ku kui

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


suu puhas `nindagu `lutsul (hambutu)

sel ei õle keppimiest `tarvis (mõisasundija, kubjas) ku (kuna) õli `uolas tüötegija

noh sinä `eldene `taiva jumal, kui (kuidas ometi) sinä `räägid minu `pääle pattu juttu

labajalg ku labidas

kui ikka `poistele üväst musi `annad siis võid kui (tahes) `kauva `käiä, aga kui `inkur (tõrkuja) õled siis

(võrdluse varjundiga viisilauses "nagu, otsekui" sünonüümina) läheb `müödä ja ei terestagi `ühtä, tieb kui ei paness tähelegi

(vastupidist väites) kas mõjalt ei nähässe, ku `akna pääl `viisud ja vahid

kui `kuulavus (kuulamispudel) pudel tagasi `saadeti, siis ei `mendud enämb `kõsja

ku `jõusivad `peigomekodo, sis kasukas viseti kodo`naiste (pruudi vastuvõtja peiukodus) puolt `ukse ette - - `kanneti pruut kasuka pääl tuppa

`lahja jagamise päiv - - kui `anneti `lahju [pulmas]

(alustab ajalauset) kui `nuoremb õlin siis tegin `virsusi `karjas

(imestust, ehmatust, kahetsust jne väljendavates hüüatustes) noh sinä `eldene `taiva jumal, kui sinä `räägid minu `pääle pattu juttu

(võrdlused)
mis on `pehmemb kui ema `süüli
tämäl on ramu vähemb kui mul
läheb `müödä ja ei terestagi `ühtä, tieb kui ei paness tähelegi
[kartulid] puha õlid `suured kui kõlakad, kaks`kümmend kolm tükki õli ühes pesäs

kui on `raiumatta siis on elos puu

ku (ellujäetav) elovasikas omale jäi, siis tuli juo kuus nädälä `suoja `piimägä pidädä

jäi viel elo õhk (vaim) `sisse [haigele] kui minä `vällä tulin

elo ku `ilvessel, põlv ku `põtrakesel (vabast inimesest). `jõute elo

ema `põlve najal `kasvab laps `ennemini kui isa `salvu najal

enam `võõra tõrelemine kui oma ema `lüömine

ema `süülis `pehmeb kui `saksa `sängis

paremb oma ema õlesäng kui `võõrasema sulekott

paremb oma ema irm kui `võõrasema arm

isa üks mats on enam kui ema üheksa `totso

seni `lapse `piake sile kuni ema `silmad `lahti

murenda `erni. kui tahad puhast `erne `siemet, pane `lähker `erne `aasa, iir `kannab kõhe täis

`lastele ikke `üeldi ku - - `erni `käisid `süömas et näkk on `ernes

kui `surned `valvati siis `enne `keideti suur pada täis `erni. siis `anneti `kõigile `valvajatele `erni

kui vesi akkab `kiemä, `üellässe - - vesi on rakkul ja vesi on `ernel

kaul ku `laada`ärjäl (jäme)

`suata `ämmä ette (alluvusse) kui ämm on `alles

(väike viinapudel 1/8 toopi) `Iirejüri – pisemb kui sorokuska, pudel, `kõrtsis `müidi `viina `iirejüriga, puol `kortli

keväde kui `metsäd `onvad `iire `kõrval

(sünnist, sünnitusest) sie õli `ammu `enne kui minä `ilmale tulin

tal pole `perssetki taga, kus ta võib last `ilmale `saada

siis on `iired ilul, kui `kassi pole kodus

(võrdlustes, peam ilusast olendist) ilus ku `päiväpuolt õun, `valge klaar näost ja punased põsed

sis `hiired ilutsevad, kui vana `kassi põle kodus

tuul `engab, kui tuul vagasest jääb

`ingub kui tämä (mära) täkku tahab `saada

obone ka `ingub `vasta kui lüöd `piitsaga

`ühtälugu `ambad `paljad `irnub kõhe ku obone

kui [mees] võttas lese `naise siis sai isäkust (võõrasisa)

kui [sõjaväkke] `tienima `läksima siis `üeldi et isamaa ja ema `kapsa`aia iest piad `välja menema (pilasõnad)

(taipamatust, sõnakuulmatust olendist) lue ku `undile `issa`meiet - - ei saa aru, ei tie

`tõine [võrgu] õts õli `istme all, sis ku kudusid

vähäse juttuga inimine, `istub ku `nunna `nurgas

mis sa `istud nagu nui `nurgas (ei seltsi teistega)

`rohkemb ei õle kui üks `ainuke idikas `ongi `laudas (Nigula: `piened `luomad on idikad)

kukk `taalib kana, ja kui on `õige ja siis tieb `iuksti (kõõksti)

kui `näärikuu on sue, sis `jaanikuu (juunikuu) on külm

(kustutatud lubi) jahu lubi on siis kui tämä on `selle `viegä juba ärä `tehtud, maa sies `sõisand, `piavad `lupja kolm `aastat maa sies, siis lähäp `pienest, on jahu lubi

eks obose`päiväga sai ikke `rohkemb [tasu] kui jala`päiväga (hobuseta inimese tööpäev)

kui `poisil jalad `onvad mudased, siis `poisil `onvad kure`saapad jalas (paljajalu käimisel tuule ja vee tõttu pragunenud nahk jalgadel)

ku [mesi]lind magusa võttas, tämä `kõrjab `jalgude

jala `põhjad on kõhe ku `pindusi täis

jalad ku õbelusikad (pisikesed)

obosega väsitabki `rohkemb kui `jalgasi

paremb `palja jalu kui jaluta

[voodi] jalgadepoolne ots `Ennemb õlen paha mehe jalutsis kui oma poja `piatsis

(jonnima) ajab oma `jonni, ei jättä järele `enne kui saab

`lasti obosi `juoksetada (joosta või käia laskma, käitama) kui õlivad `tiirud vai

`juokseb ku välk

`juoksi justkui sada `paari `jalgu all. juoksis ninda et päkkä alused õlivad tulised ~ jala alused `välkusivväd

`palgi parv, `pandi igepuu läbi, siis kui vie pääl `juoksi, siis ei õld `karta `katki `mennä

