ise

Eesti regilaulude andmebaas
Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


igas peres ise leib, igas talus ise taar

iga jalg tieb ise `jälje ~ kuda jalg `ninda jälg (inimeste erinevusest)

`lehmä laut õli ise, sia laut ise

Jüri õli ise`päinis (eraklik), kole tige

`kartuli idu saab ise enesest (tegelikult) rikkutud, läheb `katki

kui suvel õli sue siis tämä (piim) ise läks koho`piimäst

ise siest lahk `valged, nied `mustad ivad

(kõva varrega rohttaim) lehejuss - - `niske `alli ise ja ühe leheline - - vikkast lähäb kohinal üle, vat maha ei saa

ise `ähkis ja `puhkis, `kiskus `inge

ise on `aige, aga ikke `lonkab `käiä viel

ise nuor aga `niisike `kontsokai (räbalapundar), `riiet `selga ei saa

ise `liisualune (nekrutiealine) juo, aga `ninda rumal kui vasikas

`krapsas ise `varmalt [reest] maha ja lips `uksest tuppa

mõni inimine `räägib ja ise `lipsib (limpsama) `kielega

ei tiä midägi, ise `litrab (lobisema, latrama, keelt peksma)

`lotrab ja ise lodistab pesu

kuutõbine ise magab, aga käib `ringi `üöse

(kaaksutama = karu kõndimist matkima) `kaaksutas karu `muodi, tegi karu `jälgi, ise pomises, `nõidus

siis tuli `peigomehe emä, pani `pruudile tanu pähä, ise üttel: unesta uni, mälestä mäng, pia nuormies `mieles

siis ämm võttas `kulbi ja lei - - `pruudile pähe, ise üttel, pada ja kulp on mino, aga sia`ämber ja `kaivuvinn on sinu

`saare`mieste kala`lotkaga õlen ise ka õld `sõitamas merel

ma nägin ise karu`tantsitajada ja karuda kie `tantsis

jalassed `painutatti ikke ise. jalasse `paine pakk. jalasse all on viel `rauad

püssipära tegi ise `püssi lae

võttin `käärid ja tahin akkada ise `iuksi kresima (lõikama)

(taim) maa sibul siin üle meie väljä mennä kravi kaldal kasvab tõisi neid ei `uoli `issutada, nied `kasvavad ise, kus `niske `kruusi ja pae`rahkane maa on

mies õli `kargaja, pidas `litsikku. lits ise läks `ühte `litsikku `tuoma `sinne. küläs on kaks `litsikku

(öeld sellele, kes kasutab liigselt sõna ise) ise uppus `voorimehe supi`kaussi

ise lähed vanemast aga tõbi läheb `nuoremast

(õppimata, erialase ettevalmistuseta) ise akkand kingsepp

sie poiss on isemieline, tieb mida ise tahab

Jüri õli ise`päinis (eraklik), kole tige

tämä on ise `muodi inimine, vai ise tabane

on üks ise`värki inimine, `riidelik ja `kiskuja

iselugija `asplil kaks `ambarattast, üks luges `õtsi (lõimelõngu), `tõine `võrkeid. kui sai `võrge täis, tegi kõhe `plõksu


Jõhvi


ise lugeja `aspel - - [temal] `niisikene `karbikene, pulk `küljes ja `vetru all. kui sai täis, siis `kerkis üless ja `näitäs `numbri

neil (õuntel) on ise `ilge nägu, aga nad on iad `süia

kuda ise mies `arvab, sie on

mandi jaust õli ise pütt

`nuare obosega on tego, sie ei `õska ise `kallada

(hüppama, (kuhugi) kargama) `keksasid ise ka `vankri `servale, kus [tee] `liiga tümä ei õld

tuluke - - `kuumendab seda kivi ja kivi `kuumendamist ei `salli, sis tämä ise löb `selle lõhe `sisse

