Friday, October 17, 2014
kõigite kõikse kõigub
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu
Lügänüse
(kõik viimseni) nüüd on `viimane ku `raasuke `süödü `vällä
(substantiivselt igaüks, viimane kui üks) ku minu laps juo `kasvas - - õlivad ikke `püksid juo `lastel `kõikil jalas ikke
tämäl `kõigest `kõike (ainult) üks tüttär õligi , ei `rohkem `ühtä
kasepuu on `kõikse paremb küttipuu
`küündla kuu on `kõige `külmemb kuu
kõigutama, `kõigub
(kaikse, kõige, kõiksema, kõiksest = kogu, terve) sügelik akkas `kõikse pere `külge
no õli sial kõiksugu `toitusi `lauva pial
sie `mängis kõiksugumased `mäŋŋud `ärmuo·nikuga
üks pihutäis (õsutud rukist), tied sidemme, paned maha , kõik `sõrmevahed `lõikad täis , sie on elendaja , kolm elendajat maha , sis on juo jalandane
kõik kõhad on `ellad ja `aiged. ei `kannata `kääga `katsuda
`ilmas saab `kõike raha iest, aga ema`armu (emaarmastus) ei saa
`metsa `lankisi ja neid, `müüdi kõik enämpakkumisel
`viiruline, `kuuruline, `esmarikku `reieline , midä `viiru `viirutab , sedä `kuuru `kuurutab = vokk `keträb , `kieräb ja kõik tieb
`valgete ihemikkude (hrl pl, silmu koelmu paekividel) pääl `ümbär pae, `silmud kõik, pääd kive pääl , savad `alle vett , `õerusivad `niiska ja `marja `ninda?t paed `läksivad siledast `valgest ja `üöldi et nied on `valged ihemikkud. `silmuihemikkud ehk `valged ihemikkud
`õrnas ja paha ihu, kärn ja kõik akkab `mulle `külge
(kehakate) ihuvari sie on särk, sie on `kõige ligemäl ihu, miest`rahval `püksid ja naistraval `sielik
`viskas kõik kalad `inge `alle
minu `sõprad on kõik juo `enge `eitaned (surema)
sõredad jahud `kiideti `kõikse paremad õlema jahu`suolavie (jahukastme) jaust
`pulmalisi õli pali, `saivad `juonest (purju) kõik
`kõige `suuremb juot õli ` pulma juot
kilimittud `käivad `kõige `rohkemb `külvamise `juures
sitta on kõik kõhad täis `ninda et jube
(päikesevalgus) `päivä `valge käib üle ikke `kõikidest, sie on sie jumala `valgus
me `kaapasi(m)ma (otsides haarama, kahmama) kõik kõhad läbi
(kadripäev) `katrina `päivä ajal `saavad `kõige paremad `villad
`kahtlane inimine, `selle ei või `kõiki juttusi üles `rääkidä
(kanarbiku) kanermumesi on `kõige `viimane mesi. kanerva `õileb
`kõrjab omad kippad, kappad, nippad, nappad kokko kõik
sie pidi siis kõik `kopsod ja `maksad `jälle `tervest ravima sie kase`puhkeviin (kasepungade viinaleotis). ja siis sene `riuma `aigusse `vasta viel kõige paremad siis sie kase`puhke viin
`päikese `varjutus, ette `kasvas kõhe üks vari , `ninda et roheline õli kõik
kaul `koukodega `kanneti kõik vesi
kaval tüö mies, kõik tüöd tieb , midä kätte võttab , ea `päägä
tappad `luoma `vällä, võttad `suoled `vällä siest ja maod kõik ja sisi`konnad, siis jääb kere `ruumis (tapetud looma kere)
kevat on `kõige `pienemb vesi
omad `vitsad `peksävad `kõige kibedämmast
keppi tagund `ninda't `killuline (pinnuline) kõik , `killud üleväl keppi `küljes
nagu keriku naak (kirikuhakk) , `vaarab ja `maŋŋerdab , tahab kõik `saada omale
ajab `tühjä `kiustu - - tahab kõik `asjad `saada