(joogijanu) `juoma janu `üellässe `ullemb õlema kui `süömä nälg

`süömä `nälgä `kannatab inimine `rohkemb ku `jooma janu

`juoma ädä `üöllässe viel `suuremb õlema kui `süömä ädä

kui ma ei õle rahul, siis `naine `ütleb, ära jorise `ühte lugu minuga

`jussiein (Nardus stricta) `kasvab ku sia`karvad, lühike ja kõva

tämä vabiseb ja `räägib `justa ment kui `aige laps

`trehvasin `juure [maarjasõnajalale], ku õli juba `õilend, jo `marjad `küljes

kui `uuel kuul paned, siis `kasvavad kole `juurilised (juurikline) `kartulid

(ajaliselt) kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha

kell käib ette, `jõuvab `rohkemb kui `õigus

jälk `vahtida kui inimine `kõnnib vanad nakkid `seljäs

`kuerad, jänesse agijad õlid ja tämä (koerapoiss) `süötäs neid ja `kõrjas kokko, kui jahile `läksiväd

siit on juo `kümme `aastat kui jäin lesest

(jõllitama) `jüllitab `silmi ku tige ärg

juripäiv pidid `krundi päält `vällä `lahkuma kui rent õli tasumatta
juri `päiväl `naised `käisiväd `lüpsikuid turutammas `körtsis
juri`päivä `ommiku akkas vana `karjane `kõrda `käimä
kui juriba on esimine `kaste maas, siis `jaagu`päiväl on `lõikus kääs

kui vikkasti nenä ette jättäsid `kasvamaie, - - `kaare alused `kasvavad

üks `kapla (oherdi kaba) on `mitme oherdi `pääle, `kapla `vasta `tuetad `rinna, kui `puurid

`katri sula ei jää `enne järele kui `andresse päiv tuleb

kui kuu kaduneb, siis sie on kuu kaduv aig

paremb `aasta `uotada kui kaks kahetseda

tänä `ommiku on vesi `kahles (jääkirme). kui `tõmmab `juele `kahle `pääle. vähe on maa `kahles

kui poiss magab `tütriku `juures, siis `tütrik on `kaissu laps (kaisus)

ku `üiad `metsas uu, siis mets `vastab `kaaga `vasta, siis `kuuled `metsast kaad (kaea: kaa = hääle vastupeegeldus)

kui `kuhja `malgad `pandi `paaris, siis `naisel `kaksikud `lapsed

terä lähäb juo `kaksi`kõrrute, kui üle `liia `käiäd

(ujupõis) kalaing tieb `plaksu, ku `katki pigista. `andasin kala`iŋŋe `kassile

kalasaak [on] ia, kui maas ja puus `ämblikud `võrkusi teht

vanal kuul kala magab, siis [uuel kuul] on ia kala `saagi aig

oh sa va `kalbakas (hulgus, logard, kaltsakas), `kõnnib kui sant `pitki mad‿`ilma

kalikas on `pienike puu, jämedamb kui sõrm

ku kanapojad vana kana `tiiva all (lapsed ema ümber)

(karistusest, vastutusest) kui sie süü `kannab, siis saab alema `ammeti, kui ei `kanna, siis saab `järsku `lahti

`kanga `tempel `pietakse `kanga pääl kui `kuutasse, siis on `kangas `trammil

kui on vähäm kui puol, `anna `mulle üks `kannikas `leibä `lainust

ku minu oma `vällä `kaotad, siis `õsta `mulle uus asemelle

kui ei õld kes `karjas käis, siis `tehti sigule ühe maatükki `ümber aid

jumala kari (karistus) on tämä pääl, kui jumal karistab `miski iest

mets karib (suure leegiga põlema, lõõmama). mets kui põleb, aga õli `kaŋŋe karimaie

kui ahi küöb `õige valist, ahi karib

kui `üövel ei tie puud `puhtast, siis `üöllässe `karmendab

kui `kuopa ei õle, siis tehä `kartuli `kuhjad (talviseks säilitamiseks õlgede või põhkude ja mullaga kaetud kartulihunnik) `põllule, `panna `kartulid `unniku, õled ja muld `pääle

kui õli jalg maad maa `pinnast allpuol, siis õli võru `ümber, õlest võru, `muidu `külmäs

`este ei õld `iuksed, õli `karvad, `karvad mustad ku süsi. kenel on `karmed `karvad, sie on kuri ja tige

kui `võtsid `pienest `õtsast `kinni siis jämeda `õtsaga `võisid lüä

kui tuli `einamaid `ruokida, `jäeti ikke `kasvupuid (kasvama jäetud puu)

kui `järsku lagedast tied, siis ei `kasva iad `eina

kui `õstab kõhe, siis tehasse `kauba lepping

`naised tegiväd võid, kui `kiegi `johtus `uksest `sisse tulemaie, siis `kauhkas (hoogsast kiirest liigutusest) sava `alle `kausi kõhe (et kuri silm ei satuks peale)

kui `talvel mies `kõnnib `püksi `kaulusseni lumes, siis suvel `kõnnib `põlvest `saate rohos

kui jänn on `kieles, siis ei saa `üella `erri (r-häälikut)

kiel lai suus ku raudlabidas

kui on `kieruline jõgi, jõgi käib kõverikku `kangest

oo ku `kehkevill sa tänä õled

kui sai `kehväst [nõule põhi], taa‿i akkand `juoksema

vaha ja siep, ku ei saa iast, piäb `uuvest `ümber `keitämä

`uhkust täis ku kekspüks

`kerge ku `pärmiga `kerkind

kui üvägä `kinni `annab, siis on trahv `kergemb

(vähese mõistusega, kerglane) `kerge aruline, tämäl on vähä `arvo - - `justament kui laps `räägib `tõine

`mõisa kõhas ku lokk käis siis `tarvis akkada kesk `ommikule (keskhommikut sööma või pidama)

`este kui lähän `villa `veskile siis `unditan `villad ära ja siis lähäd `sinne `ketruse `massina `juure

kevädine lumi on enamb kui sügisene `sõnnik

kui `valla `kohtoga rahul ei õld, siis läks kihil`kunna `kohto (talurahvakohus)

kui paremb silm kihub (sügelema), siis saad `naurada, kui pahemb silm kihub, siis saab ikkedä

`kihvad suus, kaks `kihva, pikkemmad ku `tõised `ambad

`aablane ku `niulab, siis inimine `püijäb `surra `kange `kiuhtiga

ku `jalgudega `kiigutad `süögi ajal, sis `kiigutad vana`kurja `lapsi

`enne kui `klaasiga `lambid tulid, õlid `kiilukid

vana `rahvas `kiidavad kui mürina ei `kuulu ja `välgud `käivad - - nüüd `külvab `sieni

ku laps saab `aiget siis `kiljatas (heledalt karjatama) kisa

ajab pää `kilkisi täis ja kihisemma, kui `mõtled `siie ja `sinne

kabustad ku tehässe appanemma, on `kimburad ja kibedäd

`kimbur piim, ku ta on kese appu

juo tänä on `kirkamb kui `eile õli

`surne südäme `kõrvad `kuulevad keriku `kella äält, kui `kella `lüässe

`kirja`niied (niis kangamustri lõimelõngade jaoks) paned, kui tied `kirju `kaŋŋast

siis kirjutetta nimi maha (välja registreerima, kustutama) `raamatust, kui inimine sureb `vällä

ärä `enne `kirvest `kiida, `enne kui ta `raiub `riida

vajob kõhe ku vana `kirves vette (ei oska ujuda)

`viskab ku `kerisselle `klaasi (klaasitäis) menemäie (see, kes joob palju viina)

obose jala klabin (plagin, lõgin) õli `kuulda, kui obone lüöb `kapjudega `vasta maad
kas sie ketti klabin ei erota [magajat] üless

