õiete hoika

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


`õemel õli esimine `õigus isames `õlla

`ilbud `õige idust mend (hõredaks kuluma)

`mengä `õige `illukeste (hiljukesi)

sääl `kaivikus (kaevanduses) on neid kel enämb ei õle inimise `õigustki

ei `itke `õiete, iriseb (tihkuma, nuttes karjuma)

`õige kuri isane `kalkun

ise`keskes saab asi `õiendettod juo, ei `uoli `kohto `mennä

kukk `taalib kana, ja kui on `õige ja siis tieb `iuksti

`jalgu alune `õige `kiigub kõhe (lausa)

sie on `õige `käägä `katsuda (ilmne, päevselge), et näväd `vargad `onvad

ei saa `õigest (otse) `kõndida, jalad `juhtavad all

kie jumal sedä tiab, on ka `õige sie vai on vale midä nie `räägivad

jumala nimel õlen ma `õige

(taipamatu, juhm) `jurmakas, kie ei saa kenestki `arvu, ei tie `õiete kuda käsin

kell käib ette, `jõuvab `rohkemb kui `õigus

`lõikavad `metsa maha, kus on paks mets, `õige `tihti puid, võttab kõhe `järsku maha, võttab kõhe `järje `kannuga (kõik järjest, üksteise järel)

(kangekaelne, tugeva tahtejõuga) ajab oma `õigust taga, ei `anna `jätkost järele

kui suur `kaasavara, siis võib ühe `silma `kinni pigistada, `õige suur `kaasavara, siis võib `tõise ka `kinni `panna

ju sie `tütrik kabistab `poistega, ei sie enämb `õige õle

mõni on `niisikene, et ei `räägi `õiete, `räägib `kaksipidi, sõna siit, `tõine säält

`õige `koldonis (kaltsus) `riides käib

sie on `õige kuri isane `kalkun, ajab `siived `laiali

`kange `kaulane `kasvab üless, `õiget miest ei saa

kui ahi küöb `õige valist, ahi karib

`kassil on `kassi `õiguss (kassi käitumisnormid erinevad inimese omadest)

kie `õige `suoja tahab `saada, sie tieb kasuka `vesti, nahast `tehtud kõik `seljatagused ja `rinnaedised on nahast

tämä (metsis) akkab `este `kergest `pääle - - `õige `kergeste tämä nii, tasa `laulab,
et sa piad `õige `targu `kuulama - - tämä on nii kuradi `kerge `lauluga

`tõmmap `sisse tõise `õige inimese ka oma `kimpu (kilda, nõusse)

sie ei õle kogoni (sugugi, üldsegi) õige jutt, midä sa `räägid

pia `õige suu `kuomale (ole vait)

`ennevanast ikke õli koppitu (peksma, nuhtlema) ka, kui ei mend `õigel ajal `tüöle ehk ei tehnd `õiete tüöd

kui jumal ikke laseb elada, eks me siis saa `õige `kõrrale ja tüö `tehtust

(lahjast, rammu mittevõtvast olendist) `keskmise `luuga, ei õle `õige korp, ei õle ilus

sie on `kõrras `tütrik, `oiab oma `õigussed, ei `albi

kui vikkastinina `alle`puole jääb üks puol `tolli, sis on vikkast `koukos (teravnurkselt), `õieti `õtsas

kui on jo neli`kümmend `kraadi [palavikku], siis sie on jo `õige `aige

ei tõhi `nõnda `kraaksuda `tõisega, pia oma `kraaksumine `õige vähemast

jää kribemes – `õige õhuke jää

vesi on `õige ajand jääd `kuhja kevadel

sie on [naisevõtuga] `õige `sisse kukkund (ebaõnnestuma)

sie on nüüd kukkund (muutuma) `õige `kurjast

sie mies `õskab `õige oma kunsttükkisi `näita

nüüd kurk `aigetab, `tarvis `õige teha kuppa`piima (keedetud)

sie pime kuri tahab `õige `välla ajada

sie luom on `õige `nõnda `tõprast läind, et `kuski puol tema ei `seisa

kust puolt sa `õige tulid

kui ei saand siekõrd `kohto`asja `õigest, siis sie asi jääb viel `kuulamise `pääle

poiss käis omale `pruuti `kuulamas, läks küll `kuulama, aga en tia, kas sai ka `õiete `kuulatust

