Tuesday, December 31, 2013

meneviko nud-keskSõna

teinud [1]

(*-nüt/-nüδet) tunnus on liitunud võimaluse korral tüveKaasHäälikule. keskMurde, lääneMurde, kirdeRannikuMurde, Isuri, Ingeri-Soome ja Kagu-Soome murrakuis on kadunud tunnuse täisHäälik u. [2]

  • jäänd ~ jäänt [3], saand, käind, viend, aeand, viskand, lahuttand, valitsend
  • Lüganuse:
    • paisettand (paistetanud) [4],
  • Jõhvi:
    • läppastand [einad] [5],
    • kui et toonud ei õle tarvis; [6]

laulus on valdav kaasRõhu järel pikenenud n-iga nud tunnus [7] nagu regiVärsiMõõdule kohane

  • Lüganuse:
    • mokkad mustasta vedanud,
    • kõrvaääred kõlletannud; [8]
  • Jõhvi:
    • üa naine üpitan̄ud
    • naine kallis kasvatannud; [9]

harva võib leida ka d-ta nu tunnust, nii kui Lääne-Vadja, Kagu-Häme Viipuri ja Soome lahe saarte murrakuis

  • Lüganuse Irvala:
    • kas sutta käinu täna
    • egä ta käimätä jäänud
    • kas vienu ka
    • egä ta juure tuonu
    • ...
    • sina tapnu tallekese
  • Iisaku Sootaga:
    • ei sie lüönü tütarida
    • koppanu kodu kanuja; [10]
  • Vaivara Puhkova:
    • püssö on lahti männö ~ mänd
  • Vaivara Riigiküla:

käändumine [12]

käändeLõpu või mitmuse tunnuse ees on (*-nüδe) tunnus

  1. rõhutu silbi järel ne
  2. muidu - nne
  • Lüganuse osastavas [13] - nd või ne
  • Lüganuse:
    • [neli] surrund ~ surne, akkane (maast hakanud tõve) [rohi], jäättanelt [päilt] (külmunult), [sien kasvab] mädänes [maas],
    • [vanasti pandi] põlenelle [munavalgett päälä], [ein tõmmas] räittinest (pooleldi niiskeks), [saab] surne [sõnumi],
    • [sao iel tiep inimise] väsinest, kärsittund [inimine], [läks] kärsittunnest, [riista uurded on vällä] kuluned ja mädänenned,
    • [poiss tõi neid] kuivani [õunappu õksi], [õppettaea rääkkis] lahkunettest, [kondid on aiged ja] rambined, [innad on] alanenned, jahtunned [vorstid],
    • ruossettanned [kahvlid], [üks] põlene (nimetava asemel omastav) [kie põlep paljast],
    • annad sa lesele suuda
    • suud kui surnele seale; [14]
    • viel on surne riideeida
    • tõise kalli kangaaida; [15]
    • ei õle tütar tüöda teinud
    • laotaned laule'eida
    • panned kokko palve'eida; [16]
    • siit õlen kulles kuivataned
    • pärjalint õlen päivitaned; [17]
    • miks ei tulled neiud mulle; [18]
  • Jõhvi:
    • surne [vankker], juobune [piaga], kahvattane [näoga], [eks teije õle] nähned ja kuulled, põleni [nottisi], [lapsed] mölisenned [nuttada], vilittaned [palgid] (keerdu kasvanud),
    • suured lüüa surnuesta (*-nüδe); [19]
    • kukun selga surnejesta (*-nüδe)
    • enne henge menejesta; [20]
    • vara käined vaesedlapsed
    • hiljä astuned anised; [21]
    • agu olen juhtund joobunesta
    • saanud õlle sarnatsesta; [22]
    • kui see kaas sai kasvanessa
    • teine pool sai tõusenessa; [23]
    • said sina sinna saaneessa
    • sinna õvveje ujunesta
    • viisi päiva õlleesta; [24]
  • Iisaku:
    • audund: audunega, [einalised] tehned [kuhja], [ei nävad] karttaned [kedagi], surne (nimetav ja omastav),
    • sai sie poissi surreesta
    • kuhu teda maetie?; [25]
    • kui sa vingud viiesana
    • singud sinna soanessana (saades või saa+nut+omastusLiide+na) [26]
    • kus need kasud kasvanuvad (keskMurre) [27]
  • Vaivara:
    • männe [vuo] (mullu, mineva aasta), juobund: [viin tieb] juobunest: juobunes [päivis] (purjus), kasvanest [puust tehtü], [loi näost] kahvattunnest,
    • [siä kärsägä määridä] külmettäne [varba] (külmunud varbaid), jäättäni [kalu], [kääd on] kohmettaned, [piendrad on] rohottanned, ussittanned [erned],
    • nim. surrud ~ surre: om. surne ~ surre: os. surrud

