umbIsiklane tegoMuod

• 1 umbIsikuline teguMood (tehtud) ^[1]
  • 1.1 tunnus
    • 1.1.1 umbIsikulise teguMoe minevik (tehti)
    • 1.1.2 keskSõna tunnus +tu
  • 1.2 siseKadu ^[11]
  • 1.3 astmeVaheldumatus ^{[12] [13] [14] [2]}
    • 1.3.1 astmeVaheldus ^[20]
      • 1.3.1.1 tt on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt
      • 1.3.1.2 +tta(da) liide ^[25]
  • 1.4 tüveTäisHääliku a, ä aset täidab e ^[26]
• 2 viited ja märkused

umbIsikuline teguMood (tehtud) ^[1]

• muist umbIsikulise teguMoe tüvist erineb ainult olevik.

teised umbIsiku tüved on kõik üheSugused.

tunnus

• on helilise kaasHääliku ja pika täisHääliku järel +d+ ja mujal +tt+

umbIsikulise teguMoe minevik (tehti)

jaatava mineviku tunnus on helilise kaasHääliku ja pika täisHääliku järel +di ja mujal +tti

• juodi, käidi, saadi, tuodi, viedi, mendi, pandi, tuldi, üeldi, viheldi,
• lasti, pesti, tehti,
• aetti, luetti, maetti, maksetti, peksetti, kutsutti, mängitti, visetti, tunnistetti,
• Lüganuse:
  • kõrjetti, räägidi, süödi,
• Jõhvi:
  • aeatti, kõrjetti, kaupletti ~ kaubeldi, avvuttatti ^[2],
• Iisaku:
  • vihtletti
• Vaivara Kudruküla:
  • üdeldi, annedi ~ annetti, etsidi
• Viru-Nigula Unukse (olevikule sarnastunud):
  • piedi ~ pietti, annedi, kannedi, tabedi, tommadi, visedi ~ visetti

jaatava mineviku tunnus on lauludes +e-omastusLiitega (<*hen)

• Jõhvi:
  • ööldie üteldie
  • räägitie valestätie; ^[3]

keskSõna tunnus +tu

on omane Haljala Selja, Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara ranna ja idaOsa murrakuile ning Iisaku lauludele

• Lüganuse:
  • lüödü, tehto ~ tehtu, viettu, siuttu, lõigettu, laudittu, rissittu, õssettu, küpsedettu, linudettu, suitsedettu
  • ütel eina enne tehtu
  • kaare enne kieridetu; ^[4]
• Jõhvi:
  • tehtu, ei kutsuttu, kuivadettu
  • kingad on kivista tehtu
  • paulad paasista punutu; ^[4]
• Iisaku:
  • mis on pooleli peetu
  • enne aiga armastetu
  • üle määra mängitetu; ^[5]
  • siest on siidila siutud
  • peält on kullal kierutetu; ^[6]
• Vaivara Põlendiku:
  • aettu, süödettu, tommettu
• Vaivara Udria:
  • luodu, mendu, pandu, kergidettu
• Vaivara Kudruküla:
  • lüödü, siottu, murrettu, kinnidettü, ommeldu

Põhja-Eesti ja Soome murrete tud- tunnus matkib nud-keskSõna.

• Jõhvi:
  • mendod, nähtod, tehtod, pestod ^[7], kannettud, nõuvettud ^[2], kirjudettod ^[7],
• Iisaku:
  • kassettud, viskattud
• Vaivara Mustajõe:
  • juostut, kästut, lastut, pestut, elettud

Lõuna-Eesti tehtavik on olnud isikuline ^[8]

• Setu:
  • kõik muu puu raotiva
  • kõik muu laastul maale lasti
  • mina ütsi üles jäi
  • kõik puu raotiva
  • kõik na lastul maha lastu' ^[9]
  • eka ma luvva-as laulijas
  • mõne sõna mõistijas ^[10]

siseKadu ^[11]

a, ä, e pole tüve ja liite vahelt kadunud (nii kui mujalgi KirdeRannikuMurde, Soome, Vadja, Isuri, Karjala, Lõuna-Eesti ja Hiiu murdeis)

• Lüganuse:
  • ei annettu, kielettud, oijetti
• Jõhvi põhjaOsa:
  • kannettud, nõuvettud
• Vaivara:
  • jovvetti, üvvetti, murretti, kieletti, käänetti

astmeVaheldumatus ^{[12] [13] [14] [2]}

umbIsikulise teguMoe mineviku tüvi on enamasti häälikuSääduste vastaselt tugevas astmes

• ahtama: ahtan: ahtatti, ei tohtittu, vahtitti^[13], lupjama: lupjattu ^[15],
• Lüganuse:
  • kaibettud, nülgittud, tagutti, kiettetti, süöttetti, luoppitti, rääkkitti, torketti, tõukketti, ahtatti [reije], puhkatti, ei õskattud,
  • uskuma: en usu: uskuttud ^[14], õskama: õskada: õskattud ^[13],
  • lubama: luvattu ^[16]
• Jõhvi:
  • pidattud, audutti, [niediga] niedittud, pumppatti, kaupletti, lükkämä: lükketti, pettas: pettettud ^[17]
  • püüdetti ~ püüwetti: püijettasse, üijetti, vihtlema: viheldud ^[18],
• Iisaku:
  • vihtletti, viskattud
• Vaivara:
  • muldatti, üvvetti, kieletti ^[19],
  • viskama: visatti ^[14], saagittud,

kk, pp, tt lühikese täisHääliku järel püsivad Viru-Nigula siseMaal ja Alutagusel enamasti tugevas astmes ^[17]

