kõverite kõveriku

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


pikk ja pien ette`puole kõveras `jusku `krieka ie

(juuritud puust loomuliku kõverusega jalas) `kasvand jalassed, kõverad `kasvand kõhe

`kresla puud, maast `juuritud kõverikkud puud, ei õle `painatud

`õtsitasse `metsäst kõverikkud puud rie pää järele

`männä `jöndräka tüvi kõver

Jurisi ja Marisi, `kõrbi obosi ja kõveri `kaski on `ilmas `kõikse `rohkemp

`kartuli`muldamise `atra, sel õli kõver `sahkapuu ja kaks kõver`putke `õtsas

(katlakook) `katlanokk õli tugev, kõvera `õtsaga puu, ühes `õtsas õli nokk

kui on `kieruline jõgi, jõgi käib kõverikku `kangest

vana inimine käib juo kõveras ja `kieros

kaul pikkal, ette `puole kõveras on kegokaul

vanus kisub `küüra juo ja kõvera

(kangapoomi hammasratta pidur) klippats on kõver raud, kruviga `kanga `jalgude siespuol `külles, klippatsi `liikuvas `õtsas on lõhe, sie käib `ammas`raua `vasta

sie `kierati kõvera üle `selja `rauva

kattusselle `pandi `korssnarede, `korssnaredemme jäust `õtsiti `metsäst - - `kuusepuu, `juurikas `külles - - kõver ots käis ülä kattusse `arja

jää on siis `nõnda `kuhmis ja kõveras

[tule]raud õli - - `kõrva `suurune, `täpseld `niske kõverik ka ja `andas nagu sedä kuju

`kullis lei kukkele oma kõvera nokkaga pähä

`lauvad `kõmmelduvvad, ta `pitkussest ei `tõmma kõvera, aga `põigite

`ninda ku kõveldi (lusikanuga) - - pikk inimene ette`puole kõveras

ega kõvera `vorsti saa `süia

`kõnnib `nõnda kõvera

`ärjäd ei ajand [vagusid] kõvera (kõveriti, viltu), aga obused ajasid

tie käib kõvera, ei saa `õtse `mennä

kas `miski `asja akkad tegemä, on sääl mõni kõverik (vigur, konks) `juures

`vorstil `panna `õtsad kokku, siis on kõverik vorst

sel ei õlegi `ühta `sirgeid juttusi, sie `räägib aga kõverikku (ebatõene) ja vale juttusi

[teie] `istutta `nõnda puol kõveritte

kaul kõveras, ühele `puole, `tõise`puole `püöräda ei saa, on kõverkaul

ku kenegil kõverad jalad sis `üöldi, et kõversäär (rangis jalgadega) lähäb

(äbarik, kängus, väikesekasvuline olend või taim) `Kkääbaspuu, pisike ja kõvera `kasvand, ükskõik, kask vai mänd

kisub juo `küürä ja kõvera ja `kössi (kõverasse, kühmu)

`küüräs ja kõveras `kõnnib juo

`kassil on jo `nõnda kõverad `küüned, teravad `nõnda kui `niula `õtsad

kui vago läks kõvera vai ei õld `sirge, siis `võeti ühest kõhast `rohkemb, `tõisest vähemb - - sie õli `liiumine (õgvendama)

`kapsa raud `jälle õli `niisike `luokaline (loogeline), igate `kanti kõveras, `sellegä `raiuti

kui on ninda madalate jalgudega ja kõveras ka viel - - on masajalg


Jõhvi


`sõrmed on kõvera `kiskund

kõverist kase puist `tehti sie `kresla

`kõrva kõverik

`sirged [juuksed] kõik, et ei õle `miski kõverikku

(ussike, tõuk) kõverikkud, näväd `lüövad ise kõvera, `veikene ja `pienikene `justkui `niidi õts

oli üks vana inimine ja käis kõveras ja seda `kutsuti `küäpäst (vilets, kondine)


põhja-Iisaku


see jorujõmm iga raasu pärast muudkui jorab ja joriseb, mokk kõveras

maanted `kiira `käera kõverad

`kierutas siin oma kõvera juttuga

`Asti `lauad `kiskuned kõvera (kaardu)

ise `lüöbakil ja kõveras igatpidi, aga naist tahab võtta

`painapakkul `antasse `luoga `puule `õige kõverus

kui `kuski `kriiskatakse ja kõverust tehakse, siis täma sial ikke ninamies

ei ole talus kõverat `kõrtki liigutand

lääbakil (e) Ise `lüöbakil ja kõveras igatpidi, aga naist tahab võtta


Vaivaro


kui vanemad viel elasid, siis õli siäl `uopis kõver kiel