nimetav on omastavaga segi ka Kagu-Häme murdeis: kuolle, väsynne

osastav peaks olema +nut(ta) > +nud, aga laulust leiab hoopis +nuda

  • Lüganuse:
    • "oi minu mesine miesi"
    • ikka on sirgul silmad märjad:
    • "oh vaid minda ohtunada"
    • katsub lasta kasvenuda (~ kasvetuda)
    • "kõik peab ohtunud nägema
    • eide toodu tundemaie"; [28]

siseKadu [29]

a, ä, e pole tüve ja liite vahelt kadunud (nii kui mujalgi KirdeRannikuMurde, Soome, Vadja, Isuri, Karjala, Lõuna-Eesti ja Hiiu murdeis)

  • andand, karttand, oidand, tundend,

ometi võib leida ka keskMurdele omaseid lühendeid

  • tahtund ~ tahtand ~ tahund ~ tahand ~ tahnd ~ taht
  • tiedänd ~ tiand
  • Lüganuse:
    • kieland ~ kield
  • Iisaku:
    • aittand ~ aitt, jõudand ~ jõud, karttand ~ kartt, kestand ~ kest, kündand ~ künd, küttand ~ kütt, lauland ~ lauld, lüpsand ~ lüpst, mõistand ~ mõist, näittant ~ näitt, peksand ~ pekst, tundend ~ tund, võttand ~ võtt,

kaasHäälikuline tüvi [3]

kaasHääliku järel on tunnusest järgi ainult d (helitu hääliku järel t). n võis sarnastuda eelneva l, d, s häälikuga. [30]

  • mend (läinud), pand, õld ~ olt: õlled, tuld: tulled, surd: surred, pessed, lassed,
  • Jõhvi, Vaivara:
    • surrud;
  • Lüganuse, Iisaku, Vaivara:
    • surnet;
  • lähend ~ lähänd ~ lähnd, nähend ~ nähänd ~ nähnd ~ näht, tehend ~ tehnd ~ teht, nii kui IdaMurde, Viru keskMurde, Vadja ja muude Läänemere-Soome keelte murrakuis ja vanas Eesti kirjaKeeles;
  • Jõhvi:
    • kus sie tuul on tua tehend
    • vesi palgid vieretand
    • udu seinad sammeldand; [31]

+le(ma) tüved: kuuld ~ kuult: kuulled; üölled,

  • Viru-Nigula:
    • kuulend
  • Lüganuse:
    • kuulunt ~ kuullud, [saan] vihellust;
  • Vaivara:
    • kuollet, [mitä nei] kuolleiga [tehä], [tei oletto] vihelled

kse, ske, se tüvele võib liituda s+t nii kui Viru keskMurdes: (juoksma ~): juost ~ juoksend, last ~ laskend: lassed, *käst, *pest: pessed, *kust;

  • Lüganuse:
    • makst, tuist: tuissed;
  • Jõhvi:
    • tõissed;

ka sta, sa, su jm tüvele võib liituda s+t nii kui Viru keskMurdes: Iisaku: *kost; Vaivara: *seist;

  • Jõhvi, Lüganuse:
    • ei laust;

astmeVaheldus

ainult pika esiSilbiga +le(ma) tüve aste nõrgeneb

  • Lüganuse:
    • tappeld,
  • Lüganuse:
    • kauplema: kaubeld, vihtlema: viheld, (~ tappeld);
  • Viru-Nigula:
    • mueld;

Viru keskMurdePärase mõeld, üöld: üölled asemel võib kohata ka tüve t püsi:

  • Jõhvi:
    • ütlend ~ ütteld;


KirdeRannikuMurde a(ma)-lõpulisil sõnul ei vaheldu enam aste [32]

  • viskand,


1) endisil at, ät-tüvelisil:

  • Lüganuse:
    • akkane,

2) ühe silbi kaotanud tta, ttä-tüvelisil:

