erä eri ero

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


erali|ne g -se (eriline, eri- iseäralik)

`lehmäl lei isi ärälise (omapärane, kummaline) `aigusse `sinne emäku

(harva käändub) in eras, -äs, ppl eräid

tailiha ja `kondilihad `jälle `pandi era`astja [pekist]

keriku `sõitasivad pruut ja `peigomes eril obosel

emägä `kaheke·ste õlivad eris `leiväs

paar `espät õli eräs ~ eras (ära, puudu)

hoopis tihud `onvad eri `ullem (m)ad, `sääsed ei õle nii `ullud

üks eri nimi on, ei `johto `miele, `tõine kõrd tuleb kogematta ette

`veskist `tuodi kodo ühes kottis nied `lõŋŋa`kääved (lõngapool), kodo sis panid erälli

`ämmäd `nindä erilli (eraldi leivas) ei õld, ku `präigä

jämedamad terad `lähvad erili ja pahemad erili [sorteerimisel]

`meie talo on eriti

igasugusi `piltisi, inimiste üles`võetuid ja siis ka noh eräid (isesugune, imelik) `piltisi

poig läks isä `juurest ärä, lei ero (eraldi, lahku)

tegi ero (eraldus), akkas `uude `kõhta

ku mehevend - - `naise võttas, sis `pääle `näie `pulmi `läksimä kõhe ero (eraldi leiba)

egä vasikas tuli kõhe [pärast sündimist] juo erä (eraldi olev) `aida `kõrvaldada ja

noh, [särk] `kaula `juurest õli siis era (teise) `riidega `pallistattud

tailiha ja `kondilihad `jälle `pandi era`astja [pekist lahku]

siis (vorstitegemisel) peab õlema üks erä inimine (abiline), et sa `oiad nüüd neist `suole `õtsidest `kinni ja‿s `teine `niidigä ja `kuiva käsidegä siub [vorstiotsi]

eraldi kui saab tulise `leivä `pääle rõhutud siis kuor läheb erälde

leib kohotab erä `kuorele, kohotab `kuoriku üles

(lahtilöönud koorikuga) erä`kuoreline leib. leib `tõmmand erä`kuorelisest, on magedast jäänd. ku [leib] `liiga `kauast `ahju jääb lähäb ka erä`kuorelisest . [leivale tehakse kahvliga vaod peale, muidu] jääb era`kuorelisest

erä`kuorene (-koorine) jäi [leib] seneperä, et õli vähä appanend

sie (inimene) on `ninda iseeneses, erakult (-kolt = eraldi), ei sobi `tõistega

`krundid lahudatta `vällä, igä mies läks eräli (eraldi) [elama]

`vatsa alused [villad] ikke pannasse erali ja `selja`päälised ja `külje`päälised erali [lambaniitmisel]

kuda nämäd (murdekõnelejad) `asju `ütliväd ikke eräli `muodi (isemoodi)

aga iga [kinda] paar on ikke eri `muodi

kui kanal lähäb õga kõri, akkab erä ääld tegemä

kui õli sie, `traksidega põll , sie õli `kanditud erälise `servägä

`sienidell on ka erälised (iseäralik) nimed

[juturaamatus ei ole] mitte minu `kiele`murraku sõnu, aga `jälle noh `niskesi erälisi

tämä (ternespiim) on `niske erälise `maitsega

aga `katri`päiväl ei õld küll midägi eralist [sööki]

ma õlen erä `puoletu

ei õle usuinimine egä'i õle ka `ilmalikku

mõnes kõhas jõel on viel erisopp - - erisoppis on `sõisev vesi

kolm `ammast on suus ja `niedki igaüks on eris `paigas

mõnes peres `tienijad on eri `süögis, `süöväd `tõise `lauva pääl

üks eri nimi on , ei `johto `miele , `tõine kõrd tuleb kogematta ette

nied sõnad (suguorganite nimetused) lähäväd eri kuratimmest

ja `metsiss on ju `niisukene lind tiad, mis erotada ei taha

minä magasin, erotasita minu üles

a kuda neid (mesilasperesid) erutada (lahutama) saab. tie `suitsu, tulevad ülevelt `august `vällä

`kester läks ereli (orel) ajama

`köster on `kange erilaid ~ örilaid (orel) `lüömä


Jõhvi


`kõikil (lehmadel, sigadel, lammastel) olid erad `karjatsed

`mõõdeti kõhe era tükk ja `pandi siis `niitama [alaealised]

[arvati] et ega `meie jälle ei `jõua ikke `ninda pali `niitada - - siis `anneti `meile üks era (eraldi mõõdetud maatükk)

ja siis viel takkud [ketra mõisale] era `niiti ja linad era `niiti

ei `kasvatand `miski era (mingisugust) `asja, õras`rohtu ega `miski

leib, sai, seppik kõik `võivad erä`kuores `õlla. leib tuleb erä`kuorde

`ammetmehed elasid `mõisa `juures, sääl õlid `jällä eramajad (eriotstarbeline)

`lammastel on eräldi veräv

ta (leivalabidas, selle lauad) õleks mend erale (lagunenud)

`reietuast erali elumajad tulivad vabaduse sõa ajal

midagi kas kakstei·st vai kolmtei·stkümend [põllu]lappi igal majapidamisel - - kõik `niisukesed erasuguse nimedega

erelane: erelased

herevil, erevil

`meie tailiha `sualama eri `astja ja pekki eri `astja

`süädi eris `lauas ka [teenijad ja pererahvas]

eri `kiele `murre

[sõle] iga aar õli erist kivest


põhja-Iisaku


leib tuli erä`kuores, kui `naine tegi pattu `leivategemise ajal

pialt oli leib era`kuorne, alt ei old

kaks `leiba `jäened era`kuarsest, `saivad vist `väĺja`võtmisel mudida

suo pial `samble sies sippelgate pesad puha ära `räistatud erilase `süöjal `kuĺlil (herilaseviu Pernis apivorus, hiireviu Buteo buteo)

(süvend ahjusuust vasakul, koldeauk) erisnurk, kuhu söed ahjust roobiti. ka võeti eris`nurgast süsi piibule

(nuut) jahikantsiku põimimine koos käepidega tunnistas `satlermeistri eri oskust

`kontsaliist eri liist poolsaapa või sääriku paranduseks –

`iired `lestaned (ivasid lestadest eraldama) `otrad puolvakkas `suurtumast ära

kevadeti just tekkis `väikestele jõgedel suurvee `järgi `loimi - - `loimud olid juba madalatel `kallastel eraldi, kuni `kuivasivad

[nimi] Krants käib aga valge maneskaga koerale