äkedä äkine äge

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänüse


(äkilisest inimesest) on üks kuradi kadakas, äkkine vihastumma

(Riparia riparia) `kalda`pääsukesed, nied on maa sies, [kus on] äkkised `liiva `kaldad, `sinna `tievad `augud

`tõine `pitka `kannatusega, `tõine äkkine

äge `kutsikad õlivad pakkude vahel

(libisti) libistaja ägel `käiväd `lauvad `servite `ninda ja `lauva tükkid pääl

`põldu libistetta (tasandama), on `niisuke äge

(umbes 10 cm jämedustest okslikest lõhestatud kuusepakkudest äke, pakkude oksatüükad täitsid äkkepulkade aset) minä ise `äästasin karu ägega

karu äged õlivad miska kriipisid maa mulda lahti kui alet tegid

karu äget ei õle sie on maas (tarvituselt kadunud)

kui kattus õli `täies `ristis, siis õli äkkine kattus, kui õli `alle `risti, siis õli `lauvumb

(keevaline) `kieva verega, kie äkkiste vihastub ja `jälle igale `puole on vali menemäie, sie on `kieva verine

tuop täis vett kerissele, siis on saun täis ägä

maad tuleb akkada arima, `kündama ja `äästama, siis sie on sie kõhendamine (kobestama)

`kraamab äkkiste `kinni

`tarvis `mennä `kõrrandast `äästämäie, `kõrrandane (kaks korda küntud põld) on `äästämättä

käräkäs käis (kostma, kõlama) äkkist

(kuri, riiakas) äkkise südämega ja käre

(kärsitu) `kärtsäkas, kie äkkine vihastamma

nüüd `ütleväd põlendikku `aiguss, `enne õli `lendav `aiguss, kui äkkiste lüöb kas inimisel ehk `luomal `kopso ehk `suolide ehk, siis sureb sõna päält maha kõhe

`mõisa `äästaja`poisid magasid ligidikku (ligistikku) ühes toas

(majapidamisriist, mööbel) maja riistad on kõik mida majas tarvis läheb püttid astjad kausid vaagnad põllu riistad atrad äkked ja tõised riistad


Jõhvi


kana äkkeda (kanapuur, Soome: häkki) `üeldi kanakuut

maa saab `kündädä, `äestädä, on `kasvu ramus, siis maa eläb

kie ei õle saand rukki maha [õigel ajal teha], tehend lume `pääle, `äästand `üöse maha - - pidand jago `üöse tegema

äkkiste käib läbi `miski asi, nääd `peigmest vai, paneb jumestamma (jumet muutma, punastama)

alest kui `tehti `põldu, siis sie käis seda`muadi, et nuar leppa võsa `raiuti maha, siis `lasti üks nädäl lehed `kuivada, siis `pandi põlema, siis `kõrjeti raad `vällä, `ääseti sie maa üläs ja `tehti `õtra `päälä

karu äkkega `ääseti `einamal, kisuti `sammel `lõhki, siis akkab `jälle `rohto `kasvatamma

südame rabandus, ken nii äkkiste tuleb

libas `kallas ei õle `ninda äkkiline, lähäb pikka `müäda

`kaljarabale sai vett `piale, `sõisas, sie õli ia ägedaga (kuum ilm) `lörpidä

üheksa `päivä `enne rukki tegemist `kõrdati maa `uuesta üläs ja siis `ääseti maha, `tehti maa kõik `valmis


põhja-Iisaku


äge ilm, `otsaedine `ernel päev `otsa

äkkiline mägi - - obone viab `täie `jõuga

kus `selle `kaĺja ots, mis ägedaga `juovad, läheb nigu kerikselle

`ilmatark `kuulutas suurt ägedust ja `põuda

Juhan on kole äge, kui vihastab, akkab `ullemine `lömpsama (lonkama)

(ühel lüpsikorral lüpstud piim) `lõunene lüps jäeb ägedaga (kuum ilm) vähest


Vaivaro


äkki `järgest tuli uni `pääle

mäne kesä`kündü `äestämä

kui on ägedad `ilmad, siis on `einäd kibedäd

laps akkas äkkiste kisa

`liiva `kuuma, nii äge `päivä on

äge `korveta `kaula rakkosi täis

`aava puu, sie on ka `lahja puu, `anda vähä äkkö `ahjule

äkkiline mägi `tullõ `laugesta (laugjamaks tegema)

rotta löi (jäi) äkkiste `seisoma