  • Iisaku:
    • aittand ~ aitt,


viited ja märkused

  1. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 277
  2. ↑ "Petit atlas des parlers estoniens = Väike eesti murdeatlas", Andrus Saareste kaart 29
  3. ↑ 3,0 3,1 (Eesti murded V) "Kirderannikumurde tekstid" Mari Must ; (toimetaja: Helmi Viires) ; Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti Keele Instituut, 1995 (Tallinn : Pakett) lk 16
  4. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 68
  5. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 67
  6. ↑ H II 8, 146/63 < Jõhvi khk., Päite v. - Paulus Paurmann < Leeno Uppus, 65 a. (1889) pulmalaul uk/rl
  7. ↑ Vana Kannel IX "Lüganuse regilaulud", toimetajad: Ruth Mirov, Maris Kuperjanov; Edna Tuvi, 2009 lk 14
  8. ↑ H III 1, 719/21 (2) < Lüganuse khk. - Emilie Bachmann (1890) "Joodikul"
  9. ↑ H II 1, 219 (322) < Jõhvi khk., Kohtla k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Riimal, 72 a. (1888) "Ema õpetus virkusest"
  10. ↑ H II 1, 531/3 (700) < Iisaku khk., Kurtna v., Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Põdram, 72 a. (1888) "Laidetakse + Oma ja võõrasema ootavad koju"
  11. ↑ H II 1, 531/532
  12. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 279
  13. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 183
  14. ↑ EÜS XII 1515/7 (91) < Lüganuse khk., Maidla v., Piilse k. - O. Köster & W. Rosenstrauch < Liina Brund (1915) "Lesk mees"
  15. ↑ H II 1, 626 (809) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888) pulmalaul "Lesele minnes."
  16. ↑ Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kogu (1869-1912) Tartu Kirjandusmuuseumis: Haho, 45
  17. ↑ Suomalaisen Kirjallisuuden Seura kogu (1869-1912) Tartu Kirjandusmuuseumis: Haho, 39
  18. ↑ H II 1, 620/1 (802) < Lüganuse khk., Aidu k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisa Kriisa (1888)
  19. ↑ H II 9, 655 (44) < Jõhvi khk., Toila v. - Juuli Kuus (1888)
  20. ↑ H III 1, 305/6 (4) < Jõhvi khk., Kohtla v., Võrnu k. - August Tõnorist (1889) "Kiigel kartlik"
  21. ↑ H III 1, 206/9 (8) < Jõhvi khk., Voka v. - M. Eljas < ?, 65 a. (1888) "Orjade tee + Pisut saab ori magada + Ärge naerge"
  22. ↑ H II 1, 318 (479) < Jõhvi khk., Mäetaguse k. - M. Ostrow & O. Kallas < Mall Press, 75 a. (1888) "Joodiku laul"
  23. ↑ H II 1, 300 (446) < Jõhvi khk., Atsalama k. - M. Ostrow & O. Kallas < Jaakob Saks, 87 a. (1888) "Naine kodus - mees jätab halvad kombed"
  24. ↑ H II 1, 449/52 (613) < Jõhvi khk., Kurtna v., Räätsma t. < Illuka v. - M. Ostrow & O. Kallas < Kadri Mölder, 60 a. (1888) "Joodiku naine"
  25. ↑ H II 1, 540/1 (708) < Iisaku khk., Kurtna v., Sootaga k. - M. Ostrow & O. Kallas < Liisu Põdram, 72 a. (1888) "Karske neiu"
  26. ↑ H II 37, 360/1 (30) < Jõhvi khk., Illuka v., Nõmme t. - Tõnu Wiedemann < Mari Rebin (1891) pulmalaul
  27. ↑ H III 1, 529/32 (1) < Iisaku khk., Tudulinna v. - Johann Pikkat (1889) muist rl "Vanamuine jutt"
  28. ↑ H II 3, 614 (174) < Lüganuse khk., Aidunõmme k . - H. Prants < Tõnu Liisu (1890) "Lese kaebus + Kus istun - itken"
  29. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 264
  30. ↑ M Must "Ida-Virumaa murdelisest taustast" (1992.a "Ida-Virumaa rahvakultuuri" kogumikus) lk 21
  31. ↑ H II 37, 293/4 (2) < Jõhvi khk. - N. Otto (1892) "Tuule tuba"
  32. ↑ M Must "Kirderannikumurre" (1987) lk 274
Posted by at
Labels:

No comments:

Post a Comment

Subscribe to: Post Comments (Atom)