ei sie enämb `tunne äbi, tieb kõik karutükkid juo nääd et on `kueranahk `silmil, juob ja `riidleb
karu `kohlab kõik kõhad läbi , `ulgub
kevade jõgi ja kõik vesi kohotab `kalda `vasta `nõnda ku kieb kõhe
(kummutama) `kollostas kõik pudelid `tühjast
sie on kõik `ninda `uisa `päisa `tehtud , ei õle nagu kõrd ja kohos
kõik `asjad `kormid omale, `kange `kormimaie (koguma, korjama, ahnitsema)
(sasipea) `kossipää kui `juuksed puha segamiste, `lahti sugematta, ja sasis kõik
`kruobiga rupphöövel puu`riistad, `riista `lauad said kõik `kruobiga `üeveldatta
(häälitsemisest) `tetre kulistab nda't kõik ilm keliseb näh
minu `ambad kõdenesid kõik ärä, suu on peris tühü kõhe
mina `käisin küll vähä `kuolis , kaks `talve `kõigest sai
kui kõik oli `sisse `vietu akketi [vilja] `vihkusi `parsile panema
(sööma, vohmima) `kõmmeldas `kinni kõik
(purjutamisest) juob kõri`august `alle ja paab `nahka kõik majad ja maad
lusikad ja `kulbid kõik `tehti koveldiga `valmis
[käin] ikke kõik `marja`metsäd läbi , küll murakasuad , küll `jõhvikad , küll `pohlad ja
(järjestikused nädalad jüri- ja jaanipäeva vahel külviaja sees) `külvinädalad akkavad `püöri`päivast `piale, `jaaniba nädal on `kõige `viimane
eks `kartuli võttamise `juures jo `kõige `rohkemb piab `küüritamma (küürus olema)
linad lahudetti maha kõik puha `väljäle
nüüd on sie `pliita lagund ja ahi kõik lahudattud `vällä
ühed laisk`vorstid kõik
(kokkulapatud kangast) `tattaa·ridki `käidi kodode - - `suured `neljä`kandilised pakkid, kuhu tä õli nied `riided kõik nii ilusast lappaku `lauditud
kõik `lapse`põlve `raamatud on [ta] kokko `oidand
(ühtlasest, tasasest pinnast) nagu `lavvaga `lüödud, ilus `sirge ja ühetasane kõik
leho naistravas - - `kõiki `asja tieb ja `räägib
leppä mets ja pajo mets, nied on `kõige `kärmemad `kasvamaie
ia leppilik laps, leppib `kõigega. leppilik inimene ei õle `kavva vihaga
vanast õlivad majadel ikka liht `uksed (ühekordne lauduks) - - õlivad `põõnudega kõik
kõik mu luud `liikmed on `aiged
lina`talgulistele `anti `süia, kõik iad `süögid ikke
pali `liplakuid (`liplaka/s = liblikas), kabustad kõik täis. `liplakad, `valged ja kirid
nagu meilt akka menemaie Õjamulle, siis `metsä taga on `kõige `litsem kõht ovosega `mennä
lusikaga `vaide lomib oma `kurku kõik `ahvenid
kui on `luode tuul, siis on `kõige paremb kala saak
õts takkud on kõik `vaesemad, nie `onvad `luitaned ja `pampalas kõik
`suome `kirved on jo minu aja sies `kõige paremad `lõikama
arutas `riide üless lõng `aavaldi (haaval), sie on `kõige `nurjatumb tüö
`naabur on kõik `võlgades , tämal on siis lõppu õts käes
läbi `villane , sie on ikke `villust kõik , kued ja `lõimed
Reo suo - - on siin meil `kõige lähemäs
kattasid siis `liivaga sene õhu`augu kõik `kinni ja - - siis `sinne `lämbusivad (kustuma) kõik nied süed
võsu rukki ja sangaste rukki (sort) nied põle kumbki iad päris maa rukki on kõikse paremb
maikuus akkavad kõik puud puhkema ja lehte ajama
siis aean liha massinast läbi - - ja maitse ained siis ulka kõik ja siis sie on pastie·t
siin onvad kõik majad ühe kõrdased
eks maru ilmasi õle kõige rohkemb kevade ja sügise
