midä tahte, tahtuses

Eesti murrete sõnaraamat
Eesti keele seletav sõnaraamat
Eesti etümoloogiasõnaraamat
Suomen Kielitoimiston sanakirja
Eesti regilaulude andmebaas
Alu tagust keele nõuvu



Lügänuse


`amba `jäljed `jääväd taha kui `ammustad `leibä ehk liha ehk midä `tahte

sie läks lume `aŋŋele sie luom, `õlgu siis `tallekene ehk midä `tahtes, suri maha

suur `loigas, on asi `jälle mida `tahtes, inimine või luom

laps ajas `lõngatükki sasi, ei saa enämb `õtsa kättä tie mis tahes

igatahes (igal juhul) pidi menemä `vuori, kas sadas `vihma vai tuli `lontso

sa õled `ninda laisk et `tahtuses `tõrvasse `suitsu `perse `lassa, siis ehk `erkad

ku inimine tahab `mennä kuhugi, `erkavil (hakkamas) `ühte`puhku

nääd, et võttas sene `kaatsajala, `tõine ei õless `tahtund küll nisikest `kaatsa`jalga

suvel ei `tahtund `keitädä `reietuas, sis `keideti `keido`küögis

õli `raske `jalgane [hobune], siis lasi `rauvutata, aga kui `kerge õli, siis ei `tahtund `lassa

ei `tahtund `mennä, sain `lahti senest `killast (seltskond, kamp) jah

kui ei `tahtand enamb `ärga pida, siis kohiti `välla

tahetse ovost müä, küll `laadal `indab (hinda määrama)

nagu kari`lautadel, kui ei tahetasse `külmägä `suurest `uksest käiä, siis on pisikesed jalg `uksed

tahetasse libedammast tehä - - siis `ütleb: livasta vähe

läbi `sõela `kurnatasse `kaera jahu kui tahetasse `kiisli teha

siis `võetasse `kresla küll päält `vällä, kui `minnasse `metsa puid vedama, ei taheta `kresla puid rikkuda

ku on `kõrvaline isik vai laps ja ei taheta minegist `asjast `rääkidä, sis `tõine `annab `märko `tõisele, et liig palk `seinäs

kui taheti `kierada pahemitte `puole, siis lippeti `kiereti `tõise saha pialt `tõise

(elund) elämine akkab `tahtama (iha)

jõi `linna`kaivust vett (käis ükskord linnas) tahi ka isändä`muodu `õlla

kui kanad tahivad `kapsa `aida `mennä, siis `pandi `jälle `kargutus (hernehirmutis) `sinne

tämä õli kole `kahmaja (töökas, kärmas), tahi kõhe tüöd `ilmas lõppedatta

tahid kaks ehk kolm `naula midagi, aga ei õld täis sie naul, sis `üöldi et kaal on vähä `alle

ise vana juo, aga vade tahi kekkerdädä

kie tahi sedä `kelmi tehä, läks kobis `sinne `säŋŋi `alle (noorpaarile)

`Püssi krahv tahi `kintsu `kaapimist

kie sedä `kuolasuud tahi

`este sai tehä `korvi`ruudud (peergudest sõrestik korvi tegemiseks), üks pierg ülävält, `tõine alt sis panid niipali ku `suure tahid `korvi tehä

tahid `kraasisi `õstada, siis tuli `vahtida, et õlivad `nõrga `piidega, mitte `kanged

võttin `käärid ja tahin akkada ise `iuksi kresima (lõikama)

kuhu (otseses küsimuses) kus sa tahid `mennä

tämä tahi `tõise nuga `vällä käppädä

`künni `ärjäd tahid `üöse `süötä

kui tahi (tahtis) siis `palkas `lieripoiss `endale ka `küüdimehe (küütija, sõidutaja)

tahi `anda `vasta `larhvi (nägu)

tahi suppi `keita, aga üttel, et `miska ma `keidän, kui ei õle libedikku (rasvainet)

`mustlased - - käisiväd `müödä külä, tahivad `saada livastust, kuard
tuli et, `kulla pere`naine, `anna `mustlasele `vasta `vastla`päeva ka suu livastust, kuard siis tahi