• Jõhvi:
  • lükkämä: lükketti, pettas: pettettud
• Iisaku:
  • rapputtetti ^[17]

astmeVaheldus ^[20]

võib leida ka astmeVaheldust ^[20]

• Lüganuse:
  • kastama: kassetti, õstama: õssettu, tõstama: tõssetti, [õli] muissettu ~ muisettu, rissatti, äästamaije: ääsettud, kuivadetti, linudetti, kuduma: kuuttud ^[21]
• Jõhvi:
  • istuma: issutti, rissittud, tõssettasse, vessettasse, ääsetti, mõistama: mõissetti ~ mõisetti ^[22],
  • sai see vene vessetusta
  • laiva kaas sai kaabitusta; ^[23]
  • sääl minu uvvest rissitie
  • nimi tõine tõssetie
  • remmelist minu rissitie
  • pajust minu pandanesi; ^[24]
• Iisaku:
  • ruossettand, mõissettud,

tt on nõrgenenud lühikese täisHääliku järelt

, kui järgmist silpi alustas mõni t või d-ga kaasHäälikuÜhend ^[17]

• Lüganuse:
  • kaettu, maettu, jäätti, võetti, mõella: mõeldi, üöllä: üöldu, laulattamma: lauladetti, vaeodetti, issudettu, lahudettu
• Jõhvi:
  • jäättud: jäätti, küttama: küöttud, mattama: maettud : maetta(sse), ütlema: üöllä: üöldi, raudetti, juoksedetti, kuivadetti, loppodetti
  • aga ka: kasvattetti, liiguttetti, painuttettud, kussuttettud,
• Iisaku Imatu:
  • jäetti, küetti: küettasse, maetti: maettasse
• Vaivara:
  • kuuludetti, kaodetti,
• Vaivara Mustajõe:
  • küetti, maetti, üeldi
• Vaivara Udria:
  • kaettu, köettü: küeda (köetakse), maetti,

+tta(da) liide ^[25]

võib nõrgeneda umbIsiku tunnuse ees

• Lüganuse:
  • laulattama: lauladetti, vaeodetti, issudettu, lahudettu
• Jõhvi:
  • raudetti, juoksedetti, kuivadetti, loppodetti,
  • aga ka: kasvattetti, liiguttetti, painuttettud, kussuttettud
• Vaivara:
  • kuuludetti, kaodetti

tüveTäisHääliku a, ä aset täidab e ^[26]

nii kui mujalgi KirdeRannikuMurde, Soome, Vadja, Isuri, Karjala, Lõuna-Eesti, Põhja-Eesti IdaMurde ja Viru keskMurde murrakuis,

• Lüganuse:
  • kõrjetti, painetti (suruti), parvedetti, ei lõigettu
• Jõhvi:
  • aludetti, talludettud
• Vaivara:
  • karistettu

aga see pole järjeKindel nii kui Vadja ja Ingeri murrakuiski, isegi ühe sama inimese jutus

• Lüganuse:
  • tappatti, ahtatti [reije] ^[27],
• Jõhvi:
  • visetti ~ viskatti, arjudatti, õppedatti,

viited ja märkused

1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 282
2. ↑ ^{2,0 2,1 2,2} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 55
3. ↑ H III 1, 231/3 (29) < Jõhvi khk., Voka v. - M. Eljas (1888) "Laisk naine"
4. ↑ ^{4,0 4,1} H II 1, 604/5 (782) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) "Laisa mehe naine + Sipelgapesasse"
5. ↑ H II 1, 545 (712) < Iisaku khk., Kurtna v., Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Põdram, 72 a. (1888) "Vanatüdruku pilge"
6. ↑ H II 1, 545 (712) < Iisaku khk., Kurtna v., Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Põdram, 72 a. (1888) "Vanatüdruku pilge"
7. ↑ ^{7,0 7,1} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 141
8. ↑ Eesti vanade rahvalaulude keel, Juhan Peegel 2006 lk 180
9. ↑ E 29303/6 (31) < Setu - Anton Suurkask (1896) "Nuttev tamm"
10. ↑ H II 4, 258/9 (111) < Setu, Treski k. - Joosep Hurt < üks vana naine (1886) "Laulu võim"
11. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 264
12. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 266
13. ↑ ^{13,0 13,1 13,2} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 66
14. ↑ ^{14,0 14,1 14,2} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 65
15. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 71
16. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 53
17. ↑ ^{17,0 17,1 17,2 17,3} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 77
18. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 54
19. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 36
20. ↑ ^{20,0 20,1} M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 68
21. ↑ Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 12
22. ↑ Vana Kannel VIII "Jõhvi ja Iisaku regilaulud" Eesti Rahvaluule Arhiiv; toimetaja Ülo Tedre, 1999 lk 11
23. ↑ H II 8, 742/4 (3) < Jõhvi khk. - Johann Petrowitsch (1889) "Surmasõnum + Laevasõit"
24. ↑ H II 1, 555/7 (726) < Iisaku khk., Kurtna v., Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Põdram, 72 a. (1888) "Isa ja mehe kodus"
25. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 83
26. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 265
27. ↑ (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 37