka kallak teeLüg
viidavlaulus: pruutLüg
viidengpõõsastik, võpsikLüg
viiderik üleannetuLüg
viidiktee hargnemiskoht; põõsastik, võpsikLüg
viie-vooelista~ viievuelista viieaastastLüg
viiko~ viiku nädalLüg
viiksi-puu haspelJõh
viil-atra viiladerLüg IisR
viil-sahk vill- viiladerLüg Jõh Sim
viilama viiladraga kündmaLüg Vai
viilandane ribaLüg
viiliti viltuIisR LNg Amb JMd VMr VJg Sim
viimate viimäde viimatiKuu Lüg Jõh Aud Koe Kod Trv Pst Hls Krk Hel Ran Puh Nõo TMr San Krl Har Rõu Plv Vas Räp Se
viimikviimane, päramineLüg
viina-lill taimKuu IisR Mär Kir Tor Jür Kod Plt
viina-läll naistepunaJõh
viina-rohi taimLüg Kod
viinadka kosjaviinad, mis kosjaminekul kaasa võeti; laulus: kosjad, kihlusedLüg
viinastama viinastuma viina joomaVNg Lüg IisR Vai Jäm Pha Emm Mar Mär Kse Tõs Tor Hää Ris Juu JMd Koe Kad VJg Iis Trm Kod Plt Pil KJn San Räp
viipsi-puu viipsip viipsikKuu Lüg Jõh Vai Khk Kaa Krj Pha Vll Jaa Hää Saa VMr VJg Trm Lai
viisa-puu~ viisnapuu ~ visapuu visnapuu, kirsipuuLüg
viisasarukas, tark; ka osavLüg
viisi-perälinekorralikLüg Khk Vll Ris Lai Hls
viisikasviisakas, kombekasLüg
viiskniine- või pajukoore ribadest põimitud jalatsLüg
viisu-jalglaulus: viisukandja, kehvalt riietatud sõjamees (halvustav); kehvake inimeneLüg
viisuma piiluma, salaja vaatama; luuramaVNg Lüg Jõh IisR Vai Iis
viit: -dihõlm, hõlst  Soome: viittaLüg
viit: -dakallak koht; ka teetähisLüg
viitlik viitalineJõe Kuu Hlj Lüg Jõh Vai Mär Tor Hag Amb JMd Koe Trm Kod
viiulet(i)violett, lillakas; laulus: hobuneLüg
viivikaeglane, laiskLüg
vik-moos jahukörtLüg Iis
vikastvikatLüg
vikasti vigast vik(k)ast(i) vigasti vikatKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai KuuK Kad
vikelvarrastega kootud eseme (sukk, kinnas jm.) pinnasse jäetud auguke; neist aukudest moodustuv muster; reljeefne, aþuurne koekiri; üldse kiri, muster, kaunistusLüg
vikel-suklaulus: (sukakandja) inimene (ka halvustavalt)Lüg
viker-moos jahukörtLüg
vikima ehtima mukkimaJõe Kuu Lüg Jõh Ris Koe Sim Ksi Lai Plt Pil
vildakalli vildakilLüg
vildukalli: -lle Lüg
vile: -dahõredaks kulunud; vedel, vesine; nobe, usin; ladus, väleLüg
vilgastas ain: 3 p vilksatasLüg
vili-aid taraVNg Lüg IisR
vili-suu külmataatVNg Lüg Jõh Vai
vilis viltuLüg Jõh Vai
vilisilmsõimusõnaLüg
vilisse keerduJõh
vilit-suu kätiseta varrukasuuLüg Jõh
vilitand nud-part keerdu kasvanudJõh
vilite viltuHlj VNg Lüg Jõh Vai Kad
vilits-varrukas kätiseta varrukasJõh
vilkõhem koht lõngas (ketramise viga)Lüg
vill-kap villkoppKuu Hlj Jõh IisR Vai Mus Muh Emm Käi Rei Phl Mar Mär Vig Kir Kse Var Tõs Khn Ris Juu Kos JMd Koe Kad KJn
vill-komm laiskvorstLüg Vai
villa-pea villpeaVNg Lüg IisR Vai Kad Sim Trm
villama vehkima rahmeldamaLüg IisR Jäm Khk Kaa Pha Vll Jaa Pöi Muh Hää Juu Trv Krk Rõu Se