ükskõik mis ehitama akkad siis muretsed matterjaa·li
Jõhvi
kõigite
siis `lasti [vette] siis ükskõik `kumbi jahu , kas `õtrajahu vai rukkijahu , `ninda`kaua kui sai parajas `kördi `paksus
(esmaspäeval sündinud pulli või härja nimi) ess eso eso esimene kõige eso [võidujooksus]
kui `ilma `muutu tuleb, siis kohotab üles, `Suome maa, `saared, kõik nägivad (Soome: näkyvät = on näha, nähtaval)
lue `undile`issa`meiet vai `räägi tämälä, `ükstas kõik
`reie luu ja `kannika luud ja `perse luud, nied on kõik nied `iste luud
`pruudil ja peigmehel varastetti sis nied `saapad `jälle `vällä ja kõik jala`varjud ja `riided
nied `asjad `onvad kõik pahupitte `jonka-`janka
kui mul ükskõrd jalad `aiged kõvast õlid, siis tegin ma kõik `vannid, mere `suola `vannid ja kadaka `vannid
`lambad tahivad kõik kaheksakeste `lauta `menna
`kangane pesu, ega `meie käsidega ei `õõruned - - `meie pesima kurikaga kõik
`õtsisin kõik kõhad läbi, aga jua sie on nüüd `suures `karjas (= kadunud)
`karkusid (ehmuma, kartusest pagema) `vällä menema kõik puha
kodo on kõik kese ja sorakille, tuad `pühkimatta, asemed tegematta, `riistad pesematta
Viru Nigulas `piavad `rahvass kõik `suome `kingi
klatstükk õli tagant kõik tikkitud ja
kõik on vanust `koldunitest (kalts, räbaldunud riie) `lõigatud ja kerale `aetud (põrandariide kudumiseks). ehk `leiad säält `nurkast ise ühä `kolduna. kes tädä siit `koldunute vahelt tiab `õtsida
`võrgud [meres] kõik `kõrra järele
`viskas `kropsti kõik puru
siis kase tohoga `ümbär kruttitud kõik `kinni
`kõiki kruustükkisi (riisikas) kuppastasima: `musta, `valget ja `kõllast
vene külädest tulid kõik kujudega (ikoon) kõik `sinne (Kuremäele) `käisid `allikal
`õunapuud ja kõik `marjapuud kukketavad
kõik ei kuppi , kupparid kuppivad
küll võib - - kuppida , kõik tuba on `tossu täis
maa all ma'i ole `käinud, aga ma olen `sellega ikke `kurssis kõik (teadlik, informeeritud), kuda`muodi sie asi on
`viina `käigu`tõrred - - `plankadest kõik `tehtud
paned pihu pesa `vasta `lauda , siis sene `nelja `sõrme `laius `kõige `laiemast kõhast on `kämmäl. sia pekk õli `kämble `laiune
`meie külä kõik nägi esimist `autud , kui mina `karjas `käisin
kartulinoppijad võttasivad `kartuli kõik `küürekile
kõik nied `asjad siin `onvad `laadakil (laiali, laokil)
ta on viratu taluperemees, kõik töö talus labetis (lohakil, pilla-palla)
õlgkattust tegima labidaga - - `sellega `leima õled kõik ühetasasest
(avameelne) `lahtinane inimine, tämä `räägib oma `inge tagand kõik `vällä
lakke klauss, lakkub kõik `nahka
ku rukki on kahes lehes (hakkab haraliseks minema), siis tä on `kõige `õrnemb
tia kas kuus kuppiku vai, mul õli kivi siin - - aga `läksid kõik `lendu (on laiali kantud)
`istuga iast `lihti, siis `saada kõik `istuma
linasest `tehti `kõiki, `särki ja `püksi
kõik jääb `ninda lohakali
`ärga akkaga `enne lomima (lohmima), kui kõik pere tuleb kokku
siin enamb õlegi, kõik `õtsa lomitud
(lobamokk) lorakappukas õli `kõiki ära `tüütand
`meie kuer on üks `lorka (logard, loru), on `kõikidega sõber ja lipputab `võõrale
`lõuva alune on `tahmas , kõik must