üks lugu on viis kala, tahid sada kala, sis kaks`kümmend lugu `luetas

`kuhja põhi õli üks nisikene `ümmergune maa lärekas (lahmakas), vettu `ninda suur kui `kiegi tahi

ta tahi minuda lüä

rukki põld tahi kevadist maa kündi ja kevadist sõnniku vedu

tahivad `menna `riidu - - üks lei ikke ühte ja tõine tõist sie õli madin ja sagin `lahti

`lehmäd `kurdutavad, `tahtavad paremma

vanad `asjad tahavad kõhendada (parandama)

kabustad tahavad `kitkedä

sedä tahavad `lahti `kaŋŋutada (ära ajama, vallandama)

lapsed `kiemutavad `ühte `puhku `tahvad `käiä ja `juossa

`tarvis akkada `aknu kittimäie, `aknad `tahvad kittidä

pudelid `tahvad `korkisi `saada

`käärid `tahvad ihuda

kui külast tuleb inimesi, siis `ütlema [et] külalised nüüd tulevad `seie, ei tia, mida nüüd `tahvad `saada siit

tahab (tuleb) `kirve `varrele kiil `õtsa lüä, `muidu tuleb `vällä

sie mies on `naiste `jalgualune (tahtejõuetu, allaheitlik), ei saa `naisest `võitu, `naine tieb midä tahab

`ingub kui tämä (mära) täkku tahab `saada

tahan süä `saada

`erne tahab sääl `kasvada, kus on paat

ja `metsiss on ju `niisukene lind tiad, mis erotada ei taha

`piiga sie `iivendab (piiluma, himustama) siin, tahab `sokkolaa·di

mina ei taha `örsötada – `ilma`aiguseid `asju `rääkida

kus `onvad `niisuked `maake ojad sääl jõe tidi tahab asuda

ehk puu midä `raiutasse, jämeda `võima, tahab `pienemäst tehä

mina `neie `kaabakuiega (kakleja, norija) ei taha `käiä

piip on - - `kannast`ummes, tahab `lahti tehä ja puhastatta

kabust tahab põlend maad `saada, siis `kasvab

[puu] ei õle sile, tahab `uuvest `üöveldatta, `karmendused (kare, karune koht) `vällä

`vankeri akkas `kiuksumaie, tahab `määret `saada

raputama `riide tahab kloppida, on `tolmus `kangest

võtta üä `saidakas ka, sie obone tahab `õige pali komimist (peksma, klohmima)

sie konerlik tie tahab `praavitada

`ärga `kossudetta ehk manidetta koss-koss, koss-koss kui ei taha iast `menna

(pesust) `riide on `nõnda kuiv et sie tahab `märjast teha, siis jääb `pehmemast

`niisukest `kuiva `uhkust ajab taga, tiä kui `kõrgele tahab `mennä oma `asjaga

iga `üöse ase märg - - kie sene kusipukkiga magada tahab

ega kana ei taha jo `kuudis maas `vatsakalli magada, ikke läheb [kuudis] `penni `piale

kuu`valgel on üva `kõndida ja `menna kuhu tahad

sie on juo vana kõri`lõikaja ise, tõist `kiusab, ei taha, et `tõisel iast midägi lähäb

`kaŋŋas tahab lappada pakkult `vällä

tahab `suuga `leibä akkada `tienimäie, õppib õppetaja `ammeti `pääle

`tõine tahab `leijist (leiutasu) `saada

[laps] ei saand `sinne, kuhu tämä tahi, siis lelotas (kisama)