`enne õli `mõisas `kuerapoiss (jahikoerte eest hoolitseja), `ratsa `sõitas `kuerade järele, kui `saksad `käisivad jahi pääl

kui `lapsel on `kuera viga (koerahaigus), siis piab `arstimaie

kui köhä iil `pääle tuleb, siis kõhe eng `kinni

siis kui päiv juo üles `tuiseb ja `päivä `valge `akkab siis `koidiku `valge (koiduvalgus) `kustub

`koido `valge õli kui `ommiku vähekese akkas `kuumama

ku külä kuer käib `õuesi `müödä `õtsimas, mis kätte saab, `ütlevad et kolar kuer (hulgus)

kolm`ainu jumala pühäd on `enne kui `Kristusse tulemise pühäd akkavad

siin `seinä `ääres on `kongid (tühjad tarud), kui [mesilased] sies on, siis on `linnubud

paremb ikke `suoja `surra kui `külmä `kuoleda

nied `saaremehed ku `neie kääst `silku `õstasid ja üväst `maksasid, siis näväd tõid `kuorenkala
nied kalad õlid `suitsedettu ja `lauditu `kuuse `kuore `piale, õlid `küpsedettu parajad tahedad süä

`ennemb kodo `kuorikul ku `võõra või`leiväl (kodus on parem)

kui jumal ikke laseb elada, eks me siis saa `õige `kõrrale ja tüö `tehtust

`este sai tehä `korvi`ruudud (peergudest sõrestik korvi tegemiseks), üks pierg ülävält, `tõine alt sis panid niipali ku `suure tahid `korvi tehä

(kosjaviina pudel) `kõsjapudeli tõi tuttav `naine `pruudikodo, ku sie `vasta `võeti, sis `määräti kokko`saamine keriku `juures
ilisemmäl ajal tõi `peigomes ise `kõsjapudeli `neljäbä`õhta `pruudikodo

`saunale `tõmmeti vanast koso (kuusekoorest) kattus `pääle, kui `kosko õli. `varju alune õli ka koso kattusega

`ärga `kossudetta - - koss koss, koss koss kui ei taha iast `menna

ku õlid praed `tehtud ja `katletid (kotlet), `ütlimä et `saksa süök

(rattapöia höövel) `kougo`üövlil üks sarv ies, `kougo`üövli `sarvest `oia `kinni, ku lükkäd

kui `kougiti `nahka, siis nüör õli jala `küljes ning `kougiti

kui on jo neli`kümmend `kraadi [palavikku], siis sie on jo `õige `aige

ei õle `liiast külm, on `kraadi kaks ehk kolm

on vast kraakjalg, nenäalune märg, a `tõise `külles ku `takjass

tämä [mesilane] tuob `kolme `päivä `kraami `kaasa, kui vanast puust ärä tuleb

kui `teie että pese oma `silmi, `kõnnita `silmad `kraamas (kasimata, räämas) ja `kriimus

ku ta magamise päält `kraamob (ehmuma), sääld tuleb pelomine

kui jää`lõhkuja `sõidab `laivude ies, siis on suur kragin ja mürin

kui `einad jo `kaunis kribedad akketi kokko `riisumaie

(kriipsmaaker) kriipsjalaga `märgin ku sügav tuleb [puunõu] `uurde `lõikada

kui ahi must on, siis tehasse `kriidiga `valgest

kui ahi on jo küdend, siis `pannasse `kriiskad `jälle `augu `pääle

`krundimies (taluomanik) kui ei `jaksand, pidi `palkama [töömehe], aga tüö pidi `tehtud `saama

kui on `liiga kierd lõng, siis kruuspääd (keerd lõngas) `lähväd `sisse

kui `tangu tehä (veskis), siis `tosteta kivi kive `tellimise `kruuviga üles

kui `räägid tigedast, siis on nägu `krõmpsus (kortsus, krimpsus)

kui madal vesi, sis kõhe kived `krõpsuvad (prõksuma) kõhe [vähkidest]

arakad krägisevad, kui pesä ligi saad

krüüks on sie on krüükslind, `laulab krüüks, krüüks, siis kui `santi `ilma tuleb (leevikese laulust)

kui `omme on ilus ilm, siis `lähme `eina`maale

`tuetuse raha‿i õld juo `kuigi suur

ei õle saand `kuigigi pali `eina kokko

nattuke `naljast `anti sabaraha, peremes `pistas pihu `kuigipali

õppetaja `kuigipali `tundes sedä oma `kuolilast

külluses, rohkesti nüüd ei õle `usku ja nüüd on `vargaid kui pali

kui puuleht sügise maha kukkub selite, tuleb keväde pali vett

kui panema pihut kokko, siis on käed kulakas

ku viis`kümmend `aastat õlimma ühes eländ, ss‿õlid meil kuld`pulmad

kui juo `iukse`lõiku `massin tuli `liikvele, sis `poisikestel `aeti piad kõhe kulist (paljaks, nudiks)

(millegi kiirest levimisest) pahad juttud ka `lähvad `laiali `nõnda ku kulutuli

`katsutasse `kuotjast (hobuse jalg) kui on `suoned tulised, siis on kabjas viga

kui paned `piimä `katla kuppastumma (kupatuma), siis akkab kohomaie

(ma) `kuprin kupardama kui pere`naine on lina jo `välla `kuprind, siis `panna lina vette

akketasse linu `kammimaie ja `kuprimaie

kui `issand `inge `annab, küll kurat `toito tuob

kure `ernes on jämedamb ja `suuremb kui `iire `ernes, `metsäs `kasvab

kure `mõõga juur `kisutasse `vällä - - kui luom punasel on, kuseb verd, siis `anneta

(kurguhäälitsusest) `putka `Annel õli `kurgus `kurgu konn, `ühtalugu `tõmmas, kui `rääkis ja `nielas

kui `veski käib, siis `veskikived kurisevad, `tievad jahu `pienest

`lapsele `kurja`silmaõli (arstirohi kaetamise vastu) `aptiigest sai küsida, punast `karva, kui last õli paha `silmaga vahitud

kui `kurku ei õle, `miska sa siis saad `süia, `kurgust `nielad `süömise `alle

läbi `sõela `kurnatasse `kaera jahu kui tahetasse `kiisli teha

ku aab [hobuse] siest täis, võtta sibul, `lõika `katki sie sibul, pane kusetorost (kusejuha) `sisse ja akkab vesi `juoksma, ss‿lähäb üle sie

ku kusi soriseb ja `aiseb, sis tuleb sula

(kusepeetusest) kui kusi `kinni on, siis kusi seisap

kui kabusta akkab pääd `kierama, siis `kuulme lehed `kieravad kokko

ku `selge, siis on kuu`paistene üö

kui on kuu`varjutus, siis kuu ei `paista, `taivas jääb pimedast

`metsäs `ninda suur kelin kui puu `linnud (mesilased) `kõrjavad `puide päält sedä magusa `kastet

kui kase leht juo `kõlletub (kolletuma) ja kukkub maha

(löögist, koputusest tekkiv heli) `võeti siis leib `ahjust `vällä ja siis kõpp-kõpp, kõpp-kõpp `sinne alumise `kuoriku `külge, kui leib kobises, siis õli `küpse

