hendäsä, henelleni

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


eneleni (Eesti: mulle omale) hõlpusambi, jaluleni jõudusambi

unestasin `endasa ~ enese `siie `istumaie

ei õle vigä, küll ma end kätte varal `ihmutan (nihutama) edesi

panen [su] `endasa `keitämä

küll on `kihmand (ahnelt jooma) enese täis

istub `ukse ies, `päivä kääs ja `aigutab, enese `ümbertki ei `viitsi `kõrjada, laiskelajas

õlen `kaubeld `ennast `tüöle
ja kui `miski muu tüö võttan siis sie on eri tüö

tie `ennäst `kombastumma

lohakas `naiste`rahvas, ei ari `ennäst

`tuoneluu mul omal `sääre pääl, enestäse (iseenesest) akkand

enestäsä (<*hen+e+stä+sä) kukkus maha

ihundased puhastavad `lapseihu, igäl `veike`lapsel on ihundasi, ihundased `kaovad iseenästäse

eloiir (tõmblus) ku on `silmas, sis `silmalaug iseenästäse `tõmbleb

ihutased `kaovad iseenestäse

akkas `ulkuma ja iseenestäse (endamisi) `rääkis roho`aias

ise `ütleb ja ise enestäsä `istub (? enesekohane ~ Saksa: setzte sich) maha tie `ääre



keele-taju tuhmudess on hakatud käände lõpulle liitund sä õmastus-liidet tarvitama se õmajuss-sõnana niiGu Viru kesk-murdess


Jõhvi


tuodi patja tooli pääle eneni (mu oma) anije sulista

`tõinekõrd kahekeste kui `õldi, iseenestase nagu tuli mõlemil `kõrraga üks sõna suust

`lammas pidi enese `irtama (Soome: hirttämään = pooma), `ninda kõvast õli `kierutand keti `ümber `kaela

luht eng on kala sies, `luhti täis, `ülgel ei õle, ajab vie `pinda enese, saab `luhti

enesel `silmäd juo une kalikas

siis `pesti `reie tuas siis `puhtast siis enesed


põhja-Iisaku


`suoja `vihmaga on rohigi enese ülesse kegutand

`viskas enese `tuoli `piale läsakille. `istub siis `ninda läsakil, jalad `laiali

`väljas on külm ja märg, ei või enam `ühti `minna likkalt (kerge riidega) end `külmetama

kus sa end nii loppi ja `lömmi oled `kaaninud

`jälle [mullikas] `lätsutab midagi, tea mis ta on `jälle `endale suhu `lõmpsind

no on see küll vast `kauner (ahnitseja, ablas), `ahmiks kõik `endale, ei saa täis ega lähe `lõhki


Vaivaro


`itse enesest siginöd

omal `naine ja kaks `poiga ja `kiuhtiti enese `vällä

votti `lapse enesega `kaasa

(objektina) ise`ennäst `suurenda ja toist alanda


Lügänüse


sie (inimene) on `ninda iseeneses (<*ise+ene+ssä+sä), erakult (/-o-/ eraldi), ei sobi `tõistega

(juhmist inimesest) on ise enestes, ei võtta `kellegi õppetust `kuulla

nüüd tema saab eletustki minu `küljest (kulul, arvel), enesel ei õle midagi

kie `kange on `sisse ajama ja `juoma, lakke vasikas, lakkud kui vasikas `sisse enesele

(kirjurähn) kiri tikk õli `raiund `remple pajo `sisse enesele pesä

ei sie `tõistele `engä, `kuobavaht (salalik, kade), enesele `kormotab

poiss on maiustand endast välla kumpvekkid on õtsas

õlen nüüd `endast `vaisest kulutand, midagi mul võttada enamb ei õle

sul `aiga `kehkidä ja sättidä `endäst

`lapsed `kõnnivad kikki `varbukalli ja `tievad `endäst `suuremast

õlen `endast nüüd `küpsest `ehmatand kõhe, kõik kõhad `aiva värisevad

`kummi pall kui `viskad maha lüöb `endast `jälle `kõrgele maast

kuusk arib `endäst ise, ajab kävid maha ja tieb `puhtast `endäst

poiss läheb nüüd `endale naist kõsimaie

võttas `endäle `kondipugetti (kõhna) `naisest

sie inimene mudib seda `süömist `enda `kõhtu

sie on `neie eneste tehä