villandvillaneLüg
villar lammasLüg
villendama~ villendelema karvendamanarmendavaks kulutamaLüg Jõh IisR Jür
vilsklema visklemaVNg Lüg
viltvanutatud villane riie; ka vaipLüg
viltine viltine viltne vildineLüg Vai Hää
viltumine viltuLüg
viltumiste viltuVNg Lüg Jõh
vilukas VNg Lüg Vai Jäm Khk Muh Kse Juu Jür Amb JMd Tür Koe Kod Lai Plt KJn Trv Hls
vilvarised virmalisedJõh
vimp viga haspeldamisel kudumiselKuu VNg Lüg Jõh Vai Koe Kad VJg Sim Iis Trm Kod Plt
vimp(i)väle, kärmeLüg
vinderdama vänderdamaVNg Lüg Jäm Khk Pha Muh Kul Mär Kse Tor Hää Ris JMd Koe Sim Trv Krk Har
vindla-aukväike avaus rehetoa seinas ukse kõrval suitsu väljajuhtimiseksLüg
vindluklane vindlukline vinnulineLüg
vindrak(as) vilets sigaLüg Jõh IisR
vindrikas kehv sigaLüg
vindrukas kõhn olendLüg
vindrusk(a) kidur loomVNg Lüg Jõh
vinduline mätlikKuu VNg Lüg
vindumaniiskuma; paisumaLüg
vindumiste vindumisiKuu Lüg
vingane vinguneKuu Lüg Jõh Vai Khk Mus Rid Kod
vingeras vinkeras kõverasVNg Lüg
vingest(e) vingeltLüg Tor
vingursõnamäng: angerjasLüg
vinn: -aka kaevuvinnLüg
vinnamavee tõstmine vinnaga kaevustLüg
vinneldama puurimaKuu VNg Lüg
vinnukas vintskeJõh Vll
vinnuklane vintskeJõh
vinnutamavinduda laskma, vinduma panema; pingutama, pingule tõmbamaLüg
vintaras vintisJõh
vintsima vinssima vinnamaLüg Khk Mus Krj Pöi Muh Käi Kse Var Tõs Aud Hää Saa
vintsti deskrJõh Kse Krk
vintsu viskama pikali heitmaIisR Iis
vintur sigaIisR
vipla vip(p)al sarika tugiHlj VNg Lüg Vai Ris Kad
viratu laisk halbVNg Lüg Jõh IisR Vai Sim Iis Trm Kod MMg Lai
virb: -rvenoor oks, võsu; laulus: neiu (meelitusnimi)Lüg
vireldama virelemaLüg Sim
virgas virkLüg Aud Ris
virgutamma ebaühtlaselt ketramaLüg
virisko virisko virisk virisejaVNg Lüg Jõh IisR Vai Urv
viritasin ain: 1 p virutasinLüg
virmalaised virmalaised virmalased virmalisedKuu VNg Lüg Jõh Vai PJg Kei Juu Rak
virmaline muutlikLüg Vai Mär
virre: -rdevoolav vesi, jõgi; kääriv või käärimata õllevedelikLüg
virrene virreLüg
virsk~ virs virsk virs viisk, puukoore ribadest punutud jalatsVNg Lüg Jõh IisR Vai
virst~ verst vana vene pikkusmõõt (18. saj. alguses arvati versta pikkuseks 500 sülda = 3500 jalga); sõnamäng: arst, posija  Lüg
virtsakasülemeelik; pirtsakasLüg
viru-vares sõimusKuu Lüg Muh Plt Krk Plv
viru-värav ~ -värä(t) -värjä leluIisR Hää Juu Pst Hel Har Rõu Se
virutis virotes loputus(vesi)Jõh Ris Koe
virveldama virvendamaLüg Rid Mar Kul Mär Kse Var Ris HMd Juu Hls Krl Har
visarik jändrik puuJõh IisR
viserik lahja jookHlj Jõh JõeK HljK
viskam hauskarVNg Lüg
visla vulvaJõh
vism(a) haavast erituv vedelikHlj VNg Lüg Jõh Vai
vispin(n) vispen(n) vispel vispimm visspein Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk Vll Muh Phl Mär Vig Kse Tõs Tor Hää Saa Ris Juu JMd Koe VJg Sim Iis Trm Kod Plt Trv Hls Puh Ote San Krl Har Rõu Räp