`kõrges tuas sue `sõisab `kõrgemmal kui madalas tuas

(lauluhäälest) [tal] ia kõriauk, ku `ääle `lahti lei, sis kõhe ku oreliga võttas

`kõrvad ku obak`siened pääs, `suured `kõrvad ja `paksud

kui inimene saab vanast, siis jääb `kõrva `kuulemine `vällä

kui torm tuleb, siis tulevad kõva `kaulad ja kajakad `maale

tund `aiga `kõrjasin kõvaste (vähemalt, mitte vähem) vist `mustikaid

`ninda ku kõveldi - - pikk inimene ette`puole kõveras

rie pakkul on `präiguski `silmussed, `silmussed on `ümbär kõdara, `kie‿se (mis see) rie kõvindus on kui pakk ja `silmus

mul õli ka `nuorematte kähärpää (kräsupea), kui vähä pikkemäst said, kõhe `kieräsid

kui ääld ei õle siis kähiseb `vaide

käib kõhe `pääle kui `mustlane

sinä kuradi käkkinägo, egä sä `targemb `ühtä õle ku minä

kui mehel on `naine ja piab tõist naist ka, sis nied kaks naist on ühä `pulga kälid

kui `naisel [on] oma mies ja käib läbi viel `tõise mehega, sis nied mehed on ühä `augu kälid

`känkäräd `jäävad kõvale `maale kui `künnad

keväde kui kägo kukkub, siis võtta `ommiku käo pettist (linnupete)

on saand jo küll näha kuda täid kuderdavad `kärna `kuorikute vahel

ku `kärnä`lällä on pali `einama pääl, tuleb üvä ein

kui käed `käivad, siis vats `naurab

kui `saivad `kaubad kokko, siis peremies `andas `rupla käsiraha (kauba, kokkuleppe kinnituseks antud raha, tagatissumma, ettemaks)

kui [vokk] juo vanast jääb, sis `pannasse `kääve vokkist (millega käävipulga abil lõimelõnga poolitakse)

kui köhä iil `pääle tuleb, siis kõhe eng `kinni. `pihlakas on köhä rohi, `kõrjas `pihlaka `õisi, tegi tied

isä `vahtis `võõrite kui küläinimisi õli ja `liiga sägisesima

(abstraktsemais väljendeis) ku vanemad `onvad varassaned, on sie viga `lapsell juba `külge `sündind

kummuli kui [kuu] on `küllikalli, nokkad `alla`puole, siis on sadune

kui `söönust saan - - saab vähe `aiga `küljeli `õlla

kui keväde võttab külm `konna kudu, siis `augusti kuu sies võttab `kaurad

`külmä ies `ninda ilusad `juoned tulevad üles [taeva]

`paljass külm on `ulga `külmem kui lumega külm

tie nüüd `kuuma tied, siis on üvä `juua `külmaga

kui `pilved ei õle ja `taivas lüöb `välku, siis `taivas `külvab `sieni

kui rukki iva on jo kõva ja kõrs on `valge, siis rukkid `küpsed

kui tämal siest midagi valu on, siis kui on `küürakalli, `annab siest valu tagasi. `küüräkälli `kartuli noppib

vahel `lüöväd `valged plekkid `küüne `külge, ku `küüside `küljes on `valged plekkid siis `küüned `õilevad

`kitsad labakääd ku `lestid (saapaliistud)

ku nua `laiva (pikk õhuke valge pilv) terävämb õts `merde lähäb, sis pidi `vihmale akkama

luom on `lahja kui krobi

ku kattus sai `lahmatu (õlgkatust lööma, lasnama), sis `pandi `puused akkid `päälä

`viimist `aastat `üeldasse `lahti `laskemise `aasta, kui `lahti saab `kruonost

kui parajas ei õle, siis on lai (liiga avar)

siis pidi tämä (leivataina) `vaalima `ümmärgusest ku kana muna ja siis rõhusid tämä `laialli

kui `lambad õlivad `lehmä `laudas, siis õli `lamba aid `nurka `tehtud

`näitab päält tasane kui `lammas, aga kuri südä on sies

(lohmakast esemest või suurest, priskest olendist) Kuhi sai lai ku larikas

tämä on paks ku larikas

kui pali te ikka larite, `viimast `lähte `lõhki

`ühtlasest kuub (koob), ei lase üht lasindase (*lasindane 0 kangakudumisel ühe lükkega edasi lastav osa lõimelõngu) täit `lõtvemast ku teist

kui laps õli surd - - eks siis lase küll `silmavett (nutma)

kui `jõuata `enne `koitu kõik ahed maha ja õled rabistatud, `saata ka terakese `laugusi `kinni `lassa (suigatama)

sepp tieb pajas tüöd, kui raud lähäb kõvast, laseb tules tagasi

laupäeviti ikke `laupate `tehti kui `värske võid `tehti ja siis `tehti karaski ka

siis on ahi juo `valmis, ku kerist akketasse `lautimaie

ega `muidu ei `saagi `tohtri paberid kätte, kui `laudib kõik inimise `kondid kokko jäse jäsemelt

kui `saavad `süönest, siis `viskavad `pitkäli lebämaie

kui `saavad `süönest, siis `viskavad `pitkäli lebästamma (peale sööki lebama)

kui vagane on, siis tule liek käib `õtsekõhe üless

`metsas ka, kui tuld tehä, akkab päräst `liekimaie

paneb `enne `lehkimaie, kui tülist mend

vanad inimesed `korjasid `lehmä `rohto (-rohi = taim), kui piim läks pahast, venimaie

(kuni üheaastane emane veis) lehmvasiku vahitakse kõhe kui `sünnib, mittu `ammast tämäl suus on

`külvämä ei akkand `enne, ku akkas juo mets `lehtima (lehte minema)

kui leib `laual on, siis pidädä `leivä nägu (lõigatud pool) oma `puole õlema

kui tuba õli `liiga palav, siis `lasti `leitse `vällä `leitse `august

küll sai `leksida (haspeldama), `enne ku `kanga jagu kääs

`lennu teräl piab õlema, kui `niidäd `jussi `einä, kõva `rohto

kui akkatasse `saapaid tegemaie, siis `pannasse lest `sisse, `saapa lest

`kitsad labakääd ku `lestid

`liplikud sittuvad kabustie `pääle, sittast tulevad `ussid ja kui ei tappa maha, siis keväde tulevad `liplikud lagedalle

`pehme ilm, kui on kevad ligedal (ligidal)

kolm `rupla sain kuus, `massin `maksas viis `rupla, `tieni ligemälle kaks kuud, ku saad tasa

savi pott, `kaunis suur ikke, `ninda kui juo ligemälle `ämbär `aiva

kui `naisel tuli juo sie `sünnituse aig ligi, siis mies pani obose ette, läks `amme järele

kui ta Lügänüse keriku ligidalle sai, tuli tuttav `vasto

liha lottendab `seljäs, liha väriseb ku `kõnnib

nied `taŋŋud läks `kallimaks kui sie lihtjahu (jämedam, kroovimata jahu)