`õige kõva palavik `nõnda et ihu on kuum

(peks) isa `andas `õige `poisi kere `nõnda `kuumast, et `vältab mõne aja

`naine on mend `tõise mehe `kõrva `õige, omast mehest ei võtta enamb `asjastki

`õige `kähvel inimine viel, ei õle vana egä vigane

(kihla vedama) `lüöväd kätt kõhe, `kumma valitsus `õigest jääb, `kumma valest

tahan `õige `mennä küla ka, õlen jo `kaua kodo õld

sel mehel õlivad `õige `pitkad `küüned

sel on `õige `laisa uni

kurk on `nõnda `kinni, et ei tia mis `seie on `kasvand et `kurgu `lammestab (lämmatama) `kinni, et ei saa `õiete `eŋŋatagi

`sellel sael on `õige lai leht

kui `kangal `tõine serv ette mend, `tõine kõrd kisub `piira lidu (viltu), siis piab akkama tõist `serva `liiuma, nii`kaua kui saab sie serv `õigest

(tööga liialdamisest) tüö `juures `tõine paneb `õige taga, tieb juo `liiga

siin on `liivamaad, siin `õiged `mullamaad ei õle

(hööveldamisest) lükka `laua `servad `õigest (sirge, otse)

ma nüüd õige magasin nõnda magusast

sie on õige maimukene kala seda ei maksa võttagi laa sie kasvab suuremast

mulle tuli üvä majaline sünnima õige ühte

tema on mu õige vihasest tehnd ja tahan temale kätte maksada

nied kartulid maksavad õige inda nüüd neid ei jõua õstada

(heast elust) kas sie on nüüd õige marja maale saand et ei tule enamb kodo ühtä

sie vaine inimene sai õige matterdada


Jõhvi


sie on ikke nüüd küll enambvähämb `õige

ega `endo (aga) sie nüüd kõik `õige ei õle

nie jorotavad `õige sääl seda juttu

(poolelijäänut edasi tegema) akkame `õige juttu `jätkama

arilikkult `ketretasse `müöda `päiva ehk `õieti

ma `kinnitasin tämäle, et sie on `õige

sie on `õige `kirve`keitaja, pisike nagu `pampal, a pia `seljas

ta `vargust ei `sallind ja `õigust `nõudis - - `selle koha pält (poolest) võis täda küll `kiita

küla`kualis kual`meister `ütles - - ja mis on `õige `kostus (vastus)

`õige kõbijas inimene viel

(jutukast inimesest) sie on `õige nigu vana kõne toro

too `mulle üks üvä kää peraline (käepärane) malakas, et ma `neile `kelmidele `õige `anda võin

`kömpäjalg on kes `kömberdab, ei `pääsi `õiete edesi, on jalus

kükkikalli siis `õiendeti seda `asja

akkasivad sääl `õiendama, ma lasin `varvast

sie on `õige vana loba (lobiseja)

juhi`vitsad, nie `onvad et `vanker `õigest käib obose taga, ei saa kahele `puole logada (logisema)

`leikukuu õli `õige `vihmane

`ärga `tehka `õige `kierdu `lõnga

sie on aga õige maimulane (väike, kleenuke) asi


põhja-Iisaku


sest (põdurast või üleannetust inimesest) `õiget elu`luoma ei tule

sie ei saa jo tulema `õigel ajal, jäeb `Jõhvi vahele `õhtani `ilkuma (vastumeelse jutuga tülitama)

`katsu `õigest ajast `jaule `saada, `muidu saad `keikse `alvema tükki

taevas täna õige kahatab, vist kajastab ilmamuutust

`selle kegoga (kergats) `saagi `õiget juttu ajada

see on ju õige kega

ega selle kegaga `saagi `õiget juttu ajada

asi sie `niidu `maśsin parandata on, `õige mul nüüd `kellavärk

üks `kerge `perse on eluaeg old, pole `ühtki `ammetit `õieti pidand

ei sie ole `õige tüömies ega `miski, üks kisakõri on

kui `ennast `ninda komusse (puntrasse) `riide toppid, siis sa‿i saa `õiete obustki `aetud