vispla sarika tugiLüg
vispline luid täisLüg
vissak(as) kängus viliIisR Sim Lai
vissar õunaviss liisunud jookJõh IisR
vissima visisedes põlemaKuu Hlj Lüg Jõh IisR Iis Kod Äks Lai
vissu liisunud õluJõh
viterdama vänderdamaLüg Vai Iis
vitjäl viltuLüg
vitkutama vikkutama viivitama aega viitmaHlj VNg Lüg Jõh IisR
vits-pöid ~ -pöüg painutatud pöidLüg Krk
vitsa-küüs sälk nõuvitsa kinnitamiseksLüg Jäm Khk Mus Kaa Muh Käi Rei Kir Juu Ann Kad Kod Lai SJn
vitsikvõsastik; vitsavõsu; 1-5-toobilline ümmarguse põhja ja kaanega puunõuLüg
vitsune vitsonõ vitstestLüg Võn Krl Rõu Se Lut
vitsutamaka vitsa andmaLüg
vitu-leidija vittuleidija vituleidja lindLüg IisR Iis
viuguma kõlakujundLüg IisR
viura närb olend virisejaLüg Jõh Vai
viussalaulus: hällisLüg
vohin kohinLüg Rei
vohmakas lohmakasVNg Lüg Hää Juu
vohmerdus aplusIisR
vollima Jõe Lüg Jõh Mar Mär Kir Nis Juu Kos JõeK JMd Ann Koe Kad
volna vabaKuu Lüg Jõh IisR Vai Jäm Muh Phl Rid Vig Tõs Aud PJg Saa Ris Kei Juu HJn Koe Sim Kod Trv Hls Ote Rõn San Urv Plv Räp Se
voloka-mees viguriväntLüg
vommikas plotskiLüg
vommima võmmimaKuu VNg Lüg Vai
vomps vopsLüg
vonts väntsVNg IisR
voodama vuodama oodma vooma voodma lekkima viljavihke lahti raputamaJõe Kuu Hlj VNg Jõh
voodemavoodit üles tegema; korraldamaLüg
vooeline~ vualine aastane, aastavanuneLüg
voolandane lõhe puus laineLüg Jõh Vai
voorsu voolsu vooso oorsu saapapealneKuu VNg Lüg Jõh IisR Rid Mar Mär HJn Koe Kad Iis Pst
voos: -vue~ vuos aastaLüg
vorongas vorongas vorunga vorung(as) kohupiimJõh IisR
vorot vo(o)rut voroda voorup vinn pöörVNg Jõh Vai Trm Kod Ksi Trv Ran Räp
vorss vorssi kudumisjäätmed räbaladVNg Lüg IisR Vai Vas
vorut võrukaelIisR VJg Iis
vosama äsamaJõh VMr
vosib pr 3 p sugutabLüg
vosm osmLüg Lai
vossik vosmik vospik vostsik täiJõh IisR Mär Kad VJg Sim Iis Kod SJn Ote Urv
vouv loomaparasiitLüg
vouvikohevil(e)Lüg
vubin vupin võbinIisR Rõn
vubinal vubinIisR
vubistama vubisemaIisR
vuhitama ajamaLüg
vuhmerdama vohmerdamaKuu VNg Lüg VMr
vuhmima vohmimaJõh IisR Khk
vuht hoogVNg Lüg Vai JJn Iis
vuhvaika puhvaika puhaika puvaika kuhvaika uvaika suvaika Jõe Jõh IisR Pöi Rid Kul Pär PJg Hää Kei Kos Amb Pee VMr Iis Trm MMg Lai Plt Pil Kõp Trv Hls Krk Hel Puh Nõo Võn Urv Rõu Vas Räp Se
vuhveldama peksma vehkimaIisR Mär Sim Kod Ksi Lai KJn Trv Hls Krk Ran San Kan Krl Har Rõu Plv
vultsuma lirtsumaLüg
vuntska väntsLüg
vuntsu untsuKuu Lüg
vurpima vorpimaVNg Jõh
vurtsutama vursutama Lüg IisR Emm Khn Kod Krk
vussama pussu laskmaIisR
vusserdus vusserdisKuu IisR
vussitama vusitama ässitamaVNg IisR Vai Tor JMd
väenetieväänatiLüg
väerivääritiLüg
vägika rahvas; töötegijad ühistöölLüg
vägi-jalu vägisiLüg