`kümmikul ei õld `ühtä parema `palka kui liht`soldatil (reamees)

kui minä tien `liigud, siis `annan minä `liigu raha

kui ei õld lugemine `selge, siis kuol`meister võttas `lapse `sõrmed pihu ja lei `liinariga pihu `sisse

`enne kui `mõtsas `lõigeti, `lõigeti ikke `liipri pakkud

kui puu `riista tehässe ja [laudu] `puudu tuleb, siis `pannasse `liistak `kõrva

silmnägo on nagu `lauva `liistak, `kõhna puha

kui õlu `sõisas, siis `tõmbas kõhe `liistumekki (kolkunud, seisnud maitse)

(jook) kui `poisid `läksid `naisi võttama, siis `viisid pudeli limunaadi

kui [linad] `kolgitust `saivad, siis lina luud (puitunud linavars) `langesivad maha

minä kui õlin `silmidega `ospidalis, siis alastaja õde `näitäs lint`ussi (paeluss) pääd

kui `arvad ja lühikesed `iuksed, sis `üöldi `lipsupää (hõredate juustega inimene)

`este ku paned roho [hamba] `pääle, siis valu lisäb

kui ned `einäd said kodu `tuua ja `lehmidelle `anda, siis ned `lehmäd lisasid kõhe `piima

kui - - `vihmaga vett lisas, siis sie `andas säält `siie jõkke `jälle kala

kui on vähe maad, siis piäb `saama lisändikku (lisamaatükk) `juure. lisandik `anti `mõisast `mõisa`maade jagamisel

libedä pääl kui jalg `puutub `künkä `külge, siis livestub maha

eks neist `niinep̀uist `saigi `niini, aja `lõhki ja tuleb ku lodin taga

kui `kaalika siest `kaapis `mähket, siis jäi lohk järele

nied lohod siis, `tõmmeti pää `puolest ja nied `lauditi `tõrre `põhja - - kui keväde õlid `kapsad `õtsas, siis `süödi neid `tuoreid `lohkosi

`jälle `tängerdab ja `loigerdab (tuigerdama, taaruma) kui `purjes mies

laiv `loksob, kui meri käib ja vahotab

loojunud `enne `õhtalle ei saand, kui päiv `luojas

egä vist kavalama `luoma ei õlegi kui unt on, ku täma `karja tahab `tulla

kiri `lammas just ku ubidega üle `luobitud

vihmasagar heinaajal luovõttaja tuleb, tie nüüd `eina, kui tahad

mul omal nenä `lotsis, kõhe ku `panniga `lüödo nenä õts `alle`puole

kui `laia lotti (lobjakas, lörts, märg tükkis lumi) akkab sadama, siis on sula ilm

ku kodo `saima, sis viel ludisesin (lõdisema). tulin - - kodo, ludisesin `külmäst

kui `sandid `päiväd on, siis [mesilased] tulevad siest `vällä `luhtimaie (õhutama, (end) tuulutama)

kui lumi akkab sulamaie, `pehmest jääb, siis seda `ütlema lume `lortsust

ega lume `lälläd (lumelill) õle iad `lälläd: ku `lapsed võttavad suhu, tieb `aigest, on `kiuhtine

(helevalge, täiesti valge) lumi`valge ku kriit

kui `riistale varu `pääle `panna, siis lüöb luppistamma (lohku, mõlki minema)

pajost ku akkad [looka] `painama, lüöb luppi (mõlk, lohk) `sisse

kui `ahjud `lupjad (lubjaga katma), `rohkemb on vett kui `lupja

`taiva `luugid `lahti, kui `kangest saab (sajab)

`korvi vits lõhestatasse, kui `tervelt on jäme `panna

`nürjä `saega kui `lõikad, `üellässe, mis sa sittaga `kihnad

sügise `läksid `metsä ja nii`kaua ku kevädeni sai `mõisadelle puid `lõika

kui lõppes `lõikus `väljal, sis lõppes meie `lõuneleib

ku kase aud leid lõminaga (hoogsalt, lahvatades) põlema, sis sai [ahjule] `kärmäst pelt ette `panna. nied `rondid ei akkaned lõminaga põlema

ku lüöb pakku kahest, siis saab kaks `lõmmu

kui pakkult saab `kaŋŋas `õtsa `puole, `jäävad `tutkamed järele, siis `pannasse lõppetuse puu (kanga lõpetamisel lõimedest läbipandav puu) säält läbi

kui mina õleksin lõukuer, siis `süöksin `mõisa `luomad puha `nahka

`toidu kraam kui `sõisab `ummussis, siis sie `tõmmab `lämbind (läpastama) magu

elo aig õld `niisike `lämbonenä (nohiseja), nenä nohiseb pääs, ku pali `silku süönd
(ninasulg) nenäs `lämbo, sis üks puol nenä `kinni, üks piuks ei käi läbi

nüüd `lämmästäb lund küll [öeldakse], kui `talvel kõvast sadab

lämbe `raske, `lämmu õhk, kui on `audene ilm

võttas `läntäjala (laiskvorst) `naisest, kõhe `sössodetti, kui `nuorik jäi kasuka `uotama

kui on jalad vigased, siis `ütleväd `lääpäjalg

kui `massin `peksäb ja rihm on `lötvä, siis ei via `massina `ümber

`lüöväd kääd kokko ku `kaubad `valmis `saavad

(öösorr) lüü`türri `kuuled `õhta, ku mets on `vaikne, keväde `aigus

kui enne maarja päivä varesse muna pesas siis sue varane kevad

`saadu tegu ja kuhja vedu kardavad tütrikud kui madu

tuul magab [öeldi] kui vagasest jäi

egä siis enäm maganikku (magamine) ei õld sie luttikas ammust ju nda ku nõgelane kõrvetas

mina tahan ikke tahedamma süömist ennemb kui mageda

ku `lapsed pahandust on tehnd, siis ema `mainitseb `lapsi

(naisest) naine on maja lukk tõine naine on maja tühendaja vieb põlles rohkemb vällä kui mies obosega sisse veab

kui `paaris `malgad paned - - pidiväd tulema lambale kaksikud talled

põsed ku mantsikad

mõnes kõhas põllu pienra pial kasvab küll mansiki

lähma nüüd mansikuid õtsima

`mantel on lai ja `paltu on `kitsamb kui `mantel

kui mareta päiväl ja seitsme veljeste päiväl sadab vihma siis on kas seitse päivä ehk seitse nädälä taga järele

ku vie kõrjab naha alla ütlevad masso·llist. masso·ll (vill, rakk) tie katki siis saab tervest


Jõhvi


(laste häälitsusest) mis te kidiseta sääl kui ei jää rahule

`neljabe `viedi `kuulavus pudel ja kui pruut `vasta võttas no siis pidi ikke `naisest tulema