`piiga `tõisi üless, akkas lelotamaie, tahab süä `saada

heinaajal luovõttaja (naljaga: vihmasagar) tuleb, tie nüüd `eina, kui tahad

pää `läigib (pööritab), tahab maha `pildada

siga tahab mudas lödistada

toit lüöb `vasta (vastumeelne olema, vastu hakkama), on `vasta `tahtmist


Jõhvi


`olgu kus tahes

õli sie `süämine (kuitahes, ükskõik) kui vilets, nua ja `kahvliga `süädi

ma ei `tahtus mitte `tundi elada

kes `kuida tahi tehä

poiss tahi `menna `ennemine (meelsamini) `tüele kui `kuali

rottid `tahvad `iilgavi `asju

sie poiss tahab `jankleda (riidlema)

sell käis `meistri `kõrvas ja ei `tahtend tämäst maha `jääda

`õhta `õldi `kärmäd, et `kiegi ei tahand `õhta `viimasest `jääda `väljälä, seda akketi siis jubist `ütlämä ja sie `kasseti `õhta `viega ülä

mina sain oma `kaelast (vastutuselt) `vällä, `tehku `tõised mis `tahvad

kaer tahi `tõise `aasta `kartuli maad

`lambad tahivad kõik kaheksakeste `lauta `menna

tahi `kiele `alle vedada

kes tahi, keris [lõnga] keradelle

kõik `tahvad `kergel `õlla, `kiegi ei taha tüäd teha

kesk`õhta suvel – siis sei kodu kes `milla tahi

mies tahi `õstada `kimli, aga perast `õstas `kõrvi

`poisid tahavad `ringi `kuukada

ei taha `köndili (pikali) akkada

`sauna`rahvas pidi peremele tegema `päivi, kui tahi `lammast `süätäda pereme maal, nied õlid `lamba`päiväd

kui õlivad `tüträd majas, siis tahivad `õhta `ilja, `kella `nelja ajal [linu] `kolkima akkada - - siis `uadeti `poissisi lappule

lõng tahab `laugneda (keerust lahti, lõdvaks), ei õle ia kududa

`meie maad siin õlid `liiva`sussid, tahid kõvast `sõnniku

viis ehk kuus pihu, ehk kui `paljo `kiegi tahab `panna, kokko `kierada, siis `ongi lina `nuustik


põhja-Iisaku


ei ma `tahtand neil `lisna `olla `ühtegi

`teised enamb puulusikaga `süüa ei `tahned, vanaisa `üksi sõi `nindat klõbin taga

`käigu sie oma `lolli löraga kus kurat (kus tahes, ükskõik kuhu)

`tehku ta keda tahes, `keike tieb `kuera`kaela (hooletult, kiirustades, ülepeakaela), et saaks aga käest ära

ega‿s sie koppika pial (rahapalgast) elada kedagi väert ole, `olgu palk vai kui suur tahes, läbi läheb ikkegi

`räegi `talle mis tahes, täma laseb sinu juttu `kõrvist `müöda

nisukese löttakalle `anna `selga mis tahes, ei `targema kedagi

[mees] tahab temale (hundile) nagu `torgata, tema `ambad `itsakili tieb

tuleb `seie `ilkuma, tahab `jälle `võlga vist

sie tahab oma `kraamist `inge`inda

vahi‿nd seda `aśja ükskõik mis `kańdist tahes, ikka `paistab isal `õigus olema

kits pidi `männibu `karpaid (puukoore krobeline väliskiht, koorelibled ) `äśti `tahtma

`karviksien tahab `rohkem `kaśkises `metsas kasuda

nii sügäv, et tahi minu `kellatki kõik jättäda vette (Kalevipoeg öelnud Peipsi kohta)

(kergats) `kerge`püksi juttu ei tahetud `uskuda

(kahtlasest, ebaselgest asjast) mine võtta `kinni, mis ta `seie ehitata tahab

kui kana `kloksuma akkab, siis jättab ta munemise maha, tahab `auduma akkada

sie kuer poiss tahab kloppida (peksma)

tahid kätte `maksta, `läksid `kolki `andma

tahi `koali`preilist (vallaline naisõpetaja) `targem `olla

neid kuradima `kosse (kantud jalats, kott) tahagi parandada, tööd palju, aga tasu väike