vägise vägüse vägisiJõe Kuu VNg Lüg IisR Jür HJn JMd VJg KJn
vähe-kivi vähikiviKuu Lüg Tor Hää Se
vähele väheseksVNg IisR Lai
vähemälle vähemälle vähä(m)bäle vähemale Lüg Juu Trm Kod Äks Lai Ran Nõo Kam Har Rõu Plv Se
vähetegi vähedegi vähegiIisR Mär Khn Ris Juu JMd JJn Ann Trv Ote
vähi-kivi IisR Muh Mar Tõs Ris Juu Koe VJg Trm Plt
vähäkeise vähäkäse vähäkeise vähäkse vähekese natukeKuu VNg Lüg Muh Phl Kse Tor Kos HJn Kad Sim Har
vähämine vähämine vähemine ilmatuJõh Vai
välditama väänama nikastamaLüg IisR VMr Kod Pal
välgästämmä välgatamaLüg
väli: -lja, -ljepõldLüg
välkima välkmä välkuma välku löömaLüg Tõs Hää Saa Trv Pst Hls Krk San Se
vällä~ välla (menemä) ära (minema)Lüg
välskervelskerLüg
vältäv kõbusLüg Jõh
vängel vängeKuu VNg Lüg Vai
väntsik väntsakasKuu Jõh JJn Kad
värbvarblaneLüg
värbulaine värbulaine värvlane värblane varblane; laulus: lindJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Kos Jür HJn JõeK KuuK Amb JMd JJn Pai Pee Koe Sim Iis Ksi Plt
värdiasvärdjas; laulus: tüdrukulapsLüg
värina-läll väriheinLüg
värisemise-rohi värisemes- väriheinLüg Emm Käi Rei LNg Mar Tõs Tor
väristuse-rohi väristus- taimLüg Kse Tor JMd Koe VMr
värk-nuga värkraudHlj VNg Lüg Kir Var Kod Äks Rõu
värlik vallaslapsJõh
värm: -ivärvLüg
värriko värriko värrik vallasslapsLüg Vai
värtenvoki osa, millele ladestus kedratav lõng; vokile eelnenud lõngaketramisriistLüg
värvimavärbamaLüg
värvitavärvatakseLüg
värvälänevarblane; laulus: lindLüg
västerikvästrik, teat. lindLüg
väterdama paterdamaLüg Hää Pil Trv Puh Plv
vävü~ vävi väi, väimees; ka mehevendLüg
vää-ärraväehärra, s.o. ohvitserLüg
väändümä väändümä väändima väändumaKuu VNg Lüg Jõh IisR Khk Muh Var Khn Hag Juu JMd VMr Kad VJg Kod MMg KJn
väänütämä väänütämä väänitama väänutamaKuu VNg Lüg Jõh Tor
väär-laps -la(i)ts vallaslapsVNg Lüg Var PJg Juu VJg Kod Ksi Plt Trv Hls Krk Ran Ote Har Plv
väär-naine sohinaine vallasemaLüg PJg Kod Ksi Plt Kam Ote
väärine väärneKuu Lüg
väärite vääritiVNg Lüg
vääsk niinekimpLüg
võe võehLüg Hää JMd Kod MMg Trv San Plv
võerussi võõruseleLüg
võhka-leht vehka- taimKuu Lüg
või-karp voi- võikarp Kuu Lüg Jõh Mus Mar Han Mih Tõs Khn Kos Ann VJg Iis Trm Plt Krk
või-läll võilillLüg VJg IisK
või-pek kasvaja kabja juuresLüg
või-võõras võhivõõrasLüg
võibuma voibuma vaibuma, väsima; vajumaKuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Jür Koe Kad VJg Kod MMg Lai
võil: -unõid, nõiutud; vrd. võhlLüg
võimakas Kuu VNg Lüg Hää
võimata voimata võimatuKuu VNg Lüg Vai
võitlemus võitlemineLüg
võiv võiv veiv võll vinnKuu VNg Lüg Jõh
võlaline volalline võlglane võlausaldajaVNg Lüg Khk Mär Tor JMd
võlanik volanik võlglaneVNg Lüg Hää Ris JMd
võlu~ võluline nõid; laulus: paha inimeneLüg
võmistab ain: 3 p tümistabLüg
