terviss

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(sööjaid tervitama) tere `jätku `leiba ~ leivale (vastus) tere, `jätku tarvis

`viedi [kohkunud] laps üless lavale, `torgeti pää `külmä vie `sisse, `jälle kolm `kerda ja `üeldi: Jukule `tervis, `aiguss `aia `teivästelle. siis laps `erkos (ehmuma) tagasi sest pelomisest

kõva `tervissega inimine, ihu`tervis on üvä

`nurga`naised, kuus nädälä `päälä `poigimist `võisid `alles keriku `mennä, sis `pieti `ingetänu (palve ema ja vastsündinu eest), et emä kosoks ja laps õleses `terve

(üleni, tervenisti) pääst jala `kanduni `uuved `riided `seljäs

ei enämb õle, juo nüüd on `tervisse `juures `tõine

ei `õska `kündä üväst, jättäb vao `tervest ja `tõise `künnäb, jättäb `vüötilisest

kakkunädälä iest sai kakku, `terve `leivä

õli neid, kie `tervel üöl kana`nahka `silmäle ei `saaned

`kaotab oma `tervisse `sinne

sie pidi siis kõik `kopsod ja `maksad `jälle `tervest ravima sie kase`puhkeviin (kasepungade viinaleotis)

minuda enämb `kauast ei õle, `tervis on vilets ja `vaene

kie `tervest pääst sureb ja `tuorelt kehalt, sie lähäb usina `aisemaie

`tervis on kääs, võib `käiä ja `kelpidä

tõi `paŋŋega `külmä vett `kaivust ja `viskab üle pää tämäle sis laps nagu `kilgastas (kilkama, kiljatama) ja säält maalt sai `tervest

tänä õlen `kaunis `kirgass - - `eila õli `terviss `üsnä paha

neid pidi vist keriku `posti `pandama (häbi- ja peksupost), ke `mõisas `peksa `saivad, et pidi siis `terve kihelkond nägema

(meetrikaraamat) keriku `raamat, kus on `terve kihelkond üleval

no kes lasi oma sie `surnut tenädä, siis vei `leivä, `terve leib ikkegi ja, ja lihakämikäs ka ja, `viedi siis `neie keriku `vaestele

`terve pere ühed `kitsikkud (ihnuskoi)

tämä ei saa `ninda `käiä kui `terve `jalgudega inimine

`kaeksa `aastaselt akkasin `lapsi `oidama, sain `kondorast (tugev, terve)

kie on `aige, saab `tervest juo, siis `uvvest `kõrdab (haigestub) ja sureb maha

ülämine kruon (kõik ülahambad) on kõik `terved, ei õle `ühtki `katkist `ammast

`terved mehed ikke `võeti `kruonu, `vaised ja vigased `jäeti kodo

ädä ei õle, õlen kõhe `terve, aga kõdunen (kiduma), ise `tunnen

sügelik akkas `kõikse (kogu, terve) pere `külge

`terve `päivä pidid sa tegemä ja `küüristämä (küürutama) `mõisa `väljäl `ninda, et selg õli `kange

ku uss on `lüödüd, siis sisalik pidi `tervest tegema, lakkus ja sai `tervest

(küla ühiskasutatav (põllu)maa, hingemaa) lappimaad õlivad `kitsad `põllu`siilud, `terve külä lappimaad õlivad kuos, üks `tõise `kõrval

`terve külä vei oma lina linalio`auku, üks ühäl `päiväl, `tõine `jällä `iljemb

(liigaasta) lisa `aasta on `terve `päivä `pitkemb

`tõine kõrd on `terve külä kari ühes lobotis (kobaras koos)

logiseb nädälide `viisi maas, ei õle `aige ega `terve

`loksob ikke `aige `õlla, päiv ikke `aige, `tõine `terve

`korvi vits lõhestatasse, kui `tervelt on jäme `panna

kui `kartuli maha `pannasse, siis mõned `lõhkavad (lõhkuma, tükkideks tegema), `tervelt on `suured `panna


Jõhvi


õli juba `inge `vaakumas (surema), aga ärä `püäräs (sai terveks)

said nüüd `lapse `terve `päivä oma järäl `kalgudetud

pime siga kell `kaulas (öeldi inimesele, kes ei tervita)

isa on pia `õtsa `kõrras, mina õlen viel `kaunikene (üsna terve, kõbus)

väriseb `tervest kehast

varesselle valu, `kirbule kibeda (valu), `musta`linnule muud tõbe – `lapse sõrm `terve

`terve kuarm õli `musti mehi õld `vankril

siin on veel - - `terve lobodik (suur hulk, kogum) maju

`ammas `lõhkus `ninda‿t `terve pia õli valu täis


põhja-Iisaku


kui elu ja `tervist, `lähme pühapäe `Iisaku

(väga suur, tugev, kange) kibe valu näris `terve üö

`surnuajal oli `ninda `palju `rahvast, `terve `surnuaed kirendas (kirjuna, kirevana paistma)

`tõime `aptegist `lendava `kulda, `andsime [pullile] `viega `sisse pudelist, sai `terveks

`einamal - - kulista `terve päev `juuva

kui `kullerkuppud `lahti `lähvad, siis `terve koppel `kullendab (kuldsena paistma)

kolisid ära `terve kuppatusega

ei mina tea, mis `maśsin sie tie pial oli, `terve sie kuppatus `ähkis ja `pupsus

neid `leivalisi `laua taga vähe on, kuus tükki `tervelt

obusel pole `sipkasi all, `terve tie kippus libisema

`armastas sie lorajuttu, vahel võttas `terve küla läbi


Vaivaro


`terved `luomad, `mildised on üva `seltsi, jädedä elo

küll `pandi imest kui miä `tervest sain

tama enemb sene jume (terve välimus) sies ei ole, jääb `lahjast ja `valgest

tegin nii `suure karendase, et sai `terve saad

saad `kiiremba `tervest

`lumbija `lumbis (nõiduma, posima) miu `silmäd `tervest