Suome `ranna `kotkaid vahel `lennab `seie - - kevade `lennab tagasi `õige vara pesa tegema

mõned kribulad `oitsin `jõulust, ega‿nd enamb `õiget `õuna nägu ole

`õige `naine `mõistab miest kruttida `ninda‿gu tahab

nüüd `ilmus - - `ämma ette nigu `õige mies kunagi

`painapakkul `antasse `luoga `puule `õige kõverus

see `aasta on `õige `palju `liivukesi (vihmauss)

`siale süöm `õige `mieldis, `aina lobin taga võttas

rattad luhavad (lohisema), siis kodarad ei ole vist `õiete

`õige inime akka täma `lõksutusi (loba, laim) `kuulamagi

`lõugas siin ja ajas oma `õigust taga


Vaivaro


(n, g `kehno = vilets, kehv) sia`porsad `oldi õige `viurad, `kehnod

tuli `õige `liemab

kui lapsed ehk keski piima ehk suppi ilma leivata sööväd, siis ööldä, need klebavad õige ilma leivätä

siä `oige `kuulud köhästämmä

kui on vene `lastis, sügäväl sies, siis `lähto `oigest (otse, kõikumata)
siis on vene vett `lastis ja [laine] `kierdä `venne ka `kummulla

(maamõõtja) maa mittajad midati maad oigest vällä

küll miu `vatsa on ele ja `oige `tühjä

`kuski `lauleda, `oige suur elin `kuulus

meil ei ole just `oige igäs talos `sauno, aga ikke enembist on

sie jutto on igäpide `oige `tossi, nämäd `rääkisiväd `kaksipide

midä siä `jankad, `eigä siul ikke `oigust ei ole

se puu `kasva `oige `joutsast

pane `oigest, `tuover on `kallakille

`viidigad, nie on `karged, neil on `oige `palju sappi

mie `oskan `kaunikaisest ka `oigest `kirjuta, `pa,lo vikko `sisse en tie

eks sääl ikke sügise on ikke kala ka vahel `oige `kaunis üväst

`kinnida `oige oma `kohtu

no `lähmo nüüd koduje ja jädamo kaik see meri rahule `oige

siä oled üks `oige ja `kohtlaine (Soome: kohtuullinen) inimine

[tal] on `oige kome ääl, `rääki nii komedast

sie on `oige kröni obone

`oige `kuukur `poisikane, `kuugib (nuuskima) üles

(sööma, einestama) `kinnida `oige oma `kohtu

lähäd mittu `versta kovera, `enne ku saad `oigele `tiele

(halva) `laia tie pääl käüb, sie ei ole `oige `ihmine

tekko `larmi - - `rääki midä ei ole `oige

isä tuli kotta ja `loitses `minnu `oige üväst

(maasikmari) `mantsiga `marjad on `oige magusad

hoika

Lügänüse


(metsjänes) `kõrve jänis on `oikama `kondiga, `veikemb, `põllu jänis on `suuremb


Jõhvi


üks pisikese `kasvuga poiss ja oik ja kidur (kängunud, kiratsev)


Vaivaro


`ienokaine (peenike) ~ `oika puu

(lettuss) letti mado, tämä on lüligäs ja tämä on nii kui sie `sorme aga `oika
`pitkust ei `tiägi kui `pitke tämä on, tämä on keräs

(katuseõlgede kinnituslatt) katte `rivvud on `oigukaised (Soome: hoikka), `tuima (tolli) `paksulaised
oled `laudida `ruovi `rivvu `pääle ja katte `riugu `panna `olgi `pääle ja `sioda `vitsaga `kinni

`oigikaine `ravva `lehte (eraldi metallplaat)

`oigukaise jää pääl ei `lassa `kävvä, emä ei lase `poiga `liuguma