võmmima võmma Lüg Jäm Khk Kaa Pha Muh Mar Kse Han Tõs Tor Hää Ris Juu JMd Koe HljK Trm Kod Lai Plt KJn Trv Plv
võngal Lüg
võnnisninaLüg
võreldama m 1 p vaidlemeLüg
võrg varrukasiilLüg Vai
võrgu-ribi vergu- g -rivi -ribi võrguriviJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Ris JõeK Kad
võrgune võrkune võrkLüg Jõh Kod MMg Trv Krk Hel
võrka pihta vandesõnaLüg
võrkane verkane vorkane vandesõnaJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh Vai Mär Vig JMd Iis
võrke-lõng pasmanöörLüg Jäm Kaa Muh Emm Phl Mar Vig Tõs Aud Tor Juu Jür HJn Amb VMr Iis Trm Pal Pil
võrke-paul(a) vorkepaula pasmapaelVNg Lüg Jõh Kse Sim
võrvet kirumissõnaHlj Lüg Jõh Iis
võssitama võsitama võtatama ässitamaLüg IisR Iis Trm Se
võsu-vikat ~ -vikkast võsavikatLüg Mar Trm Kam
võsu-villem veso- võso- võsavillemKuu VNg Jõh Juu Sim Võn Rõu Räp Se
võsune vesune võsonõ võsudega võsaneVNg Lüg Jäm Khk Mar Mär JMd Trm Kam San Rõu Plv Vas
võts interjLüg IisR Kse Iis Trv Hel Rõn San Vas Se
võtsitama võtatamaLüg Jõh IisR VMr
võõgalt vihaseltLüg
võõgas võigasLüg Jõh IisR Muh
võõrassi viersi võertsi võerassi vierassi võõrsi võõruseleVNg Lüg Jõh IisR Vai Kse JMd VJg Sim Iis Trm Kod
võõrassie~ võerassie võõrsile, küllaLüg
võõrassis võõrassis võõrsis võõrsilLüg IisR Vai Hää Iis Trm
võõrite võõritiJõe Kuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Kaa Krj Emm Aud HMd JõeK KuuK VJg Trm Hls Võn Har Rõu Räp
võõrsist võõrsiltIisR Iis Trm
vöödelemavöötama; laulus: riide panema (vöö on viimasena pandav riideese)Lüg
vöödimvöö sedelga kinnitamiseks hobuse seljaleLüg
vöödima~ vüödima vöötamaLüg
vöögimatailma vööta, vöötamataLüg
vöörima hangeldamaVNg Lüg Emm
vöös-rihmad m leidLüg Sim
vöösik öösLüg
vööslemed vööslemid, vüöslemmed vüöslamed vüöslembid vöörslemmid öörslemmid üeslemmed m leidKuu VNg Lüg Jõh Khk Pöi Muh LNg Mär Kse Tor Hää Ris Nis Kei Hag Rap Juu Kos JMd Tür Koe VMr Kad Iis Trm Plt KJn Hls Hel TMr Urv
vööt-köis koormaköisIisR Kod
vöötima vöötmä vüötima koormat sidumaIisR Kod
vüll-kap villkoppVNg Lüg VJg Sim
vüllima villimaVNg Lüg Jõh VJg
Õdav: -aOda (tähtkuju Orion)Lüg
ägeäkeLüg
ägäkuumusVNg Lüg Jõh
ähel ähäl erk kärmeVNg Lüg Jõh Vai Iis Trm
ähing õhin ähmLüg
ähmima kiirustamaVNg Lüg Mar
ähälema kibelemaLüg
äika äikeLüg
äimama äimämä äigama haaramaHlj VNg Lüg VJg
äiä-hoog~ äiäuog äiksehoog, äiksevihmLüg
äiä-kaula-leht kobrulehtLüg Jõh
äiä-kaura-leht kobrulehtVNg Jõh
äkepaljude pulkadega riist mulla kobestamiseks pärast kündi ja vilja pealtharimiseks kasvu ajalLüg
äkine äkilineKuu Hlj VNg Lüg
äkitse äkkiHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Mus Pha Var VMr Rak Sim Trm Kod MMg Pal Äks Lai
älaäraLüg
äli kõmuLüg Jõh
älä älge älgä älgo äraHlj VNg Lüg Vai LNg Rid