näväd (ussikesed) `lüövad ise kõvera

ikke viel uni, ise `põõnasid `nuare `lõuneni


põhja-Iisaku


mis sa `kargad ise ja ise - - tiad küll ise on `laudas

siga on ise

ära iseta siin kedagi ise ja ise, `jusku `teisi ei ole

`iitsakas (-a hall-kärbsenäpp Muscicapa striata) `iitsutab, siis ise `liigutab savaga

kui [naine, tüdruk] on ise ilus ja `riided ilusad - [öeld] sa oled ilus kui pruut

ise oli jo kumutisahtli tühjast teind (varastanud), aga - - siis liibitses (lipitsema, mehkeldama) minuga ja vahtis taeva puole jusku Jiesusse ema

ise pisike, aga `klähvib mis `irmus

peremes ise `kiiret tegemas ei ole, sis venivad tüö `juures

kuda nied jäe`ruosid igal `aknal nii ise`muodi on

ise tiab kust king `piigistab

võtt `kerve ja `ämbri ja läind ise `kussutama

`nuored `kaalikad magusad, `lähvad kuhe ise nigu kriuh-kräuh `kõhtu

vanakurat ise `põrgus `uotab sind, ära `kõngemisega `iĺjast jäe

täma töötegemist on kohe äda näha, ole sel nägu ega tegu, ise `lohmakil, `aśjad `laiali, vähe `liigub

(lumetsiitsitaja) lume`lõukesi on kevade, lume sulamise aeg, kõhe `parved lume`aŋŋe pial, üles `lennavad, siis nääd, `valged ise

ise jäend `kraavi `põhja lösakille magama

ise `lüöbakil ja kõveras igatpidi, aga naist tahab võtta

pakku jah `saksa`lapsele `saia, sel isegi (rõhulisena niigi, selletagi, nagunii) `perse iad ja paremad täis


Vaivaro


ise `joude inimine aga süöb pali

ise akkas `vähki `juoksema ja siis suri

tama on ise `justku `tuhma päält näha, aga küll on kavalust täis

ise on üks `kärme inimine, aga `kerge `mielega

tama ise täis mies, aga `kerglaise `mielega

isegi

Lügänüse


on sie üks kuradi `kielevorst (keelekandja), ise viel `kielän et ärä sa laialt `räägi ja sa lähäd `Suolepille ja kõhe `räägid sääl

`pulmad õlid vägä ilusad, isegi `manna suppi `eile `õhta `keideti

eks ma nüüd isegi õle jalamehest (ilma loomadeta inimene), `muudku üks kass on `vaide, kaks kana`poiga ka

neid sai `poiskeseld isegi teha, alt tegima `laia, pääld ikke `pienemast

sie on isegi üks `kentsakas asi

`luopisin isegi kukker`pallu, kui nuor õlin


Jõhvi


õlen isegi neid `kuhji tehnd küll


põhja-Iisaku


isegi juba `ämbris oleval veel oli jää `kirmetis pääl

kui ma juba `kondavam olen [pärast haigust], siis saan ned tüöd isegi `tehtud

ise `keskes

Lügänüse


isäd (isatedred, -metsised) `lähväd ise `keskes `taplemaie

ise`keskes saab asi `õiendettod juo, ei `uoli `kohto `mennä

`veskilised `läksiväd `kõrra perä ise`keskes `jongotama

isepasilasi ~ -pasilase (omapead, omapäi, omavahel)

Lügänüse


lapsed `jäeti tuppa isepasilasi ~ -pasilase


Jõhvi


isepasilas siis leppiti kokku

iseseisvalt, omal jõul

Lügänüse


`aige juo käib oma jalaga

eläb oma kää pääl ja `toidab ise`ennast

lüöb oma kää `pääle, lähäb isa `juurest `vällä


Vaivaro
akkas jo oma jalal `käima

iseäranis, eriti

Lügänüse


minä just (= iseäranis) suur tüö mies ei õle

(väga omapärane, kummaline) isi ärälik [inimene] kie ois `tõistest `kõrvale


Jõhvi


ise äränis siin `nende talu, sie on `niske pae`päälne [maa]