`õige `naine `mõistab miest kruttida `ninda‿gu tahab

tahab `teise kukkile ronida (teise kulul elada)

uad `jäivad kupatuses kõvast, nüüd `tahvad lihaga `kauvemb `kieta

minul `tahvad `saapad `kurgust (kontsaõnarus) ikke `piigistada

(riiakast) käed sügelevad, tahaks `sellele pikki `kõrvi virutata

mina‿i taha täma `laulu `laulda

pese‿nd rehetahm iluste maha, sa `jusku kass vähe käppaga `liibib (kergelt üle tõmbama)

`lapsed `tahvad `kangest magusa suppi `limpsida

las `saksad `lirbivad [rohusuppi] kui `tahvad, nävad tüöd ei tie

ei mina seda vana`naiste lori taha `kuulada

täma tahab teise tüö maatasa teha (laimata)

`kuhjalaba pial tahab ikka uss `suojendata

ah mis tast `tühjast enamb `asja, eks ta maja `ümber ikka natuke taha köbistata


Vaivaro


obost `kutsuda suuks, suks vai sukku sukku, `kuida ken (keegi) `tahto

tämä ei taha `vällä `kuolla, `tahto viel `ellä

`ostin tume rohelist `riiest, tahin `este eleda rohelist

küll miä tahan `teile `erko tehä, muna`ruoga

ihalda ja `tahto ikke sedä ja toist

älä jahada (heaks kiitma), ku et taha

`lehmäl on `juoksu `aiga, `tahto `ärgile `mennä

see on `joude `uone, `kengi ei taha sidä

`jurma (laisk) `poiskane, ei taha `siivuta teha

tämä `tahto terävä vigasti

siu pää `tahto jähütä

`otra `viĺla üväti, `toised `viĺlad nied ei taha üvämist

mina `kaibama (süüdistama) en tule, en taha `kaiba

laps `tahto kakka

lodjapuu kalina tahab `kasva sial, kos `niiskemb maa

kana`varbad juo `silmis, midä siä enemb mehele tahad `männä

`tahtos `kaŋŋast kokko lappa

oh küll se laps on `kange`kaulane, küll se `tahtoks `peksa

`katso midä siä viel et taha

(kergats olema, kekutama) `keigutago ken `tahto

sain `ühte kenegä tahin

mei `lapsed `tahvad `kiiku

küll miä tahan `siule moned `kiilid (hoop, löök: liitsõna põhisõnana levinud laiemalt) `anda `vasta `korvi

tama `tahto punast `kirjä `riiest

se `asja `tahto vähäne `klaarida

loksuma kana `kluksu, `tahto `männä `auduma

siä muud et taha ko alalde toist `klähmi

moni laps `vingu `pallo, `tahto ko˛e `vingu

miä tahan `siule `anda ühe üvä `kohmaga (hoop, löök)

tama `tahto alalde `toise `asja `kohma (võtma, varastama)

miä vien siu ko tahad oma kulu pääl

`tahto `olla tige ja `kurjusta `ennast `kurjemmast

`piimä `tahto `kurnada

parem `maksa [mererenti], siis ei `uoli juo midägi enämp sul `karta, `mutku käi kuskoal tahad

lubja `tahto `kustuta

püä jüri `kutsikad `ulvod, `tahtod `süvvä elokasi

miä‿n taha siu konet `kuulla

(pingeline) kova `tahtmine oli `mennä

küll siä `tahtoksid `kämmeldä (kämblaga lööma, kähmlema)

`koira ei vottand liha, `saarlane [ütles]: justkui `kändami (hülge tailiha) ei taha

senest rattast `kieredä `tüüri, kuhu `puole taheda `laiva `käändä

midä sie külä mies tahad

tama `tahto alalde `külla `saada, aga omal on küll

kui mehed `tahtosivad `viina `osta, siis lappisivad rahad kokko

kuhja alus kui suur `kuhja taheti tehä, `ninda suur oli lava

(lehmmullikas) `lehmäkäsed `tahtad `juvva

mie‿n taha `lieku (kiikuma)

(mullikas) `lähteme `kilju, `tahto `juvva

(`lähti g lähi = soonekirves) `lähti, `peiteli `muodi koverikko `kirves, kui taheda `raiuda puu `sisse suont

`este `tahtosin, et tuon jo tänä rüsäd `maale `kuivama