`laupa `õhta kui pühäbä `laulatama `mendi `läksivad siis inimised kokku
`peikme `puale `läksivad `peikme ja `pruudi `puale `pruudi `pulmalised
sie õli kogumise `õhta

kui `laulatamast `tuldi `vällä siis `pruudikodu, siis sie `õhta üks tugev mies `luopis siis `terve sene `pulma`rahva põrandale, kõik üks`tõise `õtsa `unniku - - seda `üäldi siis kogumise `unnik

`pruudi ema ei `andand `kasti `enne kätte, kui `peigmes lunastas, peigmes pidi raha `andama

kui `pulmad akkasid `vällä `lahkuma, siis õli `kapsa `putru (paksud kapsad tangude või kruupidega)

paar `kõrda sain `painandikuga `elpida, pani `alle `metsa kui tuul

`erne palud, kui [on] `erned sies

tämä `külvämä ka‿i mend `enne kui - - jälle mets läks `iire`kõrvu

kui on ilus ilm, siis akka `luole, kui on `ilge ilm, siis akka `niitama

kui `inged tulevad (hingedeajal)`riega, siis tuleb pikk ja külm kevade, kui `vankriga, siis soe ja varane kevade

`karvad (harjased) `kasvand `rindude, ei saa laps üväst `engada, kui nied `rindu `jääväd

[kui keegi imestas] toho·h kui `priske laps, [vastati kaetuse vastu] imesta `itsi ja `musta `kassi `putsi

kui `jaani`õhta läheb `päike `selgelt `luaja, tuleb ilus sügise

köhä kui õli, siis põledeti jala alusid

`õhta `uade `süädi kui tüä `juures, siis `sõisujalu

kui ühe`kõrra `mõisad jalul (majanduslikult korras, kindlustatud) on, siis

kui niie silm on `katki, siis jättab tiba, õts `juokseb tiba

oh sa juhan, kui tuli üks mies `siie

koduses elus enamb `julmima (toores, südametu) miest ei võind `õllagi oma naise ja `laste vasta ku Ärman

`juuksed `allid kui õbe

kui `saivad kõik `viljad maha, siis pidi `viina ka `kuigi `palju olema, `vilja `juure `niisutust

ku niit on `pienikene, siis `tõmma [kedrates] linu `juure

kui te oma jörina (jorin) maha ei jättä, siis mina tuan `teile `tetre `leiba mekki

kui sa raha ei taha aga kas sa siis `leiba ka ei taha vai

`kaaruss on lõng, `läigib ja `karvane, kui `kuutasse `riide `sisse, `paistab iast `väljä

isames õli `peigmel `kaasaline (kaaslane) kui `mendi `laulatamma

just kui kabelist vällä kargand (väga kõhn)

lähäb `tuulelt `vällä (kui ägestub) siis ragiseb kui kadaka `põõsas

ega kade keela, kui elde imustab

kui õla luu on pihast `välläs, õla tuleb `kaentla aluse `auku

vikkasti tera läks kahe`kõrra (kahekordselt, topelt), kui kive leid

kui inimine `istub ja - - pia vajub ikke nõks ja nõks `alle`puale, siis `üäldi, et trükkib kalenderi (tukastama)

kana`varba `õitest tehakse tied, kui `miśki külmetus`aigus on

kanermu`varre tied `juadi, kui `rinnad õlid `aiged

`kaŋŋas `pandi `auduma. ku `kangass `valmis on, siis `autasse lehelisega.

`kanna nahk (koodirihm) on `varta `varre `õtsas ja `teine õts on `varta `varre sies, kui `peksädä, siis käib `varre `õtsas `ümbär

ku mina juo `karja`kõrraline õlin, `karjatse `sällist `kõlbasin

mis riid sie on kui `karva `kiskumist ei õle

luha ein `pendis vähe `pehmemast, kui `sõisas `kaste all

kui `katra on rukkis, tieb `leiva `mustast

kui vokkiga saab `niidid `ketretud, siis ajama kehadelle

`enne `käärimist lõng `aeta kehale

`neie `aastade `kohta, `mõtles `kerge (kergejalgne) kui `poisike

ma nägin kui `keulasivad (halvasti sõudma)

kibe kui `kirbu `ammustus

obose jalad `lüevad kalo·ppi, klopp, klopp, kui `kruonu vägi läheb

kui [kaevanduses] tieb `klõksakka, siis `katsu kõhe `varvast `viskada

`kuera `kaela sõlm on pahemb `lahti tehä kui merisõlm

kevadine jää (teedel), kui lumi juba sulanud

kui viina `juodi siis `tehti kono, raha `pandi `ühte kokko

vikkast peab olema `kougul (teravnurkselt), nenä `alla`puole kui kand, siis paremast `niidab

seda `kraasindast `kraasiti `ninda`kaua kui kõik õli levendastest `tehtud

kui `krahmas ühä ma`ilmatuse `suure kotti `selga

`kriiska uks (ahjulõõri kaas) piab `kinni õlema ja `kriiskad päält `vällas kui ahi küöb

õle kubelik (väike kubu) `panna verava `alle, kui tuul õli. kattusse `räistä kubelikkud on `puoled kubud

`pandi `linnu `muodi kuju üless, siis kui elos lind tuli `sinne `juure, siis särotetti `püssigä, sie on sie kujudel `käimine

siis kui sie Nikkalai valitsus läks kukker`palli, siis tuli `Kere·nski valitsus

senest tuleb tark poiss, vahi kui suur kulakas (kiilaspea)

pese oma kulakas `puhtast

eks kuluses kui õleses sul `andada

kui jua kuak üläs kohutas - - siis `võeti `kontsuga `panni `servast `kinni ja plaks `lauale `kummuli

kuningakübär on pisem kui mago

kured nokkivad `jalgu, siis kui `lapsed `käiväd vie `loitudes `palja jalu

senel on pia kui kusi pott `õtsas

`otsisin sind kui kuud ja `päivä taga

ku lõng on `liiga kierd, siis lähäb `kuuruspä `sisse

`ketra kuu`valges, kui ei saand eli

kui `paksust mend, siis `üelda `suure `kõhtu mend

kui pali piab inimine kõhu iest `orjama

kui inimesel on kõhus `tihvuss (tüüfus) - - pane `piima ja vala sia sappi `sinne `sisse ja juo ärä

kui `kangas kudutud, `üäldi, akkama nüüd `kanga kõri `lõikama

`kõrre (vile) pill [tehti] rukki `kõrrest, kui rukki `kasvas, [lõigati] `nuaga kild `lahti

`rohkem `aukusi maas, kui `tähti `taivas = kõrrepõld

kui `surne kell lüäb siis `surne südämä `kõrvad `liiguvad

kui `kangas ei `mahtund `piirda, siis jäi `kõrvaldane (ääreosa) üle

`räägi kui `kõrvituga

kui õli suur kõva`kuarik sääl [pässi]vihu all, sie siis tähändas miest, siis `tütrik pidi mehele `saama

mehel käppä kui `mändä (suur). mis sa vahid käppäd lottus, tule `aita ka

`niiti kävistamma, kui panen `niiti käbi `piale, siis kävistan

[kui] `pliita ei `tõmma, siis `viskab tuppa ka kübemid, tuha kübemid

kui sai `sieme maha `külvetud, siis õli `aiga `sisse ajada küll

kui `kahte kätt `külväti, siis ei õld `jälgi ies, siis käis üks laps `külvi`rinna vahel `õtsa kõhe ja rapputas õle`kõrsi

kui õli laam tulukene `lahti

`lainajaid on alati `rohkemb kui `andajaid

no kui nüüd õlivad `leivad `jahtuned, siis `viedi `leivad lakka

`sauna`rahvas pidi peremele tegema `päivi, kui tahi `lammast `süätäda pereme maal, nied õlid `lamba`päiväd (tööpäev maaomanikule söödal oleva lamba eest)

ku `kaŋŋass `kuutud, saab lappatud alumise pakku päält `välja

lappan `kaŋŋast `seina päält maha

kui `kaŋŋass on `pliekimas, siis võtta `kaŋŋass lappandase `viisi kokko

lappes `sõisas `kaŋŋas siis, kui `viedi vanutada

paremb lappitud `riide, kui `paljass ihu

kui [hobu] `traavi `sõidab, siis tämä ei üppa enamb `ühti, sis `mutku laseb aga `ühtvisi

latern siis kui õli pime, siis panima lattermu põlema

`õuves õli `laulukuor - - kui obuse päält maha tulimma, siis `laulukuor akkaski `laulama

lavastin `palgi `väljä. kui `lüiä kahelt puolt `vastamine laast `välja, siis on lavastamine (tahuma, laba sisse lööma), siis palk ei `viere

ku `käärita, siis `oita lies laud (käärlaud) käes, siis `niidid `juoksevad `aukudest läbi `käärbude `pääle

kui `lievikesed ja `teised `metsa`linnud tulevad `õvve, tuleb `varsti `tuisku

kui kleid õlid `seljas, sis obone õli kõvast rakkes

kleid ei `lassed `rangisid `kaulast `vällä

kui õli `künklik maa, siis `pandi `lennuterale, siis ei mend mättä

`lennuterale kui `pandi, siis `lõigeti lüä õts `õige vähä `viltu, `ninda‿t kui `jällä `võeti lüsi kättä ja `pandi vikkast maha, siis terä `vahtis `niitajale `silmi

ku `tieta leppingu, akkan `tüölä

no tegi leppingu `valmis

kui on `lesku, leib `leskule `apnema

siis kui on linad kisutud, siis `panna maha, `laodetta `lahti, siis on lina levitus

mett kui [lõim] `katkeb kudumise ajal, siis `riide on `lihti täis

vikkasti on maa teral, kui `liiast kisub maa `sisse

(puust mudel jalatsi tegemiseks) `liistud `panna `saapa `sisse, kui `lüiä puol tall `alle

kui kali sai `õtsa, siis `pandi `linnasse jahu lisast ja valati `kieva vett `päälä `kalja `astja

kui obune jäi pea`taudi, `andas kõhe esimine asi `linnu mett

siis ku õli jää aeg, sis `käisimä jää pääl `liugu `laskemas

kui on ilus ilm, siis akka `luole, kui on `ilge ilm, siis akka `niitama

kui [peer] tulema akkab, tuleb kohe `ilma lubata, ei saa enämb pidämä

`luondane on sie serv, kui `varraste `pääle on üks kõrd `tehtud

kui läbänes omal võid `süiä, sie `süädi siis kodu, ja kui ei läbänänd, siis `müüdi vällä

vanainimise asi, `läigitabki supi puha `lauale, `enne ku `taldriku oma ette saab

kui `vanker vanast jäeb, sis `ruopalise tie pääl `plaksub ja logiseb ja `lämpäb

(taim) maarjaein lõhnab iast kui seda kuivatada

kui õli tasane `einamaa, siis `pandi vikkast maaterale

kui kangas akkab lõppema siis tarvis `kangas maha kududa

kui on lagedad `einamad, `niideta `massinaga

(korduvate lauseliikmete ühendamiseks) nii `tervest tegi kui `tervest


põhja-Iisaku


`olgu palk vai kui suur tahes (Soome: vaikka kuinka suuri), läbi läheb ikkegi

Nigula `Iiup kadund oli jo päris `kirjatark (kirjaoskaja, kirjamees) kuhe, kui `palju täma luges `raamatuid

elavad kui kass ja kuer (tülitsevad)

elab ku iir `viĺja `salves (külluses)

`uuvele tehasse `suuremad `aknad kui vana majale, küll siis tulevad tuad eledad

kui elu ja `tervist, `lähme pühapäe `Iisaku

(väga heast elust) ia elu kui `muaneme `naisel ja `möldri sial

mis'se emarebane's nüüd tieb, kui pojad ära `tõite

(võrdluses hernetera kujulisest moodustisest) `sassaparilad suos `kasvavad - - [pärast õitsemist kasvab] nagu ern `otsa

va `ihnuskot́t (ihnuskoi), `korjab `viimase ku `krüöme kokku

mehel oli iir mis iir näu pial - - Ema kui oli `raske`jalgane, nägi iirt ja `ehmatas ja vot `süńnitaski `iirega `lapse

`einavõrk oli `istme ~ `persse ~ tagumiku all, kui obusega `välja `mendi

`istub ku sadul sea seljas (ei sobi üldse)

vahest vats `iugab, koriseb ja uriseb kui kuri koer

(pikk madal heinavirn heinamaal puuga kokkuvedamiseks) jugadikkudega jõuab ikka `kiiremast kui akkada `saatu tegema

on see küll üks `jõnker (jõhker, hoolimatu) kui vana `karja sõnn

laelamp on valge küll, kui ta laes `kaarab (põlema)

kui üksteist nägivad, kukkusid kuhe `kaela üks`teisele

kui üksteist nägivad, kukkusid kuhe `kaelakutte

kui kodu `kaetus`rohtusi oli, `selle tied võis `põrsa `süömise `ulka `panna [kui oli kaetatud]

paremb `üksi kui tämaga kahas

kui `lehmad `piima olid tulnd, `juodeti `kaituse vett `lehmadelle

`kange kui `piiritus

`kiererattaga `kierasime `köied ja põranda`riide kued, kui olivad jämedad koed

kole `kerge `kontidega inime, `kierleb kui `värten

sie kui üks ime kegutus (väike (lohakalt tehtud) hunnik), sie‿nd `kellegi `eina kuhi

rie pial tal oli küll üks kegutus, kas sie‿s oligi sie kuorm vai

`kergemb on omal teha kui teist `käskida

kui te oma möruli ei jätta, `saate kettu `piale

eks `tohter tegi küll kibeda, kui `jalga `uuris

kui akkab `kiitma oma elu ja `värki, siis ikke puol on vale

sie `viimane öĺp `tütruk, kui `poissisi näeb siis `pistab kilisema

kui ma piaks oma `suure `kuormaga `kimpu `jäema, `aitad ädast `välja

kõrgendik `künkkäs on `suuremb kui kink

kui `kummargil olen, kohe `rinnad `kinni

kui tappama akkavad, siis siga kisendab

ta oleks ilusamb, kui ta `silmi ei `kissitaks

nägu `kitsas kui `kitse jälg

no võttis `naise küll `väetikese, kui vibaliku, `oonukese ja `kleenukese (kõhn, nääpsuke, peene kondiga)

kui `klipsatus käis, eks siis vist mutter kukkundki `vasta kivi

kui kana `kloksuma akkab, siis jättab ta munemise maha, tahab `auduma akkada

täma on `kerge `käega ja torm kui `mustlase püśs, `klähmab (äigama) kohe `teisele ära