ämmmeheema; üldse vana naine, ka vanaemaLüg
ämma-puu lodjapuuVNg Lüg
ämma-tuss ämmatossJõe Kuu VNg Lüg IisR Mär Vig Tor Juu Kos Jür JMd Koe Kad VJg IisK Iis Lai Plt Pil KJn
ämmeldama segamini ajama kogelemaKuu Hlj Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk Vll
ämmeldus segadusJõe Kuu Hlj Jõh Kad VJg
ämmelikämblikLüg
ämu kämmIisR Vai Rei Aud Pär Vän Juu Tür Pee Koe VJg Iis Trm Pal Äks Ksi Lai Plt SJn
ändrik niinekimpLüg
ärnastama kärkimaLüg Jõh
ärnima kärkima õrritamaLüg Jõh IisR Vai
äräje ääje äraKuu Lüg Kad Trm
ässeldama tuuseldamaIisR
äärima piiluma luusimaLüg Jõh Vai
õbedane obeda(i)ne õbedaine hõbedaneVNg Lüg Vai Khk Vll Kse Khn Juu Kos JMd Tür Koe VJg Sim Iis Kod Plt KJn Trv Nõo Ote
õbissa~ obis (olema) õpis e. õppimas olemaLüg
õderoderLüg
õdra-leib ohra- odra- VNg Lüg Jõh Khk Var Mih Tõs Khn Pär PJg Tor Kei Juu HJn JMd Ann Trm Kod Pal Äks Lai Plt
õelastelemaliikuma, edasi-tagasi käima (näit. uks)Lüg
õhelikohelikLüg
õhilohjadel; laulus: hobusega sõitmasLüg
õhjasohi (taval. mitm. ohjad ~ õhjad)Lüg
õhta ohta ehta õhtuJõe Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Ans Khk Kär Mus Kaa Krj Pha Vll Jaa Pöi Muh Rei Phl Kul Mär Vig Kir Lih Kse Han Var Mih Tõs Khn Aud Pär PJg Vän Tor Hää Saa Ris Nis Kei Hag Rap Juu Kos Jür HJn JõeK KuuK Amb JMd JJn Ann Tür Pee Koe VMr Kad HljK Rak VJg Sim
õhtaline ohtaline õhtusöökLüg Jõh IisR Vai Trm Lai
õhtane ehtane õhtuneVNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Khk Mus Kaa Vll Jaa Muh Käi Rei Phl Mär Vig Kse Var Tõs Khn Aud Tor Hää Saa Hag Rap Juu Kos HJn JõeK Amb JMd Tür Koe VMr Sim Iis Trm Kod Lai Plt KJn
õhtate õhtutiLüg Jõh IisR Vän Tor Jür Amb JJn VMr Sim Iis Kod Äks Plt
õhtati ohtati õhtutiVNg Lüg Vai Jäm Ans Khk Vll Pöi Muh Vig Kse Var Tõs Aud Hää Juu JMd Ann Tür Koe VMr Kad VJg Iis Trm Äks Lai Plt KJn
õhvikult õhvitiJõh
õhvite ehvite ohvite õhvitiVNg Lüg IisR Vai Kad Kod Ran Võn San Plv
õiendelemaõiendama, sirgendamaLüg
õiete ei(e)te oite õite ete õte õede õietiKuu Hlj VNg Lüg Jõh Jäm Ans Khk Mus Vll Pöi Muh Emm Rid Mar Kul Mär Vig Mih Tõs Khn Aud PJg Vän Tor Hää Ris Rap Juu Jür HJn JõeK KuuK Amb JJn Ann Koe VMr Kad Sim Trm Kod Pal Äks Ksi Lai KJn SJn Kõp KodT
õigemast õige(m)pest otseminiLüg Vil Hls Krk
õigutasa õiguse järgiLüg
õilema oilema õitsemaHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Amb VMr Kad HljK VJg Sim IisK Iis Trm
õilumaheljuma, edasi-tagasi liikumaLüg
õilutama~ õilutelema kiigutama; (ust) edasi-tagasi liigutamaLüg
õimastama tähele panemaJõh
õinasoinasLüg
õitsõitsil olemine: tööloomade öine ühiskarjatamineLüg
õitseline oitseline õitsilineVNg Lüg Jäm Khk Tõs Tor Hää Ris Juu JMd Koe VMr VJg Plt Pil KJn Kõp Hls Puh Krl
õitsi-lind ööbikJõh Iis Trm
õitsis eitsis õitsilVNg Lüg Jõh IisR Vai Saa Amb JJn VMr Rak VJg Sim Iis Trm MMg Pal Äks Lai Plt
õkane okkane okkalineLüg Koe Plt
õkas-päitsed okaspäitsed Jõe Jõh Rid Vig Ris
õksoksLüg
õksaline oksaline okslikVNg Lüg Vai Kse Hää Koe VJg
õksiklane oksiklane mit: ossikladsõ okslik pahurLüg Jõh IisK Trm Kod Lei
õksitama riidu kiskumaJõh
õlalapsärgi või käiste õlaosaLüg
õletama~ õlletama oletama õõletama hurjutama põhjamalaulma, trallitama; sõitlema, kurjustamaKuu Hlj VNg Jõh IisR Vai Jaa Pöi Emm Käi Rei Kul Mär Khn Tor Jür Koe VMr Kad VJg Sim Plt Pil KJn Hls Puh Urv
õlgine ölgne õlgedestLüg Jäm Khk VJg Iis Puh
õlle-poolikmahumõõt õlle mõõtmisel; pool toopiLüg
õlledmeelitusnimi (mitmuses)Lüg
õlutene õlleneLüg
õm(m)ete(gi) ommete(gi) ummõtõ(gi) ometi/gi omete VNg Lüg Jõh IisR Vai Mar Jür Koe Kad Rak Iis Kod MMg Äks Lai Trv Ran Puh Nõo Kam Ote San Kan Urv Krl Rõu Vas Räp
õmblik õmlik õmblejaLüg Saa VJg Plt SJn Kõp Trv Hls
õngima ongima õngitsema koukimaJõe Kuu Lüg Sim Trm
õnnerohi ~ -roho taimLüg Muh
õnnistuma onnistuma õnistumma õnnestumaLüg Vai Ote Kan Rõu Plv Vas Se
õras: -kseorasLüg
õrasroho orasrohi orasheinKuu Lüg Jõh IisR Mar Juu VMr VJg IisK Trm Kod Äks Lai Plt KJn
õravoravLüg
õrsritv; rehetoas olevatele õrtele (mis toetusid reheahjule ja lõsnale) laoti puid kuivamaLüg
õsaosaLüg
õsiosiLüg
õskamaoskama; tabama, puutuma; ka osatamaLüg
õss: -a, -ioss, (sea)lihaLüg
õssetustaostetud, ostetuksLüg
õtrineodraneLüg
õtsotsLüg
õtsa-edine õtsa- otsaesineKuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Ran Puh Nõo Vas Se
õtsa-kõrras õtsakõrras, otsakerras otsakorralJõh Vai
õtsa-takud~ otstakud jäme heie, kõige halvemat sorti takudKuu VNg Lüg IisR Vai Mar Hää Saa Amb Koe VMr VJg IisK Trm Kod Lai KJn
õtsassute otsakutiJõh
õtsatumast õtsatumast, otsatumast otsatultJõh Muh
õtse-kõhe ~ -kõhe, õtsa-kõhe otsekoheJõh IisR
õtse-kõhene õtsa-kõhene otsekoheneLüg Jõh
õtsik juuksetukkJõh
õtsikalli otsetiJõh
õtsili otseliLüg Jõh
õtsite otsite otsetiKuu VNg Lüg Vai
õtstakune ots- otstakudVNg Lüg Jõh
õunapõunapuuLüg
öbel öböl eblakas rumalHlj VNg Lüg Jõh IisR Vai
öbelgas eblakasJõh
öblakalt öblakasIisR
öblakas eblakasJõh IisR
öbäkäs alpJõh
ögin äginIisR
öginal öginIisR
ögisema ägisemaIisR Vll
ögöläne rumalLüg
öhel öhöl kerge kerglaneVNg Lüg Jõh
öheldab ain: 3 p edvistabLüg
öhetamma öhötamma ohutama (hobune)Lüg Vai Khn
öhälalt öhelJõh
öhölast öhälast öhelVNg Jõh
ökätäb ain: 3 p ökitabJõh
ölbäk kerglaneLüg
ölpima alpimaKuu Lüg Jõh IisR Vai
ölpus alpusIisR
önn onn heinahunnikLüg Jõh VMr Kad Trm Lai
öö-kingas ~ -kengäs ehal ööselVNg Jõh Vai
öö-läbäkas ~ -läbäkäs lind nahkhiirVNg Lüg
öögitama üögitämä üägitama öökimaLüg Jõh Kod
öögitus öökimineLüg