läbi `villasest tehasse`suuremb jago kõik `riided
akkasima kõik tädä ävistama , aga lei vaid `silmad maha
kõik maa nurgad elus läbi käind
sügise tuli jua ja kõik lõbud õlivad
põhja-Iisaku
`elbakas oma `riietega ja jutuga ja `kõige `asjaga
elutuba on `valmis, aga `teised `uoned kõik `puoleli
`meie `kuerapojad `lähvad kõik emastest
ema`pardil nüüd kõik omad ja `võerad `lapsed segamine
majad `tühjad kõik, ei `iire ega araka `jälge `kuskil
`Inglis tappid on kõik `kirvega tahutud
`lapsele `anna `irmu ja `anna `armu, `ongi [kasvatus]õppetus ja kõik
`Pärmisskülä ja Kuningakülä ja nied õlid kõik Pagari `mõisa jagu
(võõrapärasest ja vigasest keelepruugist) kõik nied `Peipsi-`äerised venelased, nied `kiisa ja `ahvena`kaupmed `kangutavad `iesti kielt
minul süda `aina üle `kiemas `rõemust, `mõtle `lapsed `saivad kõik `tervest
kekkaveika ahvib kõik teiste `järgi
sie on `kange mies `lauvalt `kõike oma keresse ajama
külm näppistas nina`otsa, nüüd kõik kettutab
`kõikse kibedamb aeg oli sie, kui pidin `üksi `kohta pidama
`kõikse `lihtsab kududa oli `kirbukiri
sie on viel `kaunis kobe eit , `süedab `luomad ja kõik
kõik kuhad old [metsas] mühina ja kohina täis
`kõikse `enne oli `kinninane treppikoda , siis tuli kalidor
`kortline `pieker oli `kõikse `suurema `süömaga `venna oma
ei ole `ühtki `õuna, `lapsed `kraakind (:kraagin = hävitama) kõik juba `nuorelt ära
sie `tõmmaks aga `kriipa `kraapa kõik omale
`terve tua `täia elamist `luapis kõik kukker`kuuti segamine
mis kuńts sie `käerimine `ninda on , kui `enne kõik `vaĺmis sätt́titud
`veikemad kõbimised tieb vanames kõik ise ära
kui sõjamürin juba `kuulda oli - - kõik olid `kõhkvel ja mures
poiss krippeldab `kõikse aeg isale `kaasa menema
`kõllik (-ku kollane sipelgas) kusetab `kõige valusamalt
ei sie `anna `kellegille , kõik toppib oma kõrisse
seda vana`poissi pidasid `köhkast kõik
`kõikse paremast `külmarohust on viin
`tõmmab `küütsa `küütsa kõik `marja ja `siene`metsad läbi
meil on madal einam , sie on `kaua kevadel vett kõik `laamas täis
jalad kõik saviga `laatas
nüüd su `mutkad ja `vembud kõik lagedalle `tuodud
laps on last ma`ilma lahingu, kõik lina märg
säel peres on `kõigil alati `lõuad `laiali (naeravad palju)
`kuuse`laudased [linnu]`puurid olivad `kõikse ette
siis `tantsisivad kõik sie üö
oli nii ia pia tal, `kuolis võttas kõik `lennult `kinni (omandas kiiresti)
kevade vara oli `valgeid `lillesi kõik kuhad täis
sabrikust või `üelda `eina`kuhja, põhu `virna, rukki `vihku - - `kõiki, mis on `ninda `lohva-`lahva (lohakalt) `tehtud
eks sinul jah lähe kõik tüöd ludinal
manergas kõik luppis ja `lott́sis , kuhu `vasta sa lõid teda
kõik rukkid kuluvad omale ära , `uuve `leiguni piab [nendega] elama
sie `eile `kiedetud süĺt ei ole `paksust läind, nigu `kausist `välja lüö, vajub lödäkille kõik. `istudes vajub lödakille
lõune-Vaivaro
kaikine `kaikine kõigega kas `lähmö `kaikine siint `vällä
meil `onvad pae`päälised maad , vesi võttab `vilja `välla , laam vesi võttas kõik `välla
Labels:
keeleNõu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment