tõine tõist

Eesti regilaulude andmebaas
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`lonkab tõist `jalga

`sassaparilad - - `luomidelle `annetasse, kui on jaluta `tõised (haigete jalgadega, käimisvõimetu)

(seisukorrast, olukorrast) kes tiäb, kas ehk tulevall `aasta õled juo `tõisel `karval (oled juba mehel)

kene ele (lõikusrind, esi) `tõiste taga õli, sie õli kures (<kurge jääma = rukkilõikusel eega maha jääma). emä üttäl, vahi sirp on juo ele (vilja peotäie) pääl

kie rukki `lõiku ajal jäi maha oma `iega, siis `üöldi, sie rippub kures, `tõised avitasid `vällä kurest

vanad `ellid (litsid) on tõsed `purjetavad ja `kargavad `tõiste `miestega

`erne tont, `tõine `teiväs `püsti maa `sisse ja `tõine, `ninda ku `surnu rist tehäss. vana `pintsak tämäle `selgä ja `talvikübär pähe

esilukkul õli kaks obadust, `tõine õli `piida `küljes ja kramp õli `ukse `küljes. esi lukku sang

siest `iivendäb - - üks iil tuleb, `tõine lähäb

oh sa `irres `pietävä (võllaroog) `jälle ans `tõisele. tuleses `irtädä `niisuked `irres `pietäväd

`talve õli `tõises jaos, ei akkand lugema

(aeglasest liikumisest) käib `tõise jalapält `tõise `pääle `laisa `muodi

(segamini, siira-viira) `jonka-`janka `juokseb, `tõise jala pält `tõise `pääle, `laisa `muodi

üks jalg `auvas, `tõine `auva `kaldal (surmaeelik), aga ikke viel tahab naist võttada

(oskamatult tantsima) `jõlgutab `tõiste ies

jättab oma varanduse järele `tõiste `riielda ja tappelda

`tõisel on ump`kapjad, `tõisel ilusad `kapjad, ei olõ plattis. `kapja `varba `naulad. `kapja `kanna `naulad

`kange kalima (tarima, tassima) ühest kõhast `tõise, nagu elämä lähäb `tõise `kõhta. näväd kolivad ja kalivad

`tõine `pitka `kannatusega, `tõine äkkine

(lambahänilane) karilind `allikas on `tõine

`tõine `annab `tõisele `villu, ega `rohkemb `andand, `karsi `täie (kraasitäis) `andas

(Convolvulus) `kassi tappud `kasvavad `ninda `väljädell, `pienikesed, `pitki maad `kasvavad `tõised, vist on `õiled ka

minul on üks kastpuu (laudadest mesipuu, raamtaru), `tõised pakkpuud

ku teil on krunt, `annata `tõisele, tämä kasutab (tarvitama – spor üld hv) seda maad

(lamba kaelalt pügatud vill) `kaulavill ei õle `ninda ia kui `selja`päälise vill, `kaula `villa `pandi kokku `tõistega

(lõhverdama) lõverdab üht jutto ja tõist jutto

`ilmutab `tõisele `vällä, ei saa `kiele all `oitud

`kieräb `tõisite `uopis sene jutu, paneb omast kääst `juure

ia libe kiel suus, `räägib `ninda ja `ninda, paneb `tõise `uskuma, `tõine kukkub kõripite `sisse

(keerutama, põiklema juttudega) `kieritäb, sõna siit, `tõine säält

`kehkeldäb üht `asja ja tõist `asja, kuhugi ei saa `mendust

`naine akkas keil`panni `lüöma, `õstas `uuved `riided, sättis `ennäst ja akkas keil`panni `lüöma `tõise mehega (liiderdama)

ma piän `luomi `ühte `puhku kettitämmä (ketti edasi tõstma) ühest kõhast `tõise (sööma)

ärä kihuta tõist `ninda [tööle]

paremb silm rikkutu, `tõine silm `killitäb (kissitama)

ega `tõine tia, kust `tõisel king pigistab

`kirjaja sant, `kirjab, käib ühest majast `tõise, `õtsib omale `leivä`raasukest

on naa üks `kitlep (kõhn kondine inimene), `kuivand ja õle suurt `andi tõsest, ei õle liha `ümbär tõsel, ei `perset, ei `perse `kannikuid

`tõine on `sitke raud, `tõine rabe, ei akka seppäpaja ies ka `tõisega kokku, `üeldi et ta on kivi teräs (kõvem liik terast)

sai `tõise kääst `klõmmi (peksa)

võttab `nuore `naise, ja musutab ja kobeldab ühest kõhast ja `tõisest kõhast

`kutsus `tõise `kohto `lauva taha

`talvel kui jää alt vett üles kohotab, tuleb tõist `ilma

`kolgotab `käiä ühest kõhast `tõise

tuul oli kagust, kolm `vierand õli `vasta, pidid `tõise`puole ja `tõise`puole sedasi `alssima

`kumpassi lehe (nõela) `tõine aru `näidab `põhja, `tõine `lõuna

`kondajas (reuma), käib kehas ühäst kõhast `tõise, vana `juoksva

läksid `konduma (hulkuma), ühäst kõhast `tõise `konduvad

`tõine `naurab tõist, õled sa kononenä vai

`tõisel veräväl on puom ja `tõisel kramp `küljes - - kramp `panna `ümber `puomi `õtsa

võttas tõse krattipidi (turi, kukal, krae) `pinjakist `kinni, `tassis `uksest `õuve

`tõine käib `silmäd `kräämus (määrdunud, rähmane), ei kasi `ennast

ülemmitest üks suur mies, mida `tõiste üle õli, õli kuberner

ei tiä, kuhu nüüd `läksiväd tõsed

`tõine on lüönd `tõisele `puuga `kukla `pääle

`kukrumies kõva kõriga, `kukrume (rahakorjaja) ääl käis [pulmas] ülä `tõiste

`tõise `mielest on muld, minu `mielest kuld (eri maitsed)

`tõistes külades on `kultisi, sial `käivad siis sigudega `juures

`tõisel `päival pakkuti kupp `kohvi ja

`tõine nägi `tõise kuppari käest, `kuida `tõine kuppis ja akkas siis taga järele kuppima

(kuradikäpp) jumala käsi ja kuradi käsi, `tõine on must, `tõine on `valge, `juured on paks nagu käsi

[kingsepa] `kurgumõõt käib jala`kurgust üle `keträluu, `ümber `kanna `tõisepuolt jala`kurku tagasi `jälle üle `keträluu

kusepotti `sisse appanda tõist, kuse`värvist (potisinine) `kutsutigi tõist

puu ei `kuule, `tõine nää (kiirest sõidust)

no `tõine päiv sai kuu `päivad (tähtaeg) täis, `tõine päiv õles `põrsad `sündind

äbenen oma kõhualust (kubet), on `paljas, ei taha `tõiste inimistele `näitädä

`pruudid `käisiväd `villu `kõrjamas, `tõine `andas toppikese `villu, siis sai kõri`täie (suutäis, lonks) `viina `vasta

(laanepuu) `kõrve puud `onvad ikka `tõised kui lageda puud. `kõrve puu `palkidest maja

kägo muneb `tõiste `lindude `pessä

(võrdlustes, vanasõnades, kõnekäändudes jne inimese kohta) just nagu kägo muneb `tõise pesä (mees teeb võõrale naisele lapse)

(suhtlema, sõbrustama) `vassassutte `käimine, `tõine käib `tõisel ja `tõine `tõisel [külas]

(kaetamisest) on `aige üks luom, siis on `tõise kade silm käind üle

`posti `külles on käppä`lauvad (teetähis, -viit), [kust näeb] kui pali kilu`mietrid on - - tie `aarude `pääle tehässe `tõised

tämä tahi `tõise nuga `vällä käppädä

kui `kärnä konn tuli `õuve, sie õli `tõise inimise viha, `viskasivvad vahel tule tõse jah