ööse öösse öösiJõe Kuu Hlj VNg Lüg Jõh IisR Vai Jäm Ans Khk Mus Kaa Krj Pha Vll Pöi Muh Emm Käi Rei Phl LNg Mär Mih Khn Tor Nis Kei Hag Rap Juu Kos Jür HJn JõeK Amb JMd JJn Ann Tür Pai Koe VMr Kad Rak VJg Sim IisK Iis Trm Lai Kõp Trv Pst Hls Krk Hel Ran Puh Nõo Võn Kam
öösest üössest üösest ööseksVNg Lüg Jõh Vai VMr VJg Iis Trm
öösite öössite ööside öösitiKuu Lüg Jõh IisR Vai Mär Vig Mih Khn Tor Ris JJn Koe Iis Kod Äks Plv
öötu ööLüg Vai
üdime-pulk üdipulk laudade ühenduspulkLüg Kod
ühe-paljune Kuu Lüg Emm Hää
ühe-rikune sama rikasLüg Vai Khk Muh Juu Trm
ühe-tasaste ühtlaseltIisR
ühe-vahe öhe- ühü- üksvaheJõe Lüg Ans Khk Mus Muh Phl Mar Mär Vig Kse Han Tor Hää Kei Juu JõeK JJn Pai Koe VMr VJg Äks
üheksa-mehe-vägi üheksmamehe- üheksame- üheksamehevägi üheksma-mehe-vägi üheksavägineJõh IisR Mär Kse Koe SJn Trv
üheksama-lehed üheksma- üeksäme- taimLüg Ris HJn Iis
üheksmakesti üheksakesiIisR
ühessamas ü(h)iksmas ühessamas üheksmas 9.Jõe Lüg Vai Khk Mus Muh Emm Käi LNg Mar Kul Tor Hää Ris JJn Kõp Trv
ühmane lobjakuneLüg Jõh Hää Kod
üht-võrs ühevõrraLüg
ühta ühtä ühtiJõe Kuu VNg Lüg Jõh Vai Vll
ühtine ühineKuu VNg Lüg
ühtläsest ühtlaseltLüg
ühtäse ühtlaseltLüg
üks-kandane hein taimLüg
üks-piik kangas üks lõng pii vahelJõh
üks-ta-kõik ~ -keik ükskõikVNg Lüg Jõh Khk Pha Vll Muh Tõs Khn Hää Ris Nis Jür HJn Koe Kad Iis KJn
üks-tabane vähese jutugaVNg Lüg Jõh
üks-võrs ühepaljuLüg
üks-ühe üksteiseLüg IisR Trm Kod Pal Lai
üksi-jälgi jooneltVNg Lüg Jõh Vas
üksi-päine ~ -pääne üksipäiniKuu Hlj VNg Lüg
üksi-päinite üksipäiniLüg Jõh
üksita üksiJõh
üksite üksiti üksindaVNg Lüg Vai Muh JJn Kod
üksitelt eraldiLüg
üksitässe üksindaLüg
üle meelguüleliia, paljuLüg
üle-aruline ~ -arulõnõ ülearuneLüg Krl
üle-liiast üleliiaLüg
üle-liiga üleliiaKuu Lüg Vai Kse Tõs Hää Ris Hag JõeK Kod Krk
ülekute ülestikkuJõh JõeK Amb JMd Koe Trm
ülevel ülevalJõe Kuu VNg Lüg Jõh IisR Vai Vll Rei Phl LNg Rid Mar Kul Mär Vig Kir Kse Tõs Aud Pär Vän Tor Hää Saa Ris Nis Kei Hag Juu Amb JMd VMr VJg Iis Trm Kod MMg Pal Äks Ksi Lai KJn SJn Kõp Vil Krk KodT San Krl
üli-kund ülikondLüg Vas
ülimine ülimene ülemineVNg Lüg Kse
ülis-kond ülikondJõh Trm Kod
ülitumma ulatumaLüg
ülivel ülevalLüg
üljetumad m hooletudLüg
üll: -ikalevist müts lambanahkse äärisegaLüg
ülätämä ulatamaLüg
ümber-ratast ümberringiLüg Jõh
ümberik~ ümbrik ümbrik, seelik; vaipseelikLüg
ümbris-suga viisu tohust servLüg
üpakil: -lle IisR Ris JMd
üpätit mänguasiJõh
ürg: -rja, -rje ~ ürjo~ üri mees, abikaasa; noormeesLüg
ürgama~ ürjämä alustamaLüg
üskä üsk(e) nohuKuu VNg Lüg Jõh Vai
üskäne nohuneLüg
üsmik osmikLüg
üstä ühtiJõh
üvaiva, viljatera, seemeLüg

1 comment:

  1. It’s not that I’m horny all the time. Hey, i am looking for an online sexual partner ;) Click on my boobs if you are interested (. )( .)

    ReplyDelete