(vaevaliselt käivast lehmast) mis sa vahid siin, kui edasi ei lähe, just ku `klämberdus

`koprulehega võib `saunas `pessa, vahutab `ästi kui `siepi `piale `mäerida

kisuvad kui `kuerad `raibe `kallal

minust on kole kui `viskab `laene kohinal `randa

`lehmad `lahjad kui `kolgispuud

ei jõund `kolmegi lugeda, kui tämal juba rukkiside `valmis ja vihk `siutud

sie koppikakoi (ihnuskoi) `veeretas raha `enne mittu `korda pihus kui `maksas

`korbii·tsakas tieb `korbii·ts, `korbii·ts, kui `lennab kevade

(lind) `korssna vares on `väiksem kui kronk
elavad nied `korssna sies ja `tievad `sinna pesa, ei `karda `suitsu ega kedagi

oh `las‿se `kraaksuda `pialegi kui tahab, kes teda usub

kui `teisel silm `väldib, siis sie `krahmab kuhe omale `õlma `alle

kui krapp oli iast kumisejast puust, siis `kuulus `kaugele

`uued `saapad tegivad `essest ikke kriuks-kräuks, kui vanemast `jäiväd, tegivad viel kräuks `ainuld

kui liha `jaotati osadest, `naakusid `lapsed krõmpsluu omale

kui `miski müüb, `krüönib (nöörima) `inge `inna

kui `luomi ei ole, siis `viĺja ei saa

mina elasin Metskülas `kuigi `kaua (mõnd aega)

`kuitab üöd kui `päevad, tüöd ei tie

`ninda `kaua `kuitas `ringi, kui nüüd on sava nagis tüdrikul (laps tulekul)

vahi ku `annan kulakaga pähe

kui `kullerkuppud `lahti `lähvad, siis `terve koppel `kullendab (kuldsena paistma)

ubi kuppastasse `enne kui ei taha `süia `musta suppi

üks `kuraa·sikamb kui `teine, tia mis ära `tievad

kui [mehe] kätte `saavad, siis on küll kurat `lahti (asjad hullusti)

nüüd sie rumal lori keliseb külas kui kell

kui uks tehasse `tuoredest `laudadest, siis sie `kõmmeldab ühe suvega ära

`kange tüömies, kõva kui kivi

käib üöd kui `päevad, aga edasi ei `jõuva = kell

käib `ringi kui munas kana (saamatuna)

eks ta `enne `kärssand `sambla sies tiab kui `kaua, `enne ku tuli `lahti läks

kui `kaŋŋast sai kududa, siis `lapsed tegid `kääveid

küla `süögid ikke paremad kui kodu omad

alb ja paha akkab `ennemb `külge kui ia

`köśsitas sääl kui `külmetand varess

`künnivares - - kui `künnad, käib `künni vaos ja `künni pial

`lehmad `lahjad kui `kolgispuud

vot sis kui pruut läks mehele, sis oli tegemist, `tarvis `lahjad teha

sie on `laiska `nahka, `rohkemb nokkitseb, kui tüöd tieb

just kui `juodik `lallutab

kui rahakoppikat `saavad, siis nad `piavad oma kõrist `alla `laskma (viina peale raiskama, maha jooma)

(armulaualised) `lauva`rahvas sõi pärast, kui kerik `väljas

kui akkab oma `laulujoru ajama‿s pane kuhe `kõrvad `kinni

`selge `peaga on ikka mees, aga kui `veidi `viina `sisse `kallab, siis on lai leht (tähtis isik)

nägu lai kui `leiva labidas

sie tüö läheb minul kui leppase `riega

näe, kui `liĺli (pai) laps, `korjab kõik kloppid ise kokku

kui linu `sueti, siis sai juba iad pient takku

las `saksad `lirbivad (lürpima) [rohusuppi] kui `tahvad, nävad tüöd ei tie

tia mis sa säel `juoksed, kui vesi tieb lirts-lorts `saapa sies

kui `lierist `lahti sain, `pistas õppetaja `mulle kerikus ühe littaka suhu

`naised kui `litrama akkavad, ei siis ole plämal äert ega `otsa

`vihma `kallas kui `ämbri `servast, lomas keik `viĺjad maha

kurk `aige, suur tegu kui suu`täia `lonksti `alle saad

`kõrvad loppendavad (loperdama, laperdama) kui laba`kindad

küll on `suurte `kõrvadega kuer, kui `juokseb, `kõrvad lopperdavad

aga mul lovas (hästi minema, õnnestuma), pold `kapsa`taime tegemist - - `Mahta käest sain ja `vaata kui vägevad

kui `süöma`lauda lurisema tulid, siis mene `iaga

kui oli `veike luom `leikada, siis `aitas [liiguks] `puolest `tuobist, kui suur, pidi ikke `tuobine pudel olema

oled kohe kui linu `lõugutamast `tulnud (väsinud)

küll on paks `naine, kui `astub, siis liha lödiseb

Juhan on kole äge, kui vihastab, akkab `ullemine `lömpsama (lonkama)

tia mis se `jälle Juhani `olla `torkand, kui `kargand `püsti, `lömpsat-`lömpsat `uksest `õuve

sie kui vett tuppa tuob, siis lörts, lörts tie taga

kuhi kole kui lösakas (lasu)

`istub `õuves, `lot́sis ja lösakil (losakil) `jusku vana vares

kui oli `vihmane suvi, pidi vahest mittu `korda `einu `lahti `lüöma

kui `lüpsi `tarkus käes, ei ma siis enamb lase tal jalaga `lüpsiku `ümber virutada

(jututeemadest: sellest ja teisest, paljudest asjadest) sie kui vatterdama akkab, siis `räegib maad ja `ilmad kokku

(noorusest, lapsepõlvest peale) maast madalast kui vähe `kaela `kandma akkasid, õppisid isa, ema `kõrvas tüöd tegema

kui karjamaa oli vihmase suvega märg lärtsus maakene vesi suve läbi jala all

(esimestest pääsukestest) `enne tulevad maa`kuulajad, siis kui jo soojale lähäb siis lennavad teised järäle

suve õhta kui päev madalasse vajus akkasid sääsed kuoris pirisema

on küll teiste piale kielt kandand katsugu nüüd kas on magus kui tämast räegitasse

kui vähetegi mahku saad siis paranda aed ära

kui manitamisega tämast jägu ei saa siis ei `saagi