(abilisest, ka tarvilikust tööriistast) sie laps on mul nagu `tõine käsi

`läksid käsipitte kokko, akkasid `tõinetõist `peksämä

`käänoline tie, ühest `käänost `vällä, `tõisest `sisse

kel [käsi] soe on, sie on `suojavereline inimine, a `tõine on `külmävereline

`laadib `tõisele pali `kraami `selgä, nagu obosele

`tõine `õtsib `lainust, `tõine piab `lainamaie

`pruudil õli `lahjavakk (veimevakk) `lauval `kraami täis, säält tämä jagas `tõistele

ja `tõine selts [mis] sin `karjamadel `kasvab, on `jälle lahk `valged (lumivalge, täiesti valge) `siened

`tõisel `päiväl ku laps juo `rinda sai, tuli `lapse ädä lappile, must ku pigi

kel ei õle `laulu `viisid `selged, siis nagu `undid `ulvuvad, `tõine oma `muodi, `tõine oma `muodi

`tõine tahab `leijist (leiutasu) `saada

nüid õlen kahe`kõrdane lesk, esimine ja `tõine mies `surnu`aial

kui `kangal `tõine serv ette mend, `tõine kõrd kisub `piira lidu (viltu), siis piab akkama tõist `serva `liiuma, nii`kaua kui saab sie serv `õigest

`tõine on lihakas (rammus, lihav), `tõine `vaene

sel on kaks naist, `tõine on `liiga`naine (sohinaine, armuke)

`tõine inimine `liigutab `ühte `puhku õla nokkasid

kahe pesäga lina `arjal `tõine pesä on jämedamb ja `tõine on `pienemb

`terve külä vei oma lina (seisva veega) linalio`auku, üks ühäl `päiväl, `tõine `jällä `iljemb

kus suur perekund on ja `riideid on kasinus, siis emä `ühte `puhku lippib ja lappib `tõisi

`tõine luom on `ahne `juoma, juob lodinal

üks lõhub lugusid, `tõised `tantsivad

`tõisel mehel `jälle õli püss kääs, `viisus ja `lummis (salaja vaatama, piiluma, varitsema), kust puolt [hunt] tuleb

(nõiduma, lummama) `lummis `tõiste `silmäd ja võttas noa `vällä (ära)

`lõõsa `puude (põikpuu lee kohal) `tõised `õtsad õlivad `ruovi pääl, `tõised aam`palgi pääl

`vanker ka `juhtab (taaruma, sõiduteelt kõrvale libisema), kui jõhi`vitsad on `tõine `lötvämmäl ja `tõine `kangemal

`lüöper (Nedderduits: loper = jooksja), `juoksik, `kuskil ei õle ia `õlla, laseb ühä `juurest `tõise

tahivad `menna `riidu - - üks lei ikke ühte ja tõine tõist sie õli madin ja sagin `lahti

matrussel on jo tõist muodi munder seljas - - sinine

küläs ka tieväd magusa appu leibä kolm üöd ja kolm päivä peksetasse tõist

manab tõist taga sie räägib tõisest alba

mul on kaks margapuud tõine on puust - - tõine on `rauast


Jõhvi


käis `tõise `aia taga `iivamas

tegi `ilget ja imet `tõisega

`tõine päiv akkas `jälle lahing

`jaapanlased `piirasivad

kaer tahi `tõise `aasta `kartuli maad

`palgid `käivad kalasabas `tõine `tõise`sisse

`vanker libiseb, kui tie on `tõise `puole `kallukal (kaldu)

`kartuli `püssid, ane sulest `tehti, `veike puu `varras `sisse, `tõise `otsa `kartuli pilk, `torgiti tagant `pulgaga, tegi `suure sumaku, luht läks `vällä, `kartuli pilk `lennas menema

saani kõdarad, nagu riel, ainult `tõisel on `puused, `tõisel `raudased

sie on tõist `landa (<lant = moodi)

rukki `linnassed `kasvasivad ruttu, `tõisel `päiväl õlivad jua jalad all

(looma valgest rinnaesisest) tõisel [kassil] `valge maniskas ies


põhja-Iisaku


tie lehelist ja, pane `suure `katla ja - - siis `kuumunda (kuumutama) tõst sääl ja (pleegitamisel)